Ogalik Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv
OGALIK Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5…8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv pesa ehitada.
seotud veega. Kalad ja kahepaiksed jätavad tavaliselt oma munad ja neist koorunud vastsed saatuse hoolde. Kaladest eristab neid peamiselt jäsemete olemasolu ja kopsuhingamine . Kalade keha katavad soomused ja lima. Kalad ujuvad uimede ja saba abil ning hingavad lõpustega. Kahepaiksed aga elavad nii vees kui maal. Nad koevad munad vette ning seejärel nende munadest arenevad kullesed. Nagu see nimigi ütleb teile, on ogalik ogaline kala. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane. Ogalik võib elada nii mere- kui ka magevees. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Roomajad on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Suurem osa roomajatest ei tegele järglaste kasvatamisega. Roomajad on kõigusoojased õhku hingavad
· Väga pikaealine on haruldane kala tuur, võib elada ka 100 aastani. Kuidas me saame teada, kui vana on kala? Selleks tuleb lähemalt uurida kala soomuseid. Neil on kaarekujulised ringjad jooned tihedalt üksteise kõrval, iga eluaasta kohta üks. Kui kõik hoolsalt kokku lugeda, siis saamegi teada, kui vana kala oli. Ka selgroolülide ristpindadelt saame vanust lugeda. Kui kiiresti kalad kasvavad? · Väga aeglaselt kasvavad ogalik, mudamaim, tippviidikas. · Aeglaselt kasvavad ahven, koger, emakala, teib. · Keskmise kiirusega kasvavad säinas, latikas, angerjas, linask · Kiiresti kasvavad haug, koha, meriforell, peipsi siig Meie kalu: 1. angerjas 8. vingerjas 15.koger 2. säga 9. madunõel 16.latikas 3. tursk 10. luts 17.nurg 4. haug 11. meritint 18.hõbekoger 5. ogalik 12. merinõel 19.vimb 6
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca Luts Lota lota Lõhi Salmo salar M Makrell Scomber scombrus Meriforell Salmo trutta trutta Merisiig Coregonus lavaretus Mudamaim Leucaspius delineatus N Nolgus Myoxocephalus scorpius Nurg Blicca bjoerkna O Ogalik Gasterosteus aculeatus P Peipsi tint Osmerus eperlanus eperlanus morphaspirinchus R Raudkiisk Spinachia spinacia Roosärg Scardinius erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis, misgurnus fossilis Rääbis Coregonus albula Rünt Gobio gobio
cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. 10 Selts ogalikulised. Sugukond ogaliklased. OGALIK. (seljauime ees 3 oga) Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks.
38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42. Tursk, Gadus morhua callarias L. 13. sugukond: Phycidae 43. Neljapoiseluts, Rhinonemus cimbrius (L.) X selts: OGALIKULISED, GASTROSTEIFORMES 14. sugukond: Ogaliklased, Gasterosteidae 44. Ogalik, Gasterosteus aculeatus L. 45. Luukarits, Pungitius pungitius pungitius (L.) 46. Raudkiisk, Spinachia spinachia (L.) 15. sugukond: Merinõellased, Syngnathidae 47. Madunõel, Nerophis ophidion (L.) 48. Merinõel, Syngnathus typhle (L.) XI selts: AHVENALISED, PERCIFORMES 16. sugukond: Ahvenlased, Percidae 49. Koha, Stizostedion lucioperca (L.) 50. Ahven, Perca fluviatilis L. 51. Kiisk, Gymnocephalus cernus (L.) 17. sugukond: Ridakalalased, Stichaeidae 52
