O-andmed saadakse objektiivsete testide abil. Objektiivsete testide puhul luuakse spetsiaalsed mikroolukorrad, mis soodustavad isiksuse põhiomaduste esiletulemist. Testide objektiivsus tagatakse sellega, et katseisikut ei informeerita mõõdetavatest omadustest. Cattell töötas välja süsteemi MAVA, mis paljude näitajate arvestamise järel võimaldas anda hinnangu inimese päritolu ja keskonna mõjust tema isiksuse eri omadustele. Burrhus Frederic Skinneri neobiheivioristlik teooria Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvania lähedal juristi pojana. Omandades kõrghariduse New Yorgi osariigi Hamiltoni kolledzis inglise kirjanduse alal, ei olnud tulevasel maailmanimega psühholoogil saatuse iroonia tõttu mahti osaleda ainsalgi psühholoogia loengul. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri 1990.a. Käitumist kujundavad tegurid
kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad sisemised staadiumid · Bioloogiline: Skinneri järgne, käitumis süsteemide teooria · Inter biheiviorism: Kantori rajatud; rõhk inim käitumisel Biheiviorism on psühholoogia filosoofia mis põhineb väitel, et kõike, mida organismid
On võrdsed ebamugavalt ja võtab Töötaja on rahul ja midagi ette ei muuda käitumist Töömotivatsioon • Töötaja peab tundma end olulisena olevat • Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuse eest • Töötaja teab oma pingutuste tulemust Skinneri tagajärje reegel 1. Inimene püüab korrata positiivse tagajärjega tegevusi 2. Inimene püüab vältida negatiivse tagajärjega tegevusi 3. Karistamine 4. Kustutamine, väljasuretamine, jahendamine Tähtsuse omistamine Eduka tegevuse puhul peetakse positiivseks efektiks indiviidi võimekust ja suurt jõupingutust, halva tegutsemise puhul aga ülesande raskust või ebaõnne. Alluva eduka tegevuse põhjuseks peab juht ülesande lihtsust või õnne,
Ka suur osa kooliõpingustest toimub operantse tingituse vahendusel. Näiteks vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hinde näol. Väga paljud õpilased sooritavad kodutöid vaid seetõttu, et pälvida õpetaja või vanemate tunnustus või lihtsalt vältida ebameeldivusi. Tasustuse või kinnitusena toimib õpilaste puhul vaid see, mis on neile meeldiv ja ihaldav. (Krull E, 2000) 3.3. B. F. SKINNERI UURINGUD. VORMIMINE, PROG- RAMMÕPE JA ÕPETAVAD MASINAD Skinner uuris õppimise biheivioristlike seaduspärasuste rakendamist õpetamisel. Ta uuris kuidas keskkonnaga manipuleerides saavutada õppimisel maksimaalne efekt. Skinneri üheks olulisemaks õppimise seaduspärasuseks olid taastumisgraafikud. See ütleb, et õpitu jääb kõige paremini meelde siis, kui õigete vastuste eest tasustatakse ebaregulaarse graafiku alusel.
sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse tingituse vahendusel manipuleerida või ,,vormida" subjektide käitumist. Iga reageeringut, mis vastab kasvõi minimaalsel määral eksperimentaatori soovitud reaktsioonile, kinnitatakse ning järk-järgult saavutatakse olukord, kus subjekt hakkab toimima vastavalt eksperimentaatori soovitud viisile.[4] Skinner kasutas põhiliselt uuringute läbiviimiseks spetsiaalset kastikest, mida kutsutakse tema järgi Skinneri kastiks. Kasti mahub katseloom rott. Kastis oli pisike jalus, kuhu sai esijalgadega toetuda ning mille tulemusena käivitus söögiautomaat andes rotile süüa või juua. Jalus oli omakorda ühendatud seadmega, mis reageeris vajutamise arvule ning tihedusele. See andis võimaluse tasustada rotti toiduga erinevate graafikute alusel. Nii sai Skinner uurida õppimist erinevates tingimustes, näiteks
Lähteülesandes on küll juttu, et ta on pärit vaesevõitu maaperest aga ma eeldan, et insenerina ei tohiks tal palga ega majandusliku turvalisusega probleeme olla. Küll aga on Jacobil probleeme kuuluvusvajadusega. Selle probleemi tagajärjed on juba käes. Ta tahab suhelda töökaaslastega või ülemusega, jookseb nende jutule vähetähtsate probleemidega, see on selge märk vajadusest kuhugi kuuluda. Kindlasti on ka mingil määral faktoriks hiljem mainitud (Skinneri teooria juures) negatiivsed tagajärjed eksimuse korral. Lahenduseks oleks kindlasti teda aegajalt mõnes rühmatöös rakendada. Tunnustusvajaduse koha pealt loen ma tekstist välja, et ülemus on küll teadlik Jacobi võimekusest aga ilmselgelt kui mees vastutust võtta ei suuda ja otsused teiste kaela veeretab siis ei saagi sellist asja tunnustada. Küll aga võib ülemus kiita tema tehtud eskiise või mustandeid, seda ma tekstist välja ei loe. Tõenäoliselt ei tunnusta ta iseennast
