Lehetäid on väikesed, maksimaalselt 5 millimeetri pikkused õrnade kehakatetega putukad. Esineb nii tiivulisi kui tiivutuid vorme ja erinevused nende vahel ei piirdu ainult tiibade olemasolu või puudumisega. Isegi ühe ja sama liigi järglased võivad erinevatel aastaaegadel erineda oma kehaehituse ning funktsioonide poolest. Enamik lehetäide liike jõuab aastas saada mitu põlvkonda järglasi. Moonidel elutsev lehetäi on sigimisvõimeline juba kaks nädalat pärast koorumist. Lehetäidel on välja arenenud ideaalne sigimistehnika. Sügisel munevad viljastatud emased munad, mis elavad üle ka kõige karmima pakase. Kevadel ja suvel paljunevad lehetäid sugutult. Emane on võimeline sünnitama peaaegu lugematul hulgal uusi lehetäisid. Lehetäid esinevad tervel maakeral, arvukaimalt soodsama kliimaga vöötmetes ja troopikas. Allikad: Loomariigis kaart nr. 30 http://et.wikipedia.org/wiki/Lehetäilised
(punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad riided, vibratsioon, erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine), II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine), III Vananemise staadium e. raukumisperiood I Jagunemine 1) Profaas : tuuma membraanid lagundatakse kromosoomid keerduvad kokku tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas:
Normaalne sünnitus – laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus – saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? 1) Juveniilne e.noor järk – elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teiste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2) Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline periood – väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest enne on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3) Vananemine ehk raukumine – haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused; lõppeb surmaga 21. kuidas jaotatakse kasvamist? 22. Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta
Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda veel täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda võivad mõjutada ka keskkonnategurid. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist surma. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimesi elustada. Nii näeb välja organismi areng.
kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju. Lootelehtedest arenevad elundid. 22. päeval alustab elutegevust süda. Otsene areng- vastsündinu sarnaneb täiskasvanuga. Moondeline areng- erineb vastsündinu täiskasvanust ja muutub selleks läbi vahestaadiumi. Täismoondega- putukad-vastne-nukkub-valmik. Vaegmoondega-jääb ära nuku staadium, prussakad, lutikad. Juveniilne orgnism kasvab tema elundkondade talitlus ja rflektoorne tegevus täiustub. Noorjärk e. juveniilnes., sigimisvõimeline e. generatiivne s., vananemisperiood. Kliiniline surm võib kesta 5 minutit. Eelneb enne bioloogilist surma, hingamine, kesknärvisüsteemi ja südametöö lakkab.
(Lutra lutra) Saarmas on saleda keha ja pruuni tiheda karvkattega kärplane. Tal on veekindel ja väga vastupidav karvkate. Euroopa saarmas on osav loom. Ta elab kaljustel mererannikutel ning mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saarmapojad õpivad ujuma
veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht
kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 2. Sigimisvõimeline elujärk e generatiivne: järglaste andmine, jätkub kohastumine 3. Raukumine ehk vananemisperiood elundkondade talitluse häired, elutegevuse aeglustumine, muutub välisilme 4. Surm a) kliiniline b) bioloogiline Vananemine Algab inimesel viljastumise hetkest. 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk
Kehavälisel viljastumisel on väga suur sugurakkude arv,sest viljastumine on juhuslik,vaenlaste olemasolu ja ebasootsad keskonna tingimused 4.Kehasisene viljastumine? Kehasisene viljastumine esineb imetajatel,lindudel ,roomajatel ja lülijalgsetel 5.Vaegmoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid esineb nt rohutirtsudel 6.Lootejärkse arengu põhi etappid? Juveniilnestaadium e noorjärk , generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk, raukumine e vananemis periood 7.Agoonia? Agoonia on faas enne kliinilist surma teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jätkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, järgneb kliiniline surm. 8.Kliiniline surm? Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused ,kliiniline surm võib kesta 5 mine. 9.Pärilikkus?
a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone. Nt: kahepaiksed, kalad. Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng: Idand- kujunevad välja vars, juur ja lehed. b)Juveniilses staadiumis areneb toimiv juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv, moodustuvad lehed.Kasvuperiood c)Generatiivne areng: Toimub peas tekkivad tolmuterad ja emakasigimikus areneb munarakk. d)Vananemisperiood- algab kohe peale viljade ja seemnete valmimist.
