Organismi kaitsereaksioonid. Omandatud ja loomulik immuunsus. põevad koerad, kassid jne). Pärast nakkushaiguste põdemist tekkib meil Iga elusorganism, ka inimese organism, peab end pidevalt kaitsma eri OMANDATUD IMMUUNSUS selle konkreetse haigustekitaja vastu. kanaleid mööda tungivate võõrkehade vastu. Organismil on evolutsiooni Nakkushaiguste ennetamiseks kasutatakse kaitsesüstimist, mille tagajärjel käigus välja kujunenud erinevat tüüpi kaitsemehhanismid, kuna ka ründajad tekkib: AKTIIVNE KUNSTLIK IMMUUNSUS (kui kasutatakse vaktsiine, võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonn...
LAPS JA PALAVIK Kadri Joarand Monika Holm Olga Erin Sirje Sinimets MIS ON PALAVIK ? Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. SAGEDASEMAD PALAVIKU PÕHJUSED: Äge keskkõrva põletik Tuulerõuged Äge viirusinfektsioon Sarlakid Neelupõletik ja tonsilliit
vältimine puiduga töötamisel Rasmus Varkki TP-12 Sissejuhatus Allergia on tänapäeval üks sagedamini esinevaid haigusi. Kiire elutempo, majandusliku tegevuse kasv ja meid ümbritseva keskkonna saastumine on muutnud meie organismi immuunsüsteemi. Oleme muutunud palju vastuvõtlikumaksväliskeskkonna mõjutustele. Mis on allergia? Allergia on organismi immunoloogiline ülitugev kaitsereaktsioon organismi sattuvale võõrale ainele. Sümptomid väljenduvad eelkõige hingamisteede limaskestadel, nahal,silmade sidekoel ja seedetraktis. Allergiline reaktsioon võib olla kiire ehk otsene ja aeglane ehk hiline. Milliseid allergilise reaktsiooni tüüpe esineb? allergilise reaktsiooni tüüpi ja need esinevad sulgudes nimetatud allergiatena(haigustena) näiteks: IgE vahendatud allergia (orgaaniliste tolmude poolt põhjustatud allergiline nohu,
ALLERGIA Geili Enok Tallinna Reaalkool 9.b ALLERGIA Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. ALLERGIAS OLEMUS Allergia on organismi immuunsüsteemi kaitsereaktsioon allergeeni vastu. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. SAGEDASED ALLERGEENID q Teraviljad Muutke teksti laade q Mitmesugused pähklid Teine tase q Loomade karvad Kolmas tase q Ravimid
putukavastsetest, hulkjalgsetest jne. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad. Et vaskuss on loid ja kaitsetu loom, siis on tal ka ohtralt vaenlasi - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud jne. Nende käest aitab pääseda sisalikele iseloomulik kaitsereaktsioon - saba äraheitmine. Vaskussi saba on pikk (kuni poole kehapikkusest moodustab saba) ja kergesti murduv. Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20...30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5...26 poega sünnivad ilma 2,5...3 kuu möödudes. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas ja
Oksendamine ja kõhulahtisus Ohtlikud tunnused · kannatanu loid · lõtv nahk · suu ja keel kuivad · silmad auku langenud · hingeldus · käed, jalad külmad · temperatuur langeb alla 36,4 · abi hilinemisel tekib sokk Oksendamine · Oksendus on reflektoorne toidu tagasivool maost suhu. Oksendamine on organismi kaitsereaktsioon mürgistuse vastu. Olles söönud kogemata organismile vastuvõetamatut toitu väljutatakse see reflektoorse oksendamise teel. Oksendamine on haiguse üheks sümptomiks. Põhjused · Oksendamise kutsub esile kõhuõõnes oleva rõhu tõus, mis surub toidu maost söögitorru ja suukaudu välja. Liigselt hapu või mõruda maitsega, peamiselt organismile võõrad ained kutsuvad iseenesest esile okserefleksi. Mao või soole kitsenemise korral ei jõua toit
Stressiprobleemid Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress on pingelise elu poolt tekitatud organismi üldine pingeseisund. Stress võib-olla nii kasulik kui kahjulik. Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust, stimuleerib tema tugevust. Niisugust ´´head´´ stressi nimetatakse eustressiks ehk funktsionaalseks str...
