Ogalik Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv
OGALIK Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5…8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv pesa ehitada.
seotud veega. Kalad ja kahepaiksed jätavad tavaliselt oma munad ja neist koorunud vastsed saatuse hoolde. Kaladest eristab neid peamiselt jäsemete olemasolu ja kopsuhingamine . Kalade keha katavad soomused ja lima. Kalad ujuvad uimede ja saba abil ning hingavad lõpustega. Kahepaiksed aga elavad nii vees kui maal. Nad koevad munad vette ning seejärel nende munadest arenevad kullesed. Nagu see nimigi ütleb teile, on ogalik ogaline kala. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane. Ogalik võib elada nii mere- kui ka magevees. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Roomajad on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Suurem osa roomajatest ei tegele järglaste kasvatamisega. Roomajad on kõigusoojased õhku hingavad
· Väga pikaealine on haruldane kala tuur, võib elada ka 100 aastani. Kuidas me saame teada, kui vana on kala? Selleks tuleb lähemalt uurida kala soomuseid. Neil on kaarekujulised ringjad jooned tihedalt üksteise kõrval, iga eluaasta kohta üks. Kui kõik hoolsalt kokku lugeda, siis saamegi teada, kui vana kala oli. Ka selgroolülide ristpindadelt saame vanust lugeda. Kui kiiresti kalad kasvavad? · Väga aeglaselt kasvavad ogalik, mudamaim, tippviidikas. · Aeglaselt kasvavad ahven, koger, emakala, teib. · Keskmise kiirusega kasvavad säinas, latikas, angerjas, linask · Kiiresti kasvavad haug, koha, meriforell, peipsi siig Meie kalu: 1. angerjas 8. vingerjas 15.koger 2. säga 9. madunõel 16.latikas 3. tursk 10. luts 17.nurg 4. haug 11. meritint 18.hõbekoger 5. ogalik 12. merinõel 19.vimb 6
.. kala temp. sõlub ümbritsevast keskonnast...Veri keharakke toitainete ja hapnikuga,kannab ära jääka-d. Süda-kojast,vatsakesest südamesse-venoosne veri-see lõpustesse-seal hapnikuga töis-arteriaalne veri teistesse elunditesse. 4. loom,kelle,Munarakud ja seemner arenevad erinevates isendites,nim lahksugulisteks loomadeks. Aprilli lõpp,mai algul. Ema marjad vette,kivide ja taimede vahele-isa niisa peale-niisk viljastab munarakud-sealt vastne-vastsel rebukott toiduvarudega-maim-kala. Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala. Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume.troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast
Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kammeljas
Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca Luts Lota lota Lõhi Salmo salar M Makrell Scomber scombrus Meriforell Salmo trutta trutta Merisiig Coregonus lavaretus Mudamaim Leucaspius delineatus N Nolgus Myoxocephalus scorpius Nurg Blicca bjoerkna O Ogalik Gasterosteus aculeatus P Peipsi tint Osmerus eperlanus eperlanus morphaspirinchus R Raudkiisk Spinachia spinacia Roosärg Scardinius erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis, misgurnus fossilis Rääbis Coregonus albula Rünt Gobio gobio
Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. 10 Selts ogalikulised. Sugukond ogaliklased. OGALIK. (seljauime ees 3 oga) Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks,
38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42. Tursk, Gadus morhua callarias L. 13. sugukond: Phycidae 43. Neljapoiseluts, Rhinonemus cimbrius (L.) X selts: OGALIKULISED, GASTROSTEIFORMES 14. sugukond: Ogaliklased, Gasterosteidae 44. Ogalik, Gasterosteus aculeatus L. 45. Luukarits, Pungitius pungitius pungitius (L.) 46. Raudkiisk, Spinachia spinachia (L.) 15. sugukond: Merinõellased, Syngnathidae 47. Madunõel, Nerophis ophidion (L.) 48. Merinõel, Syngnathus typhle (L.) XI selts: AHVENALISED, PERCIFORMES 16. sugukond: Ahvenlased, Percidae 49. Koha, Stizostedion lucioperca (L.) 50. Ahven, Perca fluviatilis L. 51. Kiisk, Gymnocephalus cernus (L.) 17. sugukond: Ridakalalased, Stichaeidae 52
