isegi 10 meetrini Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko LUUSTIK kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil selgroo küljes on roided, mis moodustavad rinnakorvi jäsemed on tugevad ja võimaldavad kiirelt liikuda MEELEELUNDID Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid HINGAMINE Kõik roomajad hingavad kopsudega Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil
....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus............
Eesti Esimene üldlaulupidu Merit Rammul Kanepi Gümnaasium 8. klass 2016 Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupidu · Toimus Tartus · Üldjuhid A. Kunileid ja J. V. Jannsen · Mõtte algatajaks Jannsen · 18. 20. juuni 1869 · Osalesid ainult meeskoorid Korraldamine · Tekkis lõhe peaorganiseeriate vahel Jacobsoni pooldajad vs Jannseni ja Hurda pooldajad · Jacobsonile ei meeldinud tänulaulupeo idee mis seal ikka tänada? · Jacobsonile ei meeldinud ka Jannseni idee koostöö kirikuga · Jacobson loobus koostööst · Korraldamine jäi ,,Vanemuise" seltsile, Jannsenile ja Hurdale Osavõtjad · Esinejaid oli ~900 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit · Lauljate hulgas palju haridusega kooliõpetajaid ning köstreid · Peole tuldi jalgsi, kaugemad ka hobuvankritega
Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Majanduse vilgas areng ja sellega seoses kujunev rahvuslus, põhjustasid vaadeldaval perioodil, XIX sajandi lõpu ning XX sajandi alguse, kultuuri kiire arengu. Mõjutatuna saksa ja vene kultuurist, oli eesti kultuurist saamas professionaalne rahvuskultuur, osake Lääne-Euroopa kultuuriruumist. Riiklikus koolisüsteemis venekeelne õpetus säilis, ent 1905.aasta revolutsiooni tulemusena lubati emakeelsete erakoolide rajamine suur samm hariduselus. 1870. alghariduse alal algasid põhjalikud ümberkorraldused kohustuslikuks muutuks vallakool. Sellega seoses tuli rajada hulgaliselt uusi koole. Tekkisid üldained kirjutamine, arvutamine ja maateadus. Tänu sellele said kirjaoskuskoolidest üldhariduskoolid. Nagu mainitud, hakkas levima eestikeelne haridus. Kasutusele võeti hulgaliselt uusi õppevahendeid, s.h geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel. Algkoolide raud...
nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Millised on roomajate peamised meeleelundid? Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Roomajate ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Lisaks sellele on soomuselistel haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse. Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks. Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid. Kuidas roomajad sigivad ja arenevad? Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale
haistmismeele abil ·Lõhna ära tunda püüdes loom nuusutab ehk tõmbab õhu sõõrmete kaudu ninaõõnde, kus asub haistmisepiteel. ·Mida suurema pindalaga on haistmisepiteel, seda parem on looma haistmine. Inimesel on see vaid 4 cm² suurune, kodukassil 14 cm², koeral aga 150 cm² suurune. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · Paljudel imetajatel on täiendav haistmiselund, mida nimetatakse Jacobsoni elundiks. Tänu sellele saab näiteks täkk aru, et märal on alanud jooksuaeg. · Lõhnade abil teavitavad loomad teisi eelkõige enda sealolust (territoriaalne käitumine) LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID MUUD TEGURID · Nälg, janu · Hirm, stress · Haigused, vigastused · Emainstinkt AGRESSIIVSE LOOMA TUNNUSED · Langetatud pea · Silmade punnitamine · Äkilised liigutused ·Häälitsused (urin, norsatus) MIKS LOOMAD
Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumise juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks - ninaõõne limaskest ja ninaõõnes paiknev nn Jacobsoni elund. Jacobi organ, mis asub suulaes ja kujutab endast kaht lohukest. Kõigi roomajate keel on kaheharuline ja sellega nad justkui maitsevad õhku. vibutab veidi aega keelt ja surub selle seejärel vastu Jacobi organit, et keelele jäänud lõhnasid analüüsida. Vaheajus paiknevad käbinääre ja põhiline liigutusi suunav keskus taalamus. Puudub kaladel esinev soonkott. Keskaju peamise osa moodustavad nägemissagarad. Nägemine on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud laud ja pisaranäärmed
siseruumides 1-10 ppb. Väga väikesel määral, alla 5% kõikidest mõõtmistest mis on tehtud USAs, on leitud ksüleeni põhjavees. Ksüleeni on leitud ka erinevates toitudes sisaldusega 1- 100 ppb. Tavapopulatsiooni jaoks on kokkupuutuva ksüleeni kontsentratsioon väiksem, kui minimaalse riski level. Tööstustes loomulikult võib kontsentratsioon minna väga kõrgeks, kuid enamasti püütakse seda vältida. G. A. Jacobsoni ja S. McLeani uurimustöös, kus uuriti töötajate ksüleeni kokkupuute ja uriinis sisalduva methylhippuric acidi seost, kasutatud tööstusettevõtetes ei ületanud ksüleeni kontsentratsioon 15 ppm. Toksilisuse, ohu ja riski analüüs Ksüleen on ohtlik aine, kuna ksüleeni rasvlahustuvus on väga kõrge ning kui sellega kokku puutuda suures koguses muutub ksüleen väga ohtlikuks. Kuid, suurte kogustega kokkupuutumine on üsna ebatõenäoline
siseruumides 1-10 ppb. Väga väikesel määral, alla 5% kõikidest mõõtmistest mis on tehtud USAs, on leitud ksüleeni põhjavees. Ksüleeni on leitud ka erinevates toitudes sisaldusega 1- 100 ppb. Tavapopulatsiooni jaoks on kokkupuutuva ksüleeni kontsentratsioon väiksem, kui minimaalse riski level. Tööstustes loomulikult võib kontsentratsioon minna väga kõrgeks, kuid enamasti püütakse seda vältida. G. A. Jacobsoni ja S. McLeani uurimustöös, kus uuriti töötajate ksüleeni kokkupuute ja uriinis sisalduva methylhippuric acidi seost, kasutatud tööstusettevõtetes ei ületanud ksüleeni kontsentratsioon 15 ppm. Toksilisuse, ohu ja riski analüüs Ksüleen on ohtlik aine, kuna ksüleeni rasvlahustuvus on väga kõrge ning kui sellega kokku puutuda suures koguses muutub ksüleen väga ohtlikuks. Kuid, suurte kogustega kokkupuutumine on üsna ebatõenäoline
_ Toidu otsimine _ Vaenlase asukoha väljaselgitamine _ Märgistatud territooriumi tuvastamine _ Erinevate loomaliikide tuvastamine _ Liigikaaslastega suhtlemine _ Ema-järglase vaheline suhtlemine _ Erinevate isendite tuvastamine _ Meeleolu tuvastamine _ Sigimispartneri leidmine _Feromoonid- ained, mis toodetakse ühe looma poolt, et anda haistmise kaudu teistele loomadele infot _Mokapööramise reaktsioon (flehmen responce) _Vomeronasaal- e Jacobsoni organ Maitsmine _ Sõralistel 10 000- 20 000 maitsmispunga _ Kassidel ~500 maitsmispunga _ Koertel ~2000 maitsmispunga _ Inimesel ~10 000 maitsmispunga _ Kanadel ~20-30 maitsmispunga Häälitsemine _ Partneri leidmiseks _ Territooriumi kaitseks _ Ohu olukorras hoiatuseks _ Enda meeleolu ja meelestatuse väljendamiseks _ Stressi väljenduseks Kuulmine _ Väliskeskkonnast info saamiseks _ Liigikaaslastega suhtlemiseks _ Ohust teadasaamiseks _ Partneri leidmiseks _ Territooriumi kaitsmiseks
suundub kaarjalt m parasümpaatilisi kiude sisaldav n petrosus minor, mis stylopharyngeus'e ja läbib hiatus canalis n petrosi minoris'e, sulcus n m styloglossus'e petrosi minoris'e, foramen laecerum'i ja lõpeb vahel keelejuuresse. ganglion oticum'is. Postganglionaarsed vegetatiivsed kiud innerveerivad gl parotidea't ja gll buccales'eid. N tympanicus-plexus tympanicus-n petrosus minor on Jacobsoni anastosmoos ühendab ganglion inferius't ganglion oticum'iga e. IX närvi V närviga) R sinus carotici Kulgeb mööda a carotis interna't allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal- sinus caroticus'es (baroretseptorid) ja glomus caroticum'is (kemoretseptorid). Moodustab vererõhku ja südame
Sisukord 1 Kaslaste üldine iseloomustus 2 Soolakass 3 Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvas...
