4. Millal on mõistlik käsitleda varusid investeeringuna ja millal mitte? Põhjenda, tuua näiteid Varusid on mõistlik kasutada investeeringuna, siis kui on näiteks hooajakaup ning on teada, et see on hetkel suures nõudluses, siis on mõtekas seda varem varuda, et ei tekiks olukorda, kus klient jääb ilma oma kaubast. Varusid ei ole mõistlik käsitleda investeerinuga, kui ei ole teada, milline kaup on kliendil oluline ning mille järgi nõudlus hetkel on. 5. Kirjelda varude liigitusi nende tekkepõhjuse või varude funktsiooni järgi. Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamiste (uute tellitud kaubapartiide kohalejõudmiste) vahel. Kasutusvarude ülesanne on kindlustada ettevõttes igapäevane häireteta klienditeenindus või tootmine. Kui nõudlus ja tarnekindlus ei muutu, kindlustab kasutusvaru klientide vajaduste rahuldamise.
üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Sisukord · 1 Mõisteid · 2 Kirjanduse liigid o 2.1 Keele ja kirja järgi o 2.2 Funktsionaalselt o 2.3 Ajaliselt ja ruumiliselt o 2.4 Taseme põhjal o 2.5 Muid liigitusi · 3 Vaata ka · 4 Kirjandust kirjanduse kohta · 5 Välislingid Mõisteid · Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjanduse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjaoskus on võime kirjutatud tekste luua ja neid lugeda. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemasse käibesse ettelugemiste, ettemängimiste, laulude, piltide jm meediate kaudu.
Abraham Maslow Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970) oli ameerika psühholoog. Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; 5
..............................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Sotsiaaltöökorralduse tudengina puutun tihti kokku väljendiga puudega inimesed. Kuid kuna mõiste puue on väga lai, siis selle töö eesmärgiks ongi välja uurida, mida see sõna täpselt tähendab ning kuidas puuet liigitatakse. Uurisin nii internetist kui raamatutest erinevaid definitsioone ning liigitusi. Materjali leidub üsna palju, mis näitab, et puudega inimesed ja nendest rääkimine pole enam tänapäeval tabu. Esimene peatükk toob välja puude käsitlusi ning teine peatükk kirjeldab puude liigitamise võimalusi. 3 1. ,,PUUDE" DEFINEERIMINE Puue tähendab inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. (EV invapoliitika üldkontseptsioon 1995)
Filosoofia ja ilukirjanduse vahekord Filosoofia on teadus, mis esitab palju küsimusi, ning otsib neile vastuseid. Iseloomulik on õpetuste paljusus ja tihti seisukohtade vastandlikkus. Põhiteemadeks on maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused, inimese koht ja võimalused maailmas, põhiväärtused ning olemise ja mõtlemise aspektid. Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab...
omakapitali koosseisus. Majandustehingut tõendab algdokument. · Taksonoomia- riiklikult kehtestatud aastaaruande koostamise vorm. · aktiva- on bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad. · Passiva- on pilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. · bilanss- on aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. · Kasumiaruanne- näitab tulude ha kulude liigitusi kahe viimase aasta jooksul. · Likviidsus- on mõiste, mille abil kirjeldatakse majanduses ja ettevõtluses raha vaba kättesaadavust. Kui majandus on likviidne, on ettevõtjatel ja üksikisikutel võimalik saada investeeringuteks ja tarbimiseks vajalikku raha soovitud hinnaga, mis suurendab majanduslikku aktiivsust. · kontoplaan- on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. Iga RPK koostab kontoplaani vastavalt RP seadusele.
võib inimene hukkuda ( uni, veti, toit, hapnik, tegevus, puhkus). Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest (tunnustus- suhtlemisvajadus, uudishimu). Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast (soov kuuluda teiste hulka, osalemine meeskonnatöös, soov suhelda ja olla armastatud ). Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt, kes kujutas vajadusi püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Selle kohaselt on inimvajadustehierarhia järgmine 1 Inimese panevad käituma erinevad vajadused, mida saab liigitada erinevatele tasemetele. Inimene ei saa minna kõrgemate vajaduste rahuldamiseni enne, kui madalamad vajadused on rahuldatud.
