· . · . · 52 ². · , , . · . · -- ( -- ), . · : o o o o o o A · , . · A . · 27 . . . · : , 0 °C , , . · . · A --55, --60 °C. 2, 3 °C. · , - . · . · , .
lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puude tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Arktika Arktika on põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus. Arktikasse kuuluvaiks loetakse alasid, kus juulikuu keskmine õhutemperatuur ei ületa +10 °C. Arktika pindala on ligikaudu 27 miljonit km². Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides aasta keskmine õhutemperatuur, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond. Arktikas elavad loomad Jääkaru
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid,
korraldatakse laevareise. Lõunamandril käib aastas üle 20 000 turisti. Probleeme osooniaugud Pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid Polaaruurijad F. G. von Bellingshausen 1821. R. Amundsen 1911. R.F. Scott 1912. Kordamiseks 1. Mis on peamine erinevus Antarktika ja Arktika vahel? 2. Millised ookeanid ümbritsevad Antarktist? 3. Milliste alade koondnimetus on Antarktika? 4. Mida tähendab mõiste külmapoolus? 5. Miks ei ole Antarktikas peaaegu üldse taimestikku? 6. Miks on kogu elustik Antarktikas seotud veega? 7. Miks ei kaevandata Antarktises seal leiduvaid maavarasid? 8. Miks on Eesti teadlased huvitatud Antarktise uurimisest? 9. Nimeta Antarktise uurijaid. 10. Milline uus tegevusala on Antarktikas hakanud viimastel aegadel levima? 11
Eluea pikkus: Umbes 2 aastat, erandjuhtudel 8-9 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Üks alamlik elutseb Iirimaal, ent tema karvastik ei muutu talvel valgeks. Lähisugulane on Ameerikas elutsev tundrajänes. Esinemine Arktikas ja parasvöötme põhjapoolsetes osades. Alpides elutseb väiksemakasvulisem alamliik L. t. varronis. Kaitse Valgejänes pole hetkel ohustatud. Tema keskkond külmas kliimas on aga väga spetsiifiline, seetõttu tekitavad üha intevsiivsem Arktika ärakasutamine ning sealsete piirkondade reostus muret. Valgejänese iseloomulikud omadused Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Sele valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Käpad: Jalad on sageli karvased. Karvastik kaitseb külma eest ning tagab kindlama sammu lumel ja jääl.
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike
Talvel keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C, mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C Suvel keskmine temperatuur mandri keskosas on umbes −25..−45°C, mere rannikul umbes −5..+2°C Aasta keskmine sademete hulk sisemaal 50- 250 mm, rannikul kuni 500mm Tuule kiirus kuni 300km/ h Veestik Umbes 90% Antraktisest on kaetud jääga,mis on keskmiselt 1790 m paks ja max 4500 m Jõgede suudmeid väga ei ole Antarktika ja Arktika jääkilbis asub väga suur osa maailma mageveevarudest Mullastik Mulda esineb seal laiguti ning väga õhukese kihina s.t., et taimede kasvutingimused on rasked Elu on koondunud lõunarannikule, sest seal on kliima pehmem seega muld pole nii palju külmunud Taimestik Hemichloris antarctica Antarktika kastevars Buellia frigida Loomastik jääkaru
teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmastikku. Polaaralasid on uurinud nii NASA kui ka ÜRO valitsusvahelise kliimaseadmete töörühm IPCC. Teadlased on ümberlükkmatult tõestanud, et inimesel on oma roll kliima soojenemisel. NASA teadlased heitsid kosmosesse sateliidi, mille abil jälgitakse, kuidas maapind muutub. Paljud
merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja mandrite põhjaservas asuvate tundravöönditega; lõunapiiriks loetakse tavaliselt juulikuu 10 kraadi C isotermi maismaal ja 5 kraadi C isotermi merel. (Lepasaar, Lumiste 2006,lk 5 ) Arktika paikneb põhjapooluse lähedal .Piirkond hõlmab Põhja Jäämere , Taanile kuuluva Gröönimaa, Alaska , Kanada, Euroopa ja Siberi põhjaosa. Taimne plankton annab kolmveerandi atmosfääri hapnikust. Talvel
Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool...
ees järsud muutused, väidab värske uuring. nimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järkjärguliselt hoiatab rahvusvahelise teadlasmeeskonna koostatud analüüs ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences. Suurbritannia East Anglia professor Tim Lenton, artikli esimene autor, ütles, et inimtegevuse poolt tekitatud kliimamuutuse mitmed tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini. ,,Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud," märkis ta BBCle. Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima soojenemine peaks jätkuma. Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui maakera keskmised temperatuurid järsult kerkivad. Suurimas ohus on Arktika merejää, Gröönimaa ning Antarktika jääkilbid.