Vastused, kontroll 1. KIRJUTA KUHU VAJA K VÕI G Riiki, elutarkus, kaugushüpe, vaagu, pagesid kugistada Väike, väikeses, väikest, kõike, nõrk, kõik, nagu, kogu, viipega, igasuguseid, pagesid, hiigslaslikku, huligaan,uudisimulikud, lauliski, rohkem kaelkirjakute, Hulkur, jänku, rohkem, leokelauliski, kiikas, kugistada, koogitüki kellegi, otsustadigi, tunngida, ogalik, lõugas, iga, igasuguseid,. 2. KIRJUTA KUHU VAJA P VÕI B p Tule tuppa! Hooplema, tiibu, lapsed, lõpuks, viibib, hooples, ärples õpetajana, õpilased, helikopterit, koobasti antiloopide, koopad 3. KIRJUTA KUHU VAJA T VÕI D Pidi, end, endale, maalides, ülemjuhatajalt, teate, kallutada, näitab, heledamini, hämmeldunult, riided, lindude, loomade kädistamist, kädin, hiidlane, raadio, pildistada, esindamas, hõbedase,
Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9. Koosta kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid. 1. Ei tohi toimuda kalade röövpüüki 2
· Keskmiselt 7-15 g. · Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm. · Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine kehapikkus on 10-30 cm. · Enamasti alla 0,5 kg. · Toituvad limustest ja väikestest kaladest. · Eluiga võib ulatuda 16 aastani. · Süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult, toiduks paljudele röövkaladele. · Alammõõt 21 cm. Emakala · Tavaliselt 15-25 cm.
..90 000, läbimõõt 1,0...1,50 mm. Embrüonaalne areng kestab 4...8 ööpäeva, 1 kuu vanusena moondub vastne maimuks, kes toitub valdavalt selgrootute vastsetest ning kasvab 1 eluaasta lõpuks 7...8 cm pikkuseks. Suguküpsuse saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Maksimaalselt elab kuni 20 a. vanaks. Räim on toiduks paljudele röövkaladele (eriti tursk, kammeljas), hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Püüdmisel on alammõõt 13 cm. Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Riik : Loomad (Animalia) Hõimkond : Keelikloomad (Chordata)
Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint Angerlased: angerjas Karplased: vimb, säinas, roosärg, koger, hõbekoger, latikas, karpkala, nurg Tuulehauglased: tuulehaug Lestlased: lest Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad: Ogalikulased: ogalik, luukarits, raudkiisk Merinõelalised: madunõel, merinõel Ahvenlased: kiisk Ridakalalased: suttlimst (Läänemere lõunaosas 20-200m sügavusel) Võikalalased: võikala (Eesti aladel puudub) Emakalalased: emakal (kuni 5 soolsusega riimvees, > 20m sügavusel) Tobiaslased: väike tobias, suur tobias Mudillased: must mudil, väike mudilake, pisimudilake, kirjumudil, ümarmudil Makrellased: makrell Võldaslased: merihärg, nolgus, meripühvel, võldas Merivarblaslased: merivarblane
angerjakasvandus Tartumaal. Rannapüük Rannakalurid rõõmustavad hea räimesaagi üle. Traalpüük Kalapüük avamerel toimub suurte traallaevadega. Weissi inkubaator Sellistes pudelites toimub karpkala, haugi, siia jpt. kalade marja inkubeerimine. Kalade koelmu Ogalik ehitab pesa. Kuhu koetakse mari. Lõhe kaevab veekogu põhja kruusa sisse kraavi, kuhu peidetakse koetud mari. Veekogude rikastamine Säilitamaks kalastiku hulka ja liigilist koostist on vajalik veekogude rikastamine asustusmaterjaliga. Haugimaimud Haugimaimud on
lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Suurim järv on pindalaga on 83-88 km² (órisvatn). Elustik Maismaal elavad imetajad: rebane, põhjapõder, naarits jt. Mereimetajaid: vaal, hüljes. Koduloomad: veis, lammas, hobune jt. 73 liiki linde pesitseb regulaarselt. Kalad: lõhe, forell, angerjas, suur ogalik, tursk jt. Islandi hobused kuuluvad tähtsa osana Islandi looduse juurde. Taimestik Ainult ¼ Islandi pindalast on kaetud taimestikuga. Õiget metsa Islandil pole kunagi laialdaselt kasvanud. Kasvavad: arktiliste alade lilled, rohttaimed; sammal; vaevakask; marjad; harilik trüaas. Loodusvarad Kalad, geotermaalenergia, vesi. Pinnamood Keskmine kõrgus merepinnast on 500m. Kõrgeim mäetipp Islandil on Hvannadalshnjúkur (2119m üle merepinna).
