Kontrolltöö lahendused Diskreetsed struktuurid 1. variant Ülesanne 1. 15 inimese hulgas on A ja B omavahel sõbrad ning C ja D omavahel vaenlased. Mitmel viisil saab need inimesed jaotada 5 ühesuuruseks rühmaks nii, et sõbrad kuuluksid samasse rühma, aga vaenlased erinevatesse rühmadesse? Rühmade järjekord oluline ei ole. Lahendus. Iga rühm peab sisaldama 3 inimest. Paigutame A ja B esimesse rühma. Kui selle rühma kolmas liige on C, siis tuleb ülejäänud 12 inimest jao-
c) d) e) 3. a) 2, 28, 56, 55, 30, 10, 2 b) c) d) Ülesanded 4 15,6% 5 229,6 239,1 6 239,0 246,3 7 30,7% 7 3 3 15,586 229,61 239,13 239,0 246,3 xp=c+b*(-ln(1-p))1/a 0,3 ????? *100 Diskreetsed jaotused p= 0,166667 1. Kui suur on tõenäosus, et 6-st täringuviskest tuleb 2 korda 6 (Bin)? 0,200939 2. Seemnete idanevusprotsent on 60 (Bin). Leida tõenäosus, et 5 seemnest idaneb vähemalt 3. 0,68256 Leida tõenäosus, et 6-st seemnest idaneb ülimalt 2. 0,1792 3
EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad); diskreetsed lihtallikad võivad olla mäluta (üksteiele järgnevad sümbolid on teineteisest statistiliselt sõltumatud) või mäluga (sümbolid on stat. sõltuvad); diskreetsel kahendallikal on kaks võimalikku väljundsümbolit null ja üks; Kodeerimine kooder on sobituste kogu; Edastuskanal edastuskanalil on välismõjud; edastuskanal on tehniliste vahendite kogum,
On olemas kaks sõltuvuse vormi: võrdeline ja pöördvõrdeline. Näiteks poodi minnes ja ostes lahtisi komme, siis panen need kilekotti ja mida rohkem neid on seda rohkem nad kaaluvad ja muidugi mida suurem on mass seda rohkem on vaja maksta. Kahju kohe et ma nii suur magusasõber olen, nüüd siis tean kuhu kõik raha läheb. See oli võrdeline sõltuvus. Füüsikalised objektid jagunevad veel kolme rühma: nimelised omadused, kvantitatiivsed diskreetsed omadused ja kvantitatiivsed pidevad omadused. Nimelised omadused tuleb edasi anda sõnades ja neid ei ole võimalik järjekorda panna. Kvantitatiivsed diskreetsed omadustel on kindlad arvud, millel on omakorda täpne väärtus. Näiteks saan lugeda mitu sportlast käib minu trennis. Kvantitatiivsed pidevad omadustel on täpne reaalarvuline väärtus, mis võib olla lõputu (nt pii väärtus). Füüsikalisi suurusi saab jagada kaheks: skalaarsed ja vektoriaalsed suurused.
Valimi juhuslikkuse tagamiseks on olemas vastavad valikumeetodid (näiteks juhuvalik). Vajalik on selleks, et saada võimalikult esinduslik valim ning seeläbi tõepärasemad järeldused üldkogumi kohta. Comment: Question 2 Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Complete Mark 5.0 out of 5.0 Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast ehk mõõtmise käigus võidakse saada kõiki väärtusi, mis on seotud pideva skaalaga. Pidev arvtunnus saadakse enamasti füüsikalise mõõtmise tulemusena. Pidevad
miinimumi printsiibiga.statsionaarne olek e ajas muutumatu olek, mil aatom ei kiirga, ning teisest küljest aatom kiirgab (neelab) teatud koguse energiat ainult üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise. Bohri postulaadid: Stats. Oleku- aatom võib viibida püsivalt vaid erilises, statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En. Kvantreegel: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel, millel elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtus on kordne Plancki konstandiga h. Kiirguse postulaat: üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab(neelab) elektomagneetilise energikvandi. aatomi põhi e
Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu: 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas
