Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks. Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse - rakumembraan kaitse, ainevahetus (kergesti läbitav veele, süsihappegaasile) - tsütoplasma koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest. - plastiidid:
BIOLOOGIA I TERMINID ; Bioloogia teadusharu mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus Morfoloogia teadus mis uurib organismi taset Homöostaas organismide stabiilne sisekeskkond Taksis liikumisviis kus liigutakse välisärritaja poole või kaugenetakse sellest Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe Vere vormelemendid ehk vererakud ( punalibled , valgelibled ja vereliistakud ) Elund ehk organ Elundkond ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteemi ehk elundkonna Neuraalne reaktsioon närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon
meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hpotees- probleemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- probleemide lahendamise tee Teaduslik probleem- ksimus, millele vastus hetkel puudub Teooria- faktide ja seadusprasuste ldistus Elule iseloomulikud tunnused: 1.Bioloogiline mitmekesisus-geneetiline,liigiline, kossteemide 2.Krge integreeritus e seostatus(nt rakk)-struktuuri element hulkraksete organismis, iseseisev 3.Reageerimine vliskeskkonnale- TAKSIS ainuraksete reageerimine vliskeskkonna ritajale TROPISM-taimede aeglane reageerimine PAISTID-taimede kiire reageerimine 4.Kasv ja areng- KASV- org mtmete ja raku struktuuride arvu prdumatu suurenemine ARENG- morfafsioloogiliste muutuste rida, millega kaasneb uus bioloogiline kvaliteet 5.PALJUNEMISVIMELINE- endataoliste jrglaste taas toomine liigi silitamise huvides 6.Kohanemine ja kohastumine 7.MONTEERUMINE- muutuste teke nii prilikkusssteemis ja vljaspool seda 8.Ainevahetus
Mittesuguline paljunemine on aga enam levinud taimede hulgas. -Loomariigis paljunevad mittesugulisel teel alamarengutasemel liigid Järglased meenutavad väliselt vanemaid Sellise otsese arengu puhul organismid küll kasvavad , kuid sise- ja välisehituse põhiüübid jäävad endiseks -Samas aga munast väljunud teeb läbi moondelise arengu Areng on iseloomulik organismidele -See algab sugulise paljunemise korral viljastumise hetkest surmaga Kõik organismid reageerivad ärritustele TAKSIS-liikumine ( lähenedes välisärritajale või kaugenedes sellest) KOMOTAKSIS- kinglooma reaktsioon soolakristallile FOTOTAKSIS- silmviburlase liikumine valguse suunas MORFOLOOGILINE TUNNUS välisehitus ( organismil ) Kohastumine on kõigi liikide üldine omadus -kõik need liidis , kes ei suuda keskkonna tingimustega kohastuda surevad
54. sammaltaimed taimede hõimkond, millel pole juuri 55. saprofüüt kõdutaim, kes toitub seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest 56. sissetoodud liik liik, mis on sisse toodud kasvatamise eesmärgil 57. soontaimed taimede hõimkond; taimed, mis omavad juhtkimpe(sooni) 58. spoor eos; eriline paljunemisrakk, taimede levikuks 59. suguline paljunemine tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena 60. sõnajalgtaimed taimede hõimkond, soontaimed 61. taksis organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele 62. tallus taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i 63. toidutaim toiduks kasutatav taim 64. transpiratsioon vee aurumine taimedest 65. tropism taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel 66. tsütoloogia rakke uuriv teadusharu 67. tulnukas tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas) 68. turgor taimekudede siserõhk 69
2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine ja energia vahetus ehk metabolism. 4. Kõikidel elusorganismidel on stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. (Tagatakse ainevahetuslike protsessidega e. metabolismiga.) 5. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik paljunemine. 6. Kõik elusorganismid arenevad. 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele. Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele. Organismis toimuvad regulatsioonid neuraalselt e närvide abil ja humoraalselt e hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil. ELUS LOODUS ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Organell raku osake. Histoloogia teadus, mis uurib kudesid. 2. Kude sarnase ehituse, talitlusega rakkude kogumik. 4 põhikudet: lihaskude, närvikude, sidekude, epiteelkude. Vere vormelemendid: Erütrotsüüdid punased verelibled, ülesanne on hapniku transport.
