Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Metsvint Klass: 6.b Tallinn 2016 Sisukord 1. Metsvindi üldiseloomustus 4 1.1 Välimus 4 1.2 Toitumine 5 1.3 Häälitsused ja laul 6 2. Metsvindi eluviis 7 2.1 Levik 7 2.2 Igapäevane elu 7 2
emaslind nõustub paarituma, algab ühine pesaehitus. Munetud 47 muna hauvad mõlemad vanalinnud. Toidulaud. Kuldnokk toidab poegi praktiliselt ainult loomse toiduga. Kuldnokk tarbib toiduks kõiki kättesaadavaid selgrootuid. Väljapool pesitsushooaega tarvitab ka taimset toitu seemeneid, pungi, marju ja puuvilju. Arvukus. Euroopas 2146 miljonit paari. Eesti arvukus 100150 tuhat paari. Talvituma jääb meile hinnanguliselt 1002000 lindu. Metsvint Saabuvad märtsi viimasel nädalal või aprilli algul. Isaslinnud tulevad varem kui emaslinnud. Lahkuma hakkavad augustis septembris. Noored lahkuvad enne vanemaid. Euroopas väga levinud lind. Levinud ka LääneAasias ja LoodeAafrikas. Ränne toimub päeval suurte parvedena. Talvituvad Lõuna Euroopas, atlantilises Euroopas. Samuti Loode Aafrikas ja Kesk Euroopas. Osad soojemas kliimas elavad linnud on paiksed.
Erinevalt enamus kakkudest püsivad karvasjalg- kakkude paarid ühe hooaja. Isased jäävad tavaliselt oma pesapiirkonnale aastate vältel truuks. Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus. · Eluviis. Karvasjalg-kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev. · Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg. · Arvukus. Eestis pesitseb 200-500 paari, Euroopas 110 000-350 000 paari. Metsvint · Välimus. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. · Kus võib kohata.Parkides, metsas, samuti linnas. · Eluiga. Tüüpiline eluiga 3 aastat, pikim teadaolev eluiga pea 18 aastat. · Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, marju. · Pereelu
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9.Valgepõsk-lagle (Barnacle goose) 10. Künnivares (Rook)
katsetamine ei ole tema mürgisuse tõttu mingil juhul soovitatav. Kähar salusammal (Eurhynchium angustirete) ·Ta on tõesti rohkesti harunev, väga harali asetsevate okstega sammal. Loomastik Selgrootud: kasevaksik, pähklikärsakas, toominga võrgendikoi Linnud: ööbik, metsvint, salu-lehelind, väike lehelind, Imetajad: metssiga, karihiir, mullamutt, põder Pähklikärsakas Toominga võrgendikoi Ööbik Metsvint Salu-lehelind Väike lehelind Metssiga Mets-karihiir Euroopa põder Aitäh tähelepanu eest!
