Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16. Mis on ja kus asub perineum? Lahkliha, suleb vaagnavöötme alt poolt. 17. Kirjutage lihase eestikeelne nimetus, lisage lihase asukoht ning funktsioon m. masseter - mälur, alalõual, teostab mälumist. m. biceps brachii - biitseps m. triceps brachii - triitseps m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae sääremarja kolmpealihas m. sternocleidomastoideus - m. latissimus dorsi - selja lai lihas m. pectoralis major - suur rinnalihas
F: painutab säärt, pöörab säärt välja Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab. · Reieluu keskmiselt põndalt · Reieluu külgmiselt põndalt Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus) F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m. quadriceps femoris Jaguneb neljaks lihaseks: · reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt · külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt) · vahepealne pakslihas m. vastus intermedius algab reieluu eesmiselt pinnalt · keskmine pakslihas m. vastus medialis algab reieluu karejoonelt Kinnitub: kõik neli lihast kulgevad üle põlveliigese ja ühine lõppkõõlus kinnitub sääreluu
Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja Adductor magnus - Suur lähendaja Sääre lihased EESMINE RÜHM tibialis anterior - Eesmine sääreluulihas extensor digitorum longus - Pikk varvaste sirutaja
Sõrmedesirutaja Õlavarreluu II kämblaluu põhimik Käsivarre painutamine Suur/keskmine/väike Niudeluu Reieluu Reie sirutamine/pööramine tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus Laisidekirmepingutaja Niudeluuoga Reie laidekirme Pingutab sidekirmet, tõmbab reit ettepoole Reie-nelipealihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Sääre sirutamine, reie quadriceps femoris painutamine Rätsepalihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Painutab reit ja säärt, pöörab sartorius säärt sissepoole Poolkõõluslihas Istmikuköbrult Sääreluukörpus Poolkilelihas Istmikuköbruke Sääreluu, põlveliiges, Moodustavad nn süva hanejala õndlalihase sidekirm
gluteus minimus o M. tensor fasciae latae · Sääre liigutused põlveliigeses: · Sääre fleksiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. sartorius o M. semimembranosus o M. gracilis o M. gastrocnemius o M. biceps femoris o M. popliteus o M. semitendinosus · Sääre ekstensiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. quadriceps femoris M. vastus medialis M. rectus femoris M. vastus M. vastus lateralis intermedius · Sääre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. sartorius o M. semimembranosus o M. gracilis o M. popliteus
m. gluteus medius väike tuharalihas niudeluu reieluu m. gluteus minimus laisidekirmepingutaja niudeluuoga niude-sääreluukulgla eemaldab ja tõmbab reit ette reie-nelipealihas niudeluuoga, reieluu põlvekeder, tõmbab reit ette; tervikuna sirutab säärt ALAJÄSE m. quadriceps femoris põlvekedraside, sääreluuköprus rätsepalihas niudeluuoga sääreluuköprus tõmbab reit ette ja pöörab väljapoole; painutab ja pöörab säärt sissepoole
Ladina k . osad. Kust algavad ja kuhu kinnitub ja millised funk. Küünarliigeses? Musculus biceps brachii. Pikk pea (caput longum) algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust ja lühike pea (caput breve) algab abaluu karnajätkelt. Kinnitub kodarluu köprusele ja küünarvarre fastsiale. Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon. 12. Reienelipealihas. Nimi ladinak. Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud.