· vabalt merepõhjal lebavad vorme · põhjasetteisse kaevuvaid vorme · puurivad vormid · kinnistuvad vormid 2 Põhjaloomastik kalade toidubaasina: · on toidubaasiks paljudele Läänemeres elavatele kalaliikidele · pealmiselt põhjaloomadest toituvad töönduslikest kaladest: o lest, merilest, soomuslest, vimb, merisiig, emakala · mittetöönduslikes: o merihärg, nolgus, ogalik, liiperkala, madunõel · Vähemal määral ja sesooniti: o räim, kilu, lõhe jt. Joonis 2. Kõval ja pehmel pinnasel elavad loomad Joonis 3. Liikide arvukus sõltuvalt soolsusest ja temperatuurist Ringid- makrofauna liikide arv Kandilisedbruudud- jääkatte kestus päevades Jooned- pinnavetes esinevad isohaliinid
mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest. Temperatuurinõudluse järgi võib Eesti jõgede kalad jaotada nelja rühma: 1. Eurütermsed liigid (laia temperatuuri taluvusega). Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Suhteliselt eurütermseteks liikideks võib pidada särge ja ahvenat, kes külmaveelistes jõgedes enamasti siiski puuduvad. 2
tähnide hulk. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti. Lepamaim: i-l kõht muutub punaseks, kurgualune mustaks, külgedel võib tekkida roheline vööt, peas valkjas hk, e-l võib olla peas nõrk pruunikas hk. Vimb: i-l selg läheb mustaks , kõht kollaseks, R ja K punakaskollaseks; peas, seljal , R ja K sisekülgedel peen hk. Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks, silmad siniseks, e-l pulmamängu ajal kiired lühiajalised värvuse muutused. · Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks, kõhuogad piimvalgeks, S ja P tumenevad. · Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased laigud. · Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja
Roomajatest on eesti metsades 2 liiki roomajaid. Roomajatest 2 liiki on madusid ja 5 liiki sisalikke. Kõige enam ohustab eesti metsade loomastikku inimtegevus. Selleks, et mitte loomaliike ohustada on mõned loomaliigid looduskaitese all. Loomade arvukuse hoidmiseks on ka jahinduses paika pandud jahihooaeg. Kalade arvukuse vähenemise põhjuseks võib lugeda ülepüüki. 6 Lisad Hallhunt Naarits Lendorav Ogalik 7 Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.bio.ee 8 9 10
- segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). Röövkalade saagitabamise strateegiad: 8 · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine:
kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis siirdekala- paljunemiseks rändab, vahetab veekogu- angerjas, lõimetishoole- vanem hoolitseb oma järglaste eest- ogalik, linnud, putukad lõpused- vees hingamise organ- kalad, vähid, karbid, kahepaiksetel (pisikesena üldiselt) filtreerimine- toidu hankimine vett sõeludes käsnad, karbid avatud vereringe- vahepeal voolab veri ka veresoontest väljaspool- teod, putukad bilateraalsümmeetria- keha saab nn pooleks teha nii, et jääb vasak ja parem pool, rohkem arenenud organismidel- imetajad, inimene
hõbedasteks. Angerjad omavad metalse läike nim hõbeangerjateks. Kudemine toimub kevadel. 2. LÕHE on meres elav voolujoonelise kehaga röövkala, kes kudemiseks rändab jõgedesse. Sügisel koetud marjast kooruvad kevadel vastsed. Noorjärgud veedavad oma esimesed eluaastad jõgedes. Meres lõhe toitub intensiivselt. Eelistatud toiduks on mere-elu perioodil kilu, räim, tobiad, nor tursk, ogalik ja mitmesugused koorikloomad. Eluiga 8-9 a. Suurim kaal 40kg. Suguküpsed lõhed pöörduvad kudemiseks tagasi oma sünnijõgedesse. Rännates jõgede ülemjooksul elavad varuainetest. Kärestikes võivad teha 2-3 m kõrgusi hüppeid. Enamik lõhesid on pärast kudemist üsna kurnatud ning hukkuvad. 3. MERIFORELL on lõhele lähedani nii välimuselt kui ka eluviisilt. Üldiselt on lõhest veidi jässakam, sabavars on jämedam kui viimasel. Sabauim lõpeb