Selleks, et inimest motiveerida peab talle muidugi oma töö meeldima, see peab talle huvi pakkuma. Sellisel juhul peaks juht pakkuma töötajatele vastutust. Mis motiveeriks enam kui vastutus? Kuid vastutuse võtmisega kaasaneb õigus otsustamisel kaasa rääkida. Sellega näitab juht üles suurt usaldust, tunnustust. Sellise usalduse osaliseks saanuna kasvab kindlasti töötaja enesekindlus. Ta hakkab veel rohkem pingutama, sellega kaasneb tööviljakuse kasv. SKINNERI motivatsiooniteooria Skinneri kinnistamise teooria kohaselt sõltub käitumine tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt mõjutada töötajate käitumist tagajärgedega manipuleerides. Tagajärje seadus ütleb, et inimene kordab meeldivate tagajärgedega tegevust ja ei korda ebameeldivate tagajärgedega tegevust. Kuna juht arvab, et Jacob on andekas, tuleks tal seda ka Jacobile kinnistada. Kui keegi ikka pidevalt sulle midagi sisendab siis lõpuks jäädki uskuma
3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10 4.1 Määramatuse erinevus veast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 4.2 A-tüüpi määramatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 4.3 B-tüüpi määramatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Herzbergi järgi rahulolu puudub. Oleks vajalik tunnustus, saavutamine, kasv. Hügieenifaktorid oleksid palk, isiklik elu, töö sisu, staatus, turvalisus, mida võiks parandada. Juhi poolt võiks olla näiteks mingite soodustuste andmine lisaks. Juht võib teha staaziga seoses ettepaneku töötajat arendada karjääris ja anda talle parema töökoha, seega lisandub kohustusi ja tõuseb palk. Võimalik teha lisatasu. Prooviks meeskonda integreerida töötaja, et Ulla ei tunneks üksindust. Skinneri positiivset toetust võime kasutada kiitmises hea töö eest või mõne eesmärgi täitmise eest. Negatiivset toetust võib teha alluvale tööle hilinemise eest. Karistada võiks samuti mitmekordsete hilinemiste eest, aga samas kasutada jahenemist. Valents peaks olema töötajal üle 50% ehk 0.7 ´kuni 0.9, siis on mõtet teha midagi edasi. McClellandi teooria järgi on Ullal juhtivaks tõukejõuks on kompetentsusvajadus, sest
tõusu võimalus, saavutamine ja töö ise. Jacobi puhul võib olla tegemist ka ametialase tõusu võimaluse puudumisega, seega ei näe ta põhjust enda oskuste näitamiseks ja pingutamiseks. Juht peaks sell puhul innustama Jacobit iseseisvamalt töötama, näiteks pakkudes professionaalset tehnikat ja töövahendeid. Samuti pakkuma tunnustust, näiteks tegema parima töötaja valimise konkursse vms, et Jacobil oleks mille nimel pingutada ja kuhu pürgida. Skinneri poolt välja töötatud teooria järgi saab juht oma käitumisega mõjutada alluvate tegevust, õige tegutsemise korral püüab alluv korrata soodsate tagajärgedega tegevust ja vältida ebasoodsat. Seega võib Jacobi ebakindla käitumise taga olla ka juhi vale käitumine. Juht peaks olema julgustav ja toetav ning pakkuma hea töö korral hüvitisi. Juhi probleem seoses Jacobiga on lahendatav, kuigi ilmselt Jacob ise probleemi ei näe.
saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, huvipakkuv töö, tunnustus jms. Hooldavate tegurite abil võib leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil saab suurendada rahulolu. Jacobi puhul tundub, et hooldavad tegurid on tagatud ning juht peaks keskenduma motiveerivatele teguritele. Juht peaks teda rohkem tunnustama ning pakkuma suurema vastutusega tööd, mis toetaks tema tööalast arengut. Skinneri teooria kohaselt on inimese käitumine sõltuv mingisugusest tagajärjest. Korratakse tegevusi millel on meeldivad tagajärjed ja välditakse tegevusi, millel on ebameeldivad tagajärjed. Juhil on võimalik kujundada töötaja käitumist vastavalt enda soovile. Jacobi puhul peaks juht suunama teda iseseisvalt töötama ja leppima kokku, et tööd vaadatakse üle alles siis, kui lõpptulemus on käes. Iseseisva töö eest tuleks
PROBLEEM: Jacob Arnold ei tahtnud vastutust enda kanda võtta. TUNNUS: Laseb teistel oma probleemidega tegeleda. PÕHJUS: Tema väärtusi ei ole hinnatud. TAGAJÄRG: Jacob ei kasuta oma võimekust ära. Kui mina oleks juht: Siis suurendaks ma Jacobi motivatsiooni, teda julgustades, tunnustades. Suhtleks Jacobiga, et saada teada temast ja tema isiksusest rohkem, mis on tema väärtused, eesmärgid ja eelistused, nende läbi saaks teada kas temas on seda tegelikku potensiaali. Skinneri teooria Kui mina oleks juht: Suunaks ja julgustaks Jacobit positiivselt mõtlema, sest positiivne mõtlemine annab soovitud tagajärjed, mis julgustavad Jacobit iseseisvalt tegutsema ja oma käitumist kordama. Alalüüsiks tema tööd temaga koos, et julgustada teda selleks, et mustandeid ta teeb enda jaoks ja juht ootab valmis töid, tuleks näidata tema tööde vastu rohkem usaldust. 4
Õppejõud: M 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA....................................................................................14 7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS.............................