käigus. Täismoondeline Kolm staadiumit: vastne, nukk, valmik Vaegmoondeline Kaks staadiumit: vastne ja valmik Otsene vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega arengu plussid: 1. Väiksem konkurents toidule 2. Väiksem konkurents elupaigale 3. Kaitseb keskkonna eest 4. Pikendab eluiga Otsene Moondega Roomajad Putukad Linnud Kalad Imetajad Kahepaiksed Arengu staadiumid: 1. Juveniilne sündimisest kuni murdeeani 2. Generatiivne(sigimisvõimeline) Murdeeast kuni u 45 eluaaastani 3. Vananemisjärk u 45 kuni surm Surm Kliiniline Puudub hingamine, südametöö ja närvisüsteemide töö Bioloogiline ajusurm, lõplik Agoonia Seisund, mis eelneb surmale. Organism kasutab ära viimased varud, et surma vältida.
täiskasvanud organismile Täismoondega areng Vastsündinu erineb Liblikas täiskasvanud organismist Vaegmoondega areng Vastsündinu erineb Konnad, rohutirts täiskasvanud organismist 14. Nimeta loote järgse staadiumid! o Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) o Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) o Vananemise staadium e. raukumisperiood ( kogu organismi taandareng )
Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema (asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1) noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel toimub lootejärgne areng 1) seemne idanemine 2) vegetatiivne areng, kus kujunevad välja juur, vars ja lehed, järgneb samas perioodis kasvamine. Õisi veel ei ole. 3) generatiivne areng arenevad õied, seemned ja viljad. 4)Vananemisperiood.
viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng: Vastne , siis nukk, siis valmik ja seejärel täiskasvanud organism. Vaegmoondeline areng. Vastne, siis valmik ja seejärel täiskasvanud organism. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Näiteks liblikad. Vaegmoomdeliselt arenevad näiteks rohutirtsud, prussakad, lutikad. Lootejärgse arengu peamised etapid: 1. Noorjärk ehk jubeniilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium 3. Vananemisperiood
Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe Lootejärgsed arengustaadiumid: 1. Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale) 3. Vananemis periood, millega kaasneb raukumine Vananetakse kõikidel tasemetel (DNA, hormoonid, ensüümid). See haarab tervet organismi. Eluiga on määratud geneetilisest materjalis ja keskkonna teguritest. Bioloogiline kaitse vananemise eest: 1. Väga pikk suguküpsuseelne areng. 2. DNA vigade leidmine ja parandamine 3. Organism kindlustab enda sisekeskonna stabiilusese 4
kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond *BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. *Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood. *Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. * Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine · Blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete
15. Kirjeldage sünnitust. Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega (tuhud). Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täieneb. b. Generatiivne stadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, välisilme muutub. 18. Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingemistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused
2)Keemilised: ravimid, alkohol ja narkootikumid 3)Bioloogilised: pärilikud haigused, toitumisega seotud Otsese arengu puhul on organismi järglane on sarnane oma täiskasvanud organismiga, aga moonde arengu puhul nad erinevad. Lootejärgne areng: 1)Juveniilne staadium e noorjärk: Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad(käima või lendama õppimine, toituma.) 2)Generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk: Enamiku loomaliikide ontogenees lõpeb, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist 3)Vananemisperiood: Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmed haigused ning lõpuks elutegevusprotsessid aeglustuvad.
2,7....5 kg 7. kuidas jaotatakse postembrüonaalne areng? Iseloomusta vorme ja staadiume POSTEMBRÜONAALNE ARENG OTSENE MOONDELINE inimene kahepaiksed putukad imetajad kalad linnud täismoone vaegmoone roomajad Lootejärgne areng: noorjärk e. Juveliine staadium sigimisvõimeline e. Generatiivne vananemis e. Seniilsus staadium 8. mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm? Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südametöö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises. 9. mis on partenogenees? Uue organismi areng viljastumata munarakust.
