Kui on mingi eriti giga projekt, siis terviksüsteem tükeldatakse allsüsteemideks ja neid analüüsitakse eraldi. Pärast analüüsi hakatakse disainima, allsüsteemid pannakse ühtse tervikuna kokku. Rakendatavus - hullult aeglane, etapid on järjest ja ajamahukad. Ei sobi uue toote disainimiseks eriti kui kiirus loeb, sobib keskkonda, kus sul on maa ja ilm aega. ● Iteratiivne - evulutsioonilisel arendustsükli mudelil põhinev. Süsteemi laiendatakse ja parendatakse mitme iteratsiooni käigus, võimaldab tagasisidet ja kohandamist. Arendamine organiseeritakse lühikesteks, fikseeritud pikkusega miniprojektideks (uusarenduse puhul soovitatakse ühe iteratsiooni pikkuseks 2-6 nädalat, pikem oleks halb motivatsiooni aspekti tõttu ja tagasisisde saamine veniks liiga pikaks, tähtaegasid ei nihutata)
esialgsete nõudmiste järgi vaid pidevalt kliendiga suheldes saada teada mis kliendile tegelikult vaja on o Vastuvõtma muutuvaid nõudmisi isegi hilisematest arendusperioodides. o Esitlema mingit osa valmiskoodist kliendile iga teatud tsükli järel(paar nädalat kuni paar kuud) o Äriinimesed ja tarkvaraarendajad peavad töötama koos projektis o Tähtsustama motiveeritud individuaalseid ideid o Inkrementaalne vs iteratiivne o Arendada süsteemi korduvate tsüklite läbi - Iteratiivne o Arendada väiksemate tsüklite kaupa inkrementaalne · Extreeme Programming(XP) o On agiilne arendusmeetod o Mõeldud tõstma tarkvara kvaliteeti ja võimalusi vastuvõtmaks kliendi poolt esitatud uusi nõudmisi o Paaris programmeerimine/code review(software + person)/unit testing(moodul + funktsioon) o On-site customer o Refactoring - kood puhtamaks köögipoolt, nii et väljast ei oleks
arendusprotsessi tuua sisse tegevused, mis aitavad muudatusi ette näha enne kui nende sisseviimine olulist tööd nõuab. Näiteks prototüüpimise abil saab kliendile näidata varakult süsteemi olulisi omadusi. Muudatusi on parem teha siis, kui nende sisseviimine on võimalikult odav. Sellest tulenevalt on mõistlik toote järk-järguline (inkrementaalne) arendus ja üleandmine. Nii saab muudatusi teha ka nendes osades, mida pole veel arendama asutud. Mõistelist segadust tekitavad iteratiivne ja inkrementaalne arendus. Alistair Cockburni järgi on tegemist kahe erineva arendusmudeliga: Inkrementaalne arendus on etapiviisiline ja ajagraafikut järgiv strateegia, kus süsteemi erinevaid osi arendatakse erinevatel aegadel ja erineva kiirusega ning kui üks osa valmis 8 saab, integreeritakse see juba valmis süsteemiga.