21. Klassikaline liidristiilide jaotus. Iseloomustage igat lühidalt. 22. Selgita Fiedleri olukorda arvestavat liidristiili valikut. 23. Selgita Hersey- Blanchard`I mudeli järgi, kuidas on omavahel seotud liidristiil ja järgijate valmisolek ülesande täitmiseks. 24. Millest sõltub motivatsioon ja töörahulolu F. Hertzbergi 2 mudeli teooria järgi? 25. Millist rolli mängib taju nii ootuste (V. Vroom) kui võrdsuse (S. Adams) teooria puhul. 26. Kuidas motiveerida inimest Skinneri teooria põhjal. Käitumise muutmise võimalused. 27. Mida peaks juhid tegema, et inimesed oleksid motiveeritud ja töötaksid efektiivsemalt? 28. Konfliktijuhtimine. Konfliktide põhjused ja lahendamise strateegiad. 29. Suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid. 30. Kontrollimine. Kontrolli protsess, liigid. 31. Muutused. Muutusele vastuseisu põhjused. Vastuseisu vähendamise võtted.
mitte enne, kui teatud etapp läbitud. 2. Herzberg Soovitused juhile: · Juht peab talle selgeks tegema, otsustamine ja vastutus on osa inseneri tööst. · Jacocit võiks kaasata ettevõtte poliitika arendamisse/loomisesse. · Pakkuda Jacobile töid, mis sõltuvad ainult temast. · Motiveerima paremate töövahendeid pakkudes. · Tõsta Jacobi turvatunnet, et tema tehtud otsused on olnud õiged. 3. Skinner Skinneri poolt välja töötatud teooria järgi saab firma juht oma käitumisega mõjutada alluvate tegevust. Selle teooria järgi arvan, et Jacobi ebakindel käitumine võib olla tingitud juhi valest käitumisest. Juht peaks Jacobit julgustama ja toetama, et Jacob saaks enesekindlamaks. Ignoreerima Jacobi vahepealseid küsimusi ja tegema talle selgeks, et tahab näha vaid töö lõpptulemust. Samas iga iseseisvalt tehtud otsuse eest kiita ( vabad päevad, ametiauto).
riskeerida ja otsustus võimet ka ei ole, siis need tegurid jäävad täitmata.Ta ei suutnud neid kuidagi omaks võtta, võib olla oma range lapsepõlve tõttu. Soovitused juhile: · Juht peaks pakkuma uusi väljakutseid keerulisemate ülesannete näol · Pakkuma suurema vastutusega tööd · Näidata karjääri võimalusi · Juht peaks pakkuma insenerile töid, mis pakuvad arengu võimalust Skinneri tagajärje reegel: Selle järgi püüab alluv korrata soodsate tagajärgedega tegevust ja vältida ebasoodsat- seda teeb ka Jacob, ta käib pidevalt juhi juures oma mustanditele heakskiitu saamas ja ta teab siis, et teeb kõik õigesti. Võimalik, et Jacob lapsepõlves ei saanud väga kiita ja nüüd ta üritab seda tasa teha Soovitused juhile: · Julgustama inseneri iseseisvaks tööks ja mitte võtta jutule, enne kui töö on päris valmis
Kui häid tulemusi ei märgata, siis töötajad arvavad, et nende töö ei ole kellelegi vajalik ja pole mõtet eriti püüda – niikuinii keegi ei märka midagi – ning töö efektiivsus langeb. Nii kritiseerimine kui tunnustamine on kaks olulist juhtimisvahendit. Kiitus ja tunnustus suurendavad töötaja enesekindlust, suurendavad tema initsiatiivi ja usku oma võimetesse, arendavad loovat suhtumist töösse ning austust töödistsipliini vastu B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist, mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. Niisiis, kinnistamise teoreetikud väidavad, et käitumine on funktsioon oma tagajärgedest.
tublit töötajat spaaga, kuhu naine võiks kaasa võtta kogu pere. Juht võiks aja maha võtta, kuulata Ulla ettepanekuid, kuidas naine ennast väärtuslikuma töötajana tunneks; või hoopis kutsuda lõunale/kohvile, et Ulla saaks rääkida, mis tal südamel on. Palju sõltub, kuidas on juhi ja Ulla vahelised suhted. Lisaks kuna ettevõte ekspordib enamuse tootes välismaale, siis on võimalik saata Ulla töölähetusele ning lisada juurde sinna väike puhkus. Võimalusi on piisavalt. Skinneri teooriale toetudes peaks juht kasutama positiivset toetust. Kui Ulla enam vigu ei tee, järgneb mingi hüvis näiteks vaba nädalalõpp. Negatiivset toetust rakendada raamatupidajale ehk uus laud ja tool, mis on mugavad; võibolla ka mõni raamatupidamisalane koolitus. Juhul, kui kuidagi ei õnnestu Ullat saada koostööle, võiks juht kasutada jahenemist ehk vähendama preemiaid. Kui naine aga hakkab
Sellist lähenemist nimetatakse radikaalseks biheiviorismiks. Skinner kasutab operantse tingimise mõistet. Operandid (näiteks nupulevajutused) on organismi käitumisühikud, mida ta enne tingimist juhuslikult spontaanselt sooritab. Operantse tingimise käigus sagenevad need operandid, millele järgneb kinnitus, ning satuvad reaktsioonile eelnevate eristavate stiimulite kontrolli alla. Aina suuremate lähenduste suureneva kinnitamisega saab kujundada keerukaid käitumismustreid. Skinneri järgi ongi keerukas inimkäitumine, näiteks kõne, niiviisi kujunenud. Kinnituse pikaajaline puudumine toob kaasa reaktsiooni kadumise. Skinner on saanud olulisi tulemusi kinnituse ajakava mõju kohta, näiteks et pidevalt kinnitatavad reaktsioonid kaovad kiiremini kui vaheldumisi kinnitatavad. Operantset käitumist võrdleb Skinner evolutsioonilise valikuga: kummalgi juhul seletab näiliselt eesmärgile suunatud arengut juhuslikult varieeruvate tunnuste valik keskkonna poolt