Arvtunnus eh kvantitatiivne tunnus: nt pindala, kinganr, vanus jne. Mittearvuline tunnus ehk kvalitatiivne tunnus: nt sugu, rahvus, haridus, juuste värv jne. 7. Kuidas jaotatakse mittearvulisi tunnuseid? Too näiteid. Järjestustunnused mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. Nt hinnang (meeldib, ei meeldi jne). Nominaaltunnused ei ole väärtuse järgi mõtet järjestada. Nt rahvus, silmade värv, kutseala. 8. Mis on diskreetsed, mis pidevad arvtunnused? Too näiteid. Diskreetsed võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Selle väärtused saadakse tavaliselt loedamise teel. (Nt pereliikmete arv, õpilaste arv klassis). Pidevad võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. (Nt kaal, kasv, aeg). 9. Mis on kodeerimine? Tunnuste väärtuse hulga teisendamine, milles igale tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse uus väärtus kood. 10
Teiseks ruutsõltuvus mille graafikuks on parabool.) Füüsikalised suurused Saame nähtusi või omadusi kirjeldada või iseloomustada 1) Nominaalsed omadused: nimelised näiteks värvid, sugu, hapu, magus. Neid ei saa ritta panna ega järjestada kasvavas-kahanevas järjekorras. 2)Ordinaalsed- ehk järjestatavad omadused. Neist saame teha järjekorra näiteks juuksevärvide skaala, klassid 3) Pidevad omadused- Arvud võivad olla ka vahepealsed näiteks 60 km/h 4)Diskreetsed omadused- siin on täpsed arvud, ei saa olla vahepealsed arvud Füüsikalised suurused liigitatakse: 1) SKALAARSED- suurused mis pole vektorid, suurused millel suunda pole (temp. , mass) ühikud on taga ja arvutatakse nii nagu ühikutega arvutatakse. 2) VEKTORIAALSED- suurused mis on vektorid näiteks kiirus , kasv ja jõud . Tehted vektoritega Vektor on suunaga lõik. Näitab liikumist, kust alustad ja kuhu lähed
Aatomi põhiolek kui tal on madalaim võimalik energia Ergastatud olek-kui elektronid on liikunud kõrgematele orbiitidele Spekter-värvuste skaala (pidevspekter, kiirgusspekter, neeldumispekter) Bohri postulaadid: 1)Statsionaarsete olekute postulaat: aatom võib viibida ainult erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused 2)Lubatud orbiitite postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel 3)kiirguse posulaat: üleminek ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektrimagnetilise energiakvandi Kirchhoffi reegel aatom kiirgab ja neelab valgust samadel lainepikkustel De Broglie hüpotees-elektronidel on laineomadused Pauli keeluprintsiip-ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni
Foneetika ja fonoloogia vastandus Uurimisobjektid erinevad: Foneetika: kirjeldab reaalsete, mõõdetavate tunnuste kaudu konkreetseid objekte, traditsiooniline väikseim keeleüksus häälik. Tähendus sellel puudub, välja arvatud juhul kui see langeb tähendusliku üksusega kokku: öö, esiee. Seega ei ole häälik keeleline märk. Fonoloogia: vastanduste kaudu kirjeldab keele struktuuri, abstraktsed, diskreetsed objektid foneemid. Foneem on väikseim tähendusliku vastanduse abil eristatav üksus, millel harilikult tähendus puudub, nt vigasiga, merimari, kammkann jne. (asenduse kaudu saadakse minimaalne paar, asendatavad üksused on foneemid) Fonoloogia keeletasand, mille üksused on funktsionaalsel tasandil eristatavad. Erinevuse puhul lisareegel: kindla artikulatoorse ümbrusest tingitud hääduserinevus ei tekita lisafoneemi: nt kandakanga /nk/, vene
Valim on üks osa meid huvitavast sarnaste objektide hulgast - üldkogumist. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset ja usaldatavat informatsiooni, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkuse printsiibi rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks loosimine, arvude genereerimine arvutil, valimine iga teatud fikseeritud sammu tagant (näiteks iga 10.) jne. 2. Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, omab lõpmata palju võimalikke väärtsui (pikkus, kaal, aeg, temperatuur, jne.). Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksikuid üksteisest eraldatud väärtusi, tavaliselt suhteliselt vähe võimalikke väärtusi. Need leitakse tavaliselt loendamise teel (õpilaste arv klassis, perekonnaliikmete arv, jne.)