M. GLUTEUS MINIMUS välimise ja sisemise pöördlas(ülaosas) Reie mediaalne pöörlemine tuhara line’i vahelt Laisidekirme-pingutaja Eesmis-ülemine Niude- Eemaldab ja tõmbab reit ette niudeluuoga sääreluukulgla Reie-nelipealihas* Reiesirglihas:eesmis- Põlvekeder, Tõmbab reit ette MUSCULUS alumine niudeluuoga põlvekedraside, QUADRICEPS FEMORIS Later.pakslihas:suur sääreluuköprus pöörel, reieluu- Tervikuna sirutab säärt karejoon Tema kõõlusesse jääb põlvekeder Med.pakslihas:reieluu- karejoon Vahelmine pakslihas:reieluu eesmine ja külgmine
minimus) siserotatsioon, reie retroversioon Laisidekirmepingutaja Eesmine-ülemine Niude-sääreluu-kulgla Eemaldab ja tõmbab reit ette niudeluuoga Reie-nelipealihas (m. Eesmine-alumine Põlvekeder, Tõmbab reit ette, tervikuna sirutab säärt quadriceps femoris) niudeluuoga, suur pöörel, põlvekedraside, reieluu-karejoon, reieluu sääreluuköprus eesmine ja külgmine pind Rätsepalihas (m. sartorius) Eesmis-alumine niudeluuoga Sääreluuköprus Tõmbab reit ette ja pöörab väljapoole; painutab ja pöörab säärt sisse poole
Vallasroideid 11 ja 12 roidepaar. Näita noolega ja kirjuta luude osad, mis moodustavad piiri suure- ja väikevaagna vahel. Häbemeluu kamm, niudeluu joon, ristluu neem Selgita sümfüüsi ehitust ja näita noolega tema asukohta. Sidekoelisest kõhrkoest Näita joonisel, kus asub tuberoositas tibiae Sääreluukõprus). Missugune lihas sellele kinnitub. m.quadriceps femoris - reie-nelipealihas Näita joonisel, kus asub eminentia intercondylaris (põntadrvahekõrgend) ja ütle, mis sinna kinnituvad Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas
ning hoolitseb püsti seistes keha stabiilse asendi säilitamise eest. Reie-nelipealihas / Niudeluu, reieluu Moodustavad Sirutab jalga reie musculus kaarejoon ühtse kõõluselise suhtes, ent samuti quadriceps mediaalselt, aponeuroosi mis painutab reit femoris reieluu eesmine kinnitub kõõlusele vaagna suhtes pind, reieluu ja kulgeb sealt kaarejoon edasi allapoole lateraalselt põlvekedra lõppedes sääreluu körpusel.
b) Nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks - Aktiin ja müosiin c) Kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? - ATP 28. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega - Ülemis-tagumine saaglihas (sisse) - Alumis-tagumine saaglihas (välja) - Vahelihas e. diafragma - Sisemised ja välimised roietevahelised lihased -? 29. Reie nelipealihas: a) Nimi ladina keeles (m. quadriceps femoris) b) Osad ja iga osa juurde luu, millelt ta algab, mis luule kinnitub ja mis on peamine funktsioon tervikuna. - reie sirglihas (niudeluult) - keskmine pakslihas (reieluult) - vahepealne pakslihas (reieluult) - külgmine pakslihas (reieluult) Kinnitub sääreluule F: sääre sirutaja, põlve sirutaja 30. Liigesepõhiosad: Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed - Fibroos- sidemed ja kiled, õmblused, tappühendus, kõhrühendus. 31. Nimeta lülisamba kõverused (5)
(roietelt, rinnakult), kuhu kinnitub (häbemeluu peale), mida teeb kahepool-sel kokkutõmbel ( painutab keha ette), milline lihas on sel puhul antagonistiks (selgroosirgestajalihas). 1. Luud mis moodustavad rinnakorvi (mitu luud on) rindkere (thorax) 12 rinnalüli 1 rinnak (sternum) 12 paari roideid (costa) 2. 5 luud millel on nimetus pea: 1) m. biceps brachii 2) m.triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os
(roietelt, rinnakult), kuhu kinnitub (häbemeluu peale), mida teeb kahepool-sel kokkutõmbel ( painutab keha ette), milline lihas on sel puhul antagonistiks (selgroosirgestajalihas). 1. Luud mis moodustavad rinnakorvi (mitu luud on) rindkere (thorax) 12 rinnalüli 1 rinnak (sternum) 12 paari roideid (costa) 2. 5 luud millel on nimetus pea: 1) m. biceps brachii 2) m.triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os