Päikesesüsteem Kevin Vene Sissejuhatus Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? Päike: 99.85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad...
5. Tarkvara arenduse tulemid Toode, teenus, mis hõlmab: Arenduse käigus hangitud infotehnoloogia vahendeid Arenduse käigus tehtud tööd Muudatusi tellija organisatsioonis Projektdokumentatsioon kasutamise, loodavate objektide, installeerimise ja seadistamise, arenduse kohta Metoodika Vahendid hoolduseks Teadmised projekti tulemuste kasutamisest Õigused kasutamiseks 6. Tarkvara nõuete liigitusi Toote-, protsessi-, äri-, andme-, ja kasutusnõuded. 7. Tarkvara kvaliteedi atribuutide struktuuri vajalikkus, näide struktuurist, integreerimine Vaja kvaliteediomaduste süstematiseerimiseks. Atribuudid Faktorid: juhtkonnale, Funktsionaalsus Kasutuskõlblikkus kasutajale (üldine ettekujutus) Kriteeriumid: väljatöötajale Sobivus Arusaadavus (arendus) Meetrikad: mõõdetavad
Kui rääkida otseselt mälust, siis võib see meid üllatada oma mahukuse seisukohalt. Teismelised suudavad meelde jätta keerukaid valemeid ja detaile ning see on otseselt seotud abstraktse mõtlemise arenguga. Kuid just sellel perioodil tekivad teismelistel suured probleemid mäluga, kuna meeldejätmist segavad mõtted ja emotsioonid. Mälu on väga keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest ning koosneb mitmetest astmetest. Aegade jooksul kasutasid teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire, kuid iga mälu liik omandab erinevaid ülesandeid ehk funktsioone, säilitamis piire, ning koosnevad ja sõltuvad erinevatest teguritest ja refleksidest. Õpetamisprotsessi on tähtis mäletada, seda fakti, et kõige rohkem jääb meelde see materjal, mida ainult ei kuulata kuid ka arutletakse ja rakendatakse. Informatsiooni meelde jäämist soodustab materjalide selgus ja organiseeritus ning materjalidega kaasnevad assotsioonid.
8 õppimise tüüpi- 7 moodustavad hierarhia Liigitusi Haridus on protsess, mille kaudu 8. võib esineda mistahes tasandil 7 reflektsioonitasandit
Eutanaasia 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on Eestisse jõudnud eutanaasiadebatt, mida mujal läänemaailmas on peetud juba aastakümneid. Referaadis on käsitletud eutanaasia mõistet ja liigitust, ajalugu erinevates maades ning peamiseid poolt- ja vastuargumente 1. EUTANAASIA MÕISTE JA LIIGITUS Mõiste Mõiste ,,eutanaasia" tuleb kreeka keelsest sõnapaarist, mis tähendab ,,head surma": eu- hea, thanatos- surm. Kuid eutanaasiat kasutatakse mitmetes erinevates tähendustes. Klassikaline tähendus, mis tuleneb just Antiik-Kreekast käsitleb eutanaasiat, kui halastussurma-tahtlikku tapmist sureva isiku heaolu nimel. Ka Eesti Entsüklopeedia lähtub sellest, defineerides eutanaasiat, ,,kui paranemislootuseta haige surma tahtlikku esilekutsumist." Ent paljud kasutavad tükkmaad laiemas tähenduses, kaasates tähendusse ka elu pikendava ravi katkestamise või selle alustamata jätmise ja sureva patsiendi valuravi morfiiniga. Liigid Li...