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS)
projekti meeskond ? Vali üks: a. Oodatav kasulikkus b. Strateegiline jiindumine c. Ressurside kättesaadavus d. Projekti suurus / kestvus e. Väärtusahela analüüs Küsimus 1 Tegevuse "Projekti algatamine ja planeerimine" eesmärk on Vali üks või enam: a. Koostada ettevõte strateegiline plaan b. Identifitseerida kasutajad c. Koostada töökirjelduse dokument (Statement of Work) d. Koguda nõuded e. Koostada projekti alusplaan (Baseline Plan) Küsimus 1 Iteratiivne arenduse protsess, kui esimeste iteratsiooni valikul peamiseks argumendiks on arendaja riskide vähendamine – on risk-driven approach, Traditsiooniline arendusprotsess, kus ei ole iteratsioone ja seega pole vaja otsustada, mis on esimene, nimetakse – kosemudeliks, Iteratiivne arenduse protsess, kui esimeste iteratsiooni valikul peamiseks argumendiks on kliendi riskide vähendamine – on client-driven approach Küsimus 2
elas XIII ja XIV sajandi vahetusel. Tema "Arvutamise raamatus" on kuulus küülikute paljunemise ülesanne: Mitu küülikupaari tekib ühest paarist aasta jooksul, kui (1) iga paar annab ühes kuus ühe paari järeltulijaid, (2) iga uus paar saab suguküpseks ühekuuseks saamisel, (3) küülikud ei sure kunagi? Selle ülesande lahendamine viib Fibonacci arvudeni. Fibonacci arvudel on teadusajaloos tähtis koht. Muu hulgas on nad aparatuuriks algoritmide keerukuse hindamisel. Fibonacci arvude iteratiivne algoritm Fibo(n) leidmiseks: IF (N = 0) OR (N = 1) THEN Fibo := N Eelmine := 0 Järgmine := 1 FOR I := 2 TO N Abi := Eelmine Eelmine := Järgmine Järgmine := Abi + Eelmine END FOR Fibo := Järgmine Rekursiivne definitsioon: ¦ n, kui n = 0 vôi n = 1 Fibo(n) = ¦ Fibo(n - 2) + Fibo(n - 1), kui n > 1 Protsess n = 5 puhul: F5 = F3 + F4 = F1 + F2 + F4 = ..............................= 5 (Ise teha läbi!)
koordinaatsüsteem ning vaja on läbi teha ainult koordinaatsüsteemi teisendus ja teisel juhul võib algandmestik olla suvalises tundmatus koordinaatsüsteemis. Viimasel juhul (paberilt skaneeritud kihid) võib esialgseks koordinaatsüsteemiks võtta read ja veerud Geokorrelatsioon- geograafiline sidumine 7. Idrisi klassifitseerimise vahendid ja mida tehakse igaühega eraldi (milleks on mõeldud?) isoclust-iteratiivne iseennast parandav algoritm cluster-andmestikus oleva info klassifitseeritavuse analüüsimiseks. 8. Joonised. Tuleb aru saada ja lõpetada jooniste allkirjad ja põhjendada, miks nii otsustasite. Nt. millise satelliidi ja skanneriga on pildistatud vms. 9. Byte tüüpi rasterandmestiku teisendamine Integer (täisarvu) tüüpi rasterandmestikuks . 10. NDVI tüüpi vegetatsiooniindeksid.
Eelised: o Eelarve prognoositav o Kindel lõppu aeg o Jälgitav o Defineeritud o Tööjõu vajadused ette teada o Arendustööd on koordineeritavad o Iteratiivne arendamine Selle mudel: Requireme Anaysis & nts Design Planni Implementa ng tion Initial Planning Evaluati Testin on g Deploym ent
Nõuete analüüs Tarkvara testimine Spiraalmudel- protsessi kulgemist kujutab spiraal. Iga keerd on tarkvara protsessi faas. XP- tarkvaraarenduse metoodika, mis on mõeldud tarkvara kvaliteedi parandamiseks ja suurem paindlikkus muutuvate nõuete tingimustes. Tee selgeks, mida pead tegema Kirjuta unit test Pane unit test tööle Kui esineb probleem, siis paranda see Scrum- iteratiivne ja kasvava populaarsusega agiilse tarkvara arendamise raamistik. Koosneb sprintidest, mis jäävad nädala kuni ühe kuu vahele. Iga sprindi päeval toimub lühikoosolek, kus arutatakse seniseid saavutusi ning eesmärke. Testipõhine arendus- luuakse testid enne realiseerimist kliendi kasutuslugude põhjal (ühikstestid, vastuvõtutestid). 15. Millal pole mõtet rääkida tarkvara elutsüklist? Siis kui tarkvara enam ei arendata. 16. Milline elutsükli mudel on parim?