Asümmeetriakordaja on tõenäosusteoorias ja statistikas kasutatav mõõdik, mis näitab andmete tõenäosusjaotuse sümmeetrilisust. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0 Ekstsess - liialdus; vahejuhtum. Stat järsakuskordaja, arv, mis kajastab juhusliku suuruse Xjaotuse erinevust normaaljaotusest. 16. Pidevad ja diskreetsed jaotused. Pidevad: 1) Normaaljaotus 2) X^2- jaotus 3) Empiiriline jaotus 4) Logaritmiline normaaljaotus 5) Gram-charlier normaaljaotus 6) Weibulli jaotusseadus 7) Eksponentjaotus 8) Gammajaotus 9) Beetajaotus 10) Studenti jaotus 11) F-jaotus Diskreetsed: 1) Binoomjaotus 2) Hüpergeomeetriline jaotus 3) Poissoni jaotus 4) Pascali jaotus 17. Mis on usaldusnivoo?
laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit • Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: • puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); • getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas
juhtimisprogrammi järgi. Joonis. Automatiseeritud juhtimissüsteemi struktuur. Automatiseeritud juhtimissüsteemi põhikomponendid on järgmised: juhtimisobjekt – tehnoloogiline protsess (keevitamine, kuumutamine, tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne); andurid – infoallikad: lülitid, kontaktid, andurid, mõõteseadmed, mis tagavad juhtimisprotsessist informatsiooni (tagasiside); juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid, jms; -väljundmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, kaitseahelad jms; täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks
- Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. - Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. Andmete kogumine ja ettevalmistamine töötlemiseks 1) Arvtunnus (kvantitatiivne) - diskreetsed -pidevad -Juhuslik valik -Planeeritud valik -Järjestatud 2) Mittearvtunnus (mittekvantitatiivne) -kodeeritud -Nominaaltunnus: Pärast kodeerimist ei ole mõtet järjestada. -Järjestustunnus: 5 v.hea; 4 hea; 3 rahuldav jne. Binaarne tunnus -> Omab kahte teineteist välistavat väärtust (Nt. Sugu).
aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis. Üleminekul ühest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga h = E2 E1. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel, mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne. 3. kiirguse postulaat aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse
muutus homogeenses Universumis kui tervikus. Kosmoloogid on ühel meelel, et kaugete galaktikate vaatlusandmete põhjal peab Universum kosmoloogilise printsiibi järgi olema mittestaatiline. Kõik vaatekiired peavad olema sünkroonsed, nii et ühesuguse punanihke suurusega galaktikad peavad olema ühel ja samal arenguastmel. Mittestaatiline Universum saadakse ka kosmoloogilise printsiibi rakendamisel üldrelatiivsusteooriale. Kosmoloogilise printsiibi üks järelm on, et Universumi suurimad diskreetsed struktuurid on mehhaanilises tasakaalus. Aine homogeensus ja isotroopsus kõige suuremates mastaapides tähendaks seda, et kõige suuremad diskreetsed struktuurid on osad ühestainsast mittediskreetsest vormist, nii nagu leivaraasukesed on leiva osad. Äärmistel kosmoloogilistel kaugustel saab mehhaanilise tasakaalu omadust vaatekiirega lõikuvatel pindadel empiiriliselt kontrollida, kuid kosmoloogilise printsiibi eeldusel ei saa seda tuvastada vaatekiirega paralleelsel pinnal.
Jutustaja (võib eeldada siis ka, et autor arvab samamoodi) räägib, et see pole miski, mille üle uhke olla, kuid see on vaimne haigus ning selle vastu on raske võidelda, nagu teistegi vaimsete haiguste vastu. Teose jutustaja aga ei otsinud selle haiguse vastu ravi. Tegelased pole üleliialdatud ning ükski neist pole liigne. Mulle meeldib nende enesekindlus ning vabameelsus. Õhkkond on tragikomöödiline ning mõned liiga ,,diskreetsed" asjad on kirjeldatud väga hästi. Need kirjeldused aga ei tee raamatut labaseks, vaid lisavad just vürtsi juurde ning annavad õige miljöö. Mulle meeldisid teoses erinevad sõnamängud ja just need äärmuslikud kirjeldused sellise ajastu kohta. Need annavad raamatule õige ,,maitse". Mulle meeldis samuti väljamõeldud saatetekst, kuna see pani mind algul kahtlema, kelle raamat see siis tegelikult on.
Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused (kui pole muutust, siis ju ei toimugi midagi). Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel: tabeli, graafiku, sõltuvust väljendava valemi abil 6. Too näited eri grupi omadustest! Nominaalsed omadused: sugu, silmade värvus, maitse; Järjestatavad omadused: juuksevärvid, vähihaiguse staadiumid; Kvantitatiivsed diskreetsed omadused ; Kvantitatiivsed pidevad omadused. 7. Mis on skalaarsed suurused? Too näited! Skalaarsed suurused: Neil on väärtus, kuid puudub suund. nt pikkus, mass rõhk, aeg 8. Mis on vektoriaalsed suurused? Too näited! Vektoriaalsed suurused : Neil on väärtus ning on olemas ka suund nt: jõud, kiirus, kiirendus 9. Millised ruume tead? Too näiteid, erineva mõõtmetega ruumidest!
sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristall- või valgusdioodidel põhineva indikatsioonimooduli juhtimiseks, mis esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis. Ideaalse AD-muunduri korral vastab kõigile analoogsisenditele üheselt kindlas mõõtemõtevahemikus piiratud arv digitaalseid väljundkoode. Iga kood vastab kogu mõõtevahemiku mingile osale. Kuna analoogskaala on pidev, digitaalkoodid aga diskreetsed, siis on tegemist kvantimisega, millega kaasneb kvantimisviga. Kvantimise samm valitakse selliselt, et iga sammu keskpunkt vastab punktile sellel ideaalsel tunnusjoonel. Põhilised AD-muundureid iseloomustavad parameetrid, milles sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime, kvantimisviga, nullviga, tõusuviga ja diferentsiaalne ja integraalne viga. AD-muunduri ideaalse ülekandefunktsiooni näide (a) ja lineaarse tunnusjoonega muunduri kvantimise viga (b)
Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale.Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks 12. KM põhilised armeerivad kiud, nende põhiomadused. Komposiitmaterjali armatuur (läbimõõt 3-200 m, tavaliselt u 10 m): Klaaskiud Süsinikkiud Orgaanilised kiud Metallkiud Keraamilised kiu Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdne toote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist 13. Tehnokeraamika. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ühelt poolt ehituskeraamikast
· Sobivaimad ravimid ja ravimeetodid, samuti preventiivsed meetodid kliiniliste katsete põhjal. · Optimaalne tervishoiupoliitika 1. · Pidev tunnus väärtuste arv on lõpmatu ja iga kahe väärtuse vahel on lõpmatult palju võimalikke väärtusi. Väärtuse üleskirjutamisel tuleb kasutada teatud täpsust (vanus täisaastates vms). Suurte täpsustega andmeid saab grupeerida nt. · Diskreetsed tunnused väärtused saavad olla vaid täisarvulised. Enamasti tekib sellise tunnuse väärtus loendamise teel (nt. Haigete hammaste arv). Diskreetse tunnusega on võimalik teha aritmeetiisi operatsioone (nt leida keskmine), kuigi tulemus ei pruugi olla diskreetne. · Järjestustunnused mittearvulised tunnused, mille väärtused on järjestatavad (nt mittesuitsetaja, endine suitsetaja, suitsetab vähe, suitsetab palju)
Näide: Kui ehitatakse silda ja asfalteeritakse, siis enne seda arvestatakse, et asfalt tõmbub talvel kokku ja suvel paisub, st. jäetakse õhuvahe. 18) Kuidas saab kirjeldada füüsikalist nähtust? Füüsikaliste nähtuste puhul muutub keha kuju või aine olek. 19) Mis seos see on? a) võrdeline seos b) ruutseos c) pöördvõrdeline seos 20) Arstide poolt kasutatavad haiguste raskusastmed (vähi esimene või teine staadium) on a) Kvantitatiivsed diskreetsed omadused b) Järjestatavad ehk ordinaarsed omadused c) Nimelised ehk nominaalsed omadused d) Kvantitatiivsed pidevad omadused 21) Abstraktne mudel on a) matemaatiline avaldis b) animatsioon c) graafiline mudel d) interaktiivne arvutimudel 22) Väljade omadused: A) omavad energiat B) saab kasutada ruumi ja aja mõisteid C) mõjutavad kehi D) saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid 23) Liida kaks vektorit rööpküliku reegli järgi
omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samalaadse obejkt uurimisel Füüsikalised suurused kui üldmudelid Looduse üldised mudelid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi. 1. Nimelised omadused- Ei saa kirjeldada füüsikalise suuruse abil 2. Järjestatavad omadused- numbrid on kokkuleppelised 3. Kvantitatiivsed diskreetsed omadused- võimalikud on vaid selle kindlad väärtused 4. Kvantitatiivsed pidevad omadused- võimalike väärtuste arv lõpmatu Skalaarsed ja vektoriaalsed omadused Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul.