Vastused, kontroll 1. KIRJUTA KUHU VAJA K VÕI G Riiki, elutarkus, kaugushüpe, vaagu, pagesid kugistada Väike, väikeses, väikest, kõike, nõrk, kõik, nagu, kogu, viipega, igasuguseid, pagesid, hiigslaslikku, huligaan,uudisimulikud, lauliski, rohkem kaelkirjakute, Hulkur, jänku, rohkem, leokelauliski, kiikas, kugistada, koogitüki kellegi, otsustadigi, tunngida, ogalik, lõugas, iga, igasuguseid,. 2. KIRJUTA KUHU VAJA P VÕI B p Tule tuppa! Hooplema, tiibu, lapsed, lõpuks, viibib, hooples, ärples õpetajana, õpilased, helikopterit, koobasti antiloopide, koopad 3. KIRJUTA KUHU VAJA T VÕI D Pidi, end, endale, maalides, ülemjuhatajalt, teate, kallutada, näitab, heledamini, hämmeldunult, riided, lindude, loomade kädistamist, kädin, hiidlane, raadio, pildistada, esindamas, hõbedase,
Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9. Koosta kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid. 1. Ei tohi toimuda kalade röövpüüki 2
· Keskmiselt 7-15 g. · Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm. · Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine kehapikkus on 10-30 cm. · Enamasti alla 0,5 kg. · Toituvad limustest ja väikestest kaladest. · Eluiga võib ulatuda 16 aastani. · Süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult, toiduks paljudele röövkaladele. · Alammõõt 21 cm. Emakala · Tavaliselt 15-25 cm.
..90 000, läbimõõt 1,0...1,50 mm. Embrüonaalne areng kestab 4...8 ööpäeva, 1 kuu vanusena moondub vastne maimuks, kes toitub valdavalt selgrootute vastsetest ning kasvab 1 eluaasta lõpuks 7...8 cm pikkuseks. Suguküpsuse saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Maksimaalselt elab kuni 20 a. vanaks. Räim on toiduks paljudele röövkaladele (eriti tursk, kammeljas), hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Püüdmisel on alammõõt 13 cm. Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Riik : Loomad (Animalia) Hõimkond : Keelikloomad (Chordata)
Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint Angerlased: angerjas Karplased: vimb, säinas, roosärg, koger, hõbekoger, latikas, karpkala, nurg Tuulehauglased: tuulehaug Lestlased: lest Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad: Ogalikulased: ogalik, luukarits, raudkiisk Merinõelalised: madunõel, merinõel Ahvenlased: kiisk Ridakalalased: suttlimst (Läänemere lõunaosas 20-200m sügavusel) Võikalalased: võikala (Eesti aladel puudub) Emakalalased: emakal (kuni 5 soolsusega riimvees, > 20m sügavusel) Tobiaslased: väike tobias, suur tobias Mudillased: must mudil, väike mudilake, pisimudilake, kirjumudil, ümarmudil Makrellased: makrell Võldaslased: merihärg, nolgus, meripühvel, võldas Merivarblaslased: merivarblane
angerjakasvandus Tartumaal. Rannapüük Rannakalurid rõõmustavad hea räimesaagi üle. Traalpüük Kalapüük avamerel toimub suurte traallaevadega. Weissi inkubaator Sellistes pudelites toimub karpkala, haugi, siia jpt. kalade marja inkubeerimine. Kalade koelmu Ogalik ehitab pesa. Kuhu koetakse mari. Lõhe kaevab veekogu põhja kruusa sisse kraavi, kuhu peidetakse koetud mari. Veekogude rikastamine Säilitamaks kalastiku hulka ja liigilist koostist on vajalik veekogude rikastamine asustusmaterjaliga. Haugimaimud Haugimaimud on
lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Suurim järv on pindalaga on 83-88 km² (órisvatn). Elustik Maismaal elavad imetajad: rebane, põhjapõder, naarits jt. Mereimetajaid: vaal, hüljes. Koduloomad: veis, lammas, hobune jt. 73 liiki linde pesitseb regulaarselt. Kalad: lõhe, forell, angerjas, suur ogalik, tursk jt. Islandi hobused kuuluvad tähtsa osana Islandi looduse juurde. Taimestik Ainult ¼ Islandi pindalast on kaetud taimestikuga. Õiget metsa Islandil pole kunagi laialdaselt kasvanud. Kasvavad: arktiliste alade lilled, rohttaimed; sammal; vaevakask; marjad; harilik trüaas. Loodusvarad Kalad, geotermaalenergia, vesi. Pinnamood Keskmine kõrgus merepinnast on 500m. Kõrgeim mäetipp Islandil on Hvannadalshnjúkur (2119m üle merepinna). Pinnamoe kaart
