Gibonid elavad väikeste Teine tase Kolmas tase peregruppidena (26 Neljas tase isendit; isa, ema ja Viies tase erinevas vanuses pojad) Nende tiinus kestab 7 kuud. Poegi pesas korraga 1, harva 2. Gibonid on väga häälekad ahvid. Nende võimsaid hääli on kogu KaguAasia metsades kuulda kilomeetrite kaugusele. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Aegajalt lõõrivad isa, ema Teine tase ja poeg kooris. Kolmas tase Neljas tase Häälitsemine aitab nende
savanni Toit puuviljad, puulehed, pähklid, õied, seemned, võrsed, 3) koor, vaik mesi linnumunad putukad ka väikesed ja keskmised imetajad ja linnud Elavad looduses ligi 60 aastat Väikse lapsekaal kaal: 1,9 kg GIBONID Click icon to add picture Click icon to add 1) Nad on ka häälekad ahvid. Gibonite võimsaid hääli on KaguAasia metsades kuulda kilomeetrite picture kaugusele. Aegajalt lõõrivad isa, ema ja poeg kooris. See aitab nende pererühmadel kontaktis olla, kutsumata võõraid aga minema peletada. Gibonid ei
putukaid, õienektarit, puuvilju ja puumahla (Burnie 2003: 244). 5 Rohepärdik Rohepärdik on elavloomuline väle ahviline. Enamikul neist on sale keha, pikk saba, must, valgete karvadega ääristatud nägu ja rohekashall keha. Nad on levinud Lõuna- ja Ida- Aafrikas ning sigivad aastaringselt, kusjuures emased imetavad järglasi kuni kuus kuud (Burnie 2003: 246). Tutt- Gibon Gibonid on väga head ronijad kõrgetel puuokstel. Nad liiguvad hoogeldes kiirusega kuni 15 km/h, kasutades oma lühikesi jalgu ja käsi konksudena. Giboneid on kokku 11 liiki ja nad elavad Asias. Võivad kasvada kuni 65 cm pikkusteks ja neil puudub saba (Burnie 2003: 248). Gorilla Gorillad on maailma suurimad esikloomalised (www.miksike.ee) võivad kaaluda kuni 300 kg ja olla 1,5 meetri kõrgused. Elavad metsas kuni 20- liikmelistes seltsingutes, mille juhiks on suur isane
Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Kuna maas on vähe toitu elavad enamus loomad ka puuotsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Kõiksuguseid ahve leidub vihmametsades üldse arvukalt ning nende osavus ronimises on imetlusväärne. Aafrikas leidub shimpanse, paaviane ja pärdikuid, Aasia vihmametsade puudel aga turnivad gibonid ja makaagid. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud
munkhüljes, polaarrebane, 48) Nimeta ja kirjelda inimahve (millal toimus lahknemine inimese liinist, elupiak, toitumine. Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene. Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi. Gibonid elavad Aasia vihmametsades, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, putukatest, selgroogsetest ja linnumunadest. 49) Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest. Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? Neandertaallast iseloomustab: aju suurenemine, kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline, käsivars ja jalg lühike
Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks ahvid, pärdikud, paviaanid, simpansid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad, putukad, metssiga, elevant. c)Teised tarbijad ehk karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest. Näiteks võrkpüüton, anakondad, boad, metssead, pühvlid, Gibonid d)Tipptarbijad Tipptarbija on loom kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal, teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad, e)Ökopüramiid, mille juures selgitus energia liikumise kohta. 5.Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) Maad ümbritsevat elu sisaldavatkihti nimetataksebiosfääriks. Biosfäär jaotub erineva suurusega bioomideks. Bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