Ei saa öelda, et kumb on õigem. Oleneb sellest, mida luuakse ja konkreetsest rakendusest. Teatud liiki rakenduste puhul on õigustatud plaanipõhine protsess nt missioonikriitilised rakendused. 19. Tarkvaraprotsessi mudelite tüübid. ! ● Kosk 4 ● Iteratiivne arendamine ● Komponendipõhine arendamine Tegelikult on mudeleid veel, aga siin aines ei käsitle. 20. Kirjelda Kose mudeli koos puudustega ja eelistega. Kõik sammud on järjest. Puudused: ● Saab kasutada ainult siis, kui nõuded on fikseeritud
Teadmised- millegi teadmine pädevusega, mis tuleneb kogemusest, haridusest, vaatlustest või uurimisest. Küsimus, probleem (Issue)- vaidlusküsimus või – probleem või küsimus või probleem, mille üle on vastandlikud või lahkarvamused. Virtuaalne meeskond- inimeste grupp, kes töötavad ühtse eesmärgi nimel ja kes täidavad oma rolle kohtudes silmast-silma harva või üldse mitte kohtudes. KOKKUVÕTE Projekti planeerimine on iteratiivne. Alusta planeerimist huvigruppide väljaselgitamisest. Pärast huvigruppide väljaselgitamist algab kommunikatsiooni planeerimine. Projektijuhid ja sponsorid ehitavad efektiivseid töösuhteid projektimeeskonna ja erinevate huvigruppidega. Kommunikatsiooni plaani tähtsad komponendid on: – Kommunikatsiooni maatriks – Saadud kogemuste väljaselgitamine ja kasutamine
reeglistik kuidas ja millal rakendused saadavad ja vastavad sõnumitele. Rakenduste arhitektuurid Klient-Server: Server on alati host rollis, püsiva IP aadressiga. Kliendid suhtlevad serveriga, nad võivad olla kuidagi kaudselt omavahel ühendatud ja muutuvate IP aadressidega, aga kaks klienti otse omavahel ei suhtle. On olemas ka nimeteenus - kõigepealt käime läbi nimeteenuse, saame vastava IP aadressi ja siis pääseme serverisse. Iteratiivne server: Üks ühendus korraga (UDP), server istub mingi pordi taga Concurrent server: Rohkem kui üks klient korraga. Pm kui mingi klient võtab serveriga ühendust, siis server teeb iseendast nö koopia ning laseb kliendil sellega suhelda ja kuulab samal ajal edasi, kas keegi teine üritab veel ühendust saada või ei. (TCP). Reinu seletus - Server on oma pordi küljes, kui oleme ühenduse loonud, siis vabastab server oma pordi tesie kliendi jaoks. Luuakse püsikontakt serveriga.
ja evolutsioon Tegevused tarkvaraprotsessis: 1. Spetsifitseerimine Mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? 2. Arendamine 3. Valideerimine 4. Evolutsioon Tarkvarasüsteemi muutmine vastavatale muutuvatele nõudmistele Tarkvaraprotsessi mudel Tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. 1. Protsessikeskne 2. Andmekeskne 3. Rollikeskne Mudelite näited: 1. Kosk 2. Iteratiivne arendamine 3. Komponendipõhine Professionaalse vastutuse aspektid 1. Konfidentsiaalsus Tarkvarainsener peab respekteerima oma tööandja ja klientide konfidentsiaalsust, sõltumata sellest, kas formaalne leping konfidentsiaalsuse kohta on alla kirjutatud 2. Kompetents Tarkvarainsener ei tohi anda väära ettekujutust oma kompetentsist. Ta ei tohi võtta teadlikult vastu tööd, mis on väljaspool tema kompetentsi. 3
/// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // ,,Hea" rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis.
/// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // „Hea“ rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis.