põõsalind · Punarind · Kuldnokk · Mets- · Ööbik · Koduvarblan lehelind · Sinirind e · Väike- · Must- · Põldvarblane lehelind lepalind · Metsvint · Salu-lehelind · Kadakatäks · Põhjavint · Pöialpoiss · Kivitäks · Koldvint · Hall- · Musträstas · Rohevint kärbsenäpp · Hallrästas · Väike- · Ohakalind · Vainurästas kärbsenäpp · Siisike
rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad · Imetajad · Linnud Putukad Sipelgas Jaanimardikas Imetajad Põder Siil Linnud Metsvint Rasvatihane PUIT TOIT HAPNIK ·Mööbel ·Jahiloomad ·Paber O2 ·Ehitus ·Marjad ·seened ·Küte Metsa tähtsus RAVIMID VAIK ELUPAIK LOOMADELE Kolm põhjust miks metsa minna: 1. Seal on palju erinevaid taimi, mida vaadata 2. Seal on palju helisid, mida kuulda 3
siseosas ja moodustab heletaiga Loomastik Loomastik on suhteliselt liigirikas Okasmetsas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi) Lindudest elutsevad tihased, vindid, laanepüüd, rähnid, kassikakud ja käbilinnud PõhjaAmeerikas elutsevad ka grislid Pilte loomadest Hunt Karu Jänes Rebane Ilves Orav Pilte lindudest Tutttihane Metsvint Laanepüü Käbilind Rähn Kassikakk Inimtegevus Inimtegevus üha suureneb, tegeletakse metsandusega, jahindusega, maavarade kaevandamisega ning kalandusega Inimtegevus toob kaasa keskkonna probleeme, milleks on veekogude reostus, õhusaaste, lageraie ning maavarade kaevandamisel tekkivad tööstusjäätmed. Koostajad: Johannes Soobik, Johannes Taaniel Jürjo
Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus. Koosluse probleemid Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku korjamine lõpeb, siis langeb ka liigikus, sest muld muutub toitainerikkamaks. Kui ei niideta või karjatata regulaarselt, siis võib puisniit metsastuda. Looduskaitseala Asukoht kaardil Toiduahel Arukask; Harilik Harilik Vaher;Naat kiirgtigu;Täpptigu;Lehetäi Metsvint; Sookurg; Hunt; Metssiga; Ilves Metskits Aitäh kuulamast!
kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede
kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. 1-2 aasta tagant 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s
ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. 4 Salumetsa selgroogsed loomad: Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud. Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid. Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab
· võsaülane -Võsaülasel on väga palju laialt levinud rahvapäraseid nimesid · laanesõnajalg -Laanesõnajalg on Eesti üks suuremaid ja kaunimaid sõnajalgu · Maikelluke-Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Imetajad · Metssiga-Karvkate on mustjaspruun · Karihiir-kaalub 3 grammi Linnud · Ööbik- seljalt pruun kõhu alt valge · Metsvint-metsvindid on omapärane laul Salumetsa taimede tolmlemine Putuktolmlejad : · sinilill võsaülane maikelluke kopsurohi toomingas pihlakas pärn · Tuuletolmlejad: kuusk arukask sookask hall lepp sanglepp haab sarapuu Tänan tähelepanu eest! Rahvuspargid, Vilsandi freeloader123
Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas.Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid.Kevadöödel kuuldub salumetsas sageli ööbikut.Ööbik on varblasepikkune, kuid varblasest saledam.Kuulsaks on teinud teda laul.Ööbiku vaheldusrikast ja meloodilist on teiste lindude laulust kerege eristada laksutamise järgi. Kokkuvõte Sain teada, et salumetsas on taimi ,loomi ning linde rohkem kui teistes metsades.Endal pole mingit seost salumetsaga. Salumets
......................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk................................................................................................................................................5 Metsvint...........................................................................................................................................6 Herilaseviu......................................................................................................................................7 Harakas............................................................................................................................................8 Kahepaiksed..............................................
Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed Kaelustuvi Sinikael Kärbsed Hallvares Linavästrik puidukahjurid Kuldnok Kooreüras Metsvint ja Harilik Puukoi rohevint Vainurästas Toonesepp Ohakalind 1.PUUD ja PÕÕSAD Nimeta oma kodulinna puiesteed ja puuliike: Näiteks Narva: Pukini psttamm, kased (Ingeri hotelli juures) , pappel(kesklinna gümnaasiumi juures). Tallinna mnt- kastanid, pärn
Keskkond muutub kiiremini kui kohastumused jõuavad kujuneda/muutuda. Ülesanne Mõtle kohastumuste ja nende kasulikkuse peale. Too näide olukorrast kus a) kohastumus sobib ainult teatud tingimustesse; b) kohastumus on kasulik vaid teatud aja jooksul. Seleta pikemalt ja põhjenda miks. Ülesanded Miks vitspaju seemned on metsas kasvavatel taimedel suuremad kui rannas kasvades? Miks metsvint muneb keskmiselt 4 muna, aga mitte 10, kuigi on teada, et edukas on see, kes annab rohkem järglasi? Miks linnud vahel oma poegi tapavad või mune pesast välja veeretavad, kuigi me teame, et tegelikult seisneb elu mõte oma geenide edasiandmises ja järglaste rohkuses? Stabiliseeriv valik Suunav valik Suunav valik 55 mln a.t. 1,6 mln a.t. Lõhestav valik Mõtle välja näide kus a. suunav valik mõjutab mingi linnuliigi populatsiooni b
häälitsuste seeria. Linnud on võimelised neid eristama. Isegi kõige lihtsamate lindude tekitatavad hääled sisaldavad tõenäoliselt palju rohkem informatsiooni, kui inimkõrv on võimeline kuulma (Miksike, http://www.miksike.ee). Linnulauluhommikud Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kevadistel varahommikutel kõiki huvilisi õppima linnulaulu ning kuulama muud huvitavat lindude elust-olust. Kohtumispaigaks on tavaliselt Raadi kalmistu. Pildil metsvint (Foto: Toomas Tuul, www.loodusring.ee) Nii on võimalik algajal huvilisel teha endale selgeks rasva- ja sinitihane, metsvint ja mets-lehelind, edasijõudnum aga saab kõrva teritada väänkaela, mustpea- põõsalinnu jpt lauluga (Eesti Ornitoloogiaühing, http://www.eoy.ee). Kasutatud materjal 1. Tsinger, J., 1965, Huvitav zooloogia, Tallinn "Valgus" 1965, 134--137 2. Aul, J., Ling, H. 1969, Selgroogsete zooloogia, Tallinn "Valgus" 1969, lk. 321--322 3
Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool Koosluse püsimine Antud koosluse püsimajäämiseks
Loomastik Imetajad Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselghiire esinemine. Linnustik tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salulehelind, aed põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn. Tingimused koosluse tekkimiseks Esimesed puisniiduilmelised alad kujunesid muinasaja inimese asulakohtade vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid
Sipelgad söövad õlirikka osa viljast ja levitavad seemneid. 31.Miks on maikellukesel valged õied ja laiad lehed? 31.Et putukad õied kergesti leiaksid hämara metsa all. Laiad lehed püüavad hämaras kinni vajaliku hulga valgust. 32.Millega sõnajalad paljunevad? Kus paiknevad laanesõnajala eoslad? 32.Eostega. Eoslad on lehtede alumisel küljel. 33.Mitu lehelinnu liiki pesitseb Eestis? 33.3 liiki. 34.Kes on see reipahäälse lauluga rändlind? 34.Metsvint. 35.Kes on see laksutava lauluga rändlind? 35.Ööbik. 36.Keda sööb karihiir? Kes toituvad karihiirest? 36.Putukaid, tigusid, vihmausse. Mutt, siil , rästik, kakud. 37.Mida sööb metssiga talvel ja mida suvel? 37.Talvel söödakohas kartuleid, viljapuhastusjäätmeid. Suvel taimede juuri ja juurikaid, putukate vastseid, hiiri, konni, linnupoegi ja- mune, rohelisi taimi ja tammetõrusid, korjuseid. Segatoiduline loom nagu mäger ja karu.