mediaalse meniskiga tihedas seoses (kulgeb reieluu epicondylus medialiselt sääreluu mediaalsele servale) · Lig. collaterale laterale on ümar, liigesekapslist ja lateraalsest meniskist eraldatud (kulgeb reieluu epicondylus lateraliselt caput fibulaele) Tagumiselt: õndlasidemed (lig. popliteum arquatum üle tendo m. poplitei ja lig. popliteum obliquum tendo m. semimembranosi kiududest) Eesmiselt: m. quadriceps femorise kõõluse jätkuks olevad lig. patellae (patella tipult-> tuberositas tibiaele) ja põlvekedra-hoidesidemed (retinaculum patellae mediale et laterale patella külgedelt vertikaalsed kimbud sääreluu condylustele , horisontaalsed kimbud reieluu epicondylustele. Retinaculum laterale on m. vastus lateralise aponeuroosi laiend). Art. Patellofemoralis - Moodustavad facies articularis patellae ja reieluu facies patellaris
kinnituskõõlus (Car), kaudu põlveliigese puusaköber (Un) sirutamine Reie-nelipealihas - m. Reiesirglihas - m. rectus Niudeluukeha Põlvekeder, sääreluuköprus Põlveliigese sirutamie ja quadriceps femoris femoris fikseerimine ning puusaliigese painutamine Lateraalne pakslihas - m. Reieluu proksimaalne pind, Põlveliigese sirutamine
f: reie aduktsioon ja välisrotatsioon Musculus pectineus o: pecten ossis pubis i: linea pectinea femoris f: reie aduktsioon Musculus adductor longus o: os pubis i: linea aspera labium mediale keskosa reie aduktsioon ja välisrotatsioon Musculus gracilis o: ramus inferior ossis pubis i: tuberositas tibiae f: puusaliigeses reie aduktsioon + põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon Eesmine rühm Musculi quadriceps femoris (4) 1) Musculus vastus intermedius o: facies anterior femoris 2) Musculus vastus lateralis o: linea aspera labium laterale 3) Musculus vastus medialis o: linea aspera labium mediale 4) Musculus rectus femoris spina iliaca anterior inferior i: tuberositas tibiae f: põlveliigese ekstensioon + puusaliigeses antefleksioon Musculus sartorius o: spina iliaca anterior superior i: tuberositas tibiae
ümbrus Reie lihased EESMINE RÜHM Rätseplihas Reie 4-pealihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. sartorius Ülemis-eesmine Sääreluu köprus Painutab reit ja m. quadriceps 1 - alumis- Sulandab Sirutab säärt, niudeluuoga säärt, pöörab femoris: 1- m. eesmine endasse painutab reit säärt sissepoole rectus niudeluuoga, põlvekedra, femoris, 2- m. 2- kinnitub
ne antero- -abduktsioon mediaalne -välisrotatsioon osa -kallutus ja langetamine -sääre fleksioon, siserotatsioon M. quadriceps -spina iliaca -tuberosita -sääre ekstensioon, reie põlveliiges ja femoralis femoris anterior inferior ja s tibiae fleksioon, kallutab vaagnat puusaliiges -m. rectus femoris kohe ülalpool ette -m. vastus lateralis acetabulumi -põlveliiges -m. vastus medius ülaserva -sääre ekstensioon -m
Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama 13. Hingamislihased 14. Kõhupressilihased 15. Diaphragma 16. Mis on ja kus asub perineum 17. Lihased m. masseter m. biceps brachii m. triceps brachii m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet 2. Hingamiselundid Ninaõõs CAVUM NASI Kõri LARYNX Hingetoru TRACHEA Peabronhid BRONCI PRINCIPALES Kopsud PULMONES 3