· vabalt merepõhjal lebavad vorme · põhjasetteisse kaevuvaid vorme · puurivad vormid · kinnistuvad vormid 2 Põhjaloomastik kalade toidubaasina: · on toidubaasiks paljudele Läänemeres elavatele kalaliikidele · pealmiselt põhjaloomadest toituvad töönduslikest kaladest: o lest, merilest, soomuslest, vimb, merisiig, emakala · mittetöönduslikes: o merihärg, nolgus, ogalik, liiperkala, madunõel · Vähemal määral ja sesooniti: o räim, kilu, lõhe jt. Joonis 2. Kõval ja pehmel pinnasel elavad loomad Joonis 3. Liikide arvukus sõltuvalt soolsusest ja temperatuurist Ringid- makrofauna liikide arv Kandilisedbruudud- jääkatte kestus päevades Jooned- pinnavetes esinevad isohaliinid
mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest. Temperatuurinõudluse järgi võib Eesti jõgede kalad jaotada nelja rühma: 1. Eurütermsed liigid (laia temperatuuri taluvusega). Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Suhteliselt eurütermseteks liikideks võib pidada särge ja ahvenat, kes külmaveelistes jõgedes enamasti siiski puuduvad. 2
KALADE KEHAKUJU Triin Engmann SISSEJUHATUS · Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allvee...
Roomajatest on eesti metsades 2 liiki roomajaid. Roomajatest 2 liiki on madusid ja 5 liiki sisalikke. Kõige enam ohustab eesti metsade loomastikku inimtegevus. Selleks, et mitte loomaliike ohustada on mõned loomaliigid looduskaitese all. Loomade arvukuse hoidmiseks on ka jahinduses paika pandud jahihooaeg. Kalade arvukuse vähenemise põhjuseks võib lugeda ülepüüki. 6 Lisad Hallhunt Naarits Lendorav Ogalik 7 Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.bio.ee 8 9 10
- psammofiilsed (liivale kudejad) Kudemisaeg kevadel ja kevadsuvel (karplased) või sügisel (osa lõhelasi, sügisräim, siiglased) isegi talvel (luts). Suguproduktid on ilma veekeskkonnata inaktiivsed ja neil on veekeskkonnas lühike eluiga, selle tõttu on vajalik marja ja niisa sünkroonne väljalaskmine, mis tekitab keerulisi käitumismehhanisme. Marjahoole (lõimetishoole) erinevad elundid: · merinõelal ja merihobukesel haudetasku; · marja valvamine pesas, ogalik, võldas, merivarblane; · marja ja maimude suus hoidmine, tilapia; · elussünnitamine, emakala, haid, gupid. 9. Kalade ränne ja selle tüübid. Toitumis-, kudemis- jm ränded. Siiredekalad, anadroomne ränna, karadroomne ränne. Poolsiirdekalad. Siirdekalad: 13 · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, meritint)
kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis siirdekala- paljunemiseks rändab, vahetab veekogu- angerjas, lõimetishoole- vanem hoolitseb oma järglaste eest- ogalik, linnud, putukad lõpused- vees hingamise organ- kalad, vähid, karbid, kahepaiksetel (pisikesena üldiselt) filtreerimine- toidu hankimine vett sõeludes käsnad, karbid avatud vereringe- vahepeal voolab veri ka veresoontest väljaspool- teod, putukad bilateraalsümmeetria- keha saab nn pooleks teha nii, et jääb vasak ja parem pool, rohkem arenenud organismidel- imetajad, inimene
hõbedasteks. Angerjad omavad metalse läike nim hõbeangerjateks. Kudemine toimub kevadel. 2. LÕHE on meres elav voolujoonelise kehaga röövkala, kes kudemiseks rändab jõgedesse. Sügisel koetud marjast kooruvad kevadel vastsed. Noorjärgud veedavad oma esimesed eluaastad jõgedes. Meres lõhe toitub intensiivselt. Eelistatud toiduks on mere-elu perioodil kilu, räim, tobiad, nor tursk, ogalik ja mitmesugused koorikloomad. Eluiga 8-9 a. Suurim kaal 40kg. Suguküpsed lõhed pöörduvad kudemiseks tagasi oma sünnijõgedesse. Rännates jõgede ülemjooksul elavad varuainetest. Kärestikes võivad teha 2-3 m kõrgusi hüppeid. Enamik lõhesid on pärast kudemist üsna kurnatud ning hukkuvad. 3. MERIFORELL on lõhele lähedani nii välimuselt kui ka eluviisilt. Üldiselt on lõhest veidi jässakam, sabavars on jämedam kui viimasel. Sabauim lõpeb