Puskiniga. Ta põlgas inimeste kujundatud keskkonda, milles elas, kuid samas armastas kodumaad. Iroonia läbis paljusid luuletusi. Puskin kirjutas täpselt nii, nagu heaks arvas, ei ilustanud ega püüdnud olla kellegi vastu viisakas. On veidi kaupmees, veidi lord, poolfilosoof, poolidioot ta, poollurjuslik- kuid võime loota, et täiuslikuks saab ta kord. Teadlikult või mitte, püüdleme me ikka kõik täiuslikkuse poole. Kuid Puskin naeruvääristab seda, see on justkui tema kaitsereaktsioon. Varjudes oma loomingu taha on ta kõigi sõber, samas vaenlane. Miks küll kingiks sain su, elu, tarbetu ning petlik and? Nende sõnadega algab luuletus, kus Puskin tundub olevat vastuolus juba kogu maailmaga. Elu on tema jaoks rutiin, mis omakorda põhjustab valusaid hingepiinu. Olukord tundub väljapääsmatu ja näib, et ta annaks lihtsalt käest kõik, mis ta seni saavutanud on, et vaid minema pääseda siit igavast maailmast, millel talle enam justkui mitte midagi pakkuda ei ole.
munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium. Lisaks sellele jäid meelde mõned huvitavad faktid, nt kohv kiirendab spermatosoidide liikumist ning spermid leiavad munaraku lõhna järgi. Uudiseks tuli see, et rasedatele naistele omased isud tekivad keha reaktsioonina ning on tingitud loote vajadustest. Rasedustoksikoos on aga keha kaitsereaktsioon. Loengu ja seminari käigus sai raseduse kulg palju selgemaks. Rasedus jaguneb kolmeks trimestriks. Esimesel trimestil sügoodist areneb loode. Filmi abiga sai näha, kuidas silmaga nähtamatust sügoodist kujunes ajapikku elusorganism. Uueks teadmiseks oli see, et inimese nägu on arenenud neljast erinevast osast, mis on embrüonaalse arengu jooksul kokku kasvanud. Teisel trimestril hakkavad välja arenema suguelundud. Selle lõpuks kõik organid on võimelised juba funktisoneerima
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või
19. Metaplaasia koeteisumus. 20. Entsefaliit peaaju põletik 21. Haiguse kulu 4 etappi: 1) Latents- e. Peiteperiood 2) Prodromaal- e. Eelnähtude periood 3) Manifestne e. Põdemisperiood 4) Rekonvalestsents- e. Paranemisperiood. 22. Hüperteermia kuumakoormus on nii suur, et organism ei suuda liigset soojust ära anda. 23. Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia. 24. Põletik organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida kahjustava faktori toime. 25. Metastaseerimise viisid lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon. 26. Müokardiit südame lihaskesta põletik 27. Endokardiit südame sisekesta põletik. 28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Nikotiini kahjulik toime: Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub
PALAVIK Palavik on organismi KAITSEREAKTSIOON mingile ärritajale: - viirused, bakterid, nakkused - psüühiline erutus ( 37,2- 37,4 C ) - hormonaalse süsteemi häired ( näit.kilpnäärme probl. ) - immuunsüsteemi häired, (lastel ka pärast vaktsineerimist ) - valkude lagunemise tagajärjel ( ülitugev pingutus, esimene tugev päevitus jm.) Jaotatakse: Madal palavik- 37- 37,5 C Mõõdukas - kuni 39 C Kõrge - üle 39 C · Temperatuuri tõusmise korral toimib organism nii nagu külma ilma korral, ehk nahk muutub vereringe vähenemise tõttu kahvatuks, patsient hakkab külmetama ja värisema ning siis tuleks ta katta soojalt. · Palaviku alanemise faasis on tarvis soojuskadu suurendada ja patsiendil on palav ning ta higistab. Viiruse poolt põhjustatavate haiguste puhul tõuseb palavik äkki kuni 39,5 C ja alaneb 3-4 päeva pärast !!! · ületab 40 ilmnevad ajutegevuse häired, mi...