Hävitavad kahjurputukaid (kuldnokk) On toiduks teistele loomadele (väiksed linnud) Piiravad näriliste arvukust (kullid) Inimesele: Liha (kana,hani) Munad(jaanalind,kana) Suled (paabulind) Sõnnik väetiseks (kana) Laulaved (kuldnokk) Levitavad haigusi (tuvi) Söövad marju (pasknäär) Hävitavad kodulinde(kull) Reostavad linna (kajakas) 12.Metslinnud-metsvint,laulurästas,hiireviu. Veelinnud-part,hani,luik. Avamaastikulinnud-põldlõoke,kiivitaja. Õhulinnud-piiritaja,pääsuke. Asulatelinnud-kodutuvi ,vares . 13.Kõigusoojane-loom kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida ja see sõltub ümbritseva keskonna temperatuurist. Püsisoojane-loom kelle keha temperatuur on püsiv ja ei sõltu välistemperatuurist. Pesitsuskolooniad-see on suur lindude grupp,nii on neil turvalisem
ulmik ja harilik korbik. LINNUD: Hanerahul on kohatud kokku 23 pesitsevat linnuliiki, hel aastal limalt 11. Erinevaid haudepaare on loendatud 14 (aastal 2007) kuni 498 (aastal 1992). 19941997 oli saarel kormoranide koloonia. 1997. aastal hvitasid kormoranides konkurente ngevad kohalikud kalurid pesadel nende munad. See peletas kormoranid ra. Hanerahul pesitsesid 2007. aastal khmnokk-luik, rohukoskel, merisk, kalakajakas, merikajakas, randtiir, linavstrik, hallvares ja metsvint. Samas, niteks 2004. aastal olid haudelinnustikus hbekajakas, jgitiir ja/vi randtiir, hahk, merikajakas, khmnokk-luik, merisk, linavstrik, jkoskel, hallvares. Varem on pesitsemas nhtud peale kormorani veel niteks hallhane ja sinikael-parti. Samuti on sealses linnustikus esindatud ristpart, liivatll ja kivirullija. LOOMAD: Suuremad imetajad klastavad Hanerahu suhteliselt harva. Talvel liiguvad laiult laiule toitu otsivad rebased ja khrikud. Suveks ei saa loomad Hanerahule jda, sest nad
Pime, paks mets. Kliima merelisem –soojem ja niiskem. Mullad viljakamad. Kuusk, nulg, tsuuga, seedermänd. Põõsa- ja rohurinne liigivaene. Puhmad, samblad. Euroopas: kuusk, mänd Aasias: siberi lehis , siberiseedermänd Põhja-Ameerikas: tsuuga, nulg, ebatsuuga Hiidsekvoia ja rannikusekvoia californias (hiid on lai, raaniku on pikem ja peenikesem) Loomastik: hunt, karu põder, orav, hirv, jänes, tihane, metsvint jne Inimtegevus: • Asustus pole tihe, looduslikke metsi säilinud palju. • Euraasias hõreneb asustus läänest itta. • Peamised tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, hülge-, vaalapüük (loomakasvatus). • Siberis leidub: sütt, rauamaaki, naftat, maagaasi, värvilisi metalle, teemante. • Rootsis rauamaaki, Soomes vaske. • Kanadas maavarade kaevandamine, töötlemine.
Suveuni kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks 2. praktikum Toitumine toiuds sisalduva energia osaline kasutamine elutegevuseks ning ülejäänu edasiandmine toiduahela järgmistele lülidele Toiduahel jada organisme, keda seob järjestikku toitumine Autotroof taim, mis sünteesib eluks vajalised orgaanilised ained ise Heterotroof loom, kes saab elada tänu sellele, et sööb kedagi teist Salumetsa toiduvõrgustik: Arukask A kasevaksik H metsvint kährik hunt Harilik vaarikas A võrgendikoi H - ööbik mäger rebane kassikakk Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne
Tundra: gleimullad, kanarbik, vaevakask, mustikas, põhjapõder, hülged. Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased. Metsavöönd: Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad. Orav, lendorav, kobras, valgejänes, põder, pruunkaru, hunt. Sega- ja lehtmets: Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir, siil, hirv, metskits, euroopa piison, metsnugis, tuhkur, metskass, metsvint, peoleo, põõsalind. Stepivöönd: leostunud mustmullad, ülesharimine on põhjustanud erosiooni ning halvendanud muldade tootlikkust. Kõrrelised, aruhein, stepirohi. Suslik, stepituhkur, röövlinnud ja roomajad. Poolkõrbevöönd: Kastanmullad ja poolkõrbe pruunmullad. Kuivalembelised kõrrelised ning poolpõõsad(pujud). Mufion, metskass. Lähistroopilised igihaljad metsad ja põõsastikud: ferraliit ja ruskmullad, oliivipuu, põõsastikud. Flamingod, ahvid.
metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab
Seenesääsk Laanekuklane Laanekuklase Mullamurelane pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir
ühiseid liike Vääriselupaigad: On koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutumise suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Tunnused: õõnsustega puude esinemine,allikate ümbrus,ajutine oja,tunnusliikide esinemine,erivanuselisus esimeses rindes,põlengujäljed pudel, järsk jõekallas (häilude esinemine) Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi,
veepealsed loomad ja natukene ka veetaimestikku. 3 Loomad Linnud Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erineva seltsi 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Erinevatest lindude rühmadest saate ülevaate Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, kes on iseloomulik meie arvukatele maa-asulatele. Siiski ei ole ta arvukaim pesitseja. Kõige tavalisemad on hoopis puistutes elavad metsvint (2...3 miljonit paari) ja salu-lehelind (1...2 miljonit) paari. Suurematest lindudest on enimlevinud naerukajakas (kuni 100 tuhat paari) ja sinikael-part (30 tuhat paari). Röövlindudest võib kõige sagedamini kohata hiireviud (pesitseb 2...3 tuhat paari). Mandri-Eesti külades on arvukas valge-toonekurg (2 tuhat pesitsevat paari). Eesti asub mitmete lindude rändeteedel. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja
kuulub 49 sugukonda. Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele väliskujus ja bioloogias on nad kõik väga ühelaadsed. Paljudel juhtudes ei õnnestu leida piisavalt põhjendatud kriteeriume, et jaotada seltsi
Belgias. Üksikud kuldnokad jäävad ka meile talvitama. Toitumine Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. Pesitsemine Suur hulk kuldnokki pesitseb inimese poolt pandud pesakastides, ning puuõõnsustes. Pesa asetseb maapinnast kuni 15 m kõrgusel. Kurn on täis aprilli lõpuks või mai alguseks ja selles on 4...7 muna. 26Metsvint Fringilla coelebs Metsvint on väljaspool pesitsusaega seltsiv linnuke. Tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas, kus liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Tõenäoliselt on metsvint meie kõige rohkearvulisem laululind. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud ja avamaastikud, sageli kultuurmaastikulgi. Pesitsusajal elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab mõnikord hiigelparvi. Päevase eluviisiga. Ränne Metsvint on Eestis rändlind, kes saabub meile märtsi lõpul või aprilli algul
kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselg- 6 hiire esinemine. Linnustik on tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajatest on teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksetest esineb kärnkonna, rohukonna ja rabakonna. Kasutatud kirjandus: · ,,Pärandkoosluste harimise käsiraamat" · http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm
kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets-
(eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi Semantika uurib keelelisi tähendusi Tähenduse uurimine semantikas: • komponentanalüüs –kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, neid saab määratleda duaalselt (on/ei ole); • prototüüpanalüüs: mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu) Prototüüpanalüüs Tüüpiline lind – väike, lendab, laulab?Prototüüp: metsvint? Tüüpiline puu – lehtedega, kõrge?Prototüüp: pärn? Tüüpiline tass ja tüüpiline kruus? Aga pingviin on ka lind ja kääbusmänd puu ningon kruusi ja tassi vahepealseid anumaid.