alusel Pikka aega liigitati riigid kolmeks: Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid) Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: Põhja riigid Lõuna riigid Üldiselt ei ole kasutusel ühest riikide liigitamist nende arengutaseme alusel. Eri institutsioonid kasutavad erinevaid liigitusi. CIA toob välja 34 arenenud riiki, IMF aga 31 arenenud majandusega riiki. Maailmapank loeb suure sissetulekuga 60 riiki, nende hulgas on ka arengumaid ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotamine arengutaseme alusel Sageli kasutatakse riikide kolmest jaotust valdavalt SKT alusel: Kõrgelt arenenud riigid (More Economically Developed Countries MEDC) Uusindustriaalsed riigid (Newly Industrialised Countries NIC)
alusel Pikka aega liigitati riigid kolmeks: Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid) Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: Põhja riigid Lõuna riigid Üldiselt ei ole kasutusel ühest riikide liigitamist nende arengutaseme alusel. Eri institutsioonid kasutavad erinevaid liigitusi. CIA toob välja 34 arenenud riiki, IMF aga 31 arenenud majandusega riiki. Maailmapank loeb suure sissetulekuga 60 riiki, nende hulgas on ka arengumaid ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotamine arengutaseme alusel Sageli kasutatakse riikide kolmest jaotust valdavalt SKT alusel: Kõrgelt arenenud riigid (More Economically Developed Countries MEDC)
Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA Ilukirjanduse tunnused: fiktiivsus fiktiivsus, fiktsioon – väljamõeldis, fantaseeritud tegevustik ilukirjandusteoses kirjeldatakse enamasti väljamõeldud maailma ja tegelasi kirjanik loob oma maailma, mis sarnaneb suuremal või vähemal määral pärismaailmaga kujutluslikus maailmas tegutsevad inimesed elavad läbi argielulisi või fantastilisi olukordi
.............................................................................................7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid
............................................................................................ 7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid
1.põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 3 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre On kasutatud ka muid liigitusi ja nimetusi lisaks eelpool nimetatutele. Murrete erinevused Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes
nähtud, läbi arutatud ja aktiivselt rakendatud jääb mällu kuni 90%-ni. PM säilib informatsioon faktiliselt ilma ladudeta. 1.2 Mälu liigitused Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel ning põhiliselt erinevad nad selles, millist informatsiooni säilitakse, kuidas seda infot säilitakse, tegurites, mis määral infot sailitakse või unustakse. Seetõttu kasutavad teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire, vastupidi, paljud nn liigid võivad isegi olla kokku- ja läbipõimunud. All pool on toodud erinevad mälu liigitused ning esimene nendest on väljatöötanud Endel Tulvingu poolt : 1. Protseduuriline mälu (PM) leiab kasutamist eelkõige eri tegevuste puhul ehk hõlmab mälu selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selline mälu liik
aktsepteeritud skaalal (pikkus, kaal, hulk jne), · info tekib omavahel seostatud andmete põhjal; seda saab mingil eesmärgil kasutada, · teadmine sisaldab ka seoseid andmete vahel, mis on vajalikud otsuse tegemiseks; samuti üldistatud infot või kogemust, mille põhjal saab efektiivselt tegutseda. · teadmus - teadmised millegi kohta (kogumina); süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. 22. Teadmise liigitusi (vähemalt kaks). Kogemuslikud teadmised(ekspertteadmised). Inimteadmisi võib klassifitseerida: tehnilisteks (kehtivad "kindlasti" - neid saab esitada näiteks valemite või algoritmilise keele programmidega), raskelt formaliseeritavateks või mitteformaliseeritavateks (intuitsioon, üldised teadmised, oskused) ja kogemuslikeks (ekspert-, heuristilised teadmised - kehtivad enamasti, kuid mitte alati). 23. Programmides, andmebaasides, ekspertsüsteemides
*Lihaskude. Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad raku kuju ja mõõtmete muutusi, Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat võõtlihaskudet, siseelundite(nt soolestiku) ehitusse kuuluvat siselihaskudet ja südamelihaskudet. Lihaskude moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele iseloomulikke liigitusi. *Sisekude. Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Erinevad sidekoed on erineva ehitusega, Sidekoed on nt kuukude, rasvkude ja veri. Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning täidab kaitseülesannet, Veri kui vedel sidekude tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humorataalset regulatsiooni. *Närvikude. -Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätkeda. Närvikoest on moodustunud