Stress on kiviajast alates olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime. Stress on reaktsioon, tänu millele inimene kui liik on suutnud kümnetuhande aasta vältel ellu jääda. Tänasel päeval tundub olevat häda pigem selles, et inimene oma kaitsereaktsiooniga on aja vältel suhteliselt vähe muutunud, kuid keskkond, kus inimene elab, töötab ja toimetab, on väga oluliselt muutunud. Sama kaitsereaktsioon, mis mõõkhambulise tiigri kui stressori puhul oli ajaloo hämaruses täiesti asjakohane ja päästev, on täna kurjavõitu ülemuse või ämma puhul pisut ülepingutatud. Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest: 1. liiga palju või liiga vähe tööd 2
Kui haigusega kaasneb palavik 38 kraadi ja rohkem ning enesetunne on kehv, tuleks võtta palavikualandajat esmajärjekorras paratsetamooli, aga kui see ei aita, siis ibuprofeeni. Apteekides on saadaval erinevaid paratsetamooli sisaldavaid vees lahustuvaid segusid, millele kindlasti ei tohiks muid paratsetamooli sisaldavaid tooteid lisaks võtta. Imikutele ja väikelastele sobivad nii küünlad kui ka siirupid. Alla 38 kraadist palavikku ei ole alati vaja alandada, sest palavik on organismi kaitsereaktsioon haigusega võitlemisel. Nohu korral aitab meresoolalahus taastada nina normaalse talitluse ja kergendab nina kaudu hingamist. Kui nina on kinni ja limaskest turses, peaks eelistama hüpertoonilist merevee lahust. Ägedama nohu korral on vajalik ka spetsiaalsete preparaatidega sekreedi vedeldamine ja nina limaskesta turse vähendamine. Väikelastel, kes veel nuusata ei oska, võiks kasutada Rhinomeri ninaaspiraator, millega on ninast hea sekreeti eemaldada.
proopia Tunica muscularis Söögitorunäärmed Välimine lihaskiht Tunica adventitia Sisemine lihaskiht Meie keha kaitsemehhanismid · Pinna kaitsemehhanismid Nahk Limaskestad · Kaitsev limakiht · Antibakteriaalsed substantsid (näit. ensüüm lüsotsüüm jt) · Happeline keskkond (magu, tupp) · Mittespetsiifiline kaitsereaktsioon Põletik Komplemendi süsteem seeria plasmavalke, moodustavad ensümaatilise kaskaadi · Spetsiifiline immuunvastus Põletiku tunnused Immuunsüsteem · Immuunsüsteem koosneb neljast lümfoidorganist: Tüümus Lümfisõlmed Põrn Limaskestades paiknevad lümfisõlmekesed (MALT - mucosa associated lymphoid tissue) · Rakud Makrofaagid Humoraalne immuunvastus
Põhilist toimet avaldab alkohol organismile seedekulglast verre imendunult e. resorbeerunult. Vees väga hästi lahustuva ainena imendub alkohol maost ja peensoolest kiiresti. Alkoholi sissevõtmise järel imendub alkohol maost ja peensoolest verre, veres tõuseb alkoholi kontsentratsioon kiiresti, saavutades (tühja mao puhul) oma maksimumi 3060 min. Jooksul, olenevalt individuaalsetest erinevustest. Kui makku viiakse korraga õige suur hulk alkoholi, käivitub organismi kaitsereaktsioon: maos suureneb limaeritus, mis pidurdab alkooli imendumist. Ühtaegu sulgub maovärat ja alkohol ei pääse edasi peensoolde. Tagajärjeks on alkoholi püsimine maos pikema aja jooksul. Magu täitub rohke lima ja alkoholiga, see kutsub esile iivelduse ja oksendamise, millega organism vabaneb alkoholist. Kui inimene hakkab alkoholi süstemaatilislet tarvitama, siis aegamööda see kaitsereaktsioon nõrgeneb ja lõpuks kaob see on alkoholismi üks tunnuseid.
