Mitesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. *Majnduslik mõõde- sellisel juhul kasutatakse tavaliselt oskussõnu mittetulnudsektor või kolmas sektor. Need aitavad paremini aru saada kodanikuühiskonna paiknemisest riigivalitsemise ning ärimajanduse vahel . samamoodi nagu kodanikuüh ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. Mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing Sihtasutusel puuduvad liikmed, seltsing ei ole ametlikult registreeritud. Kodanikuorganisatsioonide ülesanded Ühiste eesmärkide täitmisega, lahendavad ühiseid probleeme või jagavad ühist rõõmu või varustust. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted *Viimasel ajal on olnud arusaam- et demokraatlik võimukorraldus vajab kodanikuühenduste ja organisatsioonide kaasamist valitsemisse, slp tunnustavad arenenud demokraatlikud riigid kodanikuühendusi oma partneritena.
Arenenud demokraatlikud riigid tunnustavad kodanikuühendusi oma partneritena. Riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. 16. Mille poolest erineb kodanikuühiskonna poliitiline määratlus? poliitiline määratlus on iga inimese enda asi ja seda saab teha vaid siis, kui tunnetatakse selleks vajadust ja veendumust, et selline väljendusvorm on sobiv ja aus. Mitte vältimatu ega kasulik. 17. Mille poolest erineb seltsing oma ülesehituselt mittetulundusühingust? Seltsing on isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. Seltsing ei ole juriidiline isik. Mittetulundusühing on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut, ning asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. 18
-näidatakse näpuga -tahetakse olla naabrist paremad 5. Millised on Eestis toimuva lõimingu suurimad puudujäägid? Miks? Integratsiooni-ehk lõimumispoliitika peamiseks probleemis on Eestis olnud suure osa, peamiselt venekeelse,elanikkonna kõrvalejäämine riigi ühiskonnaelust ja sulgumine Venemaa meediaruumi. 6. Millised ettevõtmised-asutused kuuluvad kolmandasse sektorisse? Kodanike loodud omaalgatuslikud ühendused. (MTÜ, SA, seltsing) 7. Miks on kodanikualgatus ühiskonnale vajalik? Too näiteid kodanikualgatustest. Kodanikeühendused on praegugi vajalikud selleks, et kindlustada kõiki elanikke hõlmava demokraatliku protsessi jätkuvus Eestis. Inimesed saavad nii lüüa kaasa avalikku ruumi arendamises. (Teeme ära!, Minu Eesti, kus genereeriti mõtteid Eesti arendamiseks) 8. Nimeta kodanikualgatuse vorme. - protestialgatus – suunatud avaliku võimu tegevuse ja otsuste vastu
Kolmas sektor on viimase aja arengute põhjal jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing , sihtasutus ja seltsing kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mittetulundusühendusteks ja kolmandat sektorit ka mittetulundussektoriks. Suur osa mittetulundusühendustest on kodanikuühendused ehk vabaühendused - nende sõnadega tähistatakse üksikisikute (mitte nt. avaliku võimu asutuste) algatatud mittetulunduslikke organisatsioone. Kui suur on Eesti kolmas sektor? Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud,
Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Mittetulundusühing: Mittetulunduslikel ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel loodud ning liikmelisusel põhinev õiguslikult registreeritud organisatsioon. Sihtasutus: Ei põhine liikmelisusel ning moodustatakse vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel. Seltsing: Registreerimata mittetulundusühendus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid põhineb osalevate juriidiliste ja/või füüsiliste isikute omavahelisele (suulisele või kirjalikule) kokkuleppele. Vabaühendus: Mittetulundusühendus, mille tegevus avalikust võimust ja äriettevõtetest sõltumatud. (eestkoste, teenuste pakkumine) Kodanikuosalus- Vabatahtlik tegevus, protestiavaldused Survegrupid- eesmärgiks mõjutada võimu
tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus Demokraatia vorm, mida iseloomustavad Kodanikuosaluse raames kujunenud saadikute segased kontaktid valijatega, organisatsioon, millel on püsivaim juriidiline aktiivne kohalik elu ning avalikkuse vorm. Kodanikuühendus võib olla MTÜ, informeeritus poliitikast. sihtasutus või seltsing. Inimeste õigused (Põhilised) Inimeste õigused (Poliitilised) Õigus elule. Õigus vabadusele ja Õigus rahvusele ja kodakondsusele. Õigus võrdsusele. Õigus korrakohasele usu- ja mõttevabadusele. Sõnavabadus. õigusemõistmisele. Õigus perekonnale ja Liikumisvabadus. Hääleõigus. Koosolekute eraelule. Õigus kaitsele julma ja alandava ja ühingutevabadus. kohtlemise eest.
· Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kaasab inimesi avalikku ellu, et :saavutada ühiselt seatud eesmärke, esitada riigile konkreetseid nõudmiseid, väljendada oma ideid ja tahet. · Kodanikuühiskonda kuuluvad näiteks: seltsid, usuühingud, isetegutsevad kultuuriorganisatsioonid, mittetulundusühingud(MTÜ, SihtAsutus, seltsing) - püüavad mõjutada riigivõimu, et saavutada vajalikke muudatusi ühiskonnas. Stratifikatsioon ehk ühiskonna kihistus: · inimesed jagunevad eri kihtidesse:klassidesse, elustiili, väärtuste ja päritolu baasil. · sotsiaalne mobiilsus- Eestis on see kiire. inimeste liikumine phest ühiskonna kihist teise: horisontaalne-ühest linnast teise, vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks Võim ühiskonnas:
Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping 4 Kasutatud materjal http://www.eesti.ee/est/oigusabi/lepingutega/mis_on_leping?style=2 (13,12,2008 kell 19:48) http://et.wikipedia.org/wiki/Leping (13,12,2008 kell 19:53) http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BC%C3%BCgileping (13,12,2008 kell 19:55) http://et.wikipedia.org/wiki/Laenuleping ( 13,12,2008 kell 19:58) http://et.wikipedia.org/wiki/Seltsing ( 13,12,2008 kell 20:00) 5
7. I, II ja III sektor. I- avalik sektor, koosneb riigi ja omavalitsusasutustest. Ül riigi valitsemine (politsei, haigla, ETV, valitsus) II- erasektor, koosneb eraettevõtetest, eesmärk on tulu teenimine(OÜ, AS, kinod, restoranid) III- mittetulundussektor- kodanikuühiskond, on omaalgatuslik, isekorralduv ja vabatahtlik, koosneb kodanikeühendustest. Tegevus- ühiskonna probleemid, pakkuda meelelahutust, pakkuda töökohti (SA, MTÜ, seltsing) Avalik võib tulu teenida ,aga see peab minema millegi hüvanguks. I saab II mõjutada seadustega, võib teenuseid tellida.
kaasa viimase autuks tunnistamise. Mandaadileping lõpped: ühe poole surmaga;ülesande täitmisega;eriti mandataari loobumisega. 4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing;äriline seltsing Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati
Kõige sobivamaks elupaigaks on talle savannid oma avaruse, sõraliste ohtruse ja veekogudega. Viimased on lõvide eksisteerimiseks hädavajalikud. Erinevalt muudest suurtest kiskjalistest ei ela lõvid mitte ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremate rühmadena - nn. praididena. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emased ja noorloomad. Üldse võib praidis olla 7-10 isendit või ka rohkem. Ühes praidis loendati kord koguni 30 looma. Seltsing liigub ringi 100 ruutkilomeetri suurusel või suuremal alal, sõltuvalt selle piirkonna saakloomade hulgast. Suur isalõvi kaitseb oma territooriumi teiste seltsingute ja emalõvisid teiste isaste eest. Päevaajal puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus (magavad kuni 20 tundi ööpäevas), õhtul siirduvad jahiretkele. Lõvi hindab oma toitu osalt lõhna, osalt maitse põhjal. Kuid keel pole üksnes maitsmiseks vajalik, sellel on ka teisi ülesandeid.
veel müüa erimärgistusega) 4) sekkub selleks, et pehmendada turutõrkeid(seoses kauba realiseerimise või tooraine hankimisega), riik korraldab riigihankeid. 5) riik planeerib majandust 6. Kodanikuühiskond,selle mõiste, tähendused, mõisted. Kodanikuühiskond- ühiskonna see osa, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja kodanikuühendused. Aluseks on rahva vaba tahe. Jaguneb: 1)seltsid- olemas kindel nimekiri (nt Eesti Looduskaitse selts) 2) seltsing- mitteformaalsed ühendused, kus puudub kindel nimekiri 3) Ühingud-nt raamatuteühingud, arstide ühing. 4) MTÜ- teenivad kasumit, mida peavad kulutama oma tegevusteks. 5) Sihtasutused( nt Virumaa muuseum) 7. Kodanikuorganisatsioonide vajalikkus ja ülesanded 1) inimeste harimine 2) järelvalve võimutegevuse üle 3) pakub töökohti(eriti Suurbritannias, Saksamaal, USA-s) nt Eesti Diabeetikute selts 8. Sotsiaalsete gruppide eristumise alused
Riik võib ise tegeleda tootmisega või teenuste pakkumisega. 16. Mille poolest erineb kodanikuühiskonna poliitiline määratlus majanduslikust? Poliitiline määratlus rõhutab et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisig kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Majanduslik määratlus aga peab silmas nende kaasamist riigi valitsemise ja ärimajanduse vahel. Ja rõhutab et nende ühenduste eesmrägiks ei ole kasumi teenimine. 17. Mille poolest erineb seltsing oma ülesehituselt mittetulundusühingust? Seltsing ei ole ametlikult registreeritud. Asutatud ühise eesmärgi saavutamiseks. 18. Miks on vaja tugevat kodanikuühiskonda? Kodanikuühiskond osaleb ühiskonna probleemide lahendamisel. Väikesed kodanikuühendused ei suudaks ilma koostööta viia oma huvisid poliitikasse. 19. Mittetulundusühing, sihtasutus ja selts millised on nende erinevuse ja sarnasused?
professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad [1]. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing ühendused: Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks. MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla äri, ehkki tulu teenimine on teatud tingimustel lubatud [2]. 4
lg 1 kohaselt mittetulundusühing. 5.1.2.Paragrahvi 9 lg 2 ei kehti siiski ainult eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes, vaid laieneb ka ülejäänud iseseisvatele eraõiguslikele moodustistele, millel on vähemalt osaline õigusvõime. Osalise õigusvõimega on tegu siis, kui õiguskord tunnistab, et vastav moodustis võib olla vähemalt ühe õiguse iseseisvaks kandjaks. Juriidiline isik PS tähenduses on iseäranis ka lihtõiguses iseseisev õigusvõimeta seltsing (VÕS § 580 jj). Näiteks on RKHK leidnud: „[J]uhul, kui seltsing omandaks avaliku õiguse sfääris subjektiivseid õigusi ja kannaks kohustusi, tuleks möönda ka tema halduskohtumenetlusliku õigusvõime olemasolu” (RKHKo 26.11.2006, 3-3-1-43-06, p 22). Samuti võib juriidilisteks isikuteks PS tähenduses pidada välismaa äriühingute Eesti filiaale (vrd RKHKm 30.10.2003, 3-3-1-68-03, p 15).
Ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Tavapärased nõudmised väärikas palk, õigus puhkusele, seadusega sätestatud tööaeg, tervislikud töötingimused ja tööohutus. Sotsiaaldialoog läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendus välja kasvanud tavakodanike probleemidest hariduse, kultuuri edendamine Kodanikuühenduse on kolm gruppi: 1) Seltsing mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita 2) Mittetulundusühing kõige arvukamalt 3) Sihtasutustena võivad tegutseda ka haiglad või õppeasutused. Protestiavaldus miiting või demonstratsioon, on huvide väljendamise viis, mis on seadusega lubatud. Demokraatia on tugev kodanikud kasutavad oma õigusi ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus isikliku initsiatiivi ülesnäitamine.
Ametiühing? inimeste rühm, kes on ühinenud ühesuguste ameti või elukutse alusell ja eesmärgiks on oma majanduslike õiguste eest võitlemine. Massiliikumised?- meeleavaldused. nt. laulev revulutsioon Streik? - ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine. Kodanikuühendus? kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing. Kodanikuosalus? inimese omakasulik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või arganisatsioonides. Mittetulundusühing MTÜ ? kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; neil on keelatud teenida kasumit. Õiguskaitse ja kohtupidamise põhimõtted? omakohus asendus õiguskohtu ning korrakohase õigusmõistmisega, mis lähtub otsuse tegemisel ainult seadusest
asju tagasi anda) commodatum pruuklaen, laenuleping; laenatud asi depositum hoius, hoiuleping pignus pant; käsipant (Roomas andis pantija pandieseme pandipidaja valdusse) emptio-venditio ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium hind arrha käsiraha locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio käsundita asjaajamine bona fides hea usk mala fides pahauskus
õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunened organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle kompromiss ühe või mitme osapoole järeldamine oma nõudmiste, eesmärgiga jõuda kokkuleppele konsensus üksmeel, vastväidete puudumine otsustavas küsimuses kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad
.. . 8. Tegevust, kus inimesed jälgivad ise korda ja turvalisust oma koduümbruses ning vajadusel informeerivad politseid, nimetatakse ... . 9. Demokraatlikule ühiskonnale on iseloomulik ühiskondlikuks suhtlemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi hõlmav ...kultuur. 10. ... e. inimese õiguslik suhe oma riigiga. Kodanik, kodakondsus, kodanikeühiskond, kodanikuosalus, mittetulundus, riik, kolmas, mittetulundusühing, õigus, algatus, sihtasutus, seltsing, naabrivalve. 2. ülesanne: loe läbi katkend Mikko Lagerspetzi artiklist ning vasta seejärel küsimustele KODANIKEÜHISKONNA ROLLID TÄNASES EESTIS Mikko Lagerspetz ...on soov tähelepanu pöörata ühiskonna sellele osale, mida võiks kirjeldada kui poliitilistest institutsioonidest madalamal, aga üksikisikust ja perekonnast kõrgemal tasandil asetsevat: sfääri, kus "riigist suhteliselt sõltumatud, iseorganiseeruvad rühmad, liikumised ja üksikisikud