8 Autoritatiivne (authoritative) nimeserver on see server, mille andmebaasis on info domeeninime ja sellele vastava IP-aadressi kohta. Teised nimeserverid ainult puhverdavad antud andmeid (non-authoritative). Autoritatiivsest serverist saab alati vastuse nimepäringule. Rekursiivne päring - kui nimeserver ei oma infot antud domeeni kohta, küsib ta järgmise serveri käest edasi jne., kuni vastus on käes. (See koormab serverit, võtab aega). Vastus tuleb alati sama teed mööda tagasi. Iteratiivne (mitterekursiivne) päring - kui nimeserver ei tea antud domeeni IP- aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust edasi küsida. Päringu saabumisel kontrollitakse alati kohaliku nimeserveri puhvrit. Kui seal vastust ei ole, käivitub tavaline päringute protseduur. 14. Usaldatav andmeedastus Süsteem peab olema võimeline töötama ka juhul, kui osa pakette läheb kaduma või andmete ülekandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali karakteristikud
Tehingukulude ja agenditeooria Peamised autorid 1. Jay Barney "Firm Resources and Sustained Competitive Advantage" - 1991 2. Gary Hamel ja C. K. Prahalad "Competing for the Future" - 1994 3. Henry Mintzberg "The Rise and Fall of Strategic Planning" - 1994 4. Peter Senge "The Fifth Discipline: the Art and Practice of the Learning Organization" - 1994 Strateegiliene juhtimine kaasajal iseloomustab: keskkonna määramatus SJ protsess: pidev (mitte ühekordne), iteratiivne paindlikkus, reageerimine muutustele, kohanemisvõime, õppimine, dünaamilised võimekused, uued ärimudelid hypercompetition konteksti tähtsus (geograafiline, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline...) ärieetika, ettevõtte ühiskondlik vastutus, shareholder (aktsionär) - stakeholder (osanik) koostöövõrgustike tähtsus, strateegilised liidud Võitja-võtab-kõik turud, võitlus standardite pärast intuitsioon, loovus, innovatsioon, ettevõttesisene ettevõtlus
ja seletused). 13. Nimetada masina (seadme) detailse lahenduse punktid. 1) Väljavalitud kontseptsiooni arendamine tooteks 2) Koostude, alamkoostude ja detailide konstrueerimise metoodika on samane seadme/toote konstrueerimise metoodikaga 3) Detailne konstrueerimine loob juurde teavet seadme kohta 4) Võib tekkida vajadus korrigeerida lähtemäärangut ja/või kontseptuaalset lahendust 5) Konstrueerimise protsess on alati ITERATIIVNE. 14. Milles sesneb standard-, tüüp- ja originaaldetaili eripära? STANDARDdetailid 1. Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud standarditele 2. Kasutatakse paljudes erinevat tüüpi lahendustes 3. Hangitakse valmiskujul 4. Valitakse tootekataloogide ja käsiraamatute tabelitest 5. Tööjoonist ei tehta (ntxKruvid poldid mutrid, seibid, tihendid, jne) TÜÜPdetailid 1. Vastab kujult mõnele standarditele 2. Mõõtmed kohandatakse antu
§ Nõuete vahelised kompromissid tulevad varajases staadiumis välja, mis omakorda aitab valida parima arhitektuuri nõuete katmiseks. Kui sa alustad väiksematest jupikestest ja suurendad järjest, siis on sul võimalik varakult probleemi märgata. • Won Kim pakutud protsess – Won Kim is Senior Advisor at Samsung Electronics. Rekursiivne/iteratiivne protsess, mis koosneb kaheksast sammust. Alustame väiksest osast süsteemist ja iteratiivselt hakkab uusi ja uusi tükke tulema. 1. Koosta esialgne paigaldusplaan(deployment plan). See annab ülevaate sellest, kuidas soovitakse rakendust paigaldada. 2. Mängi esialgsed kasutuslood läbi paigaldusplaani peal. See peaks sisaldama andmevooge läbi keskkonna, andmete sisenemisi, väljastamist ja talletamist põhi andmetüüpidega. 3