Kaspia meres esineb bergi mudil, kelle pikkus ulatub vaevalt kolme sentimeetrini. See on väikseim selgroogne NSV Liidu piires. Joonisel on bergi mudil antud viiekordses suurenduses. Meie meredes ja magevetes on küllalt palju 5-10 cm pikkusi kalaliike. Baikali järves elav mudilane kneri lailaup on tavaliselt 8 cm pikkune ja üksnes harva tuleb ette kuni 14 cm pikkusi eksemplare. See kalake ujub enamasti kivide vahel, seal ta toitub ja ka sigib. Väikeste mõõtmetega kala on ka ogalik. Teda esineb väga palju järvedes, jõgedes ja merede riimveelistes rannapiirkondades. Araali luukaritski pikkus on ainult 5-6 cm. Ogalikku esineb meie veekogudes niivõrd palju, et ta võiks saada töönduslikuks kalaks. Soomes ja teistes Läänemeremaades püütakse ogalikku välja ja ümbertöötlemisel saadakse temast rasva tehniliseks otstarbeks ning jahu kariloomade ja lindude söödaks. Väikeste kalaliikide hulka tuleb paigutada ka mõned heeringlaste, lepamaimude ja
aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp, tuuletallaja, hiireviu jpt. Loodushariduskeskuseks plaanitava hoone akendest saab jälgida valge-toonekure pesa ja talilindude söögipaika, mida külastab kuni 24 liiki linde. Mõisapargi tiikidel pesitsevad
saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)• Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest)• Madujas (angerjas, merinõel, mureen) • Lintjas (lintsaba)• Kerajas (kerakala)• Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid:• otsseisune – tavaliselt (koha, haug)• alaseisune – põhjast oituvatel kaladel
Väiksema tõenäosusega võivad toitumisaladeks olla heinamaad, põllud ja muud alad (nt karjäärid, õuealad). Must-toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest (5). Must-toonekure põhitoiduks on igasugused kalad ja kahepaiksed (2) harvem väikesed imetajad. Toitu jahitakse aktiivselt liikudes. Saagi püüdmisel veest on iseloomulik avatud tiibadega varju tekitamine. Eestis on saakobjektidena määratud: raba-, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik, lepamaim, haug, luts, koger, forell, ka jõevähk (5). Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast (2). Selline toitumiskohtade otsimiseks kulunud aeg vähendab aega headel toitumiskohtadel toitumiseks, mis poegade kõige aktiivsemal toitmisajal võib olla poegade arengule kriitilise tähtsusega (5). Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind
leidub teda Araali, Kaspia ning Mustas meres. Ümarmudil (Neogobius melanostomus) 20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – võõrliigid, kaubanduslikud kalavarud (D2 ja D3) 4. Väheväärtusliku kala realiseerimise soodustamine Meetme eesmärk on töönduspüügil (ka harrastuspüügil) väljapüütud kala täielik ärakasutamine. Seni on väheväärtuslik kaaspüük (nt võõrliigid, ogalik, vigastuste kala) pigem kulu- kui tuluallikas. See on soodustanud kaaspüütud prügikala ja surnud kalade merre tagasiheidet, mis on oluline survetegur noorkaladele ning mitmetele töönduslikult vähekasutatud liikidele. Meede on vajalik nn prügikala kui toorme ärakasutamise soodustamiseks ja merre tagasiheite välistamiseks. 20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – inimtekkeline eutrofeerumine (D5) 5
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku k...