Kaspia meres esineb bergi mudil, kelle pikkus ulatub vaevalt kolme sentimeetrini. See on väikseim selgroogne NSV Liidu piires. Joonisel on bergi mudil antud viiekordses suurenduses. Meie meredes ja magevetes on küllalt palju 5-10 cm pikkusi kalaliike. Baikali järves elav mudilane kneri lailaup on tavaliselt 8 cm pikkune ja üksnes harva tuleb ette kuni 14 cm pikkusi eksemplare. See kalake ujub enamasti kivide vahel, seal ta toitub ja ka sigib. Väikeste mõõtmetega kala on ka ogalik. Teda esineb väga palju järvedes, jõgedes ja merede riimveelistes rannapiirkondades. Araali luukaritski pikkus on ainult 5-6 cm. Ogalikku esineb meie veekogudes niivõrd palju, et ta võiks saada töönduslikuks kalaks. Soomes ja teistes Läänemeremaades püütakse ogalikku välja ja ümbertöötlemisel saadakse temast rasva tehniliseks otstarbeks ning jahu kariloomade ja lindude söödaks. Väikeste kalaliikide hulka tuleb paigutada ka mõned heeringlaste, lepamaimude ja
aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp, tuuletallaja, hiireviu jpt. Loodushariduskeskuseks plaanitava hoone akendest saab jälgida valge-toonekure pesa ja talilindude söögipaika, mida külastab kuni 24 liiki linde. Mõisapargi tiikidel pesitsevad
saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)• Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest)• Madujas (angerjas, merinõel, mureen) • Lintjas (lintsaba)• Kerajas (kerakala)• Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid:• otsseisune – tavaliselt (koha, haug)• alaseisune – põhjast oituvatel kaladel
Väiksema tõenäosusega võivad toitumisaladeks olla heinamaad, põllud ja muud alad (nt karjäärid, õuealad). Must-toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest (5). Must-toonekure põhitoiduks on igasugused kalad ja kahepaiksed (2) harvem väikesed imetajad. Toitu jahitakse aktiivselt liikudes. Saagi püüdmisel veest on iseloomulik avatud tiibadega varju tekitamine. Eestis on saakobjektidena määratud: raba-, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik, lepamaim, haug, luts, koger, forell, ka jõevähk (5). Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast (2). Selline toitumiskohtade otsimiseks kulunud aeg vähendab aega headel toitumiskohtadel toitumiseks, mis poegade kõige aktiivsemal toitmisajal võib olla poegade arengule kriitilise tähtsusega (5). Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind
leidub teda Araali, Kaspia ning Mustas meres. Ümarmudil (Neogobius melanostomus) 20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – võõrliigid, kaubanduslikud kalavarud (D2 ja D3) 4. Väheväärtusliku kala realiseerimise soodustamine Meetme eesmärk on töönduspüügil (ka harrastuspüügil) väljapüütud kala täielik ärakasutamine. Seni on väheväärtuslik kaaspüük (nt võõrliigid, ogalik, vigastuste kala) pigem kulu- kui tuluallikas. See on soodustanud kaaspüütud prügikala ja surnud kalade merre tagasiheidet, mis on oluline survetegur noorkaladele ning mitmetele töönduslikult vähekasutatud liikidele. Meede on vajalik nn prügikala kui toorme ärakasutamise soodustamiseks ja merre tagasiheite välistamiseks. 20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – inimtekkeline eutrofeerumine (D5) 5
