5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõppevad laskuva meloodilise käiguga(lõpuvormeliga) Gregoriuse koraali laulutüübid: Psalmoodia- peamiselt ühel toonil lauldav proosa tekst Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn- stroofilise värsstekstiga Responsoorium- algselt koori refrääniga ekstaatilised soololaulud Keskaegsed põhihelilaadid: 1)dooria- LE-LE 2)früügia- MI-MI 3)lüüdia- NA-NA 4)miksolüüdia- SO-SO Duur-ja moll-helilaad kujunesid rahvuslikus muusikas 16.sajandil. Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.saj.
Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel. Klahvpillid- orel, positiivorel, klavikord, klavessiin, psalteerium Keelpillid- riidel, gamba, rataslüüra, harf Puhkpillid- plokkflööt, pomme, krummhorn Ilmalik laul itaalias 16.saj- Suunad: rahvalikud laulutüübid, mida kirjutasid itaallased madrigal, mida kirjutasid Madalmaadest pärit heliloojad, peened, keerulised. Motett- polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul
ILMALIK MUUSIKA 16.SAJANDIL. Esituskoosseisud: kõiki hääli võidi laulda , kõiki hääli võidi mängida, hääli võis jagada lauljate ja mängijate vahel, kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon: valdavalt oli sansoon 4-häälne.Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid. Frottola- üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga. Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga.Iseloomustus: Ilmalik laul,Alltekstiga tõsine armastuslaul,Vaba värsivormiga,Puänt
Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Ars nova- lad. k. "uus kunst"muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 Trecento- nii nimetati Itaalia kultuuri 14. saj. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunts tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina, Jacob Arcadelt ,Carlo Gesualdo, Orlando di Lasso Ilmalik muusika Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga
Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -iga nähtus on millegi sümboliks ning sümboolne tegu on samaväärne vastava nähtusega peotäis mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. -tegija(autor) ei oma tähtsust tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". Varakristlikud laulutüübid Psalm laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: -ühe häälne. -laulavad mehed. -ladina keelne. -teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike.
seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed
- iga nähtus on millegi sümboliks ning sümboolne tegu on samaväärne vastava nähtusega - peotäis mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. - tegija (autor) ei oma tähtsust - tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". - kunsti eesmärk on inimese mõjutamine 2) Varakristlikud laulutüübid Psalm - laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn - uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal - katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: Kuula gregoriuse koraali ja iseloomusta seda järgmiste punktide alusel - ühe- häälne - Laulavad mehed - ladina-keelne - Teksti on vähe
·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa. Imitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkavad üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid seepärast nimetataksegi seda imitatsiooniliseks polüfooniaks.
Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn. Arhailisel ajastul kujunes ka nomose mõiste: see on reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk – keskne žanr oli tragöödia, mis arenes
3) Tekstid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja repertuuar erines piirkonniti väga. 19. Responsoorium. 1) Keerulisem laul ja kaunistatud stiilis. 2) Algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul. 3) Vaba improvisatsioon. 4) Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu : graduale ja alleluia. Kõik laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: 1. Silbiline(süllaabiline) 1) Igale silbile vastab üks noot. 2) Retsiteerimine, hümn, lihtsaimad antifoonid. 2. Rühmaline(neumaline) 1) Igale silbile vastab 1-4 nooti. 2) Levinuim stiil, eriti antifoonides. 3. Kaunistatud(melismaatiline) 1) Tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ja melismidega.