(Katseseade tuvi söömis- ja joomiskäitumise uurimiseks – standardne operantkamber ehk Skinneri boks.) Loomade uurijate ja loomapidajate tähelepanu on ammu pälvinud teatud tegevused loomadel, mis tunduvad antud ajamomendil ja situatsioonis irrelevantsed, ebakohased on tavaliselt ebatäielikud on närvilise, kiirustava iseloomuga. Näiteks: rivaaliga võitlev kukk võib äkitselt korraks katkestada võitluse, et nokkida maast tera rivaali ähvardav ogalik võib äkki korraks sukelduda veekogu põhja ja lehvitada uimi, nagu õhutaks ta pesa, kuigi pesa seal ei ole emasega kurameeriv isapart võib äkki korraks pühenduda oma sulgede sugemisele sarnaseid näiteid (lõua toetamine, juuste puudutamine, kukla kratsimine, rusikaga vastu lauda löömine jne) võib hulgaliselt leida ka inimese igapäevakäitumisest. Selliseid käitumismustreid nimetatakse asenduskäitumiseks.
KEILA KOOL 8.C klass Anna-Liisa Tiismaa JÄÄLIND Uurimustöö Juhendaja: õp. Raul Rändla Keila 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 LIIGIKIRJELDUS.......................................................................................................................4 TÄIENDAV INFO.......................................................................................................................4 JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL.....................................................................6 JÄÄLIND PÕHJAMAINE KALLISKIVI......................................................
2 III 19 2 III 20 6 IIA 4 v-mudilat; 1 v.-tobijas 20 2 III 21 6 III 22 6 III 22 6 III 28 6 III 30 2 IV 5 v.-mudilat 17 2 IV ogalik L=5,7mm 19 2 IV 20 6 IV 2 garneeli 26 2 VI 15 2 V 18 2 VI 19 2 V 19 2 VI 19 2 VI 19 6 VI 19
Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas geneetiline materjal kahekordistus rakk jagunes siis hakati seksima kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea ...
käitumist ei mõjuta, pigem reguleerib hormonaalset tasakaalu ja ööpäevast aktiivsust; võib leida ürgsematel sisalikel Paljud kalad on väga häälekad, nt konnkala. Veeloomad võivad lõhnu tunda kilomeetrite kauguselt. Sellest, mis meel on eriti hästi arenenud, annab tunda vastava aju osa suurus, nt hail suured haistesibulad, hästi arenenud otsaaju. Kalaliigid, kellel pole kokkupuudet oma marjaga, suhtuvad sellesse akvaariumis, kui ei saa edasi liikuda, kui toitu. Isane ogalik hoolitseb paarumise ja poegade eest, emane ainult koeb (võib ka olla, et mitu emast). Hoolitseb maimude eest päris pikka aega – hoiab koos, ajab nende poole hapnikurikast vett. Ka neid kalaliike, kus emane ja isane koos poegade eest hoolitsevad. Seega juba kaladest alates individuaalne äratundmine: kus tekib paarisuhe kahe isendi vahel, tekib ka oskus individuaalselt ära tunda (eristada üht konkreetset isendit kõigist teistest sama liiki isenditest.