Osa biomassist on maapõues muundunud fossiilseteks kütusteks kivisöeks, naftaks ja maagaasiks. Päikese soojus paneb Maal liikuma vee ja õhu ning muundub nii hüdro- ja tuuleenergiaks. Niisiis ükskõik millist energiat me ka ei kasuta, on see lõppkokkuvõttes pärit Päikeselt, selle südamikus töötavast "tuumajaamast". Teine põhjus, miks päike mulle väga meeldib on see, et saab end pruuniks päevitada. Mis siis ikkagi on päevitus? See on meie naha kaitsereaktsioon ultraviolettkiirgusele, mis suurtes kogustes on väga kahjulik. Päike, nähtava valguse ja soojuse kõrval, kiirgab ka ultraviolettkiirgust. UV-kiirgus jaguneb lainete pikkuse alusel kolmeks: UVA, UVB ja UVC. UVB mõjul tekib naha pealmises kihis melaniinipigment. UVA, hapniku ja vere koostoimel värvub see tumedaks. Nii tekibki päevitus. Õigesti doseeritud UV-kiirguse kogus lubab meil mõjutada päevituse tulemust, selle värvust ja püsivust. Liigne päikese käes viibimine on, aga kahjulik
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit. ...
14.Eakate kuulmishäirete võimalikud põhjused inimene ei pane algul oma kuulmise nõrgenemist tähele, esmalt kahjustub kõrgete helide tajumine. Kuulmise langemine raskendab suhtlemist ja psüühikat. Vanadusest tulenev kuulmisnõrkus, tööstuslik/olem müra, mõndade ravimite pikema ajaline kasutamine-aspiriin võib kaasa tuua ajutise või pöördumatu kuulmiskaotuse. 15.Mis on valu? Eakate valude peamised põhjused- Valu on organismi kaitsereaktsioon mis hoiatab inimest. Kroonilised haigused tekitavad valusid. Füüsilised muutused- sundasendid, lihaste pinge. 16.Miks tekib infarkt? Selle eripärad eakatel? - Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus. Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine.
Raskete kaotuste ja õnnetustega toimetulekuks vajame aega. Tavaliselt reageerime traumale ebatavaliste tunnete, mõtete ja käitumisega. Olenemata kriisi sügavusest või kestvusest läbib kriis üldjuhul kindlad etapid või astmes. Üksiketappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt või erinevas järjekorras. Sokk Kriisireaktsioon algab sokiga, sokk on psüühiline kaitsereaktsioon inimese taluvuspiiri ületavate ärritajate vastu ning see võib kesta mõnest minutist mõne päevani. Selle käigus ilmnevad üliemotsionaalsus või siis apaatia, ebatõelisuse tunne, ajataju-, mälu- ja mõtlemishäired, otsustamisi ja tegutsemisvõime vähenemine, südamekloppimine, hingamisraskused, värisemine jpm. Reaktsioonifaas Selleks võib kuluda 4-6 nädalat ning kaasnevad tugevad negatiivsed emotsioonid: ängistus,
Valu hindamise tähtsus postoperatiivses õendusabis. Selles esses tahan arutleda postoperativsest valust. Eelkõige tahan kirjutada selest, mis on valu? Valu see on organismi kaitserefleks, mis annab impulsi meie ajju, et organismis on mingi viga. Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. ( kirurgilise haige õendus) .Samuti see on enesekaitsemehhanism ning aitab elus püsida. Kui seda mehhanismi ei oleks, tekiks rohkem vigastusi ja varajane surm. Nagu räägitakse rahvas kui inimene tunneb oma valu see tähendab, et ta elab, siis kui inimene ei tunne valu siis tuleb surm. On väga palju erinevaid valuvaigisteid , kui on nõrg valu siis inimesed tarbivad tavalised tablette nagu naiteks
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemisek...