piiratust ja vabaneda harjumuspärasest ning siinkohal ongi oluline, et kunstiterapeut looks turvalise ja toetava, hinnangutevaba keskkonna, mis on loovuse avaldumiseks hädavajalik. Loovus ei sünni täiesti nullist vaid olemasolevatest teadmistest ehk nö ehitusplokid, alustalad peavad eelnevat olema olemas, et neid teise külje pealt nägema hakata ja neile uus vorm anda. Kujutlus, sümbol ja metafoor Walrond Skinneri (1986) järgi on kujutis miski, mis on tahtlikult loodud sisemine representatsioon objektidest ja sündmustest. Kui kujutlusega kaasnevad vaimsed protsessid nagu mälestused, emotsioonid, mõtted ja soovid, siis saab kujutisest tegevus ehk kujutlus. Kujutlus erineb hallotsinatsioonist kuna omab kriitilist hoiakut, mis on tõene, reaalselt juhtunud, mis mitte ning fantaasiast selle poolest, et omab kognitiivset mõtlemist, teadvustatust
· Õppimise seadused - Efektiseadus - reageeringud, mille järgneb tasustus, kalduvad korduma ja reageeringud, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema - Harjutamiseseadus harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost · Inimõppimisel - õpilastele saab öelda, mida neilt märguande peale oodatakse - võimalik seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb B. F. Skinneri uurimused ja avastused · Tasustamisgraafikud - õpitu kinnitub kõige paremini, kui tasustada keskmise sagedusega, kuid muutuva intervalliga ( mänguautomaatides mängimine ja võitmine) · Vormimine - vormimisel kinnitatakse sooritatud tegevust kindlate kriteeriumitega - järkjärgulise lähenemisega kujundatakse uusi tegevusoskusi · Märguannete eristamine - näiteks eelkoolieas või 1. klassis õpitakse eristama
ennast tööl paremini tunda, millest tööl puudust tunneb, mis paneks teda tundma väärtuslikuma töötajana, mis motiveeriks pingutama ning kuidas saaks töö ja lastega kokkusaamise ühildada. Juht saab pakkuda paremate töötulemuste eest näiteks vaba päeva, kinkekaarti teatrisse või spaasse, kus Ullal oleks võimalik koos lastega aega veeta. Pakkuda välja paindlikumat tööaega, mis samuti annab võimaluse rohkem end lastele pühendada. Burrhus Frederic Skinneri teooria järgi peaks juht kasutama positiivset toetust siis, kui Ulla parandab oma töötulemust ehk väldib töös vigade tegemist. Kvaliteetse töötulemuse eest saab mingi boonuse, milleks võib olla näiteks vaba päev, kinkekaart, preemia jne. Negatiivset toetust saab väljendada mõne töövahendi asendamisega uue ja parema vastu või erialase koolituse kaudu. Jahenemist ehk boonuste vähendamist või ärajätmist juhul, kui Ulla ei
Seminaritöö kasutab uurimismeetodina kvalitatiivse teadmise edastamiseks intervjuud. Uurimuse teoreetiline pool tuleneb kirjalikest allikatest üldistaval ja võrdleval-uurival suunal. Allikate valiku aluseks on tantsu ja liikumise ning vigastuse integreeritus ellu üldisemas tähenduses. Teema valdkonna kitsendusena on valitud mõned somaatilised treeningsüsteemid nagu Alexanderi printsiip F.M. Alexander´i elutöö näol ning Pilatese traditsioon. Joan Skinneri release-tehnika integreeritus vigastusse ja L. Hartley kirjutatud teos kehamälu intelligentsusest ja mõtlemisest rakutasandil. Töös ei uurita ainult vigastuste algupärast anatoomilist olemust, vaid püütakse jõuda uute tunnetusküsimusteni läbi vigastuse Hüpoteesidena sõnastan: - tantsukunst kui vaimu tunnetus saab olla sünnipärase ja loomuliku keha teooria aluseks - tantsija vigastusel on omad kasutegurid elukutsele. On sel tantsija jaoks vahet, kas käia
Näiteks kaitsevahendid hoiavad ära tööõnnetused. Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks. Kustutamine on oluliste 3 positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral. Kinnistamise teooria ignoreerib selliseid faktoreid, nagu eesmärgid, ootused ja vajadused. Fookuses on vaid see, mis juhtub inimesega ühe või tegevuse korral. B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist, mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. Tõendid osutavad, et kinnistamine on kahtlemata tähtsa mõjuga töökäitumistes, kuid see ei ole ainus selgitus erinevustele töötajate motivatsioonis
oleks see teda rohkem iseseisvaks tööks väga võimekas. Kuid pärast firmasse motiveerinud. tööle tulemist on mehe areng justkui pidurdunud. Soovitused juhile: 1) Ülemus peaks alluvaid motiveerima tehtud töö eest. Heaks motivaatoriks oleks kuu parima töötaja valimine. Sealhulgas võiks kuu parim töötaja saada ka mingisuguseid soodustusi vms. SKINNERI TEOORIA KARISTAMINE POSITIIVNE TOETUS Karistama peaks töötajaid ainult Juht peaks Jacobit positiivselt erandjuhul, erilise käitumise pärast. Kui motiveerima. Positiivseteks ülemus tahakski Jacob Arnoldit karistada, motivaatoriteks võivad olla kiitused siis ta võiks mehe mingisugusest suurest (kirjalik, suuline), igasugused preemiad
Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega
Loetu põhjal võin ma öelda, et palju, mida ta räägib on iseloomulikud tollele perioodile, millal ta elas, kuid nagu ka näeme võib tõmmata paralleele ka tänapäevaga. Arvan, et Niccolo Machiavelli ,, Valitseja" on väga kaulik lugeda ka tänapäeva poliitikutel, et nad saaksid olla paremad niinimetstud valitsejad, sest seal on nõuandeid, mis peavad paika ka tänapäeval, kui on ka asju, mis tänapäeval enam paika ei pea. Kasutatud materjal: Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Skinneri järelsõna http://et.wikipedia.org/wiki/Valitseja_%28Il_Principe%29
valimise, et töötajad tunneksid, et nende tööd hinnatakse ja väärtustatakse. Töötajad, kes on tõrksad tegutsema, on valdavalt seisukohal, et neil puuduvad oskused, valmidus tegutseda või nad ei tööta nii madala tasu eest. Jacobi puhul on tegemist oskuste puudumise seisukohaga. Pakkudes talle võimalust end täiendada ja koolitustel osaleda, tunneb ta end oma töös enesekindlamalt ja ka tema tulemuse saavutamise tugevuse väärtus tõuseb. Skinneri käitumise muutmise põhimõtete järgi oleneb inimese käitumine võimalikest tagajärgedest. Inimene püüab korrata positiivsete tagajärgedega tulemusi ja vältida negatiivsete tagajärgedega tegevusi. Kuna Jacob on iseenesest võimekas ja intelligentne, peaks ülemus tema puhul kasutama eelkõige käitumist soodustavat, positiivset toetust, millel on soodsad tagajärjed. See näitaks insenerile, et julgedes võtta vastutust ja õigeid otsuseid tehes on tema käitumise tagajärg
Kinnistamise teooria: - Positiivne kinnistamine annab soovitud tagajärjed, mis julgustab käitumist kordama. - Negatiivse kinnistamine ilmneb, kui osutatakse negatiivsetele tagajärgedele, mida saab ära hoida sobivalt käitudes. - Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks. - Kustutamine on oluliste positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral. B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist, mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. Kinnistamise teooria ignoreerib selliseid faktoreid, nagu eesmärgid, ootused ja vajadused. Fookuses on vaid see, mis juhtub inimesega ühe või tegevuse korral.
viib teatud tulemuseni, 3.valent ehk olulisus kujuneb samalaadeste tegevuste omavahelisel võrdlemisel. 12. Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõud. 1. Saavutamine-püstitada eesmärk, jõuda sihini, minna edasi, ületades raskusi, oluline on saavutus. 2. Sotsiaalsus-tung olla teiste inimestega, osaleda töögrupis. 3. Kompetentsus-tahe väga hästi töötada ja oma võimeid arendada. 4. Võim-tung mõjutada inimesi ja olukordi, olla kuuldav ja nähtav. 13. Skinneri tagajärje reegel. Organisatsioonilise käitumise mõjutamise aluseks on idee, et käitumine sõltub tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt mõjutada töötajate käitumist tagajärgedega manipuleerides. Tagajärje seadus ütleb, et inimene kordab meeldivate tagajärgedega tegevust ja ei korda ebameeldivate tagajärgedega tegevust. 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewin. Kurt Lewini järgi 3 juhtimisstiili: autokraatlik- käskiv, kontrolliv, domineeriv
Readness" Õpetamise III etapil kasutavad metoodilised võtted *Harjutuse kinnistamine ja edasine täiustamine. m.Korduv harjutuste sooritamine, algul isoleerituna ja pärast ühendites ja kombina-tsioonides. *Harjutuse edasine tehniline täiustamine, harjutuse muutmine kergeks, liigutused vabaks. *Vaba stabiilne harjutuse sooritamine ühendites ja kombinatsioonides. *Sooritamise kvaliteet ei muutu uute tingimuste ja olukordade muutumisel. Skinneri etapid? Seose teooria järgi on õppimine suuresti määratud õppijale antava stiimuliga ja sellele vastava tegevusega. Stiimuli ja tegevuse vahel tekib seos. Nende kordamisel seos tugevneb. Klassikaline näide on tingitud refleksi kujunemine: koer ->toidu nägemine ->sülje eristumine Spordimission? *Sport õpetab ausalt mängima *Sport ühendab, soodustab inimeste vahelisi suhteid *Sport süvendab tervislikke eluviise *Sport teeb riigi , rahva tuntuks
ametikõrgendust, tõsta palka vms. Ühtlasi, sellises meeskonnatöö formaadis töötades, saavad nad üksteisega kõik esile kerkivad probleemid, sh rutiinsed, läbi arutada, seega inseneri ebakindlusest saab justkui poolmärkamatult ka mööda minna, kuna ühiselt arutatakse kõik läbi. Muidugi võib juhtuda ka, et ka selline töövõte ei kasvata meie inseneri enesekindlust, kuid usun, et seda tasuks võimalusel siiski proovida. Kolmandana võtame aluseks B. F. Skinneri teooria, mille alusel püüab alluv korrata soodsate tagajärgedega tegevust ning vältida ebasoodsat. (ibid., lk 52) Insener Jacobi näol on ilmselt tegemist üsnagi ebakindla inseneriga, kelle puhul igasugune suhete jahenemine võiks anda tagasilöögi, kuid seda teooriat saaks kasutada ehk selles 3 Katriin Tammekivi
Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheviorism psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimenraalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest artikkel, kus psühholoogiat käsitleti kui teadust käitumisest. Skinneri puur - Rotid olid puuris söömata ja kui vajutasid pedaale,tuli puuri laest toit.Õpetus oli kiire tulema. Õpilased tegid katseid ka vaimselt haigete inimestega,kui ta pead pööras siis sai ta kommi.Tegi sammu ukse poole sai tasu selle eest, nii suunati neid tegema asju,mida ei oleks muidu selgeks saanud teha mida neilt oodatakse.Tahetakse näha kuidas inimene väliselt reageerib. Stiimul anti ära ja siis kiitus tasu.kasutati ära inimese enda aktiivne tegevus
Järeldus järeldub eeldustest. Üksiku tuletamine üldisest. Induktiivne loogika – kuidas ühest asjast jõutakse teiseni. Üksikjuhtude põhjal üldistuse tegemine. Reduktsionism – keerulise probleemi tükeldamine väiksemateks probleemideks, kuni need muutuvad lahendatavateks. Seejärel asutakse lahendama algupärast suurt probleemi. Eeldame, et detailide teadmine reedab lõpuks vastuse suurele küsimusele. Sünnitame põhjus‐tagajärg ahela (vt. Skinneri tuvi). Ontoloogia – päris tegelikkus on olemas. Solipsism – olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. Maailm on minu välja mõeldud. Pseudoteadus – väited ja argumendid, mida esitatakse teaduslikene, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu. Nähtus, kus ei panda proovile oma teooriaid. Frenoloogia – pseudoteadus, kus usutakse, et kolju kuju põhjal on võimalik hinnata inimese vaimseid võimeid ja omadusi.
võrdlusaluse isiku; loobuda, lahkuda.tavaliselt tajuvad alluvad ebaõiglasena saadavat töötasu. Töötasu mõju alluvial oleneb töötasuvormist: ajapalga puhul- ületasustamisel toodab rohkem, kui tasustada õigesti; alatasutamisel toodab vähem ja halvakvaliteediliselt. Tükipalga puhul- ületasustamisel toodab vähem, kuid kõrgekvaliteedilisemalt; alatasustamisel toodab rohkem, kuid madalakvaliteedilisemalt. 26. Kuidas motiveerida inimest Skinneri teooria põhjal. Käitumise muutmise võimalused. Tagajärjereegel: inimese käitumine oleneb võimalikest tagajärgedest. Selle põhjal: püüab alluv korrata soodsate tagajärgedega tegevust ja vältida ebasoodsat; juht võib mõjutada ja kontrollida tervet hulka alluva tegevusi. 1. Käitumist julgustav, positiivne toetus,millel on soodsad tagajärjed, näiteks hüvitused. 2. Negatiivne toetus, mis soodustab ebasoodsaid tagajärgi kõrvaldavat tegevust,
Objektivismi suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole objektiivset või absoluutset väärtust või me vähemalt ei tea seda reaalsust. Teadatahtja interpreteerib ja konstrueerib reaalsuse, tuginedes oma kogemustele ning ümbritseva mõjust temale. 2. Konstruktivistlik õppimisteooria · B. F. Skinneri poolt populariseeritud biheivioristlik õppimisteooria juhib haridust siiani. Enam kui veerand sajandit on koolid ja õpetajad loonud biheivioristlikke eesmärke. Õppekava on tugevasti järginud uskumusi, et parim tee õppimiseks on jagu saada väikestest teadmiste kogustest ja seejärel ühendamine need tervikuks suuremate mõistete kaudu. · Alates 1980. aastate lõpust on uurijad rajanud arusaama õppimisest, mis lähtub
Saavutus, kuulumine ja võim Saavutusmotivatsioon- tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutseid, eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutamisvajadusega inimene töötab jõudsamalt. Kuulumismotivatsioon- soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Eelistavad koostööd ja tiimitööd. Võimumotivatsioon- tõukejõuks on mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. 13.Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Skinneri kinnistamise teooria, inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil kui käitumist või tegevust hüvitatakse. Hüvised on kõige efektiivsemad kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt.
Võimuvajadus soov kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, inimene tahab olla vastutav teiste käitumise eest. Suhtlemisvajadus ajendab looma ja hoidma sooje, sõbralikke suhteid teiste inimestega. Need vajadused on omandatud individuaalsete elukogemuste kaudu. Iga vajadus seostub eelistustega tööalases käitumises. Saavutusvajadusega inimene eelistab töötada iseseisvalt, vastutada ainuisikuliselt eesmärgi täitmise eest tuleks leida talle sobiv töö 13 Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Organisatsioonilise käitumise muutmise aluseks on Skinneri poolt väljatöötatud käitumise muutmise põhimõtted, mille põhjal oleneb inimese käitumine võimalikest tagajärgedest. Skinner nimetas seda tagajärgede reegliks. Selle põhjal:* püüab alluv korrata soodsate tagajärgedega tegevust ja vältida ebasoodsat, * juht võib mõjutada ja kontrollida tervet hulka alluva tegevusi.