Vana-Vigala 2012 1 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3-4. Arktiline kliimavööde 5-6. Antarktiline kliimavööde 7. Sissejuhatus 8. Kokkuvõte 2 Arktiline kliimavööde madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud +5°C sama temperatuurijoont. Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima. Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik arktilisele kliimavöötmele ja Lähis-Arktika osale. Aasta läbi
Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest maad katab jää. Õistaimed poolaarmagun, samblad ja samblikud.
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerteraken...
Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud,
karude perekonnast. Jääkarud elutsevad polaaraladel, kus nad saavad hülgeid jahtida. Jääkarusid on leitud Ameerika Ühendriikidest (Alaskalt), Kanadast, Venemaalt, Taanist (Gröönimaalt) ja Norrast. Nad ei ela lõunapoolkeral. Jääkaru on suurim maismaal elutsev kiskja. Isased isendid võivad kaaluda 250-770 kg, emased isendid kaaluvad seevastu ainult pool sellest massist. Püsti tõustes võivad isased jääkarud olla 2,5 kuni 3 m kõrgused. Polaarelanikud on kohanenud ideaalselt eluga Arktika külma keskkonna tingimustes. Nad võivad näida suurte ja kohmakatena, kuid tegelikult on nad äärmiselt tugevad, väga kiired ja võimelised läbima pikki vahemaid. Nende jalatallad on kaetud karvadega, see annab stabiilsuse jääl ja lumel liikumiseks. Karvkate on neil kohastunud Arktika valge lumega, mistõttu nad sulanduvad ümbuskonnaga hästi kokku. Kuna jääkarud jahivad ainult merel, veedavad nad suurema osa oma elust merel, kuigi enamus jääkarusid on sündinud maismaal.
Aastal 1961 läks ühel kohalikul talumehel 16-pealine kari kaotsi ning ta pani selle kahju karude arvele. Loomapidajate hulgas tõusis paanika ning nad kihutasid jahimehi igal võimalikul juhul viimaseid säilinud karusid maha laskma, neile lõkse panema ja aastatel 1961-62 pandi välja enam kui tuhat mürgitatud peibutist. Viimane Mehhiko pruunkaru laskmine on registreeritud 1962. aastal ning sellest ajast peale pole enam keegi neid loomi kohanud. Jääkaru - Arktika kuningas Arktika suurim ja võimsam kiskja on jääkaru. Keskmise täiskasvanud isase jääkaru pikkus peast sabani on 2,5 meetrit ja tema mass on ligikaudu 500 kg. Arktika tohutul jääväljal uitab ligikaudu 25000 jääkaru. Osa neist jõuab rännakutel isegi põhjapoolusele. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Isased karud ei maga talveuinakut. Pika talve jooksul, kui Arktika paakjää tungib kaugele lõunasse, jätkavad
Tekkinud radikaalid on võimelised osooni katalüütiliste protsessidega lõhkuma. Taoline osooni hävitamine toimub kiiresti ning mõne päevaga langeb osooni hulk talvel olnust poole või enam võrra (vanLoon, Duffy, 2011). Kui temperatuur tõuseb, lõpeb ka osooni lõhkumine. Piisavalt tõusnud temperatuur lõhub polaarpöörise ning hajutab pilved, mistõttu kloori radikaalid seotakse ning osoon hakkab taastuma (vanLoon, Duffy, 2011). Sarnase stsenaariumi alusel kujuneb ka Arktika osooniauk. Kuna nende osooniaukude kujunemisel on oluline roll madalal temperatuuril sõltub osooniaugu suurus suuresti stratosfääri temperatuurist. Stratosfääri alumiste kihtide keskmine temperatuur on aga nii kesklaiustel kui eriti polaarlaiustel viimaste kümnendite vältel langenud (Eerme, 2005). Seega polaar stratosfääri pilvede esinemise sageduse kasv võib viia osooniaukude ulatuse ning esinemissageduse kasvuni.