Jüri Gümnaasium STRESS Referaat Eneli Ehrbach 10R klass Juhendaja: Kaisa Valentin Jüri 2008 Sisukord Mis on stress ja kuidas ta mõjub? Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust
2.4. Alaealised ja alkohol Inimese aju areneb kuni 25. eluaastani ning eriti oluline areng toimub vanuses 12-25 aastat. Alkoholi mürgine toime kahjustab tõsiselt närvirakke, eriti kahjulikult mõjub see otsmiku- ja oimusagara piirkonnale, mis eelmainitud vanuses kõige rohkem areneb. Mis puutub tarbimisse, siis noorte jaoks on alkoholi tarbimine palju raskema kuluga kui täiskasvanute jaoks. Juba veidi aega peale joomist tekib iiveldus ja oksendamine, mis on keha kaitsereaktsioon alkoholi väjutamiseks maost. Samuti tõuseb alkoholitase veres noortel palju kiiremini ning selle verest eemaldamine võtab samuti kauem aega, seega on suurem risk alkoholimürgitusele. (Alkoinfo, 2016) Uuringute kohaselt on pea 95% Eesti kooliõpilastest vähemalt korra elus proovinud mõnda alkohoolset jooki. Mis tähendab seda, et alkoholi tarbimine on alaealiste seas üsnagi populaarne tegevus. (Terviseinfo, 2016) 2.5. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustuste ravivõimalused
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele . Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamiskrampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini. Põhjus, miks suitsetajad siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Nikotiini kahjulik toime: - Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb
2. Hahneman homöopaatia rajaja (1755-1843). Sarnane ravib sarnast meetod, füüsiline maailm on psüühilise maailma tihendus, raviainete efektiivsus suureneb dooside vähenedes, inimest ravitakse selliste ainete väikeste doosidega, mis suurtes kogustes kutsuksid esilee haiguslikke sündroome, kroonilised haigused tekivad allasurutud ihade tulemusena 3. Köha reflektoorne kaitsereaktsioon, et vabastada hingamisteed sinna sattunud võõrkehast või põletkulisest sekreedist. Äge, krooniline, kinnine, lahtine köha. Saponiinid taimed toimeained, mis vähendavad pindpinevust. Nende lahused vahutavad, on puhastava toimega. Suureneb rögaeritus Lagritsa-magusjuur (Glyzyrrhiza glabra) toimeaineks glütseriin. Toimib rögalahtistavalt, antiseptilise toime tõttu võimalik kasutada kurgupõletiku korral.
Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. Kuna veenilaiendid eriti vaevusi ei tekita, on tegu pigem välise probleemiga, sest jala välimus on rikutud. Kui jalad valutavad, võivad ebamugavust põhjustada luud, liigesed, lihased ja närvid. Veenide tõttu on tunda valu alles siis, kui on tekkinud põletik või kui veenilaiendeid on nii palju, et jalg läheb turse. Öised krambid on organismi kaitsereaktsioon lihas tahab seisvast verest lahti saada. Tekivad ainevahetuslikud muutused, lihas tõmbub kokku ja pressib vere edasi. Ohtlikuks muutuvad veenilaiend siis, kui neid on palju varikoos ajab jala jämedaks, nahamuutuste tõttu tekib traumaoht või veenipõletik koos trombidega (eriti süvaveenide puhul). Selline seisund võib tipneda kopsuinfarktiga. Kui pole olnud põletikke, siis tavalised pisikesed mummud jalgadel ei nõua mingit erireziimi.