Sotsiaaldialoog-läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja ettevõtjate vahel.Ametiühingud teevad äärmuslikes olukordades streike ja tööseisakuid.Õigus streikida on inimõigus.Eesti Ametiühingute Keskliit,Teenistujate Ametiliitude organisatsioon. Kodanikuosalus-inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides, organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon.(mittetulundusühing, sihtasutus, seltsing).Kodanikuühiskond-ühiskonnaosa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone.See edendab ühiskonnas vabameelsust.Mittetulundusühing- kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemas mitmetes valdkondades,ei tohi teenida kasumit.Loomiseks on vaja vähemalt 2 liiget ja põhikirja.Seltsingut ei registreerita.Tuntum Eesti sihtasutus-Avatud Eesti Fond.Korteriühistu on näide demokraatlikust valitsemisest igapäevaelu tasandil.Protestiavaldus on kodanikuühenduse
Fiducia – pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud: Emptio-venditio – ost-müük Locatio-conductio – kasutusleping Locatio-conductio rei – asja üür või rent Locatio-conductio operis – töövõtt Locatio-conductio operarum – tööleping Mandatum – käsundusleping (nt ülesanne esindada kedagi) Societas – seltsing (mitme inimese koostöö, nt poe pidamine; seltsing katkeb kui üks liige tahab välja astuda vms) Nimeta lepingud: 1) Permutatio – vahetus 2) Aestimatum – kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi 3) Transactio – sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine) 4) Precarium – tasuta kasutamise leping Obligatsioonid nagu lepingust:
osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide õiguslikeks vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ning seltsing. Eestis toimub kodanikuühiskonna arendamine vastavalt Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonile. Kodanikuühiskond on laiem mõiste kui kolmas sektor; termin põhineb järgneval loogikal: Ühiskonda saab jaotada kolmeks koostoimivaks sektoriks. 1. Avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. 2
Ühing Ühing (lai tähendus) hõlmab lisaks eraõigusliku isikute ühenduse liikidele ka eraõiguslikku varade ühendust, eelkõige SA-d. Kõik eraõiguslikud ühendused, v.a asutused. Ühing (kitsas tähendus) tehingulisel alusel rajanev eraõiguslik isikute ühendus, mis on suunatud kas tulundusliku või mittetulundusliku eesmärgi saavutamisele. Korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). 1 Ühingu mõiste alla kuuluvad nii juriidiliseks isikuks olevad ühingud (OÜ, AS, TÜ, UÜ, MTÜ, TulÜ) kui ka ühingud, mis ei ole juriidilised isikud (seltsing, vaikiv seltsing). Ühinguõiguse regulatsiooni esemeks on vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Ühing klassikalises mõttes on leping.
c) kui vaja, siis võib tegeleda ise tootmisega d) kui on sotsiaalne vajadus, siis võib teha rahaülekandeid ja väljamakseid 15. MIKS ON VAJA TUGEVAT KODANIKUÜHISKONDA? Selleks, et riik paremini toimiks. 16. MITTETULUNDUSÜHING, SIHTASUTUS JA SELTS MILLISED ON NEDE ERINEVUSED JA SARNASUSED? SARNASUSED: Ühelgi neist pole tulunduslikku ega võimule tuleku eesmärki. MTÜ ja SA peavad olema registreeritud ja omama põhikirja, seltsing mitte. 17. .MILLEGA KODANIKUORGANISATSIOONID TEGELEVAD? Nendesse kuuluvad inimesed tegutsevad vabatahtlikult usuühingutes, ametiliitudes jne. Nad mõjutavad oma tegevusega poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad tenuseid ja loovad töökohti. MTÜ-dest on meil umbes pooled korteri-, suvila- ja garaaaziühistud. Arvukalt tegutseb kü ka koolituses, sotsiaaloolekands ning puhkemajanduses. 18
tööturuga seotud küsimusi, mida nimetatakse ka sotsiaaldialoogiks. Nad annavad vajadusel tööga seotud abi (nt koondamise puhul). Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate ametiliitude Organisatsioon. § 3.2 Kodanikuühendused ja kodanikuosalus 1. Mis on kodanikuühendused? Eesmärgid? Kuidas moodustatakse? Näited? Kodanikuühendused on kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing. Eesmärgid on lahendada probleeme. Neid moodustatakse ülesehituse ja tegevuspõhimõtte alusel. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud. 2. Mis on kodanikuosalus? Näited? Kodanikuosalus on inimese omaalgatuslik kaasalöömine mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Näiteks keskkonna- ja rahuliikumine, heategevusüritused. 3. Milliste tunnuste põhjal võib väita, et demokraatia on tugev? Näit.
tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Ei, § 274 lg 1 Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI Tehingud jäävad kehtima formaaljuriidilised eeldused on olemas, iseasi on küsimus, kas on hea või halb tehing aga kui nii vaadata, siis oleks laenulepingud alati kehtetud, sest ühele poolele kahjulikud Küsimus eelkõige selles, kas mitterahaline sissemakse on üle antud kui on, siis ei saa midagi lisaks hinnata, ka audiitor tegelikult ei saa midagi öelda
on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem. Väline külg kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus aktsiaselts praktiliselt dispositiivseid norme pole. Eeldamine tõendamiskoormuse jagamine. 1.1.1 Ühinguõiguse mõiste 1 Esimene küsimus mis ühinguga on tegemist. Börsiühing ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib. Sest ainult tema suudab selle põhja lasta. Peame kaitsma isikuid turureeglite ees. Äriühingu eesmärk kasu teenimine, olla olemas
Demokraatia näib liiga aeglasena 3. Majanduspoliitika muutumine tehokraatlikuks 4. Populistlikud otsused 5. Võimalikud rahvuskonfliktid 6. Endise väärtussüsteemi purunemine Ühiskonna sektorid 1. Sektor AVALIK SEKTOR: a) Riigiasutused b) Omavalitsused c) Avalik-õiguslikud asutused 2. Sektor ERASEKTOR FIE, OÜ, AS 3. Sektor KODANIKUÜHISKOND- omaalgatus, seltsid, kogudused, MTÜ, erakonnad, seltsing, SA Ühiskonna kihistumine Kuidas jagatakse? Majandusliku rikkuse alusel: Kõrgklass- kõige rohkem majanduslikke võimalusi Keskklass Alamklass Väärtushinnangute alusel: Eliit Mass Sotsiaalne mobiilsus- ühest klassist teise jõudmine Sotsiaalne staatus- hinnanguline jaotus, kellena end tunned Omistatud staatus- ette antud Omandatud staatus- saavutanud ise Sotsiaalne roll
Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes ka laiem vere- või võimusugulusel põhinev kooseluvorm, mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone. PEREKONNA MÕISTET EESTI SEADUSTES EI OLE!!!!!!!!!!!!!!!!!! Perekonna tunnused - Universaalne ühiskondlik korraldus Reeglina väikesearvuline inimeste grupp Aluseks abielu, sugulus, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks (seltsing) või tegelik kooselu Ühised põhihuvid Ühine majapidamine Täidab teatud sotsiaalseid funktsioone (ühiskonna ja üksikindiviidi huvides) Perekonna tüübid tuumik- e nukleaarperekond (täielik ja mittetäielik) autonoomne kooseluvorm, mis koosneb mehest, naisest ja nende lastest ning moodustab omaette leibkonna. Suur- e laiendatud perekond (liitperekond ja nn majapidamisperekond)
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude
36. Millised isikud saavad olla MTÜ liikmed ? Juhatuse poolt heakskiidetud füüsiline või juriidiline isik, kes soovib arendada MTÜ eesmärkidega kooskõlas olevat tegemist. 37. Mitu liiget peab olema MTÜ asustamisel? Mitme liikme puhul toimub sundlikvideerimine ? Asutamisel peab olema 3 liiget. Sundlikvideerimine toimub alla 2 liikme korra. 38. Mis on seltsingud, kes on füüsiliselt isikust ettevõtja? Kas nad võivad tegeleda spordi korraldamisega ? Seltsing: kaks või enam liiget kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Ei ole juriidiline isik. 39. Milline peab olema MTÜ juhatuse liikmete arv ja kuidas seda määratakse põhikirjas ? MTÜ juhatuse liikmete arv- minimaalne 3 liiget (füüsilised isikud). Põhikirjas märgitakse juhatuse liikmete arvu kahe arvuga- ülem- ja alammäär. 40.Miks on maks ? 3 põhitunnust
avane. Siis nukkuvad sealsamas. Kooruv noormardikas närib punda ümmarguse ava ja lahkub. Süüakse intensiivselt, närides lehtedesse ja noortesse viljadesse augukesi. 1 pk. Liblikalised. Õunapuu-võrgendikoi munad munetakse noortele võrsetele, mis kaetakse näärmenõrega, mis moodustab kaitsva kilbi. Seejärel röövikud närivad end välja, söövad veidi võrse koort ja jäävad juba augustis talvituma. Kevadel väljub seltsing munakilbi alt, liiguvad noortele lehtedele ja tungivad lehe tipust lehekoesse, kus koos kaevandavad. Siis liiguvad võrse tipulehtedele, mässitakse lehed valkja võrgendiga kokku ja röövikud toituvad selles ühises võrgendipesas. Siis nukkuvad sealsamas, ilmuvad liblikad. 1 pk suve jooksul. Lehtedest järel ainult rood. Õuna(pihlaka)koi nukk talvitub mullas, kõdus. Liblikate lendlus algab õunapuude õtsemise ajal. Munevad õiesmikule või noorte õunte karikale