sinikuid ja ränivetikaid. Selle elupaigatüübi juurde loetakse ka ööpäevas paariks tunniks mõõnaga paljanduvad pika meriheina (Zostera marina) koosluste kasvualad (Paal, 2000). Need elupaigatüübid on eriti tähtsad toitumisalad metslindudele ja kurvitsalistele (Internet 7). Loomastiku liigiline koosseis sõltub hapnikutingimustest ja taimestiku olemasolust. Kaladest elutsevad mõõnaga paljanduvatel mudastel ja liivastel laugmadalikel särg, ogalik ja nurg (Paal, 2000; Internet 3) Rannikulõukad ehk laguunid on madalad rannikuveekogud, kus vee soolsus ja hulk võivad olla muutlikud, sõltudes veevahetusest merega ja sademete hulgast ning magevee sissevoolust maismaalt (Paal, 2000; Internet 3). Läänemere rannikulõugastele on 19 iseloomulik roostike esinemine ta taimestik koosneb erinevatest soontaime kooslustest, kuid suurt tähtsust omavad ka mändvetika kooslused
mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud üheks silmapaistvamaks loomarühmaks, ning annavad sellele rohkesti ilu ja omapära. Seotus merega on erinevatel linnuriikidel suuresti erinev. Osa liike veedavadb
heterogeense summatsiooni seadus (the law of heterogeneous summation), mis on lühidalt kokku võetav järgnevalt: •mingi konkreetne käitumine ei vallandu mitte alati üheainsa kindla signaalärritaja mõjul •tihti vallandavad konkreetse käitumise mitmed ärritajad koostoimes •igaühel neist on oma erinev roll •ühest ärritajast võib piisata, kuid teiste esinemisel avaldavad ka need oma mõju •erinevad ärritajad võivad üksteist nii võimendada kui ka pärssida. Näiteks: •ogalik on sigimishooajal valmis ründama pea iga punast objekti •ent kui lasta tal valida, ründab ta rohkem sellist punast objekti, millel on saba, uimed, lõpused, silmad ja suu. Supernormaalne ärritaja – ärritaja, mille omadused oluliselt erinevad looduses esinevate tavapäraste signaalärritajate omadustest, kuid mis kutsuvad mingi käitumise esile viimastest palju suurema tõenäosusega (Esimesena tõestas supernormaalse ärritaja fenomeni esinemise loomadel eksperimentaalselt 1950.
mitte ühtegi. Põhja-Eesti pesapaikadelt ei leitud jäälinde kuni 1943. aastani ja alles 1950. aastatel hakkas paarikümne aasta tagune levikupilt taastuma. Üks pesitsusaegse arvukuse kõrgtasemeid oli 1970. aastate keskpaiku, mil pesi leiti koguni madalates, kuni 1,5 meetri kõrgustes jõepervedes. Ent sama kümnendi lõpupoole, pärast paari karmi talve, saabus uus arvukuse madalseis. Mida jäälind sööb? Põhitoit on väikesed, kuni seitsme sentimeetri pikkused kalad: lepamaim, ogalik, viidikas, trulling, rünt ning suuremate kalade maimud. Mõnikord haarab jäälind ka kuni 10 cm pikkuse kala, ent ei kugista seda alla; on märgatud, etg ta võib sellise kala mitmeks tükiks rebida ja lennuvõimestunud poegadele sööta, ent enamasti jääb liiga suur kala kasutamata. Vähem süüakse vesikakandeid, veeputukaid ja putukavastseid; viimaseid, sealhulgas isegi puruvanakesi viiakse väikestele poegadele. Toidujäänuste hulgas on leitud ka väikeste
2 III 19 2 III 20 6 IIA 4 v-mudilat; 1 v.-tobijas 20 2 III 21 6 III 22 6 III 22 6 III 28 6 III 30 2 IV 5 v.-mudilat 17 2 IV ogalik L=5,7mm 19 2 IV 20 6 IV 2 garneeli 26 2 VI 15 2 V 18 2 VI 19 2 V 19 2 VI 19 2 VI 19 6 VI 19
3),,Rahamehed" (kingivad emastele toitu ja muud kasulikku), 4)Ilu-Eedid (need kes meelitavad emaseid oma kaunite sabadega ja paaritumismängudega), 5)Petised (mähivad kookonisse mitte elusa putuka vaid kivi vms, mille emasele viia, et emane neid valiks), 6),,Tõelised" parasiidid (isased imevad end ema kõhunaha külge ja on sellega tekitanud ühise vereringe, mis võimaldab emast viljastada), 7),,Pereisad" (nt ogalik; Pereisad on hea näide võitlusvõttest, st et isased hoolitsevad oma järglaste eest) 8)Spermakonkurents (seda kasutavad need liigid, kus emased mitmete isastega paaruvad, loterii põhimõttel, see kes rohkem seemnerakke suudab emasesse sisestada, see tõenäoliseimalt on see, kelle järglased emane ilmale toob) Emaste valikuvõimalused:
käitumist ei mõjuta, pigem reguleerib hormonaalset tasakaalu ja ööpäevast aktiivsust; võib leida ürgsematel sisalikel Paljud kalad on väga häälekad, nt konnkala. Veeloomad võivad lõhnu tunda kilomeetrite kauguselt. Sellest, mis meel on eriti hästi arenenud, annab tunda vastava aju osa suurus, nt hail suured haistesibulad, hästi arenenud otsaaju. Kalaliigid, kellel pole kokkupuudet oma marjaga, suhtuvad sellesse akvaariumis, kui ei saa edasi liikuda, kui toitu. Isane ogalik hoolitseb paarumise ja poegade eest, emane ainult koeb (võib ka olla, et mitu emast). Hoolitseb maimude eest päris pikka aega – hoiab koos, ajab nende poole hapnikurikast vett. Ka neid kalaliike, kus emane ja isane koos poegade eest hoolitsevad. Seega juba kaladest alates individuaalne äratundmine: kus tekib paarisuhe kahe isendi vahel, tekib ka oskus individuaalselt ära tunda (eristada üht konkreetset isendit kõigist teistest sama liiki isenditest.
liuglemisel) N. lendkala, pääsukala 16.3.4.4.6. Selts tursalised Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. Sgk tursklased N. tursk, luts 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid Sgk ogaliklased N. ogalik, luukarits, raudkiisk 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad. Sgk merenõellased N. merenõel, madunõel, merehobuke, narmaskala 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega
Kui kosimisrituaali ajal part sulestikku kohendab või kukk rivaalitsemise ajal tera nokib. Arvati, et need tekivad siis, kui objektil on moraalne konflikt, kui ta ei suuda alustatud tegevust lõpuni viia, kui tema tegevuse jätkamine on pidurdatud. 19. Kaasaegne ettekujutus asenduskäitumise põhjustest. Võib olla vajalik (nälg, sugemisvajadus). Tegurid, mis võivad põhjustada käitumist selle tavakontekstis käivitavad selle ka asenduskäitumisena (ogalik). Sisemine konflikt eesmärgi pidurdumisel disinhibitsioon. 20. Käitumise motivatsiooni uurimine ja loomade heaolu. Loomade heaolu peale on järjest rohkem mõtlema hakatud. Loomi tuleks pidada looduslikes tingimustest? Loomi tuleks varustada piisava toiduga. Motivatsiooniga seotud katsed võimaldavad kvantitatiivselt mõõta ja võrrelda loomade tegelikke vajadusi. 21. Loomade vajaduste elastsuse hindamine (sea näitel). siga õpetati vajutama klahvi, et saada teatud tasu
Kalad munevad nobedasti (1 tursapaar võib toota 7 miljonit viljastatud marjatera, ellu jäävad neist vaid 2-3 marja. Osad marjaterad langevad veekogupõhja, kus seened söövad nad ära ja teised jäävad hõljuma, kooruvad ja enamik neist saavad seal söödud). Läänemeres on ka üks sisemise viljastamisega kala, kes poegib - emakala ehk kiviluts. Nad ei pea raiskama palju energiat, et marja toota. Neil on kalapojaga kaasas ka rebukott. Ogalik - isane teeb poegadele pesa. Ookeanis elavad kalad teevad kudemisrändeid (pikim angerjal, kes koevad Sargasso meres, pärast seda surevad). Eestis näiteks räimed - kantakse alguses hoovusega sinna, kus hea süüa, kasvades lähevad sinna, kus täiskasvanud toituvad. Kaldakooslused On olemas igas veekogus. Vesikondade habitaatide servaalad on alati kaetud taimestikuga, mis moodustavad eri piirkondades eri nimetusega alasid. Meil sood - ühenduses merega. Marsid. (?)