Pärilikud silmahaigused Progresseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Progresseeruv reetina e. võrkkesta atroofia (PRA) on üldnimetus grupile koerte pärilikele võrkkestahaigustele. Kuigi on olemas mitmeid liigitusi sellele haigusterühmale lähtuvalt haiguse ilmnemise east ja võrkkesta haigusnähtudest, viivad kõik PRA vormid paratamatule pimedaksjäämisele. Mõnel tõul, näiteks iiri setteritel või norra põdrakoertel, hakkab haigus avalduma väga varakult (juba kuuenädalastel kutsikatel). Sellist tüüpi PRA puhul on probleem põhjustatud kolvikeste ja kepikeste võrkkestal paiknevate valgustundlike nägemisrakkude arenguhäirest. Sellised kutsikad ilmutavad juba
Asi on kehaline ese - objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili
molekulaarbioloogia on avastanud mälu määrava aine - pepdiidi. Mälu maht. Ameerika matemaatik John Neimann arvutas, et inimene võib elu jooksul vastu võtta rohkem informatsiooni, kui leidub Moskva suurimas raamatukogus. Selle kogus on ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat. Mälu liigitusi Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu
seega saab tga rahulolu suurendada ttajate motivatsiooni suurendades. Motivatsiooniteooriate mistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi. Selle teooria phjal vib jreldada, et inimeste vajadused on ksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese pdluste tipuks on eneseteostus. Maslow teooria kohaselt on inimvajaduste hierarhia jrgmine: 1. fsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse jrgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rhma ja tunda, et temast hoolitakse; 4
LAHTIVÕETAV liide = Liide, mida saab detaili(de) materjali purustamata lahti võtta Kasutatakse tavaliselt seal,, kus: · liidete lahtivõtmine on vajalik · kinnisliidete kasutamine ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas Priit Põdra 4. Ainesliited 2 Liid t liigitusi Liidete lii it i Liiteid võib liigitada erinevatest tunnustest lähtuvalt Töö õhi õtt järgi Tööpõhimõtte jä i Ainesliited Liistliide
On võimalik ka teistsugune juhtum - niiöelda "poolt - vastu" variant, mida antud reegli juures võib erandiks tunnistada. Näit., mõiste "rahvahulk" võib jaotuda teatud küsimuses vastupidiselt - "poolt" ja "vastu" ilma, et nende vahel moodustuksid vahepealsed, neutraalsed, erapooletud. 2. reegel: Liigitamine peab toimuma ühel alusel. Reegel tähendab seda, et liigitamine saab toimuda vaid ühe tunnuse järgi. Kuna mõistel on tavaliselt rohkem kui üks tunnus, siis võib ka liigitusi igal mõistel olla just niipalju kui on tunnuseid. Näit., "Õppeained jagunevad obligatoorseteks, fakultatiivseteks ja teoreetilisteks." Esitatud näites on eksitud aluse reegli vastu - üks liigitus ei saa toimuda kahe erineva tunnuse järgi. Muidugi, õppeained võivad jaguneda, ühest küljest obligatoorseteks ja fakultatiivseteks, teisest küljest teoreetilisteks ja rakenduslikeks jne..Need on erinevad liigitused, erinevate tunnuste järgi. 3
n-siirde ventiili toime. Tunduv temperatuuri mõju pooljuhtseadiste omadustele on nende tõsiseks puuduseks. 22. Mis on pooljuhtdiood? Lk 94 Pooljuhtdioodide põhiliseks elemendiks on p-n-siire, mis eraldab kahte erineva lisandjuhtivusega pooljuhti. Sellisel siirdel on ventiili omadused. Eristatakse kaht dioodide põhiliiki: pind- ja punktdioodi. 23. Pooljuhtdioodide liigitus.lk 86 Eristatakse kaht dioodide põhiliiki: pind- ja punktdioodi. (lk 86) Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu enamlevinud liigitus lähtub nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust p-n-siirde põhiomadus (ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime), nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni pn-siirde eriomadus, nagu näiteks siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal- ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid,
