kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Saak sõltub tema enda suurusest. Elektriangerjas avastab saagi elektrielundite abil, nad suudavad teha kindlaks isegi liikumatu saagi asukoha.Kui nad on saagi avastanud, saadavad nad välja elektrilaengu, mis halvab või tapab saagi. Elektriangerjal peaaegu puuduvad hambad, seega võib arvata, et ta neelab saagi alla. Elektriangerja paljunemise kohta pole praktiliselt mingit teavet. Pole õnnestunud veel ka selgeks teha selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks teha. Võimalik, et elektriangerjad kasutavad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Mingil ajal kaovad angerjad vaateväljast ja ilmuvad teatud aja möödudes välja, saatjateks umbes 10cm pikkused pojad
Noored elektriangerjad tekitavad väiksemaid umbes 100 voldiseid elektrilööke. Elektriangerjad on võimelised muutma elektrilöögi pinget, kasutades madalamaid pingeid saagi otsimiseks ja kõrgemaid saagi uimastamiseks või enda kaitsmiseks. Kui angerjas on ärritunud, on ta võimeline tekitama pidevat elektrilist pinget perioodiks, mis on vähemalt tund aega pikk ilma, et ilmutaks väsimuse märke. KÄITUMINE Kuigi elektriangerjal on potentsiaali olla üsna agressiivne loom, ei ole ta seda. Nad kasutavad elektrielundi laenguid ainult saagi püüdmiseks ja enesekaitsel. Nõrku elektrielundi laenguid kasutab ta elektrolokatsiooniks ning samuti tundmatute asjade kindlaksmääramiseks. See on eriti tähtis kuna nad näevad väga halvasti. Nad on öise eluviisiga, elavad mudases pimedas vees, seetõttu nad toetuvad ümbruse tajumisel elektrile. Elektriangerjad peavad jääma suhteliselt
umbes 15 kg. · Puhanud rai võib anda 8 ampri tugevust voolu pingel 300 volti. · Ehituse poolest on elektrirai elektrielundid üsna sarnased galvaanielementide patareiga. MAGEVEE KALAD · Mageveekaladest toodab kõige suuremat elektrit elektriangerjas. Kuna magedas vees levib elektrivool halvemini kui soolases merevees, peavad magevee kalade elektrielundid tootma suurema võimsusega elektrit. Elektriangerjal on koguni 3 elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme elundit pole tal saagi halvamiseks vaja, kaks on vajalikud orienteerumiseks ja saaklooma väljapeilimiseks. Relvana kasutatav elektrielund paikneb sabas ja on jaotunud kaheks. Soki saanud saakloom tardub paigale, kuid löögi võimsus on piisav, et tappa parajasti vees olev inimene või hobune. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osadel kalaliikidel on elektrielundid
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