heategude vahetamise koht, Õnnepank, kus 1 heategu = 1 tänutäht ning samal aastal, tuli oma rahaga välja ka Tallinna Von Krahli teater, kus nende raha „kraal“ kehtis maksevahendina teatri baaris ühe etenduse ajal ning käivitamisel on ka Setumaa oma raha. 2.2 Paide P.A.I P.A.I on arvatavasti tuntuim kogukonna alternatiivraha Eestis, mis võeti kasutusel 1.mail 2010. aastal Paide linnas ning mille väljaandjaks on seltsing P.A.I.de Pank. P.A.I on kogukondlik maksevahend ehk kohalik raha, millel on piiratud ringlus. Õiguslikult on tegemist aga pigem väärtpaberiga, mis kehtib ainult Järvamaal. Antud alternatiivraha puhul on tegemist lepingulise maksevahendiga, mis on kasutatav ainult siis, kui mõlemad tehingupooled on nõus selle kasutamisega. P.A.I.de nimi tuleneb nii Paide linna nimest kui põhimõttest, et tegemist on tänuga kogukonna heaks tehtud töö eest ehk võrdub nagu pai saamisega
ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest. Tehingu tegi juhatuse liige, kas tal oli õigus enne ühingu registrisse kandmist teha tehing? ÄS § 247 rahalise sissemakse tasumine, § 248 mitterahaline sissemakse. VÕS § 582 lg 2, seltsing. Mõlemad vastused on võimalikud, et oli õigus, ei olnud õigus. Tuleb põhjendada. Oli õigus 253 lg2, lg3 Ei olnud õigus, 253 lg1, võs 582 lg2. Kes saab üldkoosoleku otsust vaidlustada? ÄS § 302 lg 3 järgi ei ole lepingupartneril vaidlustusõigust, seega kohus jätab selle vaidlustuse menetlusse võtmata. Tehing kehtib, küsimus selles, kelle suhtes, täitmist saab nõuda, aga kelle käest? ASilt ei saa nõuda lepingu täitmist, vaid see juhatuse liige, kes tehingu sõlmis
klass. //en.calameo.com/read/00169433521e8cdcc6ab6 3 Ibid 4 Ibid 6 Õigusemõistmine toimus kohtuniku ees, poolte juuresolekul, nii et mõlemad pooled said oma seisukoha välja öelda kindlate hagitüüpide ulatuses. Tsiviilõigus arenes väga kiiresti ning lühikese aja jooksul lisandus palju lepingutüüpe ja muid tsiviilõiguse instituute – olulisemad instituudid olid siinkohal testament ja seltsing, lisaks eristati vormilisi ja vormivabasid lepinguid. Kriminaalõigus oli mõneti varjusurmas - valitses ettekujutus kannatanud poole isiklikust kättemaksust. Ainult riigireetmist ja raskeid usuvastaseid kuritegusid käsitleti ühiskonnavastastena. Kui algselt oli karistusõigus eraõiguslikku laadi ning riik tegeles üksnes reetmise ja sakraalsete kuritegudega, siis linnade arenedes tekkisid politseikohtud, kes
2. COmmodatum - pruuklaen 3. Depositium - hoiuleping 4. Pignus - pant (pandileping) 5. Fiducia - pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud - nende puhul üksmeele teel piisab sellest, kui pooled on kokku leppinud ükskõik mis vormis. Kokkulepe pooltes, hinnas ja esemes. Kõige tavalisem ostu-müügileping 1. Emptio-venditio - ost-müük 2. Locatio-conductio - kasutuslepingud 3. Mandatum - käsundusleping 4. Societas - seltsing Gaiuse Institutsioonid - 160 pKr Nimeta lepingud 1. Permutatio - vahetus 2. Aestimatium - kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi 3. Transactio - sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine) 4. Precarium - tasuta kasutamise leping KAASUS - oma tegevus - sinu viga; hea usu vastane Obligatsioonid nagu lepingust
kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud ühise omandi liik. ÜHISOMAND Ühisomandi tekkimine: Ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel, muidu on tegemist kaasomandiga. Nt Eestis abikaasad – omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara (perekonnaseaduse § 14 lg 1), samuti seltsing (VÕS § 589). Ühisomandi valdamine, kasutamine, käsutamine: Abielu puhul Ühisomanikel on võrdsed õigused vara vallata, kasutada ja käsutada. Tegema peab seda eelduslikult kokkuleppel Vallasasja võõrandamisel eeldatakse abikaasa nõusolekut, registriasjade puhul on tarvis abikaasa nõusolekut (samuti kinnisasja võõrandamisel/ koormamisel). See, mis on saadud pärimisega on lahusvara, samuti kinkimise teel saadu.