advent.ee/tervis/?op=artikkel&id=33 viide nr.2) Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas
kopsutuberkuloos). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Nikotiin, C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes olev tugev närvimürk. See tekitab sõltuvuse ning on narkootiline aine. Suur annus võib põhjustada inimesel halvatuse, hingamis- krampe ja surma. Surmav võib olla ka suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Et suitsetaja kohe ei sure, satub tavaliselt organismi korraga vähe nikotiini. Algajal tekitab nikotiin iiveldust, mis on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Puhas nikotiin on värvuseta õlitaoline mõru vedelik ning kergesti vees lahustuv. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese, seega sigaretiga satub inimorganismi 0,3 kuni 1,5 mg nikotiini. Süljega jõuab väike osa nikotiinist ka seedeteedesse: soolestiku ülemistesse osadesse ja makku. Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi ja inimene võib muutuda erksamaks ning keskendumisvõime ja enesetunne võivad natuke paraneda
Valuravi ja valuõendus TTK Jelena Shefer 2013 Valu mõiste ja klassifikatsioon Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. Rahvusvaheline Valuuuringu Ühing on määratlenud valu järgnevalt: "valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või potentsiaalse koekahjustusega". Kliiniliselt on eristatavad kolm peamist valu liiki: äge, krooniline ja onkoloogiline valu. Äge valu tuleneb kehavigastusest, sõltumata sellest, kas on tegu traumaatilise, kirurgilise või nakkusliku ärritiga
Stabiilne kehatemperatuur on vajalik rakkude, kudede ja terve lapse organismi tööks. Hommikuti on kehatemperatuur madalam ning kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuuri tõusu põhjuseks olla: -nutmine, -liiga soojalt riietamine ja soojas viibimine. Kõige tavalisemad kehatemperatuuri tõusu põhjused imikutel ja väikelastel on seotud haigustega. Palavik Palavik on organismi kaitsereaktsioon nakkusele. Palaviku faasid: Tõusuperiood Palavikuperiood Langusperiood Iga kehatemperatuuri tõus ei ole palavik Palavikualandajate kasutamine Kasutatakse juhul kui lapse üldseisund on halb ja/või kaasnevad muud häirivad sümptomid (nutt, loidus, isutus, häiritud uni) Palavikualandajad aitavad: -leevendada halba enesetunnet -vaigistavad valu -laps hakkab paremini sööma/jooma Palaviku alandamisks sobivad nii paratsetamool kui ibuprofen Palavikukrambid
Suitsetamise kahjulikkusest Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näi...
Keegi meist pole kindlustatud õnnetuste, äpardumiste, ajutiste tagasilöökide või ootamatute raskuste vastu elus. stressiseisundis, mis sellistes olukordades aitab koondada energiat toimetulekuks ja paremaks kohanemiseks, esine kolme tüüpi käitumist: Eitatakse juhtunut ja välditakse tugevat hingevalu põhjustavaid mõtteid ja tundeid Kohanetakse ja muudetakse oma suhtumist toimuvasse Otsitakse lahendust ja püütakse muuta olukorda Olukorra eitamine on alateadlik kaitsereaktsioon, mis võib ilmneda ootamatute tugevat stressi tekitavate sündmuste korral. Juhtunu või selle episood näib mõneks ajaks otsekui ununevat. Selline rektsioon on organismile eluliselt vajalik, et anda psüühikale aega toimunu omaks võtta. Mälu taastub järk-järgult ning vastavalt sellele, kuidas toimunu läbi töötatakse. Mõnikord tõrjutakse valusa sündmusega seotud tunded ja mõtted teadvusest välja ning tegeldakse mõnda aega tühja-tähjaga, millegi muu olulisega või otsitakse abi
Koosneb üksteisega risti olevatest tsentrioolidest. ÜLESANNE osalemine raku jagunemises FAGOTSÜTOOS Amööbid ja makrofaagid toituvad fagotsütoosi teel. Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana. Fagotsütoos üks kahest endotsütoosi tüübist (teine on pinotsütoos), kus rakk "imeb" membraani sisse võrreldes pinotsütoosiga suhteliselt suuremaid partikleid (näiteks baktereid). Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. Mõned pisielurid (näiteks algloomad) toituvad fagotsütoosi teel. PINOTSÜTOOS (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides.