osaleb ka perifeerne lihaste kontroll. 15. Liigutuste orientatsioon. Lisaks üldise liikumismustri tsentraalsele ja/või perifeersele kontrollile vajab käitumine tihti liigutuste jooksvat regulatsiooni ehk liigutuste orienteerimist ümbritseva keskkonna suhtes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll. On erinevaid orienteerumismehhanisme: kinees, taksis, nurga all orienteerumine, maamärkide abil orienteerumine. 16. Sensoorne tagasiside, selle roll erinevates käitumistes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: · põlverefleks, siidiliblika koorumine - jooksev sensoorne regulatsioon puudub · hallhane munaveeretamiskäitumine - jooksev sensoorne regulatsioon tühine · murdmaajooks, saaklooma jälitamine - jooksev sensoorne regulatsioon ülioluline 17
“rändesuunda” ajas vastavalt sellele, kuhu selleks ajaks harilikult on jõudnud tegelikult rändavad isendid. Orienteerumismehhanismide neli põhitüüpi, nende erinevused ja näiteid. 1)Kinees – ei eelda ärritaja suuna tajumist. Kui üks pool veeanumast, kus paiknevad lameussid, katta tumeda riidega, kogunevad loomad pimendatud alale. See ei tähenda, et nad põgeneksid valguse eest, nad lihtsalt liiguvad pimedas aeglasemalt ja muudavad liikumissuunda sagedamini, kui valguse käes. 2)Taksis–eeldab ärritaja suuna tajumist. Pos taksis - liikumine ärritaja suunas. Neg taksis - liikumine ärritajale vastupidises suunas. Näide: kärbsevastsed, kes põgenevad valguse eest(neg). 3)Liikumine ärritaja suhtes nurga all - postituvid kasutavad kodutee leidmisel orientiirina päikest. Kodu asub päikese suhtes teatud nurga all. Maakera pöörlemise tõttu see nurk ajas muutub, tuvid korrigeerivad nurka. 4) Maamärkide ehk orientiiride kasutamine. Kasutusel eelkõige lähiorienteerumisel
Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Paljunemine 6. Kõik elusorganismid arenevad 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele Elusloodus organiseerituse tasemel Kude Koe põhitüübid on sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude. Vere vormelemendid: veri koosneb plasmast (vedeldab, rakuvahelaine. seob kõik komponendid tervikuks), hemoglobiin, erütrotsüüdid ehk punased verelibled, leukotsüüdid ehk valged verelibled (osalevad immuunsüsteemi töös, kui neid on palju tekib leukeemia),
liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste vahendusel. TEEMA 3 Evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Ärritatavus reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja tähendusest. Tähenduse määrab suhe organismi vajadusega. Ntx taksis (fototaksise puhul liigub organism või selle osa valguse suunas - positiivne taksis või sellest eemale negatiivne taksis. Difuusne närvisüsteem koosneb üksikutest närvirakkudest Ganglioosne närvisüsteem eraldub närvirakkude juhtivkeskus Sensoorne staadium omane selgrootutele. Eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime Pertseptiivne staadium samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende
Retseptorites on tsütokroomid Hapniku konsentratsioonist sõltub membraani prootongradiendi suurus, selles omakorda viburi töö o Fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul Esineb fototroofsetel bakteritel Retseptoriteks on valgust koondavad pigmendid Skotofobotaksis kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte o Magnettaksis magnetosoomid o Osmotaksis o Termotaksis · Postiive taksis atraktant · Negatiivne taksis - repellent Mikroorganismid võib jagada 4 põhirühma: · Kerabakterid e kokid Võivad esineda ühekaupa või agregaatidena (diplokokid, streptokokid, tetraadid, sartsiinid) · Pulkbakterid e batsillid Esinevad ainult agregaatidena (streptobatsillid, diplobatsillid) Ketti agregeerunud rakkudel võib olla ka ühine kapsel Nende rakkude otsad võivad olla: Teritunud Tömbid Hargnenud ellipsoidsed