See oli aeg, kui meredel sai algus Saksa kaubandus. See oli aeg, kui kaupmehed veel ise olid liikuvad - Kaupmehed pidid ükdteist toetama - Hansa otsetõlge kui jõuk, kamp, rühm - Hansa esialgne keskus: Ojamaa - 13-14. Saj tekkisid läänemere äärde linnad, kauplejaskond muutus pakisemaks, kaupmehed said linnade juhtgruppidesse - Sel ajal hakkas muutuma kauplemise olemus muutus ka Hansa Liidu olemus - Kaupmeeste hansast sai linnade Hansa.Kaupmeeste seltsing muutus linnade ühenduseks - Hansa sees moodustati väiksemaid äriühinguid. Seega linnasi liitsid ka isiklikud suhted - Hansal oli 14. Sajandiks jõudu enda privileegide eest seista madistasid Taani kunniga - 15-16. Saj sümboolselt 72 linna ühendus, tekelikult a-la 200 - Hansapäevad linnade saadikute kogunemised 1356. Aastast - Kokku kutsuti need vajaduse korral: kui oli vaja teha ühiseid otsuseid - Hansapäevadel täidesaatvat osa polnud
Käsund ülesande tegija huvides; käsund voliniku huvides; käsund kolmanda isiku kasuks. Lõppeb: ühe poole surmaga; ülesande täitmisega; käsundi täitja loobumisega. o Societas- seltsinguleping, kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Kolmesugune: seltsinglased panevad kokku kogu oma vara; pannakse kokku vaid teatav vara; seltsing on loodud ühe operatsiooni teostamiseks Nimeta lepingud: 12 Sarnanevad kõige enam reaalsetele lepingutele, üks pool annab teisele mingi asja vormivaba kokkuleppe alusel, millest tuleneb õigus nõuda üleantud asja eest vastutäitmist. o Vahetus- üks isik annab mingi asja teisele omandiks, saades teiselt vastutasuks asja samuti omandiks.
§ 3. Toetuse taotleja Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal (omanikul, rentnikul, ajutise kasutusõiguse alusel kasutajal), kui sellel maal toimub kaitsekorra või kaitsekorralduskava kohaselt vajalik poolloodusliku koosluse ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus. PRIA toetuse taotlemise tingimus ja määrus Toetust saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsi line või juriidiline isik, seltsing ning muu juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taot leja) tingimusel, et taotleja harib või hooldab maad õiguslikul alusel, s.t on maa oma nik või omab kehtivat rendilepingut. Taotlejad, kelledel on perioodil 2007-2010 võetud kehtiv 5-aastane PLK kohustus, esitavad PRIA-le taotluste vastuvõtuperioodil kohustuse jätkamise kinnitamiseks ja toetuse taotlemiseks: vormid PT50A (pindalatoetuste taotlus koos põldude loeteluga), mis tuleb esitada ka juhul, kui
kaasa viimase autuks tunnistamise. Mandaadileping lõpped: ühe poole surmaga;ülesande täitmisega;eriti mandataari loobumisega. 4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing;äriline seltsing Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati
muusika, kunsti-õpetuse ja käsitöötunnid. Lastega teevad koolis tööd kvalifitseeritud õpetajad, kes kõik on ka Eestis õpetajana töötanud. Eesti keele õpetamisel on kool aluseks võtnud Eesti koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava, alushariduse raamõppekava või põhikooli riikliku õppekava. Eesti Kool Londonis on lastevanemate, Londoni Eesti saatkonna, Teadus- ja haridusministeeriumi ja Eesti Instituudi toetusel heategevatel eesmärkidel 2009. aasta kevadel rajatud seltsing. Kooli liikmeteks on lapsevanemad ja õpetajad. Eestist on kujunemas uue narkoaine kata transiidimaa 31.03.2010 Viimastel aastatel on olnud mitmeid juhtumeid, kus tollitöötajad on peamiselt Suurbritanniast saabuvate isikute pagasist leidnud katataimi. Eestisse tuuakse katat peamiselt edasi viimiseks Soome, vahendab politseisaade Krimi. Briti leht: Rooney võib kolmapäeval Bayerni vastu mängida 04.04.2010
isikuid. Juriidilise isiku õigusvõime mõiste ja tekkimine Eestkostja funktsioonid. Õigusvõime ja isiku mõisted ei ole koosluste puhul lahutamatult seotud. Piiratud õigusvõimet võivad omada nii isikute ühisused (seltsing) 1. Alla 7-aastaste alaealiste osas - nimetatud isikute huvides tehingu tegemine. kui ka asutamisel olev juriidiline isik (enne registrisse kandmist). Täieliku õigusvõime omandab eraõiguslik juriidiline isik registrisse 2. Muude eestkoste all olevate isikute osas - nimetatud isikutele tehingute tegemiseks nõusoleku andmine (s.h