Puistutes on linnuelu raskemini jälgitav, kuid seevastu liigirikkam. Tavalisteks elanikeks aasta ringi on ronk, hallvares ja harakas. Pesitseb ka rida kullilisi. Kogu aasta viibivad puistutes tihased. Haruldasem on musträhn. Kõikjal kogu aasta võib kohata suurt kirjurähni. Rohkesti elutseb metsades pasknääre ja mänsakuid. Tavalised on kõik rästaliigid, kellest musträstas asustab ka parke ja aedu. Tavaliseks haudelinnuks igasugu puistus on metsvint, hall-kärbsenäpp ja punaselgõgija. Peaaegu kõigis puistutes võib kuulda väike-lehelindu. Niiskemaid metsi asustab metskurvits ja jõekallaste võsastikes ning lapikus võib kuulda ööbiku kõlavat laulu. Kultuurmaastikus, kus inimese tegevus on pidev, pesitseb rohkesti värvulisi. Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad. Inimasulate juures, aedades ja parkides on tavalisteks suitsupääsukesed,
*Metskiur Värvulised Laul on tal kiiretempoline ja lühike Emaslind on rohekaspruun, alapool Parkides, metsas, samuti rohekashall. Isaslinnu eesselg on linnas. kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Nokk on lühike ja *Metsvint kooniline. Must-kärbsenäpp *Mustpea- põõsaslind Värvulised Laul on musträstal ilus ja väga Isaslinnul on kollane nokk, sulestik Pesitsevad nad salu- ja musikaalne. on must ilmas läiketa. Emaslinnu lodumetsades,
harilik rästik (Vipera berus) rästikud (Vipera) rästiklased (Viperidae) vaskuss (Anguis fragilis) vaskuss (Anguis) vaskuslased (Anguidae) kivisisalik (Lacerta agilis) sisalik (Lacerta) sisaliklased (Lacartidae) arusisalik (Lacerta vivipara) sisalik (Lacerta) või sisaliklased (Lacartidae) (Zootoca vivipara) Zootoca leevike (Pyrrhula pyrrhula) leevike (Pyrrhula) vintlased (Fringillidae) metsvint (Fringilla coelebs) vint (Fringilla) vintlased (Fringillidae) ronk, kaaren (Corvus corax) vares (Corvus) vareslased (Corvidae) urvalind (Carduelis flammea) ohakalind (Carduelis) vintlased (Fringillidae) pasknäär (Garrulus pasknäär (Garrulus) vareslased (Corvidae) glandarius) kuldnokk (Sturnus vulgaris) kuldnokk (Sturnus) kuldnoklased (Sturnidae)
1. Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)..............................................20 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major).........................................................................................21 2.4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae).............................22 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula)......................................................................................22 2.4.4.2. Metsvint (Fringilla coelebs).......................................................................................23 2.4.5. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: pääsulased (Hirundinidae)........................24 2.4.5.1. Suitsupääsuke (Hirundo rustica)................................................................................24 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica)..............................................................................25 2.4.6