Jaan Koort alustas maalijana, kuid Pariisis kujunes temast skulptor. Tihti kasutas abikaasat ja lapsi modellidena. Koort oli skulptor, kellele meeldis nii puit, kui kivi ja metall. Valmistanud portreid ja loomafiguure, ka hauamonumente. Koorti stiili iseloomustab ühtne, selge ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu. Reisis palju. 1934.a. asus tööle Moskva lähedal asuvasse keraamikatehasesse. Haigestus Moskvas ja suri. Maetud on Eestisse. N: ,,Metskits", ,,Kitsepea", C.R. Jacobsoni hauamonument Kurgjal. Tähtsamad sündmused kunstielus olid: 1906.a. Eesti Kunstiseltsi asutamine 1909.a. Eesti Rahvamuuseumi asutamine 1914.a. Tallinna Kunsttööstuskooli avamine Arhitektuuris ehitati palju kultuuriasutusi. Domineerisid välisarhitektid ( Petrburi, Riia ja Helsingi). Valmisid Draamateater Tallinnas, Vanemuise teatrihoone Tartus ja Estonia teater Tallinnas. Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940. 24. veebruaril 1918.a. kuulutati välja Eesti Vabariik
Jaan Koort alustas maalijana, kuid Pariisis kujunes temast skulptor. Tihti kasutas abikaasat ja lapsi modellidena. Koort oli skulptor, kellele meeldis nii puit, kui kivi ja metall. Valmistanud portreid ja loomafiguure, ka hauamonumente. Koorti stiili iseloomustab ühtne, selge ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu. Reisis palju. 1934.a. asus tööle Moskva lähedal asuvasse keraamikatehasesse. Haigestus Moskvas ja suri. Maetud on Eestisse. N: ,,Metskits", ,,Kitsepea", C.R. Jacobsoni hauamonument Kurgjal. Tähtsamad sündmused kunstielus olid: 1906.a. Eesti Kunstiseltsi asutamine 1909.a. Eesti Rahvamuuseumi asutamine 1914.a. Tallinna Kunsttööstuskooli avamine Arhitektuuris ehitati palju kultuuriasutusi. Domineerisid välisarhitektid ( Petrburi, Riia ja Helsingi). Valmisid Draamateater Tallinnas, Vanemuise teatrihoone Tartus ja Estonia teater Tallinnas. Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940. 24. veebruaril 1918.a. kuulutati välja Eesti Vabariik
leheks. Eestis sai C.R.Jacobson tuntuks 1868.a. kolmeisamaalsie kõnega valguse, pimeduse ja koidua ajast, kus ta jagas eesti rahva ajaloo kolme suurde ajajärku: kuldne muistne iseseisvuse aeg, mitmesaja-aastane orjapõlv ning koiduaeg. Jacobson on küsinud: ,,Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" Jacobson seadis esiplaanile majanduslike olude paranemise nõude. Jacobsoni liigne esiletükkivus ja enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Seni rahvusliku liikumise eesotsas olnud Hurt läks Peterburgi. Jacobson asus nüüd oma pooldajatega rahvuslikke seltse üle võtma. 1881.a. valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks. 1882.a. kevadtalvel haigestus ta kopsupõletikku ja suri 40-aastaselt. Pilet nr 6 ; (2) 28.nov 1918 2.veb 1920 Eesti Vabadussõda. Film ,,Nimed Marmortahvlil" Elmo Nüganev. Raamat:Albert Kivikas.
Algab gangl. inferiuse piirkonnast, siseneb trummiõõnde (canaliculus tympanicuse kaudu), tõuseb ülespoole ja moodustab nn. caroticotympanicitega plexus tympanicuse. Plexus tympanicus innerveerib trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta koos näärmetega. Sisaldab parasümpaatilisi kiude, mille lõppharuks on n. petrosus minur ja mis lõpeb ganglion oticumis, postgangl. veg. kiud innerveerivad gl. parotideat ja gll. buccaleseid. N. tympanicus plexus tympanicus n. petrosus minor on Jacobsoni anastomoos (ühendab ganglion inferiust ganglion oticumiga e IX närvi V närviga). 3.3.2 R. sinus carotici Kulgeb mööda a. carotis internat allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal: sinus caroticuses ja glomus caroticuses. Vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentne osa. 3.3.3 Rr. pharyngei Ühineb n. vaguse rr. pharyngeiga plexus pharyngeuseks, mis innerveerib neelu
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
Õige on kirjutada aasta õpetaja tiitel. Tootenimed Lastevorst ja Doktorivorst on suure algustähega. Kirjutage Eesti meistrivõistlused. Õige on kirjutada Prantsuse konjak. Õige on kirjutada Hispaania barokk. Õige on kirjutada Eesti kliima. Sõna kesklinn on tähenduses 'linna keskosa, südalinn' väikese tähega, aga linnaosa nimena suure tähega, nt Tallinna Kesklinna linnaosa. Õige on kirjutada Hispaania vein. Õige on kirjutada Jacobsoni organ (esimene sõna suure tähega). Ühendis Harju maavanem on esimene sõna suure, teine väikese tähega. Õige on kirjutada igavene tuli (väikeste algustähtedega). Kirjutage Caesari salat. Sõna universum on väikese tähega. Õige on kirjutada Vabaduse väljak ja Vanaturu kael (liigisõnad väikese tähega). Kirjutage Hollandi leibjuust (teine sõna on väikese tähega). Kas õige on „brasiilia viisa“? – Ei, Brasiilia viisa. Valgeid jõule! Teine sõna on väikese tähega.