(Suurem osa putukaid nt. liblikad) (Rohutirtsud, prussakad, lutikad) Muna-vastne(meenutab ussikest)- Puudub nukustaadium nukk(puudub aktiivne elutegevus)- Järglane muutub vanema sarnaseks valmik. aktiivse elutegevuse käigus. 1) Noorukijärk e. JUVENIILNE STAADIUM organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 2) Sigimisvõimeline e. GENERATIIVNE STAADIUM 3) VANANEMIS STAADIUM, sellega kaasneb raukumine Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sültub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Agoonia- iseloomulik kõigile kõrgematele loomorganismidele. Kaob teadvus ja pulss, hingamine aglustub. Abi puudumisel järgneb kliiniline surm. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus, võib kesta 5 minutit ja peale
nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond 19.Biogeneetiline reegel-loode kordab arengus liigi ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e.juveniilne staadium- algab sünniga 2.sigimisvõimeline e.generatiivne staadium 3.vananemisperiood ja raukumine 4.surm 23. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega-roomajad, linnud, imetajad Moondeline areng- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selle sarnaseks läbi vahestaadiumite-selgrootud. 24. Täismoondeline areng-munast väljub vastne,siis luutub nukuks, valmikuks-liblikad Vaegmoondeline areng-jääb ära nukustaadium- rohutirtsud, prussakad, lutikad. 26
Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud. Täismoone: muna->vastne>nukk>valmik(täiskasvanu), nt liblikad, kahetiivalised, mardikad, kiletiivalised. Vaegmoone: muna>vastne>valmik, nt ritsikad, lutikad, kiilid. Taastumine on kas normaalne- vana raku asemele tekib uus, või vigastusjärgne- haava paranemine, regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine. 8.Noorjärku e. juveniilne staadium kasvab organism, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sigimisvõimeline ajajärg e.generatiivne staadium - imetajad enam ei kasva, kalad kasvavad, organismid paljunevad, taastuvad, enamik organisme ei jõuagi sigimisvõimelisest elujärgust edasi, kõige kauem kestab postembrüogenees taimedel ~1000-2000a, kilpkonnad 120-130a Vananemisperiood elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, muutub looma välisilme
1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5.
Moondelise arengu (kalad,kahepaiksed,lülijalgsed) puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismit ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Nukukestast väljub valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Noorjärk ehk juveniilne staadium ja sigimisvõimeline elujärku e generatiivne elujärk. Seniilne- raukusperiood- lõpeb surmaga. Nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemelt. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma
Nukul aktiivne elutegevus puudub. Ehituslikud muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. 6. Vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad elutegevuse käigus. Nt rohutirts. 7. Lootejärgse arengu põhietapid 1) noorjärk e juveniilne staadium algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Selles staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus täiustub. 2) sigimisvõimeline e generatiivne staadium. 3) vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistest mehanismidest ja keskkonna teguritest. 8. Agoonia enamiku elundkondade talitlus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Agooniale järgneb kliiniline surm. 9
kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 16.Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus . b. Generatiivne staadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – sellega kaasneb raukumine, lõpeb surmaga. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18.Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kiinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. Kliiniline
kokkutõmbed *normaalne rasedus kestab 9 kuud ehk 37-42 nädalat, sünnikaal 3,5-4,5 kg ja pikkus umbes 50 cm Moondeline ja otsene areng erinevused. *otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt vanemaga, moondega arengu puhul aga mitte Organismide lootejärgse arengu jaotamine kolmeks etapiks - mis neid iseloomustab? 1.juveniilne staadium- algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni 2.generatiivne staadium- sigimisvõimeline 3.vananemisperiood- muutused organismis, elutegevusprotsessid aeglustuvad
kopsud. Mesoderm Skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid 11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine 2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid 3) Füüsikalised teratogeenid mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine, kuumus 13.Ontogeneesi etapid. 1) Viljastumine 2) Juveniilne etapp 3) Sigimisvõimeline etapp 4) Vananemisperiood 5) Surm 14.Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnatingimustest. Vananemise ilmingud kortsud, hallid juuksed, meelte nürinemine, terviseprobleemid. 15.Eluslooduse riigid. 1) Bakterite riik prokarüoodid, ainuraksed, hetero- ja autotroofid