1949. a) Määratakse: puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. see meetod pole täpne. Inimluude keemiline uurimine (aitab uurida, millest inimesed on toitunud tollel ajal) * Pada muinaskalme (12.-13. sajand) * Tääksi külakalme (14.-16. sajand) * Pärnu linna Jaani kalmistu (14.-18. sajand) Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine 4.-5. loeng Tänapäeval on olemas 4 inimahvi: šimpansid, gorillad, gibonid, organgutangid, võib öelda ka, et on 5, sest sageli eristatakse omaette ka kääbusšimpanseid. Viimaste puhul on püütud väljaselgitada nende käitumise eripärasid. Ei saa rääkida, nagu inimene. Suhtlevad üksikute häälitsuste ja miimika ning žestide abil. Prokonsul – üks vanimaid inimahve. Ahvide tippaeg oli umbes 20-30 miljonit aastat tagasi. Lähis-Ida kaudu jõudsid inimahvid Euroopasse 14,5 miljonit aastat tagasi. Need olid griphopithecused (kreeka keeles inimahvid). 1992
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
(Vertebrata). Lülisamba (selgroo) olemasolu põhjal kuulub siia ka inimene. Selgroogsed omakorda jagunevad mitmesse klassi. Inimene kuulub imetajate ehk mammaalide (Mammalia) klassi. Selle klassi esindajad toidavad (imetavad) oma poegi pärast sündimist mõnda aega piimaga. Inimene ja inimesega morfoloogiliselt kõige sarnasemad loomaliigid kuuluvad esikloomaliste ehk primaatide (Primates) seltsi. Inimahvide sugukonda kuuluvad gibonid, simpansid, orangutangid, gorillad. Inimlaste ehk hominiidide sugukonda kuulub pärisinimene (Homo sapiens- e.k. tark inimene) ja tema kaugemad eellased neandertali inimene ja ahvinimesed. Inimahvlastest erinevad nad mitmete oluliste spetsiifiliste iseärasuste poolest: 1. Püstine kõnnak 2. Inimese käsi 3. Näo miimilised lihased, eristatavad lõuats, välimine nina, huuled ja kulmud. 4. Karvade paiknemine ja kuju.
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
Pika aega tegelesid inimese kuj looga antropoloogid ja arheoloogid, luukildude ja tööriistade põhjal. Enam annavad infot molekulaarbioloogia ja geneetika. Tänapäeval pole enam ilma nendeta inimese kuj loost mingit pilti saada. Tänapäevased inimahvid võivad ka infot anda kunagiste inimahvide kohta. Kuigi kaugetel aegadel olid tänapäevaste inimahvide eellased eraldunud sellest harust, millest sai tänapäevane inimene. Eraldusid gibonid, siis orangutangid, gorillad ja šimpansid. Eestis elavatest loomadest on inimesele kõige sarnasem nahkhiir. Tänapäeva ahvide kõriehitus ei lase neid rääkima õpetada. Neile on üritatud õpetada kurtummade keelt ja arvuti abil šimpanisitega suhelda. Üks kaugemaid inimese esivanemaid võis olla inimahv prokonsul. Tema oli esimene inimahv, elas 20 mln aastat tagasi. 14,5 mln a tagasi jõuavad Euroopa aladele esimesed inimahvid. Need olid Griphopithecused, kuid nad ei arenenud siin edasi
Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub paarumisega (munaraku viljastamise aktiga). Sellised liigid jagunevad omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid, pardid, emakala jt); 3) esineb ainult isahoole ehk paternaalne hoole (ogalik, merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid jt), kusjuures kummagi vanema panus hooldesse võib siiski suurel määral erineda. Seega viljelevad erinevad liigid (ja tihti ka liigi piires erinevad sigimispaarid) erinevaid sigimisstrateegiaid. Millest sellised erinevused on tingitud? Robert Trivers näitas eelmise sajandi lõpukümnendeil esimesena, et sigimisstrateegiate varieeruvus tuleneb vanemhooldest tuleneva kasu ja hinna erinevast vahekorrast eri liikidel: 1) Lõimetishoolde puudumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