väike-konnakotkas. Murakal on esindatud ka Eesti üks esinduslikemaid ja haruldane lind must-toonekurg. Hulgaliselt on registreeritud metsise elu- ja mängupaikasid. Lagerabas võib kohata rabapüüd, põldrüütu, väikekoovitajat, mudatildrit ja hall-õgijat, naaberkooslustes on umbes 6-7 paari sookurgesid, kes eelistavad Muraka Ratva ja Leterma soo servamäresid. Lisaks on esindatud veel teder, metskiur, metsvint, mudanepp ja kiivitaja. Arvukalt leidub ka aastaringselt pesitsevaid rabakanasid (1960. Aastate paiku nähti suurimat, 23-linnulist salku Suuressaare all). Veel leidub 2-3 paari raba-hõbekajakat. Rabasaartel pesitseb veel ka kassikakk [], [] Joonis 9 Must toonekurg ( http://www.unep-aewa.org/birds/images/photos/cicnig2.jpg ) Joonis 10 Kalakotkas ( http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/panhals.jpg ) MURAKA SOOSTIKU TURVAS
Lineaarne graafik (diagonaalis) näitab, et suremus on vanusest sõltumatu. Demograafilised püramiidid vananev- (R0 <1), kasvav- (R0 >1) ja stabiilne (R0=1) populatsioon. Y-teljel vanus, x-teljelesindatus vanuserühmas. 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; Levik isendite paiknemine ruumis ; a) juhuslik asend ruumis ei sõltu teisest isendist ; b) regulaarne isendite vahekaugused maksimaalsed (isane metsvint pesitsuskohta valimas) c) agregeeritud loomadel kari või parv ; taimedel mättad, puhmad Levimine isendite ümberpaiknemine ruumis. Levimine võib olla juhuslik või suunatud. Põhjused : a) Leida soodsaid keskkonna tingimusi ; b) Suurendada areaali ja seeläbi vähendada liigisisest konkurentsi. Migratsioon suurema hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. a) üheotsapilet haruldane, tuntakse liblikatel. Iga põlvkond lendab elu jooksul ühte kohta munema. b) edasi-
pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud tavaliselt ei taha. Röövlinnud hävitavad närilisi, eriti hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja ja kakulised. Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega metsasanitarideks ja loodusliku valiku mõjutajateks. Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates kahjustusi põhjustanud metsvint, kes sööb külvatud seemneid ja noori tõusmeid, kuid pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur- kirjurähn. Metsis sööb talvel männi pungasid, kasvusid ja okkaid. Pasknäär toitub tammetõrudest, kuid samas neid laiali tassides aitab kaasa tamme levimisele. Putuktoiduliste hulka kuuluvad siil, mutt ja karihiired, kes metsanduslikust seisukohast on kasulikud toitudes putukatest, nende vastsetest ja nukkudest
alla, kuid säilis töö teaduslik juhendamine. Aparaadiehituse sektor APES hakkas valmistuma astronoomia viimiseks kosmosesse. Eesmärgiks oli teha tähtede vaatlusi nendes spektripiirkondades, milles kiirgus maapealsete teleskoopideni ei jõua. Nende piirkondade jaoks polnud siis ka kiirgusvastuvõtjaid. Viimaseid hakatigi välja töötama ja nende omadusi uurima. Peamine projekt oli sel ajal Zjablik (eesti keeles Metsvint). Projekti realiseeriti koos Krimmi Observatooriumiga ja Moskva ülikooli SS-nimelise observatooriumiga. Orbiidile saatmine sai teoks aprillis 1968. aastal. Need tööd toimusid niinimetatud musta ukse taga, ruumides kuhu tavalistel töötajatel sissepääsu polnud. Projekt realiseerus satelliidina Kosmos-215, mida vahel peetakse esimeseks kosmoses paiknenud astronoomiaobservatooriumiks.