lõhkumata või muutmata. aatomi ergastatud olek - Kui süsteemil on rohkem energiat kui absoluutne miinimum, siis on ta ergastatud olekus. Spekter – värvuse skaala. Peakvantarv – n määratleb mitmendal kihil asub elektron tuumast lugedes. Bohri postulaate (3) – 1) Statsionaarsete olekute postulaat: aatom võib viibida vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused. 2) Lubatud orbiitide postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel. 3) Kiirguse postulaat: üleminekul ühest püsivast olekust teise, aatom kiirgab (või neelab) elektromagnetilise energiakvandi. De Broglie hüpoteesi – elektronid liiguvad sellistel orbiitidel, millele mahub täisarv de Broglie lainepikkuseid. Elektronide laineomadusi kinnitab interferentsi ja difraktsiooni tekkimine
omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samalaadse obejkt uurimisel Füüsikalised suurused kui üldmudelid Looduse üldised mudelid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi. 1. Nimelised omadused- Ei saa kirjeldada füüsikalise suuruse abil 2. Järjestatavad omadused- numbrid on kokkuleppelised 3. Kvantitatiivsed diskreetsed omadused- võimalikud on vaid selle kindlad väärtused 4. Kvantitatiivsed pidevad omadused- võimalike väärtuste arv lõpmatu Skalaarsed ja vektoriaalsed omadused Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja –ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul.
Nominaalsed tunnused- näitavad ainult seda, kas objekt kuulub mingisse kindlasse teistest erinevasse kategooriasse (rahvus, silmade värv, ilmakaar jne)- binaarne ehk dihhotoomne tunnus nt sugu. Järjestatud tunnused- väärtuste hulga sisulise järjestamise võimalus (eksamihinne, linn, riik-rahvaarvu järgi). Arvulised tunnused- mõõteskaalaks kõikide võimalike arvude hulk. Jagatakse: Pidevad arvulised tunnused- sisaldavad väga palju erinevaid väärtusi, Diskreetsed arvulised tunnused- sisaldavad väikese hulga erinevaid väärtusi (alla 10 väärtuse). Nominaal- ja järjestustunnuseid tuleb kodeerida, sest tegelikus andmeanalüüsi protsessis opereeritakse ainult arvudega. Esmased andmed- andmed, mis on spetsiaalselt kogutud uurimisel oleva probleemi või küsimuse kohta. Kirjastatud tegeliku andmete koguja poolt. Teisesed andmed- ei olnud algselt kogutud käesoleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil (nt maj. a aruanded, müügiaruanded jm).
2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastavad obj. Eri-nevad diskreetsed olekud. 1. Juht.olekumuutujate hin-damisel 2.Hägusloogiline juht.-Juht.toimub spets.hägus-loogika kontrolleriga. 1.sis,suuruse gradueerimine ning hägustamine. 2.loogiliste otsuste tegemine e.otsustamisloogika. 3.välj.sign.gradueerimine ja kvantitatiivse juhttoime mood. e.selgitamine. Nende ül.lahend.põhineb a)süst.looja e.experdi kogemusel ja teadm. b)intuitiivsel tegevusel c)juht.obj.hägusal mudelil d)süst.iseõppimisel. (süst
1.T-test (f-test) Keskmiste erinevus kahes Pidev arvtunnus- keskmised grupis tunnus, millel on vähe väärtuseid (ehk siis 2 väärtust) 2. Hii-runt-test Kontrollida seose olemasolu Mittearvulised või sagedustabeli põhjal diskreetsed arvtunnused 3. Korrelatsioon Võrrelda tunnuste paare; 2 pidevat arvutunnus Kontrollida seose olemasolu 4.Regresioon analüüs Prognoosida ühte tunnust teise 2 pidevat arvutunnus järgi. Regresioonivõrrandi olulisus 5.Dispersioon Keskmiste erinevus mitmes Pidev arvtunnus- keskmised, analüüs grupis (üle 2) Tunnus, millel on vahe
väärtuste tõenäosuste summa peab olema 1. Juhusliku suuruse X väärtustest ligikaudu 12. Missugused on juhusliku suuruse hajuvuse karakteristikud (nimeta vähemalt 4). Definitsioonid. 13. Missugused karakteristikud iseloomustavad tihedusfunktsiooni kuju (nimeta 2). Definitsioonid. 14. Nimeta erinevad valimi keskmised. Aritmeetiline keskmine jne. Mis on neil erinevused? 15. Mis on standardhälve, standardviga, asümmeetriakordaja, ekstsess, dispersioon? 16. Pidevad ja diskreetsed jaotused. 17. Mis on usaldusnivoo? usaldusnivoo - see on tõenäosus, millega üldkogumi väärtus paikneb teatud vahemikus. Tavaliselt võetakse usaldusnivooks 0,95 (ehk 95%), kus siis olulisuse nivooks on 0,05 (ehk 5%). 18. Mis on usalduspiirid? Usalduspiir- jaotuse baasil valemist . Kuna t-jaotus on lamedam, on rohkem kui aasta tagasi funktsiooniga CONFIDENCE. 19. Mis on nullhüpotees? H0 nullhüpotees, mis tavaliselt väljendab uurijat mittehuvitavat juhtu
Statistika on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 1 Üldkogum on objektide hulk, mille kohta soovime teha põhjendatud järeldusi. Uurimise võimalused: a) uuritakse kõiki elemente b) uuritakse mingit osahulka - valim 2 Tunnused jagunevad: arvtunnused (kvantitatiivsed tunnused) pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166.
sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. 14. Kommunikatsioon Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke. Kommunikatsiooni- ja tähendustamisprotsessi uurimist võib vaadelda kui eluteaduse ühte haru. Teadete päritolu: kahte tüüpi allikad diskreetsed (piiratud arvule märkidele tuginev kirjakeel) ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala) Teadete väljastamine ja vastuvõtmine on pidevalt informatsiooni sööteprotsess (feed process), mis jaguneb edasisööteks (feedforward) ja tagasisööteks (feedback, tagasiside). Esimese puhul jälgib saatja pidevalt oma teate ootuspärast kohalejõudmist adressaadini (küti tegevus: kütt on saatja, varitsusmeetod teade, loom on
Pideva tunnuse väärtuste arv on lõpmatu ja iga kahe Epideemia (nakkus)haiguse kiire ja ulatuslik teke ja levik. väärtuse vahel on veel lõpmatult palju võimalikke väärtusi.(Nt: kaal, Epidemioloogia tekkis vajadusest uurida nakkushaigusi. Haiguse *1000 pikkus, vanus, vererõhk) Diskreetsed tunnused on sellised tunnused, esinemist mõõdetakse, st kirjeldatakse arvudega. Statistika Haiguste mille väärtused saavad olla vaid täisarvulised. Enamasti tekib sellise ilmnemist seostatakse inimesi ja nende keskkonda iseloomustavate C tunnuse väärtus loendamise teel
üksteisega vastassuunades. Seisulaine korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Aatomituuma ümbritsev elektron moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on diskreetsed, kvanditud. Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete sageduste (ja lainepikkustega) seisulained. Need lubatud sagedused on määratud kvantarvudega 1, 2, 3, ... ja nii edasi. 6. Mis on dualism – selgita seda seoses elektroniga. Millised on lainelised omadused. - Loodust saab kirjeldada ainena (osakestega), mida võib põhimõtteliselt "näha ja katsuda"
kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi põhjal. Valim – väljavõtukogum; liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimi maht – vaatluste arv Tunnused: Kvalitatiivsed (sõnadega) – nominaalsed (värvid, rahvused, tõud) – järjestus e ordinaalsed (ei meeldi, pigem meeldib) Kvantitatiivsed e arvtunnused (mõõdame, loendame) – sõredad e diskreetsed – saavad omandada väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (laste arv peres). – pidevad – teatud piires võivad omandada, mistahes väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (nisu saagikus). 2) Statistilise uurimistöö etapid Uuringu ettevalmistamine (eesmärk, plaan, andmete vajadus, andmete kogumisviis, töötlemisviis, võimalikud järeldused). Statistiline vaatlus (küsitlus, dokumentide läbivaatamine, ankeedi
1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loogika Hulkade struktuurid Tekstid Programmid Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see
· Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: · Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused · Diskreetsed ja pidevad tunnused · Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus · Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: mood, mediaan, kvantiilid, keskmine, standardhälve, dispersioon. Mood- kõige sagedasem väärtus või väärtusklass, mehed naised Mediaan punkt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju
jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist. Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides, mis töötavad normaaltemperatuuril, diskreetest armeerimist hapra (keraamilise) maatriksi sitkuse tõstmiseks. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Maatriksi
28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49. Analoog- ja digitaalandmed 50. Mürad 51. Kodeerimine 52. Asünkroon- ja sünkroonedastus 1 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab
Vastuolude lahendamine Bohri aatomiteooria 1913 sõnastab Taani füüsik Niels Bohr vastuolu lahendamiseks kolm postulaati: · Statsionaarsete olekute postulaat · Lubatud orbiitide postulaat ehk kvantreegel · Kiirguse postulaat Postulaadid ei olnud kooskõlas klassikalise mehaanika reeglitega! Statsionaarsete olekute postulaat · Aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes, statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En Lubatud orbiitide postulaat Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel, millel elektroni liikumishulga (impulsi) momendi absoluutväärtus on kordne Plancki konstandiga h = h m elektroni mass h v- elektroni kiirus mvrn = n rn lubatud ringorbiitide 2 raadius
2.1. Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted Lapsehoiuteenus teenust pakuvad kutsetunnistusega lapsehoidjad lapse enda eluruumides ning saavad hoida korraga kuni 5 last (puudega ja alla aastaste laste puhul on see arv väiksem). Lapsehoiuteenust pakkuvatel töötajatel on tervisetõend ning nad töötavad eeldusel, et koht, kus nad last hoiavad on kohandatud lapsele turvaliseks viibimiseks. Lapsehoidjad ei vastuta hoidmise käigus lõhutud asjade eest. Lapsehoidjad on diskreetsed, kuid on kohustatud teatama sellest, kui nad näevad või kahtlustavad ohtu lapse füüsilisele või vaimsele tervisele. Koduabilise teenus Koduabiline pakub kliendi kodu koristamist kliendi oma vahenditega. Koduabiline on võimeline pühkima, puhastama, triikima, pesema pesu ja nõusid, tegema süüa ning muid kodutöid. Koduabilised on diskreetsed ja omavad kehtivat tervisetõendit. Lapsehoidja kutsekoolitus Koolituse käigus võetakse läbi järgmised teemad:
Need on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Nende välja arvutamine oleneb sellest, pas meil on tegu pidevate(mingi vahemik) või diskreetsete(1 väärtus) andmetega. Hajuvuskarakteristikud(kui erinevad on väärtused valimi erinevatelobjektidel).Nende eesmärgiks on mõõta andmete varieeruvust andmekogumis(iseloomustavad tunnuse üksikväärtuseerinevust keskmisest) Need on dispersioon ja standardhälve. ASENDIKARAKTERISTIKUTE ARVUTAMINE 1.1. Tabuleerimata(rühmitamata) diskreetsed andmed Keskmine- näiteks KOKKU TOOTEID/NENDES ESINENUD VIGADE ARV. Näitetabelis= 2190/1500=1,46 viga on keskmiselt. X= / Mediaan- kasutatakse kumulatiivset sagedust. Me=(n+1)/2. Mediaan näitetabelis on 750,5, sellele vastav vigade arv on 1. Samamoodi arvutatakse teisi kvartiile. Mood- kõige sagedasem suurus. Näitetabelis on kõige rohkem(440 korda) 0 viga. Mood on 0. Vigade arv Vaatluste Kumulatiivne sagedus Vigu kokku arv
Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid
3. pindobjektid (2-dimensionaalsed)’ 4. ruumilised objektid (3 või enam dimensionaalsed) Kaardiobjektide jagamine kujutamisviisi alusel: 1. Punktobjektid: a) dimensioonilised (mõõtkava arvestavad) b) dimensioonitud (mõõtkava mittearvestavad) 2. Joonobjektid: dimensioonilised ja dimensioonitud (tähistatakse: piire, kommunikatsioone, mingi objekti või nähtuse jaotus ruumis) Piirid (kahte asja eristav joon) saavad olla: a) pidevad - nähtus või objekt on ruumis pidevas muutuses b) diskreetsed - nähtus või objekt on ruumis täpselt piiritletud 3. Pindobjektid - üldjuhul on kõik dimensioonilised Ka siin eristuvad pidevad ja diskreetsed nähtused ja objektid samadel alustel mis joonobjektide puhul. 4. Sõnalis-numbrilised objektid - kõik kaardi peal olevad kirjed Numbrilised: parameetrid, enamasti koos teiste kaardiobjektidega Sõnalised: nimed või tähised, ka enamasti koos teiste kaardiobjektidega Sarnaselt 4 grupiks jaotatakse ka kaardi leppemärgid. 10