Arhede ja bakterite viburite erinevus. 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab alusest, bakterite oma tipust. 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist Taksised (suunatud liikumised) Taksis on organismide võime suunatult liikuda. Taksised jagatakse: 1. kemotaksis - See on suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul , 2. aerotaksis Aerotaksis on hapniku mõjul toimuv suunatud liikumine , 3. fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul , 4. magnettaksis 1970. a. isoleeris Richard Blakemore järvemudast bakterid (Aquaspirillum magnetotacticum), kes reageerisid magnetväljale. Nende raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad Fe3O4 (magnetiidi) kristallid -magnetosoomid
-) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid; -) 3. Metabolism ehk rakuhingamine organismis toimiv aine energia vahetus kokku; -) 4. Homöostaas organismi stabiilne sisekeskkond(, mis tagatakse metabolismiga); -) 5. Kõik elusorganismid paljunevad; *) Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. -) 6. Kõik elusorganismid arenevad; -) 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele. *) Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele. -) Võib olla ka lisa omadusi: *) 8. Kohastumine organismide pikaajaline (läbi mitmete eluaegade) ümberkorraldumine. Elu organiseerituse tasemed * Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum. * Histoloogia teadus, mis uurib kudesid. * Vere vormelemendid: -) erütsotsüüdid ehk punased verelibled ülesanne = hapniku transport.
Seda arenguperioodi nim. ontogeneesiks ehk organismi individuaalne areng. Loomaringis võib areng olla: otsene- järglane on sarnane vanematega. kaudne- moondeline areng, järglane koorub vanematest erinevana ja peab läbi tegema moondeetapid(putukad-liblikad) 8.) Elusorganismid reageerivad ja tunnetavad väliskeskkonda- kõrgemad loomad reageerivad meeleelundite ja kesknärvisüsteemi abil. Taimed ja madalamad loomad reageerivad keskkonnale vastavate valkude abil- taksis. Reageeritakse valgusele(fototaksis) ja keskkonna keemilisele koostisele- kemotaksis- vee keemilise koostise muutusi tunnetavad. Elus organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed iseloomustavad talitlusi ja suhteid elusorganismide erinevatel tasanditel. 1.) Molekuli tasand- biomolekulidega toimuvad erinevad keemilised protsessid, millega tagatakse organismi talitluste käivitumine. Molekulaarbioloogia- molekulitasandil bioloogiaharu. 2.) Rakuline tasand- (Tsütoloogia- rakuteadus)
sensoorne regulatsioon puudub) • hallhane munaveeretamiskäitumine (jooksev sensoorne regulatsioon esineb osaliselt) • saaklooma jälitamine, murdmaajooks (jooksev sensoorne regulatsioon väga oluline). Pelgalt käitumise välise keerukuse järgi on sageli raske hinnata sensoorse orienteerumise tähtsust käitumismustri regulatsioonis. Orienteerumiseks kasutavad loomad erinevaid mehhanisme, mida võib laias laastus jaotada nelja põhitüüpi (kinees, taksis, ärritaja suhtes nurga all liikumine, orientiiride kasutamine): • Kinees. Lihtsaim orienteerumismehhanism. Ei eelda ärritaja paiknemise suuna tajumist looma poolt. Kasutavad väga algelise tajuvõimega organismid. • Taksis. Samuti väga lihtne orienteerumismehhanism, mida samuti kasutavad suhteliselt algelise meeleelundkonnaga organismid. Taksis, erinevalt kineesist, aga eeldab ärritaja suuna tajumist. Jaguneb
kääviniitide moodustamises. (Näiteks: samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse Tsitraaditsükkel mitokondri sisemuses toimuv taimekeha). tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele. eraldub järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Takson süstemaatika ühik, mis ühendab Tsütokinees tsütolpasma jagunemine organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis.