rõhutatakse esmajoones lapse pidevat nihelemist ja ohjeldamatut rahutust. Hüperkineetilist sündroomi peetakse rahvusvaheliselt enim uuritud häireks lastepsühhiaatrias, aja jooksul on avaldatud üle 6000 uurimuse. Sümptomite mitmekihilisus, tõusude ja mõõnadega kulg ja erinevad lisahäired, mis võivad esineda, põhjustavad spetsialistide, eriti pedagoogide hulgas väga erinevaid hinnanguid ja liigitusi. Endiselt püsib kangekaelselt oletus, et lapse arengut mõjutab ennekõike keskkond. Viimasel ajal on ka Saksamaal kerkinud küsimus, kas hüperaktiivsete laste arv on järsult kasvanud või on ehk kõik lapsed rahutumaks läinud. Skeptikud avaldavad arvamust, et võib- olla on nüüd välja mõeldud moediagnoos, et säästa vanemaid arvamusest, nagu oleksid nad oma lapsi valesti kasvatanud. Selgelt teistest erinevad lapsed liigitatakse aga järjest nobedamini raskestikasvatavateks ja
Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega: 1. Res non fungibiles- individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad. Ühte asja ei saa asendada teise samasugusega (kunstitöö) 2. Res fungibiles- asendatavad, fungibiilsed asjad.Iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Selliseid esemeid võib määrata kaalu, mõõdu, arvu teel. NT:vili, joogid, raha Veel liigitusi: 1. Äratarvitatavad-res quae usu consumuntur. Nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimises tarbimisel.NT:toit, jook 2. Mitteäratarvitatavad-res quae usu non consumuntur. Asjad, mille tarvitamine, ei hävita neid, asi võib vaid kuluda. NT:maja, laev, korteri sisustuse esemed 3. Jagatavad asjad-asjad, mida ühiskondliku-majandusliku vaate järgi võib tükeldada homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku
olemise ja mõtlemise aspektid. Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima Üldistav: Tõefraas on üleliigne, kui on omistatud funktsioon ühele antud lausele (nt. on tõene, tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse et Caesar mõrvati = Caesar mõrvati) aga on vajalik lause puhul, mis pole antud (nt. kõik, põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi mida Newton ütles, on tõene - kõik, mida Newton ütles - ?) ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea Performatiivne: fraasil ,,on tõene" on ka väljenduslik otstarve, mis funktsioneerib üllatuse, olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei
o Esemed, mida võiks omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks- jõe kalad, avalikud teed. Sarnased on nt teatrid, tsirkused, avalikud ehitused, kogukonna teed. o Esemed, mis on käibest kõrvaldatud usundlikel alustel- templid, pühad riistad, matusepaigad, hauakääpad, linamüürid Rooma ümber Peremeheta asjade hulka kuulusid vabaduses olevad metsloomad, mahajäetud, äravisatud asjad. Veel liigitusi: Kehalised(saab katsuda) ja kehatud asjad(nt viljakasutusõigus). Asendatav ja asendamatu asi. Äratarvitatav ja mitteäratarvitatav(maja, laev) Jagatavad(võib tükeldada homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust- riidekangas, maatükk) ja jagamatud asjad. Lihtasjad(kivi, puu) ja koostatud asjad(lihtasja mehaaniline ühend- laev, hoone) Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Nt kari, raamatukogu. Peaasi määrab kogu asja maj otstarbe
Juriidilist isikut iseloomustavad tunnused: 1) on loodud seaduse alusel; 2) organisatsioonil võib olla iseseisev vara; 3) vara on aluseks teatud vastutusalale; 4) tal on õigus osaleda tsiviilõigussuhtes ühe poolena; 5) olenemata tema organites liikmete vahetumisega, ei too see kaasa tema automaatset lõppemist Eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 76. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. Asjade liigitusi mitmeid: · asendatavad ja asendamatud asjad · äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad · jagatavad ja jagamatud asjad Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 77. Tehing ja tehingu vormid. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament).
kasutada 1 Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid. Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija,mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust. Põhitunnused: 1)ühendab inimesi 2)tegutseb 3)eesmärgid laiahaardelised 4)mobiliseerib endale toetajaid 5)omab teatavat järjepidavust 6)sümbolistlik integratsioon 7)rollid on vähe välja joonistatud 8)tegevusvormide vahelduvus 9)eesmärgiks tavaliselt tõsisemad muutused 1 Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga. Sotsiaalse liikumise liigitused: Valdkond, milles eesmärgid asuvad: · võimule, · väärtustele, · osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: · majanduslikud, · poliitilised, · kultuurilised. Eesmärkide ulatus: · reformivad, · revolutsioonilised, · ekspressiivsed.