Nad külvavad veekogudesse parasiidi mune. Vees väljub munast vastne koratsiid, kes liigub keha pinda katvate ripsmete abil aktiivselt edasi. Koratsiidi neelavad alla vaheperemehed aerjalalised vähid Copepod, Cyclopoidae, Diaptomidae. Nende vähikeste kehas muutub koratsidi piklikuks ripsmeteta vastseks protserkoidiks. Koos aerjalalisega peab protserkoid sattuma lisaperemehesse kalasse. S. pungitii lisaperemehe osa täidavad luukarits (Pungitius pungitius) ja ogalik (Gasterosteus aculeatus). Protserkoid tungib sooltorust kala kehaõõnde, kus kasvabki järgmise arengujärgu vastseks plerotserkoidiks, kes võib kala kehas kasvada väga suureks peaegu täiskasvanud parasiidi pikkuseks. (lisa 10) Seejuures kujunevad plerotserkoidis välja peaaegu kõik elundid, ning ka suguelundkond jõuab märkimisväärse küpsusastmeni. Vastavalt vageltangu kasvule hakkab kala kõht
Lõimetishoolde tüübid, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. Selle koostöö ulatus ja vorm on liigiti väga erinev: (a)lõimetishoole puudub ja koostöö piirdub üksnes viljastamisaktiga (n: konnad, enamus kalu) (b)maternaalne ehk emahoole, kus järglaste eest hoolitseb vaid emane sigimispartner (enamik imetajaid, pardid, emakala) (c)paternaalne ehk isahoole, kus järglaste eest pärast munemist või sünnitamist hoolitseb vaid isane sigimispartner (ogalik) (d)biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid). (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda (b) nende ohustatus kiskjate poolt on madal (näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised). Nende vanemad jätavad kõige rohkem järglasi sel juhul, kui nad investeerivad kogu oma energia rohkete munade ja seemnerakkude tootmisele, mitte lõimetishooldele. (2) lõimetishoolde esinemine tasub ära siis, kui noorloomad ei saa
Räim võib elada kuni 17 aastat. Enamik kalaliike toodab suure arvu marjateri. Näiteks tursakala võib toota 7 miljonit marjatera, kuid täiskasvanuks saab ainult 1-2. Turski on püütud ka Tallinna lahest, kuid praegu neid siin ei ole, sest see sõltub tihedusest. Nende marjad ei püsi vees, mille tihedus pole 8,7 ja meil on see madalam. Tursad toituvad merikilkidest ja karpidest. Kaladest eelistavad nad kilu. Mõni kala toodab vähe marju, kuid nende marjad sisaldavad rebu. Ogalik - emaskala aetakse pesasse, kuhu ta koeb. Isaskala jääb viljastaud marju valvama. Lätis elav emakalal on sisemine viljastumine ning pojad kooruvad munadest ema kõhuõõnes. Kaldakooslused Servaalad ookeanides ja magevetes, mis moodustavad nt mangroove, marše ja soid. Need pole kaetud ühesuguste taimedega. Seal, kus intensiivne lainetus, kantakse setted ära ja paljanduvad paeplaadid jne Puuduvad pehmed setted, aluspõhjas on rahnud ja paeplaadid,
- Kannibalism haug, ahven, karpkala j. Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. k. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine l. lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). m. Röövkalade saagitabamise strateegiad: · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. n. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad o. on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine:
Merisiig 30,752 29,845 22,647 15,544 14,625 20,428 Merisutt 0,001 0,031 Meritint 480,943 649,377 769,628 417,311 120,363 298,284 Merivarblane 0,001 0,003 0,001 0,001 Nugakala 0,002 Nurg 38,768 33,134 22,981 21,597 22,525 33,254 Ogalik 0,213 0,017 0,040 0,016 0,042 Pakshuul-heloon 0,003 0,002 Roosärg 2,182 1,483 1,043 1,192 2,431 1,624 Räim 6464,579 10576,950 11761,892 9236,651 8597,266 7088,916 Rünt 0,001 Säinas 9,173 11,012 8,729 6,305 6,130 4,468
annaabi.ee 