ja täiendav toitmine (rasvatihane, sinikael-part). Taimekaitsevahendite ning teiste kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja ka üldine looduse reostamine on Eesti linnustikule kahtlemata oluliselt negatiivset mõju avaldanud. Eestis on 116 linnuliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused linnud Eestis.• 328 liiki • 20 seltsi • 63 sugukonda • Suurim värvuliste selts – 128 liiki • Arvukamalt esinevad linnud – metsvint ja salu-lehelind 222 linnuliiki eesti looduskaitse all I kategooria kaitse all: • kalakotkas • kaljukotkas • madukotkas • merikotkas • must-toonekurg • rabapistrik • rabapüü 17 KLASS IMETAJAD ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD Eelised: Homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng Esmaesinevad tunnused: 3 kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad
rääkida ka tegude ahelast. 60. Ööpäevane rütm Kõige olulisemad rütmid on seotud öö ja päeva vaheldumisega. Ööpäevarütmide kohta on hulgaliselt igasuguseid näiteid. Näiteks metsvindil on ööpäevane rütmiline muutus ainevahetuse tasemes, aktiivsuses ja toitumises. Ainevahetuse tase, aktiivsus ja toitumine on suurimad päeval st. valgel ajal ja madalaimad pimedas. Näiliselt lihtsa asja teeb keerulisemaks asjaolu, et metsvint tunnetab selgelt ära valge aja saabumise, kuna ainevahetuse taseme ja aktiivsuse tõus toimub pisut enne tegelikku valge aga saabumist. See tähendab, et metsvindil peab olema mingi sisemine ajataju, bioloogiline kell, mis võimaldab juba ette ära arvata tegelikku keskkonna muutumist. Selline võime on paljudel loomadel. 61. Närvisüsteemi areng imikul ja väikelapsel Sündides on inimesel olemas praktiliselt kõik närvirakud. Pärast sündi hakkavad arenema
toiduvarumiskäitumine. Kasvutingimused: isolatsioonis kasvanud koer ei oska midagi karta ega hooli endast, metsvindi algeline laul. Deprivatsioonieksperimentide kriitika põhipunktid ja vastavaid näiteid. (1) deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Argumendid: Peaegu võimatu on kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti: a)isoleeritud metsvint ei kuule küll teiste laulu, kuid saab laulmist harjutada iseenda laulu kuulates (mida nt. kurdistatuna ei saa). Mõnikord osutuvad vajalikuks ka kõige ootamatumad ja kummalisemad kogemused: nt. vastsündinud rotipojad ei urineeri esmakordselt enne, kui puudutamise abil ärritatakse nende genitaalpiirkonda (tavaliselt ema ise lakub neid kohe peale sündi). (2) keskkond mõjutab käitumise väljakujunemist mitmel erineval moel, mitte üksnes õppimise kaudu. N:
kõlarist tulevat salvestatud laulu). Mõnel liigil toimub õppimine alles siis, kui nad on omandanud pesaterritooriumi (et sobitada oma laulu naabrite omaga). Õppimisvõime on liigiti väga erinev: • osa liikide häälitsuste arengus on õppimise osa tühine (nt tuvide kudrutus ja kukkede kiremine areneb normaalselt välja isegi kurdistatud isenditel) • osa liike suudavad omandada vaid oma liigi laulu mõne dialekti (nt metsvint, valgekiird-sidrik jt) • osa liike suudavad vangistuses jäljendada väga erinevaid helisid (nt papagoid ja maina), kuigi vabas looduses on nende repertuaar märksa tagasihoidlikum • osa liike suudavad ka looduses jäljendada teiste lindude laulu ja muid häälitsusi (kuldnokk, pilalind, soo-roolind jt). Ka õppimise aeg on liigiti väga erinev: • osal liikidel esinevad tundlikud perioodid, millest väljapool ei ole õppimine võimalik. Neist osal on selleks
põõsastikke, viiendik (eelkõige hanelised ja kurvitsalised) on seotud siseveekogudega, kümnendik eelistab madalsoid ja niite(valdavalt värvulised), mererannikut ja saari (peamiselt kurvitsalised ja hanelised) ning kultuurmaastikku. Vaid 3% meie linnuliikidest pesitseb ainult rabades. Kõige liigirikkamad ja tihedamalt asustatud on laialehised lehtmetsad (kuni 1800 paari 1 km2 kohta). Metsalindudest on arvukaimad pesitsejad metsvint (1,5–2,5 miljonit haudepaari), salu-lehelind (0,8–2 miljonit) ja mets-lehelind (0,5–1 miljonit). Suhteliselt linnuvaesed on lagerabad (kuni 70 paari 1 km2 kohta), kuid seal pesitseb palju ainult sellele elupaigale omaseid liike (rabapüü, rüüt, hallõgija, heletilder, väikekoovitaja, varem ka rabapistrik). Kõikjal Eestis elavad linavästrik, põldlõoke, kuldnokk, metsvint ja väike-lehelind.
annaabi.ee 