Ta väldib vastutust ja võimu, eesmärkide saavutamine sõltub tervest organisatsioonist. Liidriroll on minimaalne ning seepärast eeldab selline liidristiil organisatsiooni liikmete suurt vastutust. Töötajad peavad olema tugevalt motiveeritud, kuna nad ise otsustavad kõike. Selline juhtimisstiil sobib eelkõige loometööks. Liberaalne stiil on ka enamasti juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemus. See oli liidristiilide põhiline liigitus, kuid on olemas ka teisi laiemaid liigitusi. J. C. Sullivan on toonud välja Äripäeva artiklis "Lähtu olukorrast" teiste autorite liidristiilide liigitusi. Ta arvab, et olukorrast tulevad faktorid, nagu ülesande struktuur, juhi autoriteet ja selle kasutamine, juhtija-alluva suhted, otsuste tegemiseks vajalikud tingimused ja töötajate vajadused-need kõik mõjutavad juhtimisstiili valikut. Universaalset juhtimisstiili pole olemas, seepärast oskavad edukad liidrid kohandada oma juhtimisstiili vastavalt vajadusele
Maismaal elavad mullakakandidja keldrikakandid, kes suudavad asustada ainult niiskeid elupaiku, kuna hingavad lõpusesarnaste kehast väljaulatuvate jätketega. Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid. Neid on väga arvukalt veekogude põhjal, eriti kaldapiirkonnas. Tavalisemad liig Taksonoomia Vähkide süstemaatikas on kasutusel olnud erinevaid liigitusi. Praegu peetakse kõige autoriteetsemaks Martin'i ja Davise vähkide klassifikatsiooni [1], kus vähid jaotatakse kuueks klassiks: Lõpusjalgsed Branchiopoda Mõlajalgsed Remipedia (väike klass soolaste vete koobastes elavaid vähke) Pimevähid Cephalocarida Aerjalgsed Maxillopoda Karpvähid Ostracoda Kõrgemad vähid Malacostraca Varem käsitleti vähke kui klassi lõpusjalgsete (Branchiata) alamhõimkonnast ja jaotati kaheks alamklassiks: Alamklass Alamvähid Entomostraca
Kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust: 1) ühendab inimesi, 2) tegutseb, 3) eesmärgid küllaltki laiahaardelised, 4) mobiliseerib endale toetajaid, 5) omab teatavat järjepidevust, 6) sümbolilist integratsiooni, 7) rollid on vähe välja joonistunud, 8) tegevusvormide vahelduvus, 9) eesmärgiks tavaliselt tõsisemad muutused. Sotsiaalsete liikumiste liigitusi 1 Valdkond, milles eesmärgid asuvad: 1) võimule, 2) väärtustele, 3) osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: 1) majanduslikud, 2) poliitilised, 3) kultuurilised. Eesmärkide ulatus: 1) reformivad, 2) revolutsioonilised, 3) ekspressiivsed.( väljendusrikas, ilmekas) Muutuste ulatuse järgi: 1) lunastuslikud, 2) alternatiivsed,
.................................................................................................... 28 Maksusüsteemid Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006
kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005). Tulenevalt äärmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanalüüsi vorme ja koolkondi ning nende liigitusi ehk tüpoloogiaid. Esitame siinkohal eri allikate (sh Laherand, 2008, Phillips ja Jørgensen,2002, Volt, 1997) sünteesi põhjal koostatud loetelu tänapäevase diskursusanalüüsi peamistest tüüpidest ja koolkondadest (sulgudes on toodud lähenemisviise tähistavad levinud lühendid ja/või põhiautorite nimed; vt ka soovitatava kirjanduse nimekirja mõne koolkonnaga lähemaks tutvumiseks). Vestlus- ehk konversatsioonianalüüs (CA)