hulkjalgsetest jne. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad. Et vaskuss on loid ja kaitsetu loom, siis on tal ka ohtralt vaenlasi - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud jne. Nende käest aitab pääseda sisalikele iseloomulik kaitsereaktsioon - saba äraheitmine. Vaskussi saba on pikk (kuni poole kehapikkusest moodustab saba) ja kergesti murduv. Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20…30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5…26 poega sünnivad ilma 2,5…3 kuu möödudes. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas ja noored
memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused: Infektsioon, põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik. Palaviku tekke aluseks on pürogeenid, mille ülesandeks on soojusregulatsiooni ümber kujundada nii, et kehatemp tõuseks. Pürogeenid on nt bakterid, viirused ja nende laguproduktid. Peamiseks tekkepõhjuseks on leukotsüütide vabanev bioaine- endogeennepürogeen. Palaviku kulgemine: Tekke aluseks on pürogeenid
Krooniline haigus Organismis on tekkinud pöördumatud patoloogilised muutused, millest pole võimalik terveneda. Haigus on hooti vaibumise ja ägenemise perioodid. Autoimmuunhaigus - krooniline haiguslik seisund, kus immuunsüsteem ei suuda enam vahet teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu. Patsiendi uurimine: füüsikalised e. objektiivsed uuringud, laboratoorsed uuringud, instrumentaalsed uuringud. Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Teatud ulatuse ja lokalisatsiooni korral võib osutuda ohtlikuks ja kahjulikuks. o Skleroos on vohanud rohkelt sidekudet, mis muudab elundi kõvaks. o Tsirroos elundi kõvastus, kus vohanud sidekude on elundi struktuuri muutnud ja teda deformeerinud. PULMONOLOOGILISED HAIGUSED Kopsud on hingamiselundid, mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus.
Farmakoloogia 4 KT Glükokortikosteroidid · Põletik kaitsereaktsioon kahjustava teguri isoleerimiseks, kahjutuks tegemiseks. Tekkes osalevad nii humoraalsed kui neuraalsed mehhanismid. Kahjustunud koldesse vabanevad põletikumediaatorid. Osalevad vere rakulised elemendid, veresooned. Osaleb KNS hüpotaalamus, hüpofüüs. Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid:
Palavik Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb.
allergiline komponent Geograafiline rohkem kase allergiat rohkem kiivile RISTREAKTSIOONID! Täiskasvanutel kerge reaktsioon, lastel anafülaksia, IgE tase kõrge kasele Õietolmu-vegetaarallergia sündroom Ravi: eliminatsioon, kuumutamine, homogeniseerimine alandab allergeensust ANAFÜLAKSIA Eluohtlik allergiline (kliiniline) reaktsioon (sündroom) Peamised tunnused: urtikaaria, eksanteem või kogu keha paistetus, vererõhu järsk langus, hingeldamine Teke: Selleks, et tekkiks organismi kaitsereaktsioon mingi aine ehk antigeeni (allergeeni) suhtes, peab see aine sattumavereringesse. Immuunsüsteemi poolt moodustatakse selle aine vastu kaitsekehad ehk antikehad, mis tunnevad ära kahjuliku antigeeni ning koos teiste kaitsemehhanismidegakutsuvad esile põletiku tekke selle hävitamiseks. Teistkordsel sama antigeeniga kokkupuutel on organismis juba antikehad olemas ja kaitsemehhanismid käivituvad kiiremini. Anafülaksia korral puudub antikehade ja teiste