parameetreid. 29. Leksikaalne aspekt e aktionsart. Verbi leksikaalne aspekt kannab nime Aktionsart, selle all mõeldakse vaikimisi tegevuslaadi iga verbi puhul. Nt lugema on duratiiv, kuni vastupidist pole selgunud. Erineva Aktionsartiga verbidele mõjub grammatiline aspektikategooria erinevalt: duratiivide puhul on perfektiivne vorm lõpetatud, punktuaalsete verbide korral iteratiivne (korduv). Põhiklassid on: - state – seisund (olla kollane, näha, olemas olla) – ei taha imperfektiivset aspekti [oli nägemas vrdl.*I was seeing a movie] - activity – tegevus (nutma, jooksma) - achievements – sooritus , st muutused (läks katki) või dünaamilised olukorrad (märkama, tajuma) - accomplishment – saavutus, sisaldavad põhjustamist (näitama, lõhkuma)
ainete segust. Mikromanipulatsioon eri tüüpi ja kujuga tahked kandjad, igal neist on ühte tüüpi produkt. Kandjad saab füüsiliselt eraldada, produktid lahutada kandjalt ja testida. Tihti kasutatakse kolorimeetrilisi reaktsioone, aktiivsed komponendid eristuvad (nt sidumine fluorestseeruva markeriga ensüümi või retseptoriga) kolorimeetriliselt, eraldatakse ning produkt ka. Positsiooni skäneerimine e iteratiivne optimeerimine. Eelduseks on optimeeritava juhtühendi olemasolu, kusjuures juhtühend jagatakse alaühikutest, varieeritakse üht alaühikut ning leitakse selle optimum. Esimese alaühiku fikseerimise järel optimiseeritakse teist alaühikut. Eeldusteks on: o igal juhtühendi alaühikul on sõltumatu ja aditiivne roll o puudub negatiivne koosmõju o Rekursiivne dekonvolutsioon
Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada odavaimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. Link state marsruutimisalgoritm - Baseerub Djikstra algoritmil, eeldusena on kõigile võrguseadmetele teada võrgu topoloogia, kõik seadmed omavad sama infot. Arvutatakse vähima kuluga tee ühest võrgusõlmest kõigisse teistesse, saadakse ruutimistabel selle võrgusõlme jaoks. Iteratiivne pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Omadused: Iteratiivne (jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta), ise-lõpetav (ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks), asünkroonne (sõlmed ei pea ühes rütmis töötama), jagatud (iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega). Distance vectori marsruutimisalgoritm põhineb Bellman-Ford võrrandil.
sarnanema). Helista! *Helise! *Sarnane oma isaga! 2. TRANSITIIVSUS (helistama, säilitama) verbiga saab olla patsient intransitiivsus (helisema, säilima). 3. TEGEVUSLAAD: staatiline (olema, kuuluma, koosnema, kestma) dünaamiline (plahvatama, süttima, minema, vulisema). Dünaamiline: duratiivne (vulisema, minema) momentaanne (plahvatama). Punktuaalne (süttima, lõppema) momentaanne. Duratiivne: iteratiivne (hüplema) - kontinuatiivne (kasvama, sumbuma). Semelfaktiivne (ühekordne) (hüppama). (Vrd. sm hyppiä, hyppelehtiä, hypellä jne.) 4. Verbi sisemine ASPEKT: piirivõimaluseta - verbitähendus ei eelda lõppu (vulisema, kestma) piirivõimalusega (minema, ehitama, saavutama). Piirivõimaluseta on staatilised ja osa duratiivseid verbe (vulisema), piirivõimalusega momentaanid (seisatama, lõppema, ärkama, murduma) ja osa kontinuatiive (ehitama, kirjutama,
x kulude struktuuri ja erikulu analüüs x eksperthinnangute analüüs x indeksanalüüs x korrelatsioon-regressioonanalüüs x teguranalüüs x süsteemne kompleksanalüüs. Prognoosimine ja plaanimine, tootlikkuse plaanimise tsükkel Prognoosimine selgitab, millised on tootlikkuse võimalikud arengusuunad lähemas või kaugemas tulevikus. Tootlikkuse prognoosimine on iteratiivne toiming, mille võib jaotada järgmisteks osadeks: x Prognoosieelne orienteerimine o Prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine. o Baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine. x Tootlikkuse retrospektiivne uuring ja diagnoos o Tuleb arvestada ettevõtte eripäraga ja majanduskeskkonnaga. o Tootlikkuse taseme ja dünaamika analüüs. x Prognoosimise meetodite ja võtete hindamine ning valik