k. income return), milleks on renditasu, mida rentnikud maksavad ruumide kasutamise eest omanikule/investorile, reaalne tulu. Tegevustulu leitakse, kui efektiivsest ehk laekunud kogutulust lahutatakse tegevuskulud ehk kinnisvara opereerimisega seotud halduskulud. Renditulu on konkreetselt laekunud tulu, mida saab võrrelda aktsiate pealt laekuva dividendituluga. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 110) 1.2.Büroohoonete liigitusi Büroohoonetest ülevaate andmiseks on järgnevalt esitatud mõned büroohoonete liigitamise moodused (Toompark 2003): Hoonetüübi järgi saab büroohooneid eristada 1-3 korrusega madalateks hooneteks, 4-15 korrusega keskmisteks hooneteks, kõrghooneteks, mille puhul on tavaliselt üle 20 korruse, 1-5 korrusega märkimisväärse maastikukujundusega hooneteks, uurimis- ja arendustegevusega
Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne, kuid põhilised tunnused on kolm. Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimised. Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (N: president) või kollegiaalsed) (parlament, valitsus jne). Riigiorganite liigitusi on mitu näiteks moodustamisviisi järgi esiteks valitavad, teiseks määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad. Kusjuures need valitavad riigiorganid võivad olla otse valitavad või kaudselt valitavad.(valijameeste kaudu) riigi organeid liigitatakse võimu volituste päritavuse ja mitte päritavuse alusel.(monarhid). Konstitutsioonilised ja mitte konstitutsiionilised asutused ja palju muid liigitusi. Parlament on
ALU loogikaskeem ja lihtsustatud tähis on joonisel. 13 Mälud Mäluks nimetatakse informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu iseloomustab mälu maht Kbaitides, Mbaitides või Ksõnades, infosõna pikkus bittides või baitides ning mälu töökiirus, s.t mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. Üks võimalikke mälude liigitusi on joonisel. Muutmälu on seade informatsiooni (programmide, lähte- ja vaheandmete ning tulemite) lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks muutmäludeks. Püsimälu kasutatakse programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimälud jagunevad ühekordselt programmeeritavateks ja ümberprogrammeeritavateks püsimäludeks
valdus võib tekkida ainult asjadele. Õigusliku reguleerimise esemeks võivad olla ka asjade kogumid või kogu vara, mis samuti kuuluvad ,,õigusobjektide" laiendatud mõiste alla. Asjaõigusseadus eristab vallas- ja kinnisasju. Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad. Asjadel on omanikud ja õigustel omajad. Asjad on esemed, mis evivad ruumilist ulatust, on tajutavad meelte abil ning asuvad isiku tahte ja juhtimise all. Asjade liigitusi on mitmeid: kinnisasjad (maatükk koos selle oluliste osadega) ja vallasasjad (asjad mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma et häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt), asendatavad (vallasasi mida tsiviilkäibes määratakse liigitunnuste alusel arvu, mõõdu ja kaalu järgi) ja asendamatud (kõik mis ei mahu asendatavate asjade mõiste alla) asjad, äratarvitatavad (vallasasi
EFEKTID. 3.1 MÕJUMEHHANISMIDE ÜLDLIIGITUS. Kuna inimese psüühika struktuur on mitmetahuline ja rikas ning kuna reklaamiteadete põhimõtteline mitmekesisus ei jää sellest sugugi maha, siis tuleb tõdeda, et mõjumehhanisme on olemas väga palju. Siin peab reklaamipsühholoog paratamatult loobuma püüdest liigitada reklaami mõju mehhanisme absoluutselt kõikidelt võimalikelt alustelt lähtudes- vastasel korral tuleks loetleda sadu liigitusi. Lahendus saab olla vaid kahest eeldusest lähtuv: liigitamisel peaks arvesse võetama kindlasti olulisemad psühholoogilised protsessid ja nende seaduspärasused ühelt poolt ning reklaamipsühholoogias kõige enam käsitlemist leidnud ja läbitöötatud teemad teiselt poolt. Oluline on mitte kahe silma vahele jätta põhimõtteliselt erinevatele ennustustele ja printsiipidele viivaid ning osutavaid reklaamiteate töötlemise mooduseid.