INIMENE SÜMBOOLNE MÕTTELAAD Sümbolid kõikjal: piiblis, kunstis, arhitektuuris, poliitikas... KUJUNDID JA VÄRVID Avaldasid suurt mõju inimese vaimule Kirik kasutas seda teadlikult GREGORIUSE KORAAL Roomakatoliku kiriku laul Gregoriuse laul KEEL ladinakeelne proosatekst ESITUSLAAD retsiteeriv RÜTMIKA tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt MELOODIKA laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuva lõpuvormeliga Gregoriuse koraali esitusviisid ja laulutüübid: RETSITEERIMINE vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil PSALMOODIA peamiselt ühel toonil lauldavad värsstekstid ANTIFOON refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele HÜMN on stroofilise värsstekstiga RESPONSOORIUM algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud (kaunistatud stiil) Gregooriuse koraal popmuusikas 1. ENIGMA "Sadeness" MISSA KRISTLIK KIRIKULAUL MISSA Traditsiooniline kristliku kiriku jumalateenistus
Medicea gregooriuse laulu uuendatud meloodiate täielik kogu 16. saj. seltskonnamuusika sajand. Igal maal on erinevad zanrid ja erinev helikeel. Tekst on oluline ja peab olema arusaadav, kuuldav. Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti illustreerida. Teksti kõla (häälitsused, lindude laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne). Itaalia ilmalik laul 16. sajandil. Itaalias kujunesid mitmed omapärased zanrid. Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella (canzon villanesca talupojalaul). Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr madrigal. oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Kuni 16. saj.-ni oli muusika enamasti seotud tekstiga puht instrumentaalset muusikat
Kommetest - erinevalt eesti pulmast oli ingerlastel näiteks komme kosjade vastuvõtmist kinnitada ühise tubakasuitsetamisega aida ees. Ingeris peeti nn laulupulmi, kus erinevate rituaalidega seondusid teatud laulutüübid kindlas järjekorras. Matusetalituse juures leidub samuti iseärasusi - kadunu koduse ärasaatmise korraldavad külanaised. Lauldakse ja palvetatakse kirikuslaavi keeles. Vanasti itketi isuri keeles. Kirikust tuuakse õnnistatud
Ordinaarium muutumatu, iga päev korduv osa missast. Proprium muutuv osa. Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil (retsitatsioonil). Psalmoodia psalmitekstide laulmine, peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. Antifoon sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud. Hümn stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul. Sekvents värsilise tekstiga, keskajal levinuimaid vaimuliku luule vorme, eeskujuks rahvuslikud tantsulaulud. Surnumissa kunstmuusika kaudu tuntuks saandu, 20 stroofi pikk. Loojaks T. Celanost. Reposooriumid keerulisemad laulud, algselt olid koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Säilinud melismides. Gradule & Alleluia missalaulude hulgast responsoorsed laulud. Alleluia laulutüüp, rafineeritud, lihtsast rahvalaulust väga kauge. LAULMISSTIILID:
metalltrompetit. Löökpillidest olid tähtsamad kastanjetidelaadne krotala, vasktaldrikud ja tamburiin. Arhailine ajajärk 5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks. aoid Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr. rapsood Vana-Kreeka rändlaulik Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga: paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel. treen surnuitk aulose saatel. hümenaios pulmalaul aulose saatel. hümn kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga liturgiline laul. nomos reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk Klassikalisel ajajärgul oli keskne zanr tragöödia kurbmäng, arenes Dionysose kultusest ja põhineb koolilüürikal ehk
#Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. #Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. #Hümn Stroofilise värsitekstiga. #Skevents Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Kujunes paikkonniti väga erinev repertuaar. 16. Saj kaotati enamus tekste käibelt, kuna seda traditsiooni peeti liiga vabaks ja ilmalikule laulule liiga lähedaseks. ,,Dies irae" Thomas Celanost Laulutüübid jagunevad kolme laulmisstiili alla: 1) Silbiline e. süllaabiline stiil, kus igale silbile vastab üks noot. 2)Rühmaline e. neumaline stiil, kus igale silbile vastab 1-4 nooti. 3)Kaunistatud e. melismaatiline stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade meimismidega. Põhihelilaadid: Dooria, Früügia, Lüüdia, Miksolüüdia. 2. Noodikirja areng Vajadus noodikirja järele tekkis u 8. Saj seoses Frangi suurriigi laienemisega, see riik
Teksti piltlikus ehk muusika püüab teksti illustreerida ( linnu laul, mere kohin jne) Prantsuse chansonid 16 saj. 16 saj. jätkati missade ja motettide kirjutamist Madalmaa koolkonna stiilis. Pierre Aitagnant 1 prantsuse nooditrükkal ilmutas üle 50 chansoni kogumiku pluss teised teosed. Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal ilmalik laul, alltekstiga tõsine armastuslaul, vaba värsivormiga, 5-6 häälne. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt. 1570nendatel aastatel moodustati ansamblid proffesonaalsetest