Peab arvesse võtma, millises staatuses AÜ on. Kui AÜ on juriidiline isik, siis on võimalik vastutusele võtta (trahv või kahjuhüvitis). Euroopas on võimalik AÜ-le panna vastutust täies ulatuses. Kui kahju on tekitatud, siis trahvisumma on arvestatav. On olemas üks probleem Euroopas võib olla olukord, kus AÜ ei ole juriidiline isik. On olemas just nagu juriidilised isikud. Nt IG Metall ei ole juriidilise isik, vaid on seltsing, seetõttu on talle keeruline trahvi määrata. Kui töötajad osalevad sellises streigis, mis ei ole seaduslik, siis on võimlaik kohaldada distsiplinaarkaristusi (nt lahti lasta). USA-s distsiplinaarsanktsioone ei ole, kuid on kahjunõuded. Individuaalset streiki Eestis ei ole. Õiguslike vaidluste lahendamine Vaidluste liigid - USA-s on rõhk suunatud pigem kohtuvälistele vaidluste lahendamisele
mittetulunduslikud, nt MTÜ); b) isikuteühingud (nt TÜ, UÜ). Eraõiguslikuks asutuseks on sihtasutus (SA). · Juriidilise isiku õigusvõime mõiste ja tekkimine Õigusvõime mõiste definitsioonsama mis füüsilisel isikul (TsÜS § 7), sisu siiski erinev (TsÜS § 26 lg 1). Õigusvõime ja isiku mõisted ei ole koosluste puhul lahutamatult seotud. Piiratud õigusvõimet võivad omada nii isikute ühisused (seltsing) kui ka asutamisel olev juriidiline isik (enne registrisse kandmist). Täieliku õigusvõime omandab eraõiguslik juriidiline isik registrisse andmisest (TsÜS § 26 lg 2), avalik-õiguslik juriidiline isik aga seaduses ettenähtud ajast (TsÜS § 26 lg 3). · Juriidilise isiku õigusvõime sisu eripära Koosluse õigusvõime maht sõltub koosluse seotuse astmest oma liikmetega. Juriidiline isik ei saa omada neid õigusi ja kohustusi, mis on omased üksnes inimesele
majandussotsiaalsete nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog läbirääkimine valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendused ja kodanikuosalus Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm ; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing , sihtasutus või seltsing. Protestiavaldus, nagu nt miiting ja demonstratsioon on huvide väljendamise viis, mis on samuti seadusega lubatud. Demokraatia on tugev siis, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Õiguskaitse ja kohus Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik ehk korrakohane protsess,
notar ja kohtutäitur. Kümne tööpäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates on Maksu- ja Tolliametis kohustatud end registreerima: (MKS § 18 lg 11 p-d 1-2) mitteresidendist tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus, välisriigi muu asutus, rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus, kui teda ei ole varem kantud maksukohustuslaste registrisse või MKS § 18 lg 1 p-d 1-5 nimetatud registritest; seltsing, ühisus ja muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus. 11. Mida tuleb teha püsiva tegevuskoha registreerimiseks? mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus, milles märgitakse: - mitteresidendi nimi ja aadress; - registreerimiskoht ja registreerimisnumber või muu identifitseerimist võimaldav kood, kui need andmed on olemas;
Sekundaarproduktsioon teisene toodang, energiakogus, mille on talletanud toiduahela teise astme (sekundaarse troofilise taseme) taimtoidulised organismid (fütofaagid); selle astme kogutoodang või energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang). Selitamine selitus, vee vabastamine heljumist, enamasti koagulantide abil. Selleks rajatud ehitist nim. setitiks (ka selitiks, settebasseiniks). Seltsing lühemaks või pikemaks ajaks (toitumine, kosimiskäitumine, ränne, puhkus, ööbimine) moodustuv loomade rühm, loomade kooselu lihtsamaid vorme. Servaeffekt vt. ökoton. Settekäitlus reoveesette töötlemine keskkonnaohutuks või utiliseerimiskõlblikuks. Puhastuses tekkiv toorsete tihendatakse, stabiliseeritakse (orgaaniline aine lagundatakse) kas õhutuskambris aeroobselt töödeldes või
kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. Kui seltsinglane on seltsingulepingu järgi õigustatud seltsingut juhtima, eeldatakse, et ta on ka volitatud esindama teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega. 61 Seltsinguleping. Seltsinguleping+ Seltsinguleping+ Vaikiv+ Seltsing+ seltsing+ 04.10.12+ EBSi+õiguse+ja+avaliku+halduse+õppetool+ 29+ ü Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.
annaabi.ee 