liuglemisel) N. lendkala, pääsukala 16.3.4.4.6. Selts tursalised Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. Sgk tursklased N. tursk, luts 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid Sgk ogaliklased N. ogalik, luukarits, raudkiisk 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad. Sgk merenõellased N. merenõel, madunõel, merehobuke, narmaskala 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
Kalad munevad nobedasti (1 tursapaar võib toota 7 miljonit viljastatud marjatera, ellu jäävad neist vaid 2-3 marja. Osad marjaterad langevad veekogupõhja, kus seened söövad nad ära ja teised jäävad hõljuma, kooruvad ja enamik neist saavad seal söödud). Läänemeres on ka üks sisemise viljastamisega kala, kes poegib - emakala ehk kiviluts. Nad ei pea raiskama palju energiat, et marja toota. Neil on kalapojaga kaasas ka rebukott. Ogalik - isane teeb poegadele pesa. Ookeanis elavad kalad teevad kudemisrändeid (pikim angerjal, kes koevad Sargasso meres, pärast seda surevad). Eestis näiteks räimed - kantakse alguses hoovusega sinna, kus hea süüa, kasvades lähevad sinna, kus täiskasvanud toituvad. Kaldakooslused On olemas igas veekogus. Vesikondade habitaatide servaalad on alati kaetud taimestikuga, mis moodustavad eri piirkondades eri nimetusega alasid. Meil sood - ühenduses merega. Marsid. (?)
Nad külvavad veekogudesse parasiidi mune. Vees väljub munast vastne koratsiid, kes liigub keha pinda katvate ripsmete abil aktiivselt edasi. Koratsiidi neelavad alla vaheperemehed aerjalalised vähid Copepod, Cyclopoidae, Diaptomidae. Nende vähikeste kehas muutub koratsidi piklikuks ripsmeteta vastseks protserkoidiks. Koos aerjalalisega peab protserkoid sattuma lisaperemehesse kalasse. S. pungitii lisaperemehe osa täidavad luukarits (Pungitius pungitius) ja ogalik (Gasterosteus aculeatus). Protserkoid tungib sooltorust kala kehaõõnde, kus kasvabki järgmise arengujärgu vastseks plerotserkoidiks, kes võib kala kehas kasvada väga suureks peaegu täiskasvanud parasiidi pikkuseks. (lisa 10) Seejuures kujunevad plerotserkoidis välja peaaegu kõik elundid, ning ka suguelundkond jõuab märkimisväärse küpsusastmeni. Vastavalt vageltangu kasvule hakkab kala kõht
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
vähem kui aasta. Räim võib elada kuni 17 aastat. Enamik kalaliike toodab suure arvu marjateri. Näiteks tursakala võib toota 7 miljonit marjatera, kuid täiskasvanuks saab ainult 1-2. Turski on püütud ka Tallinna lahest, kuid praegu neid siin ei ole, sest see sõltub tihedusest. Nende marjad ei püsi vees, mille tihedus pole 8,7 ja meil on see madalam. Tursad toituvad merikilkidest ja karpidest. Kaladest eelistavad nad kilu. Mõni kala toodab vähe marju, kuid nende marjad sisaldavad rebu. Ogalik - emaskala aetakse pesasse, kuhu ta koeb. Isaskala jääb viljastaud marju valvama. Lätis elav emakalal on sisemine viljastumine ning pojad kooruvad munadest ema kõhuõõnes. Kaldakooslused Servaalad ookeanides ja magevetes, mis moodustavad nt mangroove, marše ja soid. Need pole kaetud ühesuguste taimedega. Seal, kus intensiivne lainetus, kantakse setted ära ja paljanduvad paeplaadid jne Puuduvad pehmed setted, aluspõhjas on rahnud ja paeplaadid,
Säinas Trulling Ansoovis Väike Lepamaim Hink Lõhi mudilake Roosärg Vingerjas Meriforell Pisimudilake Valgeamuur Säga Merisiig Kirjumudil Tõugjas Luts Meritint Unimudil Mudamaim Ogalik Tuulehaug Makrell Linask Luukarits Neljapoiselut Mõõkkala Koha s Merihärg Ahven Pollak Nolgus Kiisk Tursk Meripühvel Võldas Raudkiisk Merivarblane
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
