Etoloogia alusmoodul-Tartu Ülikool (0)

1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST.
Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk
soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja
kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384-
322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas
kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas
Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks
algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“,
„Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja
loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil,
sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid
üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Whitman, Pavlov).
Käitumisuuringute murranguline kasv 1930. aastatel, Euroopa ja Ameerika
koolkondade panus ja nende koolkondade tuntumad esindajad. Eu: Lorenz ja Tinbergen
– alus eu etoloogide koolkonnale, koostöös Frishiga Nobeli preemia meemesilaste tantsu
dekodeerimise eest. Am: Watson ja Skinner – Watsoni raamat “Behaviourism” (1924) lõi
alused eksperimentaalsele loomapsühholoogiale, loomade õppimisvõime uurimine
laborieksperimentide abil.
Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, etogrammi mõiste, ogaliku näide. Vaatlus ja
kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus ning nende abil saab üles kirjutada
käitumisaktide mustri e etogrammi. Ogaliku sigimisaegse käitumise etogrammi peamised
elemendid: 1)pesa ehitamine 2)pea-alaspidi ähvarduspoos 3)siksak-tants 4)pesast läbi
pugemine 5)marja viljastamine 6)pesa õhutamine.
Neli küsimuste kategooriat käitumise kohta. Kuidas kujunes käitumine välja?
Motivatsioon? Funktsioon? Evolutsioon?