11) Operantse tingimise seaduspärasuste ja vormimise printsiibi rakendamine selle lähtealusena. Iseloomulikuks on püüd kutsuda esile muutusi käitumises positiivsete vahenditega, ignoreerides sobimatut ja tasustades soovitavat käitumist. Käitumise modifitseerimise metoodikat kasutatakse nii üleastuvalt käituvate õpilaste distsiplineerimiseks kui ka puuetega õpilaste abistamiseks. 12) Lineaar- ja hargprogrammid. Skinneri põhimõtete järgi ülesehitatud õppematerjale hakati nimetama jadaprogrammideks. Nendega ülesehitatud õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos Õppematerjali K1 Õppematerjali K2 Õppematerjali annus 1 annus 2 annus 3 Joonis 7.3. Jadaprogrammi blokkskeem
avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri) Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi) Käitumise objektiivne uurimine, ainult see, mis on nähtav Side stiimulite ja reaktsioonide vahel- kuidas panna õppima, autasud, tunnustus Eitab geneetikat Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15. Gestaltpsühholoogia.
Sekundaarne tootmine millegi valmistamine toormaterjalist Siirderituaal avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas Sidistamise teooria uurib protsessi, mille tulemusena inimene määratletakse kui hälbiv Situatsiooni määratlemine protsess, mille abil inimesed hindavad ja tõlgendavad ümbritsevat sotsiaalset konteksti ja kujundavad sellele vastava suhtumise ja käitumise Skinneri karp täiuslikult kontrollitud keskkond Sooline kihistumine võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagamisel põhinev staatuste hierarhia Sotsiaalantropoloogia uurib mittemodernseid ühiskondi või teatud kaasaaegses ühiskonnas erituvaid alagruppe Sotsiaalne hierarhia kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum Sotsiaalne integratsioon näitab, kuivõrd indiviid on seotud laiema grupiga
mis haigusega kaasnevad. Peamiselt tegeletakse vaimsete probleemidega. Eesmärk on käitumise muutmine. * meditsiiniline psühholoogia põhineb mehanistlikul mudelil. Tendents on holismi suunas. Tegeleb põhiliselt patsiendi-meediku omavaheliste suhetega ja orienteeritud peamiselt ravile. * käitumuslik meditsiin algas umbes siis kui algas biopsühhosotsiaalne lähenemine. Siin on ühendatud meditsiin, psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika. Peamine rõhuasetus on ennetuslik. Skinneri operantne lähenemine sobib siia väga hästi. Käitumusliku meditsiini laiendina tekkis biotagasiside. Õppida saama tagasisidet oma bioloogilistest reaktsioonidest ja protsessidest ning seeläbi õpib kontrollima oma reaktsiooni. * meditsiiniline sotsioloogia seotud omavahel sotsioloogia ja psühholoogia. Makrotasand, ehk siis kogu ühiskond. Samas ka pere, lähedased, jne.. mis hõlmab rohkem kui ühte inimest. Kriitika on see, et tervisepsühholoogia püüab olla liiga isikukeskne
Võim- kõigi mudelite ülemine osa Kõiki kolme mudelit tuntakse rahulolu teooriatena, sest põhirõhk on rahuloluga seotud. Inimvajadused pole täpselt mõõdetavad. KÄITUMISE MUUTMINE ehk tagajärje reegel Kõik kolm eelnevat mudelit loovad aluse inimese käitumisest arusaamiseks ja selle mõjutamiseks. Samuti tuntakse neid motivatsiooni rahulolu teooriatena, kuna põhirõhk on suunatud inimese rahulolule. Organisatsioonilise käitumise muutmise aluseks on B. F. Skinneri poolt välja töötatud käitumise muutmise põhimõtted, mille põhjal oleneb inimese käitumine võimalikest tagajärgedest. Skinner nimetas seda tagajärje reegliks. Selle põhjal Püüab alluv korrata soodsate tagajärgedega tegevust ja vältida ebasoodsat. Juht võib mõjutada ja kontrollida tervet hulka alluva tegevust. Juhi tegevuse valik vastavalt tagajärgedele: 1) positiivne kinnitus- käitumist julgustav, toetav- luuakse soodsad tagajärjed nt. hüvitused
on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. 13.Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Juht võib valida oma tegevuse vastavalt alternatiivsetele tagajärgedele: Käitumist julgustav, positiivne toetus – soodsad tagajärjed, hüvitused Negatiivne toetus – soodustab ebasoodsaid tagajärgi kõrvaldavat tegevust Karistamine – ebasoodne tagajärg ebasoodsa soovimatu tegevuse eest Jahenemine, kustutamine – ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad
käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14. Millise sagedusega tasustus stimuleerib kõige paremini S-R õppimist? Piisava keskmise sagedusega, kuid ettearvamatu. 15. Kuidas nimetatakse B .S. Skinneri järgi keeruliste reageeringute õpetamist operantse tingimise põhimõtteid rakendades? Vormimise metoodika. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisele. Seda tasustatades saavutatakse stabiilne reageerimine märguandele. Seejärel asutakse kinnitama õpitud reageeringutest vaid neid, mis hälbivad lõppkäitumise suunas