Distance vector marsruutimisalgoritm omavahelise suhtluse jaoks; loob, haldab ja lõpetab koos töötavate rakenduste ühendusi. Transport (transpordikiht) tagab usaldusväärse SMTP klient saadab sõnumi üle TCP ühenduse > bobi meiliserver paneb kirja bobi postkasti > bob kasutab oma useragenti et kirja Omadused: Iteratiivne (Jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta. See on ise-lõpetav, ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks), ja ,,läbipaistva" andmete transpordi lõpppunktide vahel; tagab vookontrolli ja vigade avastamise. Network (võrgukiht) - kontrollib lugeda. MIME: Multipurpose internet mail extentions. See on täiendav protokoll, mis lubab mitte-ASCII andmeid saata läbi SMTP
IP näol ning see edastatakse hostile, kes pöördus lokaalse DNS serveri poole. Päringud: o Rekursiivne - Kui lokaalne nimeserver ei oma infot antud domeeni kohta, küsib ta juurserveri käest edasi jne kuni vastus on käes, vastus tuleb alati sama teed mööda tagasi. (koormab serverit ja võtab aega). o Iteratiivne - kui nimeserver ei tea antud domeeni IP-aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust edasi küsida. Vastuste kiiremaks kättesaamiseks ja serverite koormuse vähendamiseks kasutatakse Cache’t (vahemälu) – Suvaline DNS server jätab vastused meelde ja kustutab need kui TTL (time to live) aegub. DNS records-is hoitakse [Nimi, Väärtus, Kirje tüüp, TTL].
Analüüsi läbiviimiseks on erinevaid meetodeid: x kulude struktuuri ja erikulu analüüs x indeksanalüüs x teguranalüüs x eksperthinnangute analüüs x korrelatsioon-regressioonanalüüs x süsteemne kompleksanalüüs. Prognoosimine ja plaanimine, tootlikkuse plaanimise tsükkel Prognoosimine selgitab, millised on tootlikkuse võimalikud arengusuunad lähemas või kaugemas tulevikus. Tootlikkuse prognoosimine on iteratiivne toiming, mille võib jaotada järgmisteks osadeks: x Prognoosieelne orienteerimine o Prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine. o Baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine. x Tootlikkuse retrospektiivne uuring ja diagnoos o Tuleb arvestada ettevõtte eripäraga ja majanduskeskkonnaga. o Tootlikkuse taseme ja dünaamika analüüs. x Prognoosimise meetodite ja võtete hindamine ning valik
Autoritatiivne (authoritative) nimeserver on see server, mille andmebaasis on info domeeninime ja sellele vastava IP-aadressi kohta. Teised nimeserverid ainult puhverdavad antud andmeid (non-authoritative). Autoritatiivsest serverist saab alati vastuse nimepäringule. Rekursiivne päring kui nimeserver ei oma infot antud domeeni kohta, küsib ta järgmise serveri käest edasi jne., kuni vastus on käes. (See koormab serverit, võtab aega). Vastus tuleb alati sama teed mööda tagasi. Iteratiivne (mitterekursiivne) päring kui nimeserver ei tea antud domeeni IP-aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust edasi küsida. Päringu saabumisel kontrollitakse alati kohaliku nimeserveri puhvrit. Kui seal vastust ei ole, käivitub tavaline päringute protseduur. 17. Töökindel andmeedastus ACK ,NAK , NAK free , go-back-n ,selective repeat , silding windows flow control.
Tee „headus“ tähendab reeglina madalat ühenduskulu (rahalist, ajalist, väheste ummikutega). Strateegiad: Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne – kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). 19 Hajutatud – ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). Kas staatilised või dünaamilised: Staatilised – võimalikud teed muutuvad harva. Dünaamilised – võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. 31. Link state marsruutimisalgoritm Baseerub Djikstra algoritmil, eeldusena on kõigile võrguseadmetele teada võrgu topoloogia, kõik seadmed omavad sama infot.