·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Seltskonnamuusika populaarsed alaliigid: 1.)Motett 2.)Madrigal 3.)Caccia 4.)Sansoon 5.)Frottola 6.)Villanella 7.)Balletto Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Rahvalikud laulutüübid: Frottola üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Saksa ilmalik laul: · Tänu meistersingeritele püsis ühehäälne laulukunst Saksamaal kauem kui mujal · Muusikud koondusid tsunftidesse · Rangetele tsunftireeglitele allus ka meistersingerite luule ja laul
Gregoriuse koraali iseloomustab: Võib esineta antifoonilist laulmist (vastulaulmine) Retsitatiivne (kõnemeloodiat jäljendav laulmine) laulu ettekanne Suguluses Eesti regivärsilise lauluga (Arvo Pärt) roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul ladinakeelsed puudub taktimõõt rütm lähtus tekstist esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Erinevad laulutüübid: o Psalmoodia (palvelaul) vana juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele o Hümn e ülistuslaul Laulustiilid: o Silbiline e süllaabiline stiil (igale silbile vastab üks noot) o Neumaline stiil (kaasaegse noodikirja eelkäija, 8-9.saj vahetusel Fragi suurriigis - sellest ajast muutus liturgiline e vaimulik muusika kirjalikuks o Melismaatliline e kaunsitatud stiil (ühel silbil palju noote, erinevate missa laulude juures rõhutatud nt ,,Alleluia'' )
Sõnal "paroodia" puudub siin koomiline või pilkav varjund, tähendab jäljendamist. Motett kaotas 15.sajandil oma mitmetekstilisuse, tüüpiline selle ajastu motett on ladinakeelne (ühetekstiline) polüfooniline laul mõnele missa propriumi tekstile Ka ilmalikke polüfoonilisi laule kirjutati samade põhimõtete järgi, mis vaimulikke. Algselt olid need laulud prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandus ka itaalia-, saksa-, inglise- ja hispaaniakeelseid laule ehk keel ja laulutüübid vastavalt maa rahvamuusikale. Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist , õhtuse jumalateenistuse põhiosa 14. Madalmaade koolkond (üldiseloomustus; imitatsiooniline polüfoonia ja kaanon; a capella renessansiajastu ja tänapäevane mõiste; Viis põlvkonda iga kohta paari lausega selle põlvkonna iseloomustus või tähtsus; V põlvkonna helilooja Orlandus Lassus )
ordudele. Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest (Tours Prantsusmaal, St Gallen Sveitsis) said omalaadsed laulukoolid. 19.-20.sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni. 6. Gregorius I, kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega, Gregoriuse koraali iseloomustus, erinevad laulutüübid ja laulmisstiilid (lk. 31-32, 35, 43) Kristlik kirikuvõim algas 333, kui Konstantinus Suur liitis usu riigiga. Muusika oli kiriku võimukindlustus atribuut, see eraldati tegelikust elust ja ülesanneteks anti a) ülistada loojat, b) alandada ennast põrmu, c) kahetseda patte, d) tänada kõigevägevamat tema lõputu armu eest. Kristlane ei tohi rohkem otsida, kui lubatud on leida. Rahvamuusikas nähti ohtu kirikuvõimule. Enne VI saj oli suur osa
Selline seltskondlik musitseerimine ei olnud mõeldud publikule kuulamiseks, vaid aktiivseks osalemiseks kogu seltskonnale. Muusika oli iseenese jaoks, mitte teistele kuulamiseks! 14. Ilmaliku laulu žanrid: Prantsusmaal šansoon Ilmaliku laulu üldnimetus Kas laulutüüpi: o Meloodilised sentimentaalsed o Kiiretempolised ja lõbusad Enamasti armastuslaulud Itaalia rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal Frottola – rahvusliku laulutüübi nimetus Lihtsas vormis salmilaul Tihti oli olemas ka refrään Domineerib ülemise häälemeloodia Teised olid saatehääled mida võis ka pillidega mängida Villanella Matkis veel otsesemalt rahvamuusikat
Sõnal "paroodia" puudub siin koomiline või pilkav varjund, tähendab jäljendamist. Motett kui teie põhizanr kaotas mitmetekstilisuse, rütm lihtsam. Tüüpiline selle ajastu motett on ladinakeelne (ühetekstiline) polüfooniline laul mõnele missa propriumi tekstile. Ka ilmalikke polüfoonilisi laule kirjutati samade põhimõtete järgi, mis vaimulikke. Algselt olid need laulud prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandus ka itaalia-, saksa-, inglise- ja hispaaniakeelseid laule ehk keel ja laulutüübid vastavalt maa rahvamuusikale. Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist, õhtuse jumalateenistuse põhiosa 14. Madalmaade koolkond (üldiseloomustus; imitatsiooniline polüfoonia ja kaanon; a capella renessansiajastu ja tänapäevane mõiste; Viis põlvkonda iga kohta paari lausega selle põlvkonna iseloomustus või tähtsus; V põlvkonna helilooja Orlandus Lassus ) Madalmaade koolkonnas kujunes prantsuse ars nova eeskujul uudne helikeel (uus stiil), mis koosnes
Platon järkas Pythagorase õpetust, kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone ning kritiseeris ,,uue muusika" meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, kuid jättis seejuures ruumi ka meelelisele naudingule. Aristoxenes eelmise õpilane, koondas Kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks, süstematiseeris rütmiõpetuse. Keskaja algust tähistab 756. a eKr Lääne-Rooma keisririigi langust Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia uute tekstide laulmine b) psalmoodia juutide religioosses muusikas tähtsaim c) vaimulik laul varakristlikus keskkonnas laulmine 395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise. Tekkis eraldi ida- ja läänekristlus.Idakristlus oli tugev, kuid läänekristlus iseseisvam. Idakristlus on siiamaani enam-vähem säilitanud oma orginaaljooned. Läänekristlus on läbi aegade muutunud. · Keskaeg ja Gregoriuse laul
Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul.(kahe koori vaheldumine) Hümn on stroofilise värsstekstiga. Skventsil- vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Keerulisemad laulud on kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil. Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus laadide nimed langevad küll ühte vanakreeka omadega, kuid nende vastavad heliread on täiesti erinevad.4 põhilaadi ja igal laadil on kaks tugiheli: finalis ja tenor. Pole loomulikku mazoori ja minoori, ei tunne ka helide kõrgendusi ja madaldusi. Vajadus noodikirja järele tekkis alles 8 sajandil
·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa. Imitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkavad üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid seepärast nimetataksegi seda imitatsiooniliseks polüfooniaks
Populaarseim autor Clement Janequin (~1485 ~1560). Eriti hinnatud kirjeldavate chansonide poolest. ~280 peamiselt 4häälset laulu, stiililiselt mitmekesised. Omapäraseim osa on nn programmchansonid ulatuslikud, lauljale tehniliselt väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse ka helimaali: kujutatakse helides looduspilte, hääli, olustikustseene jne. Itaalia ilmalik laul 16. sajandil. Itaalias kujunesid mitmed omapärased zanrid. Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella. Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr madrigal. Frottola õitseng 15. lõpul, 16. algul. Firenzes Medicite õukonna karnevalipidustustel väga populaarsed. Iseloom: stroofilised, süllaabilised, homofoonilised, lihtsa harmooniaga. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Villanella (canzon villanesca talupojalaul). 16. saj. II poolel väga populaarne.
·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa. 6 mitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga
Lihtne laulev meloodia Motett lihtsamaks Ilmal´ik polüfooniline laul Kaanon Esindaja Desprez Itaalia Erinevad ilmaliku laulutüübid(frotella, villenella, baletto, madrigal) Esindaja:Orlando di Lasso(lassus)-Palju kirikumuusikat kirjutas 70 missat, 450 ilmaliku laulu Palestrina- üle 100 missa, 400madrigali Saksamaa Martin lutg´heri reformatsioon 1517 Luteri koraale
Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on hümn. Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj. eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika-monoodiline lüürika(üks autor Alkaios) ja koorilüürika(Pindaros). 2. Klassikaline-5saj-330eKr. Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dianysose kultusest, rajajad Sophpkles, Euripides. 5saj. kujunes „uus muusika“-keerukam väljenduslaad. Sellest ajast on
Varaküps helilooja ilma põhjaliku teooriakoolituseta, (18 aastaselt 150 laulu sh. "Metshaldjas")Kõrgete vaimsete huvidega sõpradering luuletajatest ja kunstnikest. Suri 31 aastaselt närvipalavikku, veidi enne surma Viini õueorganist ja teoreetiku Sechteri teooriaõpilane. Kirjutanud 630 laulu ligi 90 luuletaja tekstile, Kaks suurt laulutsüklit, "Ilus möldrineiu" ja "Talvine teekond" W. Mülleri tekstile. Peale surma koostatud tsüklis "Luigelaul" 6 kuulsat Heine laulu. Laulutüübid : a) salmilaul-lähedane rahvalaulule b) varieeritud salmilaul- variatsioon vastavalt meeleolumuutusele c) läbikomponeeritud laul- muusika jälgib hingelisi muutusi või sündmuste kulgu, leidub kantaatliku ehitust Instrumentaalmuusikas eeskujuks Beethoven, (klassikaline vormimaailm romantilise sisuga). Teosed.: ooperid laulumängud, 7 missat, vaimulik ja ilmalik koorimuusika, 8 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti, arvukalt klaveriteoseid. 3
Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Itaalia lauluvormid Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest polüfooniatehnikas. Teine populaarne lauluvorm oli caccia 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Pilet nr. 21- Barokk
asemel. Ei tohi hetkekski unustada, eriti arenenud kesknärvisüsteemiga loomade käitumise uurimisel, et mitmed käitumuslikud iseärasused võivad loomadel levida ja lahkneda ka sotsiaalse õppimise kaudu, ilma et sellega kaasneks populatsioonide geneetiliste erinevuste kujunemist ehk bioloogilist evolutsiooni. Nt ühes metsvindi populatsioonis asendusid 20 aastaga kõik laulutüübid uutega paljalt kultuuriülekande teel; üks jaapani makaakide grupp omandas sotsiaalse õppimise kaudu kombe pesta enne söömist kartuleid. Eriti relevantne on seda asjaolu arvestada inimese käitumismustrite kujunemise uurimisel, sest inimese puhul on kultuuriülekande/õppimise roll äärmiselt suur. Käitumise fülogeneesi rekonstrueerimine – Tihti huvitab uurijat mingi käitumismustri evolutsiooniline arengulugu ehk käitumise fülogenees. Kui
annaabi.ee 