Põlveliiges. Kõnni toeperioodi kolme esimese faasi jooksul käitub painutatud põlveliiges jala maha asetamise jõu (põrutuse) amortisaatorina. Valulik põlv pole võimelina toimima põrutuse amortisaatorina. Põlveliigese sirutus omab kõnni juures erilist tähtsus: põlv peab kõnni ajal taluma keharaskust, amortiseerima jala mahaasetamise jõu, suurendama sammupikkust ning võimaldama jalal liikuda kõnni hooperioodil ette. Et sirutada põlve, kasutab m. quadriceps femoris vaid 4-5% maksimaalsest tahtlikust kontraktsioonist, kuid nii toimides, kontrollib põlv keharaskuse talumist. Hamstringlihased painutavad põlve ning töötades ekstsentriliselt, pidurdavad jalga hooperioodis. 19 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
M. pectineus: o. pecten ossis pubis; i. linea pectinea femoris; f. reie aduktsioon M. adductor longus: o. os pubis (sümfüüsi kõrval); i. linea aspera labium mediale keskosa; f. - reie aduktsioon ja välisrotatsioon. M. gracilis: o. ramus inferior ossis pubis; i. tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest); f. a) puusaliigeses reie aduktsioon; b) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon. Eesmine rühm. M. quadriceps femoris 4 osa: M. vastus intermedius: o. facies anterior femoris; M. vastus lateralis: o. linea aspera labium laterale; M. vastus medialis: o, - linea aspera labium mediale; M, rectus femoris: o. spina iliaca anterior inferior; i. (patella lig. patellae) tuberositas tibiae; f. a) põlveliigeses extensioon (ainus sääre sirutaja "jalgpallurilihas"!), b) puusaliigeses antefleksioon (m. rectus femoris!). M. sartorius: o
1) Seljalailihas (M. LATISSIMUS DORSI) - õlaliigeses, "puulõhkumine" 2) Õlavarre-kolmpealihas (M. TRICEPS-BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart 3) Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja 4) M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale. Mälumislihased saavad alguse koljuluudelt ja kinnituvad alalõualuule.
inimene tahtlikult nende kulgu kontrollida saaks. Tuntuim ja üks lihtsamaid reflekse on põlverefleks. Osalevad vaid kaks närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Kui arst koputab kummihaamriga põlvekedra all olevale kõõlusele (patellary tendon), erutub sensoorne närv (sensory nerve). Erutus kandub seljaajus (spinal cord) paiknevale motoorsele närvile (motor nerve), mis omakorda sunnib reie nelipealihase (quadriceps muscle) kokku tõmbuma. Seepeale sirutub jalg automaatselt. Kuna peaaju selles ei osale, ei allu liigutus ka tahtlikule kontrollile. Esimesena uuris 20. saj. alguses põhjalikult reflekse inglise füsioloog Charles Sherrington. Reflekside põhiomadused: • latentsus - ärritusest liigutuse alguseni kulub teatud aeg (joonisel „Latency“) • järelrefleks - ärrituse lakkamisel (joonisel „Stimulus off“) kestab refleks veel
That same month, Arthur Jones followed in Viator's footsteps and gained 15 pounds in 22 days. How did they do it in workouts that averaged just 33.6 minutes each? First, negative-only sets were often used, wherein the weight was raised with the legs using a lever and then lowered with the target muscle, allowing heavier weights than could otherwise be lifted. Second, exercises were paired into supersets to prefatigue a muscle (e.g., quadriceps with leg extension) prior to taking it to failure with a compound movement (e.g., squats). Third, Casey ate 68 meals per day like it was his job. That's not a metaphor. He had a cash incentive per pound of muscle gained. It was his job. Here is one of Casey's actual workouts. Keep in mind that, unless rest is indicated, there is no rest between exercises: 1. Leg press 750 for 20 reps 2. Leg extension 225 for 20 reps 3. Squat 502 for 13 reps 4. Leg curl 175 for 12 reps 5
annaabi.ee 