9 Osaleb aktiivses transpordis (kulutab ATP lagundamisest saadavat energiat) Endotsütoos (protsess, mis toimub rakumembraani suurenemise arvel) a) fagotsütoos Õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana. Fagotsütoos on üks kahest endotsütoosi tüübist, kus rakk "imeb" membraani sisse võrreldes pinotsütoosiga suhteliselt suuremaid partikleid (näiteks baktereid). Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. b) pinotsütoos On üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul
35. Organismi immuunreaktsioonid- Immuunsüsteemi ülesandeks on kahjustustada oganismi sattunud bioloogiliselt aktiivseid võõrvalke ehk antigeene. Immunoloogiline aktiivsus avaldub immuunreaktsioonidena, tekitades loomulikku või omandatud immuunsust, st vastuvõtmatust haigustekitajale või toksiini vastu Immunsüsteemi käivitumisel osalevad lümfotsüüdid ja makrofaagid Immuunreaktsioon on immuunsüsteemi kaitsereaktsioon välistegurile, millega püütakse tagada organismi sisemist tasakaalu, elimineerides antigeenid, seejuures need reaktsioonid võivad olla adekvaatsed või mitteadekvaatsed. 36. Põletiku välised ja histoloogilised tunnused, ajalised vormid- vereringehäired, ainevahetuse aktiviseerimine, paistetus, kudede kahjustus. Äge põletik on kiire kuluga, umbes 2-3 nädalat kestev põletik,
meelerakud kõrgendatud tundlikkuse - siis on tuntav VALU! 8 KATTEELUND NAHK CUTIS 1. EPIDERMIS ehk marrasknahk EPIDERMIS 1. BASAALKIHT *sügavaim MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha värvus * naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu 2. OGAKIHT * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e Malpigi kihi - KASVUKIHI rakkudel - paljunemisvõime, mille arvel toimub EPIDERMISE KÕIKIDE KIHTIDE UUENEMINE * nahk uueneb 26-28 päevaga 3. SÕMERKIHT * keratohüaliini sõmerad 4
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini.
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele (ibid). Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese
suundumust, erootilist huvi, naudingut ja intiimsust ning soojätkamist (Dan Apter, Leena Väisäla, Kari Kaimola 2006). 5 NOORTE SEKSUAALSUHTLUS JA ÜHISKONNA STEREOTÜÜPIDE OMAVAHELINE SIDE Me kõik teame, et stereotüübid mängivad meie elus suurt rolli. Inimühiskond mõtleb kujundlikult. Ühe jaoks on see kaitsereaktsioon, teise jaoks aga ettekääne end esile tuua. Stereotüübid sisaldavad endas nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ühelt poolt pole võimalik eksisteerida ilma neid kasutamata. Näiteks ka traditsioone võib käsitleda kui kujundlikku mõtlemist. Ühiskonnas eksisteerib palju häid traditsioone, kuid vahel võib neid valesti kasutades juhtuda nii naljakaid kui ka traagilisi situatsioone ( E. 2011). Teame ka seda, et vaimuvaene mõtlemine on mõjutanud inimese seksuaalelu.
suust välja tema kõige tugevama kaitsereaktsiooni ajal. Kehtestamise ajal ärge astage küsimustele, vaid reageerige hoopis peegeldava kuulamisega. Kaitsereaktsioonidega toimetulemise üldine strateegia on alati sama: peegeldavalt kuulata (eriti tundeid) ja uuesti kehtestada. - Afekt - hääletooni ja kehakeele poolt edasiandav emotsiooni tugevus. - «Suudlusega väljaviskamine» - situatsioon, milles väljapakutud lahendus on lihtsalt kaval kaitsereaktsioon, et inimesest lahti saada. 15 Kehtestamisvõimaluste laiendamine Kehtestuste tüüpid: 1) Loomulikud kehtestused - mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, kasutamata mingit kindlat meetodit. 2) Eneseavamine - intellektuaalne ja emotsionaalne ausus - keeldumine oma sisemise mina teiste inimeste eest varjamisest. 3) Kirjeldav tunnustamine - võimalus anda teisele inimesele teada, et hindate tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