pöörlevad jälle CCW suunas, võimaldades rakul edasi liikuda. PTS kaudu kontrollitud kemotaksis PTS substraadid (näiteks glükoos) transporditakse rakku ja fosforüleeritakse Ensüüm II (EII) poolt. Selle tulemusena defosforüleeritakse Ensüüm I (EI). Defosforüleeritud EI akumuleerumine inhibeerib kinaasi CheA autofosforüleerimise, langeb fosforüleeritud CheY tase ning rakul tekib positiivne kemotaksise vastus. ETA-sõltuv taksis Elektrontransport ahela ETA-sõltuva taksise näitena võib tuua aerotaksise hapniku suhtes. Taksis elektronaktseptorite suhtes vajab lisaks spetsiifilistele MCP valkudele ja tsentraalsetele CheA, CheW ja CheY valkudele sensorina ka hingamisahela komponente. Kui E. coli rakud kasvavad anaeroobsetes tingimustes, kasutades elektronaktseptorina nitraati, liiguvad rakud suunas, kus on nitraati ja madalas kontsentratsioonis hapnikku
Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral. Kinees on mittesuunatud juhuslik kiirenenud liikumine vastuseks keskkonnale (N. valguse või temperatuuri muutus). Iseloomulik kõigusoojastele. N. putukad hakkavad sibama kui eemaldada neid kattev mädanenud puupalk. Taksis ehk sundliikumine on organismi suunatus liikumine sõltuvalt mingit välistegurist N. valgus, kemikaalid, kuumus. Võib olla positiivne (ärritajale lähemale) või negatiivne (ärritajast eemale). Õpitud käitumine põhineb kogemusel. Harjumine (habituation) on looma võime harjuda teatavat tüüpi stimulatsiooniga, mida nad taipavad olevat ohutu. N. inimene harjub müraga. Harjumine aitab loomal hoiduda
kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
Täiskasvanu tüvirakud (somaatilised tüvirakud) - sünnijärgse imetajaorganismi kudedes asuvad vähesed tüvirakud, millel arvati olevat suhteliselt piiratud diferentseerumispotentsiaal; viimasel ajal on leitud mõjutamisviise, mille tagajärjel nende arenguvõimalused on oluliselt laienenud. Täismoondeline areng - Mõnedel putukatel esinev areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. Taksis - ainuraksete reageerimine ärritusele. Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi (Näiteks imetajate klass, käpaliste sugukond, maipõrnika liik on taksonid). Tarbija (konsument) - toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimene, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. Teaduslik fakt - teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine.
vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK 5 KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
ja CheA-ga, CheY-t ei fosforüleerita ning viburid pöörlevad jälle CCW suunas, võimaldades rakul edasi liikuda. PTS kaudu kontrollitud kemotaksis PTS substraadid (näiteks glükoos) transporditakse rakku ja fosforüleeritakse Ensüüm II (EII) poolt. Selle tulemusena defosforüleeritakse Ensüüm I (EI). Defosforüleeritud EI akumuleerumine inhibeerib kinaasi CheA autofosforüleerimise, langeb fosforüleeritud CheY tase ning rakul tekib positiivne kemotaksise vastus. ETA-sõltuv taksis Elektrontransport ahela ETA-sõltuva taksise näitena võib tuua aerotaksise hapniku suhtes. Taksis elektronaktseptorite suhtes vajab lisaks spetsiifilistele MCP valkudele ja tsentraalsetele CheA, CheW ja CheY valkudele sensorina ka hingamisahela komponente. Kui E. coli rakud kasvavad anaeroobsetes tingimustes, kasutades elektronaktseptorina nitraati, liiguvad rakud suunas, kus on nitraati ja madalas kontsentratsioonis hapnikku
annaabi.ee 