Näost-näkku suhtlemine. ,,Interviews are situated, face-to-face data sources" it is its very nature interactions in which researchers typically pose questions that (Yin, 1994; Eisenhardt, 1989: 34) respondents answer" · Kvalitatiivseid andmeid kogutakse kasutades ühte või mitut 3. Põhistatud teoretiseerimine iteratiivne ja induktiivne teooria meetodit, k.a. case study, intervjueerimist, vaatlusi ja teksti arendus kus vaatlused juhivad vajadust millist informatsiooni analüüsi. ,,Qualitative data are collected using one or more järgmisena kogutakse. ,,Grounded theorizing ... is the process of research approaches, including case studies, interviews, iteratively and inductively constructing theory from observations
Autoritatiivne (authoritative) nimeserver on see server, mille andmebaasis on info domeeninime ja sellele vastava IP-aadressi kohta. Teised nimeserverid ainult puhverdavad antud andmeid (non- authoritative). Autoritatiivsest serverist saab alati vastuse nimepäringule. Rekursiivne päring – kui nimeserver ei oma infot antud domeeni kohta, küsib ta järgmise serveri käest edasi jne., kuni vastus on käes. (See koormab serverit, võtab aega). Vastus tuleb alati sama teed mööda tagasi. Iteratiivne (mitterekursiivne) päring – kui nimeserver ei tea antud domeeni IP-aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust edasi küsida. Päringu saabumisel kontrollitakse alati kohaliku nimeserveri puhvrit. Kui seal vastust ei ole, käivitub tavaline päringute protseduur. 14. Usaldatav andmeedastus Süsteem peab olema võimeline töötama ka juhul, kui osa pakette läheb kaduma või andmete ülekandmisel tekivad bitivead
· mõõdab edukust tehtud tööde, mitte saavutatud tulemuste järgi Kose metoodika tugevused · ideaalne toetamaks vähekogenud projektimeeskondi ja projektijuhte või kui meeskonnaliikmed vahetuvad · tänu kindlalt paikapandud arendussammude järjekorrale ning tugevale dokumentatsioonile vastavuse kontrollile võimaldab kindlustada loodava süsteemi kvaliteeti, usaldatavust ja hooldatavust · süsteemi arenduse kulgemist on võimalik lihtsalt mõõta Iteratiivne ja inkrementaalne lähenemine Teostatakse korduvalt nö mini-Kose metoodikat. Kõiki Kose metoodika etappe viiakse läbi väikese osa peal terviksüsteemist kuni terviksüsteemi valmissaamiseni või eelnevalt pannakse paika kõik süsteemile esitatavad nõuded, mille järel teostatakse kasvatavalt ülejäänud mini-Kose metoodikat või eelnevalt teostatakse süsteemi nõuete analüüsi ja arhitektuuri disaini ning prototüüpimist, mis lõpeb töötava süsteemiga. Agiilne lähenemine
analüüsiülesande lahendamise kava koostamine; analüüsiülesande lahendamiseks vajaliku info kogumine ja kvaliteedi kontroll; analüütiliste näitajate valik ja nende väärtuste väljaarvutamine; näitajate analüüs ja võrdlus; analüüsi tulemuste üldistamine ja lahendusvariantide väljapakkumine. 30. Milles seisneb otsuse ettevalmistusprotsessi iteraktiivne olemus? (iteratiivne – korduv?) - Otsustusprotsessi etappide iteratiivne olemus seisneb selles, et kuigi analüütiline otsustusprotsess toob välja otsuse tegemise järjekorra, siis ei tulene sellest veel tegelik etappide järjestus. Igal etapil toob analüüs tavaliselt välja erinevad võimalused ja tuleb teha valik edasiliikumise mingi variandi kasuks. 31. Milliseks kolmeks suureks osaks võib jaotada otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi?