Õige on kirjutada aasta õpetaja tiitel. Tootenimed Lastevorst ja Doktorivorst on suure algustähega. Kirjutage Eesti meistrivõistlused. Õige on kirjutada Prantsuse konjak. Õige on kirjutada Hispaania barokk. Õige on kirjutada Eesti kliima. Sõna kesklinn on tähenduses 'linna keskosa, südalinn' väikese tähega, aga linnaosa nimena suure tähega, nt Tallinna Kesklinna linnaosa. Õige on kirjutada Hispaania vein. Õige on kirjutada Jacobsoni organ (esimene sõna suure tähega). Ühendis Harju maavanem on esimene sõna suure, teine väikese tähega. Õige on kirjutada igavene tuli (väikeste algustähtedega). Sõna universum on väikese tähega. Kirjutage Hollandi leibjuust (teine sõna on väikese tähega). Kas õige on ,,brasiilia viisa"? Ei, Brasiilia viisa. Valgeid jõule! Teine sõna on väikese tähega. Õige on kirjutada püha sõda (väikeste tähtedega). Õige on kirjutada Karjala pirukad ja Ida-Friisi vahvlid.
Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid). Kakkudel erakordselt terav kuulmine, mis võimaldab saaki püüda kottpimedas. Nahkhiirtel ulatub tajuvõime 120 000 Hz- ni. Seda nn. ultraheli toovad nahkhiired ka ise kuuldavale, kasutades seda pimedas orienteerumisel kajalokatsiooni abil. Paljudel linnuliikidel ja putukatel on silmas veel neljas tüüp retseptoreid, mis erutuvad ultravioletses sagedusalas. Roomajatel täiendav keemiline tundeorgan - Jacobsoni elund. Kaheksajala kompimine. Inimesele tundmatud meeled loomadel. 1)madudel esineb paariline meeleelund, mille abil nad tajuvad saakobjekti soojuskiirgust ja suudavad selle abil hinnata objekti suunda ja kaugust 2)paljud linnud, mesilased ja isegi bakterid tajuvad Maa magnetvälja ja kasutavad seda orienteerumisel. 3) mõnedel kaladel (näit. elektriangerjal) on elektriorgan, mille abil nad loovad enda ümber magnetvälja. Peas asuvad retseptorid tajuvad selle välja muutusi, mida
Nende menüüs on (eriti areaali lõunaosas) ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Nagu teistelgi madudel ja erinevalt sisalikest on nastiku koljuluud omavahel liikuvalt ühendatud, mistõttu ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Nastikud püüavad aktiivselt saaki hommikuti ja õhtuti, kasutates keelt ja ka Jacobsoni elundit.Saaklooma tunnevad nad ära põhiliselt liigutuste järgi. n ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks rästiknastik ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele.
Valerie Preston Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PR...
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
• putukatel, roomajatel, kahepaiksetel ja kaladel on üldiselt värvustaju parem kui inimesel. Ka putukad tajuvad, erinevalt inimesest, ultravioletti. Keemilised meeled (haistmine, maitsmine) – Paljudel loomadel (imetajail, putukail jt) on keemilised meeleorganid märksa tundlikumad kui inimesel • liblikas tajub partneri suguferomooni lõhna sadade meetrite kauguselt • roomajatel esineb täiendav keemiline tundeorgan - Jacobsoni elund. Imetajatel on selle analoogiks ninas paiknev vomeronasaalorgan, mis inimesel on taandarenenud • koera lõhnataju on üldtuntud ja seda kasutavad inimesed kurjategijate jälitamisel, pommide ja narkootikumite tuvastamisel jt eluvaldkondades. Kompamine –• näiteks kaheksajalgadel on kompamismeel väga kõrgelt arenenud. Loomadel esinevad meeled, mis inimesel puuduvad: • Madudel esineb paariline meeleelund, mille abil nad tajuvad saakobjekti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