POLAARREBANE Kadri Koor 9 D klass Põlva Üg Polaarrebane elab Arktika tundrapiirkondades ALLIKAD: http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://www.google.ee/ http://www.arkive.org/ Loomade atlas TÄNAN KUULAMAST !!!
heeringavaal, toituvad veest kalu ja kreveti sarnaseid loomi sõeludes. Teine neid eristav tunnus on see, et hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel kaks. Hoolimata sellest, et ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Suurim vaalaperekond on delfiinid. Nad tunnevad end hästi kõikides ookeanides ,välja arvatud külmad Arktika ja Antarktika veed. Enamikul 26 liigist on sarnane kehakuju, kuid mõnel puudub selgelt eristatav terav ninamik ehk nokis ning kahel liigil puudub seljauim. Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid
........................................................7 Kasutatud kirjandus ..........................................................................8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda karulased ning liik on Thalarctos maritimus. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskja. Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkaru on levinud põhjapoolkera polaaraladel. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarud esinevad punasega märgitud piirkondades : Arktika, Grööni maa, PõhjaA m e erika ja Aasia p õhjaalad. Jääkaru toitumine ja jahipidamine
viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See
Väiksematest loomadest elab põhjas polaarrebane ja polaarhunt. Linnud pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates kaljuseintel. Jääväljad on püsiva asustuseta. Eskimod sooritavad seal oma retki toidu otsimiseks ja töötavad ka polaarjaamad. Probleemid on osooniaugud pooluste kohal. Antarktika Lõunapooluse ümbruses. Asend lõunapolaarjoonest lõunas. Alates 60 kraadi LL kuni 90 kraadi LL. Temperatuur on madalam kui Arktikas, kuna arktika kliima on mandriline. Antarktise mandri siseosas suvel 3035 kraadi ja talvel 70 kraadi. Antarktikas asub maalilma külmapoolus : polaarjaamas Vostok on mõõdetud maailma madalaim õhutemperatuur 89,2 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel). 100200 mm/a. Sademed lumena. Pooluste ümbruses puhuvad idatuuled. Tuul on tugev kuni 70 m/s ( lage,avatud maastik). Võib näha maalilisi virmalisi. Polaarpäevpolaaröö. Eesti loobus polaarjaama rajamisest Rossi mere ääres
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
Loodeväila ja Fridtjof Nanseni ekspeditsioonist Gröönimaale. Kuna Roald unistas polaaruurija elust karastas ta oma nõrka tervist sellega, et magas lahtise akna all ja käis koos venna Leoniga eluohtliku talveretkel Hardangervidda mägiplatool. Pärast ema surma lahkus Roald ülikooli arstiteaduskonnast (aastal 1892) ja alustas elu merel, olles paljudel laevadel madrus ja tüürimees. Siis kui Roald töötas hülgepüügilaeval oli tal seal hea võimalus tutvuda Arktika oludega. Esimese tüürimehe ja ekspeditsiooniülema asetäitjana sai Roald Belgica jäätriivil palju kasulikke õpetunde, nagu näiteks, kuidas vältida skorbuuti toitudes mereloomade värske lihaga. Aastatel 1903–1906 läbis Roald hülgepüügilaeval Gjǿa ajaloo oma esimest õnnestunud Loodeväila-ekspeditsiooni (idast läände) ja määras kindlaks põhjapoolse magnetpooluse tolleaegse asukoha. Ta saavutas sellega laialdase tuntuse. Antud ekspeditsioon oli õnnestunud
, , , . , , 1928 . , . , - . , , , . -, , . , : « , 25 !». , . . , , , , . XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXxX 6 fakte hallitust mold on üks kõige iidne elavatest liikidest maal. ta näitas üles 200 miljonit aastat tagasi, ja õppis ellu tingimused: radiatsiooni, arktika jää ja avatud ruumi. ta päästab elusid ja võimeline tapma. tark hallitust mäletad vana eksperiment, kus rott on leida õige tee labürindis, et too söök. nii, see on see, mida teada jaapani teadlane toshuki nakagaki, hallitus, kantseldanud see ülesanne, mitte hullem. 2000 aastal, ta hoidis eksperiment, asetades drenaazisüsteemide labürindi plesnevoy seene "physarum polycephalum", ja väljalaskeava tükk suhkrut.