Andmebaasi ja rakenduse server OS: Linux Veebiserver: Apache Web Server Andmebaasisüsteem: Oracle Rakenduse loomise vahend: php Töötaja töökoht: Töötaja töökoht on realiseeritud php-s ning paikneb veebiserveris. Töötaja saab süsteemile ligi üle Interneti. Vaja läheb üksnes IE või Mozilla Firefoxi. 8 4 Arendusvaade 4.1 Arendusstrateegia Arendusstrateegiaks valiti iteratiivne arendusprotsess. Kui strateegia etapis vaadatakse süsteemi tervikuna, siis alates analüüsi etapist vaadatakse süsteemi iteratsioonidena. Antud süsteemis on iteratsioonideks pädevusalade vaadete kasutusjuhud. Alljärgnevalt kirjeldatakse etapid, mida läbitakse süsteemi kui terviku arendamisel. Strateegia etapp · Infosüsteemi nõuete välja selgitamine ja fikseerimine · Üldise infosüsteemi kava loomine
Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam. Vaadatakse üle tema otsesed naabrid ning kui mõni tee oli lühem, kui eelmise naabri juurest, siis märgitakse see endale üles ning jäetakse meelde, et selle tipu kaudu oli sinna odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Omadused: Iteratiivne (jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta), ise-lõpetav (ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks), asünkroonne (sõlmed ei pea ühes rütmis töötama), jagatud (iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega). Distance vectori marsruutimisalgoritm põhineb Bellman-Ford võrrandil, mis on järgnev: dx(y)=minv{c(x,v)+dv(y)} See tähendab sisuliselt seda, et kõigepealt minnakse x'st v'sse (v on mingi suvaline
geda nende ekvivalentseks pikkuseks tegelik pikkus, jagatud ahelate arvuga. Saadud ligikaudsete võimsuste järgi liinides valitakse nende esialgsed öko- noomsed ristlõiked. Vastavalt valitud juhtmete takistustele arvutatakse võim- suste jagunemine ning kontrollitakse ristlõigete ökonoomsust. Liinides, kus esialgsed valitud ristlõiked ei ole nüüd enam ökonoomsed, tuleb neid muuta ning teha uus võimsuste jagunemise arvutus ja ristlõigete ökonoomsuse kont- roll. Kuna selline iteratiivne protsess koondub väga kiiresti (tänu standardsete ristlõigete diskreetsusele), pole edasine täpsustamine tavaliselt enam vajalik. Mitmesuguste kitsenduste kontroll suletud võrgu puhul toimub tavalises kor- ras. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 56 3. REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMISSEADMETE VALIK 3.1. REAKTIIVVÕIMSUSTE BILANSS
.Aga siis läheb ta aeglasemaks ka. .Seega jõuame vähem käike läbi vaadata. •Enamik nõkse on seotud käikude puu vähendamisega: ei ole vaja kogu puud läbi vaadata. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 39 Sorteerimise nõks otsingu kiirendamiseks •Sorteerida variandid seisust X enne otsingut ära: alustada tõenäoliselt paremate käikude proovimisega. .Suurendab tohutult alpha-beta efekti! .Kuidas sorteerida? •Iteratiivne süvenemine. Teeme: .algul täisotsingu sügavuseni 2, .siis uue täisotsingu sügavuseni 4, .siis uue täisotsingu sügavuseni 6, ..... jne .... .iga kord kasutame eelmise otsingu tulemust sorteerimiseks! ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 40 Nõksud •“Killer moves”: jätame otsides meelde eriti head käigud: .nii masinal kui vastasel .proovime kõigepealt varasemast meelde jäetud eriti häid käike •“Quiescence search”: mõnda haru otsitakse sügavamalt:
olukordade läbimängimise ja analüüsimisega, nimetatakse sellist situatsiooni vangi dilemmaks (selle puhul on evolutsiooniliselt stabiilseks strateegiaks vastastikune petmine, olgugi et see toob igale isendile keskmiselt vähem kasu kui vastastikune koostöö). Üksikuid kohtumisi koostööpartnerite vahel ei ole alati õige käsitleda sõltumatute sündmustena, vaid et tihti on tegemist üksteisega seotud järjestikuste kohtumiste jadaga – nn iteratiivne vangi dilemma. Sellised mudelid näitasid: selleks, et koostöö saaks vangi dilemma tingimustes toimida, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) isendid peavad seltsingus koos elama piisavalt kaua, et üksteise teenetele vastuteene osutamise vajadus oleks väga tõenäoline; 2) isendid peavad olema võimelised üksteist individuaalselt ära tundma ja mäletama teise käitumist eelmisel korral; 3) petjate suhtes tuleb kasutada karistamist. Milline on optimaalne karistusstrateegia
annaabi.ee 