Valem: 16. Statistika mõisted Valim, - uuringusse kaasatud üldkogumi objektid n üldkogum, - kõik objektid, kelle kohta soovitakse saada infot, tihti täpne arv teadmata, kui teada tähistame N. tunnus, - iseloomulik omadus, mille poolest objektid (nähtused) üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad, tunnuse väärtus omandab erinevatel objektidel erinevaid väärtusi. tunnuste liigid. Arvtunnused ehk kvantitatiivsed tunnused 1. Pidevad 2. Diskreetsed 0, 1, 2, ... Mittearvulised ehk kvalitatiivsed tunnused 1. Järjestatavad tunnused tunnused, mida saab järjestada. Näiteks haridustase, tootega rahulolu jne. 2. Nominaaltunnused näiteks inimese silmade värv, aadress jne. 3. Binaartunnused kaks võimalikku väärtust: kas esineb (1) või ei esine (0). Statistika, - teadus andmete kogumisest, esitamisest ja analüüsist statistiline vaatlus, - statistilise informatsiooni hankimine
semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke . (7.loeng slaidid 6-12) Sebeok: Kommunikatsiooni- ja tähendustamisprotsessi uurimist võib vaadelda kui eluteaduse ühte haru.Teadete päritolu: kahte tüüpi allikad -- diskreetsed (piiratud arvule märkidele tuginev kirjakeel) ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala). Kommunikatsiooniskeem: Erinevad kanalid. Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust,
seega aeg on pidevalt ja sõltumatult muutuv argument. Reaalsed süsteemid on pidevad. Igas protsessis pidevajasüsteemide puhul, muutub väljund pidevalt ja süsteemi väärtus mingil ajahetkel on välja arvutatav. Diskreetaja süsteem (diskreetne ehk tükiti). Süsteemi käitumist iseloomustavate muutujate hetkväärtused (diskreedid) on määratud ainult teatavatel isoleeritud ajahetkedel, muud (vahepealsed) ajahetked loetakse süsteemi jaoks mitteeksisteerivaiks. Sageli diskreetsed ajahetked erinevad võrdse ajaintervalli võrra, mida tavaliselt nimetatakse taktiks ehk taktikestuseks (aeg mõõdetakse taktides, väärtused kindlal ajal mõõdetud, mis vahepeal toimub ei tea) ning ajahetki taktihetkedeks. Enamik tehnilisi süsteeme on diskreetsed, diskreetne signaal on arvude jada. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine. Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Algolekud – nullised ja mittenullised.
Füüsikalised nähtused – füüsikaliste objektidega toimuvad muutused ( kha liikumine, ahju soojenemmine). Füüsikalised suurused- füüsikalised nähtused ja objektid erinevad üksteisest mitmesuguste omaduste poolest. * nimelised omadused-sugu, maitse , silmade värv * järjestavad omadused- haiguse astmed, juuksevörvise skaala * kvantitatiivsed omadused- keha mass, liikumiskiirud, ruumala * kvantitatiivsed diskreetsed omadused- prootonite arv aatomituumas. 15.Selgita skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust ning too nende kohta näiteid Füüsikalise suurused jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga nim. skalaarseteks suurusteks. ( on arvuline väärtus, pole suunda). Näiteks: aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Ruumilist suunda omavad füüsikalised suurusi nim
Konstruktide olemus 3. Konstrukti Poolused (Dichotomy Corollary) "A person's construct system is composed of a finite number of dichotomous constructs" konstrukt näitab, mille poolest on sündmus sarnane ja mille poolest erinev teistest sündmustest Sündmuse konstrueerimiseks on vaja tajuda: · praegust situatsiooni · sündmust, mis on temaga sarnane (minevikus) · sündmust, mis on temast ja praegusest erinev vastandlikud ja diskreetsed poolused · eksplitsiitne (emergent pole) - sündmuse sarnasus, mille alusel kontrueeritakse sündmus, primaarne · implitsiitne (implicit pole) - erinevuse poolus, kasutakse vaid võrdluseks, sekundaarne konstrukti poolused on relatiivsed - nende kasutus sõltub situatsioonist 4. Konstrukti Ulatus (Range Corollary) "A construct is convenient for the anticipation of a finite range of events only"
annaabi.ee 