seas on nii sisemisi kui ka väliseid. Mingi konkreetse käitumise avaldumine sõltub sellest, kui tugev on nende tegurite koostoime võrreldes teisi käitumisi tingivate teguritega 15. Käitumismustrite vahelduva avaldumise mehhanism. Kõige rohkem on uuritud söömist ja joomist: neid põhjustavaid tegureid lihtne manipuleerida (näit. hoides loomi näljas või janus) ja on võimalik kvantitatiivselt mõõta nälja- või janutunnet selle järgi, kui palju loom sööb. Kasutatakse nn. Skinneri boksi ehk standardset operantkambrit 16. Näide tuvide toitumiskäitumisest Skinneri boksis. Kui lind on näljasem kui janune, hakkab ta kõigepealt sööma. Siis hakkavad käitumised vahelduma kuni mõlemad vajadused on rahuldatud. 17. Reaalsete motivatsioonisüsteemide keerukuse põhjus ja nende uurimise raskused. Reaalsed süsteemid veelgi keerulisemad: loom ei pruugi vajada lihtsalt "toitu", vaid mitme erineva toitaine sobivat tasakaalu
loendada ja mõõta. Radikaalbiheiviorism. Psühholoogia tähtküsimusele - kumb determineerib inimese psüühika, kas sisemised jõud või väliskeskkond - vastamises esindavad klassikaline psühhoanalüüs ja radikaalne biheiviorism kaht äärmust. Freudistlik teooria seletab inimese hingeelu ja käitumise ära kaasasündinud tungidega. Biheiviorism aga tuletab need keskkonna stiimulitest. Ajaloolise tähtsusega on kaks teooriat: Pavlovi klassikalise (e. reaktsiooni) tingimise ja Skinneri operantse (e. instrumentaalse) tingimise mudel. Ivan Petrovitch Pavlov (1849-1936) tõestas loomkatsetega, et käitumise (reaktsiooni) põhjustab väliskeskkonnast tulev ärritaja (stiimul). Seos nende kahe vahel on kas tingimatu (näiteks tingimatu R = süljeeritus, kui keele peale panna tingimatu S = lihapulber) või tingitud (näiteks tingitud R = süljeeritus, kui kostab tingitud S = kellahelin). Tingitud seose
Biheivoristliku traditsiooni teise revulutsiooni teostas Ameerika psühholoog B.F. Skinner (1904- 1990). Skinner koges vaatlusel, et indiviididel on kalduvus korrata käitumist, mille tulemus on olnud positiivne (tasutstatud või kinnitatud). Sellest tingitud vorm - operatiivne tingitus - on hoopis teistsugune vorm, kui Pavlovi variant ning see kujuneb, kinnitades reaktsiooni, mida elusolend aktiivselt ilmutab. Ka Skinneri biherviorism lõi hariduskontekstis läbi õppimise mudelina. Teadmised on indiviidist väljapool ja need on jagatud sobivateks, lihtsalt piiritlevateks üksusteks. Indiviid ehitab need üles väiksemast üksusest suuremani, liidab ühe teadmise teisega ning vastutab selle eest, et liita erinevad teadmiste tükid oma käitumisega ja vaadata, et need kinnistuksid. Teadmisi käsitletakse oma olemuselt kvantitatiivsetena ja diskreetsetena. Biheiviorismi arusaam pani aluse ametikoolitusele.
B. Watson (18781958). Biheviorism taandab psüühika keerulised vormid lihtsatele reaktsioonidele, pidades käitumise põhiüksuseks stiimuli ja reaktsiooni vahetut seost. Kinnitusteooria ehk operantse tingimise tähtsaimaks esindajaks biheviorismis on B. F. Skinner, kes peab inimese käitumist täielikult keskkonna kujundatuks. Õppida tähendab Skinnerile kujundada käitumist tasustamise ehk kinnistamise mõjul (ema kinnistab lapse käitumist sellega, et pöörab talle tähelepanu). Skinneri seisukoht on, et isiksus kujuneb tuhandete kinnistamisjuhtude lõpptulemusena. Üldiselt inimesed kinnistamist ei teadvusta. Igas olukorras toimib inimene viisil, mille määravad parajasti kõige tugevamini mõjuvad kinnistusseosed (Veisson, Veispak, 2005: 34). LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND Ühiskondlikuks kooseluks vajalikud sotsiaalsed oskused kujundatakse lastel sotsialiseerumise käigus. Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks
Sellisest juhist saab tunnustatud liider. Isikliku võimuihaga inimene kipub olema edutu. 4)Kompetentsusvajadus soov jõuda asjade sisuni, tahe väga hästi töötada ja oma võimeid arendada. Nad on uhked oma probleemide lahendamise võime üle ja püüavad esile kerkinud takistusi loominguliselt lahendada. Nad püüavad kõike teha võimetekohaselt väga hästi, millest nad tunnevad sisemist rahuldust.. 4 13. Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Juht võib valida oma tegevuse vastavalt alternatiivsetele tagajärgedele : 1. Käitumist julgustav, positiivne toetus, millel on soodsad tagajärjed, näit. hüvitused. 2. Negatiivne toetus mis soodustab ebasoodsaid tagajärgi kõrvaldavat tegevust, näiteks kaitsevahendite kandmist. 3. Karistamine - ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse eest. 4
annaabi.ee 