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sa...
Antarktika erineb Arktikast selle poolest, et kui põhjapoolust ümbritseb ookean, siis lõunapoolus on ümbritsetud mandriga. Antarktise mandri pindala on ligikaudu 14 miljonit ruutkilomeetrit ning valdav osa mandrist jääb polaarjoonest lõuna poole. Antarktise mandrit ümbritsevad kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean. Mandri rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega. Antarktise kliima on veelgi külmem kui Arktika oma. Selle põhjuseks on mandri olemasolu. Antarktise rannikualadel on kõige soojema kuu keskmine temperatuur nulli lähedal, sisemaal aga ei tõuse temperatuur naljalt üle -30 kraadi. Kõige soojem kuu on lõunapoolkeral vastupidiselt põhjapoolkerale mõistagi jaanuar ning kõige külmem kuu juuli. Talveperioodil on rannikualade keskmine temperatuur -20 kraadi ringis, sisemaal aga koguni -70 kraadi. Antarktise sisemaal asub ka maakera kõige külmem paik, mida nimetatakse maakera
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad ...
Norra meri Norra meri on Põhja-Jäämere ehk Arktika ookeani osa. See on ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab
Osooniaugud Mis? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Miks? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris
·Õhumasside alusel (nt. Strahler) U ·Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) S Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi M troopiline parasniiske, W-rannik ekvatoriaalne mereline A A T E troopiline paras kontinentaalne kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate A D U S Maakera sademete piirkonnad M · Niiske ekvatoriaalne 10°N-10°S, mE, A üle 2000 mm A · Passaatide tuulepealne rannik 5-30°NS, mT, T üle 1500 mm E · Troopilised kõrbed 10-35°NS, cT, alla 250 mm
.......................................................................7 4.Kas Kanada on arenenud maa või mitte......................................................................................8 5.Kasutatud kirjandus: ...................................................................................................................9 1. Asendi iseloomustus Kanada on oma pindalalt (9 976 140 km2) teine riik maailmas (Joonis 1) kattes Põhja Ameerika kontinendi põhjaosa (Joonis 2), Arktika saarestikku, Newfoundlandi saart riigi idaosas Atlandi ookeanis ning paljusid teisi rannikulähedasi saari. Põhjast piirneb Kanada Põhja-Jäämerega, lõunast 6400 km pikkuses USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes USA osariigi Alaskaga ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Kanada on maailma pikima rannajoonega (58 500 km) riik. Kui arvestada rannajoone sisse ka Arktika saarestikku on selle pikkuseks 243 791 km.
katab vaala rohekaskollaste ränivetikate kiht, mis tema looduslikku värvust varjutab. * Korsettide valmistamiseks kasutati kunagi nn. vaalaluid, mis tegelikult olid vaala kiusplaadid. Armastan ise vett ja ujumist, seepärast on sinivaal minu jaoks väga huvitav. ELUKOHT Sinivaal (Balaenoptera musculus) elab kõikides maailmamere osades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes. Esineb laialipillutatud aladel kogu maailmas, peamiselt Arktika ja Antarktika vetes. Eristatakse sinivaala kolme alamliiki: põhja, lõuna ja pisisinivaala. Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ning on teistest alamliikidest umbes 3 meetri võrra lühem Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu planktonit.