või totalitaarse riigi tekkeks. Kodanikujulgus on eelduseks kodanikeühiskonna tekkele. 24. Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid. Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust. Põhitunnused: ühendab inimesi, tegutseb (see eristab teda survegrupist), eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib omale toetajaid, järjepidevus, vähene rollijaotus, tegevusvormide vahelduvus... 25. Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga. Valdkond, milles eesmärgid asuvad: 1) võimule, 2) väärtustele, 3) osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: 1) majanduslikud, 2) poliitilised, 3) kultuurilised. Eesmärkide ulatus: 1) reformivad, 2) revolutsioonilised, 3) ekspressiivsed. Muutuste ulatuse järgi: 1) lunastuslikud,
Religioonil on erinevad dimensioonid ja aspektid (komponendid): intellektuaalne dimensioon (õpetus), rituaalne dimensioon (religioossed toimingud), emotsionaalne dimensioon (religioossed tunded), eetiline dimensioon (põhimõtted ja neist tuletatud käitumisnormid), sotsiaalne dimensioon (institutsioonid, võime luua uusi institutsioone: kogudused, vennaskonnad jne). Religiooni uurimisel peab arvestama kõigi dimensioonidega. Religioone on püütud liigitada, välja on töötatud erinevaid liigitusi. 1) Geograafiline põhimõte kontinentide järgi ja piirkondade järgi, et religioonide kaardil orienteeruda. Ei ütle midagi religioonide kohta. Ühes piirkonnas võivad esineda väga erinevad religioonid. 2) Jaotus kultuuritüübi alusel: kultuur- ja loodusreligioonid. Tänapäeval ei kasutada seda terminoloogiat, vaid see pärineb aegadest, mil rahvad jaotusid kultuuriga ja kultuurita rahvasteks. Tänapäeval arvatakse, et igal rahval on oma kultuur
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
Tagajärgede järgi, millised kutsub esile juriidilised faktid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad (nt. Üürilepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine) Juriidiline fakt jaguneb mahui järgi: · Lihtfaktid üks juriidiline fakt. · Liitfaktid 2 või enam juriidilist fakti ehk juriidiline koosseis. · Juriidiline e faktiline koosseis. Juriidiliste sündmuste ja tegude vahepeal on olemas liigitusi, mis eristab: · Absoluutsed orkaanid, loodusõnnetused · Suhtelised sündmused on seotud inimeste tegevusega (ökoloogiline kriis inimtegevusest). 19. Subjektiivne õigus: Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba
§ 2. RIIGI VORMID 38 P.1.RIIGI VALITSEMISE VORMID 38 P. 2. RIIKLIK KORRALDUS 41 P.3. POLIITILINE REZIIM 42 § 3. RIIGI FUNKTSIOONID JA ÜLESANDED 43 TEEMA 5. PÕHIMÕISTED 44 TEEMA 6. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING LIIGITUSI, 45 VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕISTEID §.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING RIIGIORGANITE LIIGITUSI 45 P.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED 45 P.2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI 45 P.3. RIIGIORGANITE ERILIIGITUSI 45 §2. ESINDUSORGANITE MOODUSTAMISE ALUSED (VALIMISSÜSTEEMID: 47 prof. R.Taagepera põhjal - vt Taagepera, Shugart, 74.) P.1
Esimesed on viimaste suhtes üldise ja erilise vahekorras. Pädevus, s.o võimuvolitusteks antavad õigused ja kohustused, õiguste ja kohustuste täitmiseks antavad valdkonnad ja ülesanded, realiseerimiseks õigustatud vormid, viisid + menetlus, vastavate õigustatud ja/või kohustatud subjektide ringi määratlemine ning vastutus mitteõiguspärase tegevuse või tegevusetuse eest. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING NENDE LIIGITUSI Riigiorganite tunnused: 1) riigiaparaadi struktuurne osa; 2) riigivõimu volitused - ultima ratio põhimõte; 3) sisemine struktuur, funktsionaalsed ja harukondlikud struktuuriüksused; 4) moodustamine ettenähtud korras; 5) kindel ülesanne ja pädevus selle teostamiseks; 6) eelarveeraldised ja muu raha oma ülesannete täitmiseks; 7) koosseis koosneb füüsilistest isikutest, kes on riigiteenistuses ning moodustavad bürokraatia ehk profesionaalse riigiteenistujate korpuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