Kuid Baer lootis oma kolleegide juurde jõuda endises priskuses, sest Arhangelski elanike külalislahkus oli tõesti piiritu. Baeri ekspeditsioon oli esimeseks teaduslikuks ekspeditsiooniks Novaja Zemljale. Tema ekspeditsioonis ilmnesid loodusteaduste ja eelkõige just geograafia uued tendentsid... 19. sajandi esimeste aatakümnete vene meremeeste ekspeditsioonidet hakkasid loodusteadlased üha sagedamini osa võtma. Baeri ekspeditsioon oli väga tähtsaks sammuks Arktika tundmaõppimisel. Ta oli esimene, kes teaduslikult kirjeldas Novaja Zemlja taimeriiki. Kuue nädala jooksul õnnestus tal tänapäeval tuntud 160 taimeliigist korjata ja uurida 135 liiki. Samal ajal andis ta teadusliku ülevaate imetajaist, lindudest, kaladest ja alamatest loomadest, kes elasid Novaja Zemlja rannikul ja rannavetes. Kõrge vanaduseni säilitas Baer huvi polaarmaade uurimise vastu. "Autobiograafias"
2 Ajakiri Imeline Teadus: ’’Arktika Horisont: ’’Jook, mis on vanem kui ning artikli lekib’’ leib’’ pealkiri Lühikirjeld Lühike ülevaade Artikkel käsitleb Artikkel annab ülevaate us artiklist kirjutatust ülemaailmsest soojenemist õllepruulimise ning joomise ajaloost, tingitud Arktika kultuurist ning traditsioonides, mis polaarjääde sulamist, mis algas muistses Lähis-Idas. põhjustab arktilike Käsitletakse lühidalt ka üldise puhangute teket. alkoholitarbimise ajalugu. Jõutakse Räägitakse külmalainetest ka veini käsitlemiseni ning
polaarookeani jääväljadel, vaid Siberi mandriosas ja Gröönimaa liustikel. Sinna ei ulatu ümbritsevatelt meredelt puhuvad soojemad tuuled, sest mäed on ees. Gröönimaal on madala õhutemperatuuri põhjuseks ka saare kõrgus merepinnast. Suvel võib Põhja- Jäämerel õhusoojus olla alla nullkraadi, kui Gröönimaa liustikel 10 kraadi külma. · Aastaajaks on ainult talv. Sademete aastane hulk on 100-200 mm Asukohad · Arktika hõlmab Põhja-Jäämere koos paljude saartega, samuti kitsa tüki Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikul. Loomad · Kuna sealne kliima ja õhutemperatuur on niivõrd külm ja sademeid küllalt vähe, siis elavad seal Jääkarud. Jääkarude peamine toiduallikas on kala, mida nad püüavad. Antarktiline kliimavööde Kliima · Antarktilisele kliimavöötmele on iseloomulikud madalad temperatuurid ja väga väike sademete hulk
vahemikku • Tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris • Keskmiselt 3mm paks • Maksimaalne registreeritud paksus 675 DU • Minimaalne isegi alla 100 DU Mis kahjustab osoonikihti? • Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid Freooni roll osooni hävitamisel stratosfääris Osooniauk • 70ndatel avastati, et atmosfääri paisatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) kahjustavad osoonikihti • Antarktika osooniauk • Arktika osoonikihi kaitsmine • 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon • Montreali protokoll • Eesti Vabariik on ühinenud kõigi nimetatud Montreali protokolli parandustega nõuded Rahvusvaheliste lepete mõju kloori- ja broomiühendite sisaldusele atmosfääris Osoonikihi tulevik • Oosoonikihi taastumine ei toimu samades tingimustes kui algas tema õhenemine • Osoonikihti kahandavate ainete eluiga küünib paarisaja aastani
Peeter Vähi Leon Kann 11.B Peeter Vähi on sündinud 18. mail 1955 Tartus ja on eesti helilooja. Tema helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Elulugu Nooruses õppis Peeter Vähi akordionit, kontrabassi ja muusikateadus t. Aastal 1974 alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ning 1980. aastal omandas heliloojadiplomi. Töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha oluli...
1.Kus paiknevad tundrad? Euraasia, Põhja- Ameerika mandri äärmises põhjaosas. 2.Kus paikneb jäävöönd? Pooluste ümber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik.
Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks
Sealt leiab piki poolsaari looklevaid kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, loopealseid, kärestikulisi jõgesid, geoloogia, ajaloo ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on ka Euroopa üks olulisemaid metsakaitsealasid. Selle eriilmelistes metsades elab rohkesti suurimetajaid. Märkimisväärsed on ka Lahemaa 4 suurt mõisakompleksi. Matsalu Rahvuspark Lääne-Eestis asuv Matsalu Rahvuspark on oluline lindude peatuspaik ning toitumiskoht rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Haruldaselt palju linnuliike peatub ja pesitseb nii madalas rannikumeres kui ka rannaniitudel ja -karjamaadel. Linnuvaatlejatele on Matsalu tõeline paradiis. Soomaa Rahvuspark KeskEestis asuv Soomaa Rahvuspark on soode ja rabaderohke ala, kus looklevad laisavõitu jõed. See on mõnus koht raba ja kanuumatkadeks. Kõige põnevam aeg
POLAARREBANE ehk JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis
MIS ON KLIIMA- MUUTUSTE TAGAJÄRJED? Agnes Adamsoo KÕRBESTUMINE! Kõrbestumine on protsess, mille · käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad · hõlmavad 1/3 maakerast. Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse ...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Otto von Kotzebue Referaat Nimi: Klass:8b Rapla 2011 O. von Kotzebue. Repro EAM 1.Eluaastad Otto von Kotzebue elas aastatel 1788-1846 2.Elulugu Arktika uurija Otto von Kotzebue on August von Kotzebue poeg esimesest abielust. Tema kasuemaks sai 1794. a Christina von Krusenstern Järlepalt, kelle kaudu tekkinud lähedased sidemed Adam Johann von Krusensterniga suunasid ka Otto von Kotzebue pilgu merele. Seitsmeaastaselt sai temast Peterburi Mereväe Kadetikorpuse õpilane ja 15-aastaselt tegi ta koos Krusensterniga kaasa esimese Vene ümbermaailmareisi. Elu lõpuaastail elas Otto kodumõisas Triigil, mis jääb üsna Juuru kihelkonna piiri lähedale. Koolihariduse jagamist tõendavad andmed pärinevad aastast 1761. Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue on maetud...
Eduard von Toll Eluloolised andmed : Eduard von Toll sündis 14. märts 1858 Tallinnas. Eduard von Toll suri aastal 1902 Ida-Siberi merel, kindalt matmis paika pole kuna ta jäi kadunuks Ida-Siberi merel. Ida-Virumaal, Kukruse mõisa lähedal, põlispuude varjus, asub mehekõrgune kaljurahnust väljasaetud kivilahmakas, mis on nagu väike jäämägi, kui ta ainult valge oleks. Kivi on oma looduslikus värvingus aga lähedane mustale, ja nii peabki see olema, sest kivi on pühendatud Põhja- Jäämerel 1902. a hukkunud valgustuslike ideedega maadeuurijale Eduard von Tollile . Eduard von Toll-i kirjutatud raamatud : -Käbin, I. Maal ja merel: Eesti arste-maadeuurijaid. - Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998, lk. 172-306. -Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln., 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von To...
mõnusaid suve riideid Tromsos on palju ka vabaaja veetmis võimalusi Tegevused reisi vältel Vaadata põnevaid jalgpalli võistlusi Minna kala püüdma Matkata mägedes Teha Tromso tänavatel pikki jalutuskäike Käia paljudes muuseumides Suvel on suureks väljakutseks süsta ja liustiku rännak Sõita paadiga ümber korallisaarte Käia Tromso tänavatel olevates poodides ja osta suveniire Mägedes saab suusatada Vaatamisväärsused · Tromso keskus · Arktika katedraal, mis on linna kõige äratuntavam funktsioon. · Polar muuseum · Ülikooli muuseum · Kunstimuuseum · Maailma põhjapoolseimat botaanikaaeda, mis sisaldab erinevaid taimi kuuelt mandrilt · Mack's Brewery maailma põhjapoolseimat õlletehast · Ärge jätke võimalust vaadata ka linnast väljaspool olevat Lyngeni kirikut, mis ehitati 1731 ja mis on suurim Põhja-Norra puitehitis · Tromso silda Miks just võtta reis ette Tromsosse?
Sinivaal on maailma suurim imetaja. Mõndade väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. Isasloom on väiksem kui emasloom. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Sinivaal on hävimisohus. Keskkond: Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest.Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