kiilid) Toimuvad järjestikused staadiumid ehk elujärgud: 1. Juveniilne staadium ehk noorjärk. Algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi: tugevneb tugi- ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö. 2. Sigimisvõimeline ehk generatiivne elujärk. Toimub järglaste saamine. 3. Vananemise staadium (raugastumine). Kõik elutalitlused hakkavad aeglustuma. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus, elustamine on võimalik. Bioloogiline surm- aju- ja närvisüsteem ei tööta, elustamine pole enam võimalik. Taime areng. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed:
Embrüonaalne induktsioon-lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid-Biogeneetiline reegel(Ernst Haeckel ja Fritz Müller XIX teine pool). Otsene(imetajad, selgroogsed) ja moondeline areng- täismoondeline areng(putukad) ja vaegmoondeline-pole nukkumist. Lootejärgne areng: juveniilne e noorjärk, generatiivne e sigimisvõimeline staadium. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemilisel. Taimede lootejärgne areng: algab seemne idanemisega. Jaguneb vegetatiivseks (idandvegetatiivsed organid(juur, vars, lehed)juveniilne
Moondega e. Kaudne (metamorfoos) munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Moone: kalad ja kahepaiksed ARENGUETAPID 1. Juveniinne staadium e. Noorjärk algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni. 3. Vananemine elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, tekitavad haigused ja surm. 4. Surm - I agoonia vahetult surma ennuseisund. Elutähtsate elundite talitlus on niivõrd aeglane, et ei ole märgatav. II kliiniline surm elutalitlus on lakanud. Elustatav 3-5 min. III bioliigiline surm närvirakud on hävinenud, elustamine pole võimalik. Taimede areng idukujunemine
On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik 2. Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. Postembrüonaalse (sünnijärgse) arengu etapid inimesel 1. Juveniilne e.noor järk elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2. Sigimisvõimeline periood väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest ennem on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3. Vananemine haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused. Enne surma tekib agoonia: elundkonnad veel talitlevad, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad
Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne(käimine või lendamine) tegevus täiustuvad. Toitumisharjumuste omandamine ja kohanemine mitmesuguste elukeskkondade ja situatsioonidega. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused ning algab ovogenees või spermatogenees. Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline elujärk Iga isend püüab anda võimalikult palju järglasi. Algab suur sugutung. Olenevalt väliskeskkonna ohutusest saadakse vastavalt nii palju järglasi. · Sisalikud kuni tuhat aastas · Kotkad 1....3 muna · Imetajatel korraga tavaliselt 1, vahel kaks järglast Vananemisperiood ehk raukumine Lõppeb surmaga Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused. Elutegevusprotsessid aeglustuvad.
Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel täismoondeks ja vaegmoondeks. Moondega arenevad selgrootud, kalad, kahepaiksed. Vaegmoonde juhul puudub nukustaadium. Muna- vasne- nukk- valmik. Roomajad, linnud ja imetajad on otsese arenguga. Imetajatel on noorjärk- sigimisvõimeline järk- vananemisperiood. Ptk. 26 Linnud ja imetajad on enamasti pesahoidjad ja nad hoolitsevad kas lühemat või pikemat aega oma järglaste eest. Ülejäänud selgroogsed jätavad oma monad ja vastsed saatuse hoolde ehk nad on pesahülgajad.
Lootekahjustused tekivad : ravimitest, alkoholist, narkootikumidest, olmemürgid, raseda haigestumine 12 .Kuidas ja miks suhtud aborti, selle keelustamisse? 13 .Ontogeneesi etapid. ONTOGENEES looteline areng lootejärgne areng 1)kobarloode 1) juveniilne periood 2)põisloode 2)sigimisvõimeline periood 3) karikloode 3) vananemisperiood 14 .Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil tasemeil. Elundkondade talitlused häiruvad, viljakus väheneb, tekivad haigused. 15.Eluslooduse riigid. Bakterid amööb, kingloom Protistid vetikad Loomad kaamel, muul, lõvi Taimed kartul
kromosoomistik. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline- kalad, kahepaiksed. 2. Kehasisene- lülijalgsed, roomajad, linnud, imetajad. 6) Nimetage organismide lootejärgse arengu viisid, selgitage ja tooge näiteid. Organismi lootejärgses arengus eristatakse kolme arengujärku: · Noorjärk ehk juveniiline staadium algab organismi sünniga ning kestab sigimisvõime saabumiseni, sel perioodil organism kasvab. · Sigimisvõimeline arengujärk. · Vananemis- ehk raukumisperiood. 7) Selgitage, millest sõltub organismide eluiga. Eluea pikkus sõltub eelkõige isendist ja organismide eluolust. 8) Mõisted spermatogenees ja ovogenees. Spermatogenees on seemnerakkude ehk spermatosoidide areng mehel. Ovogenees on munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel. 9) Võrrelge spermatogeneesi ja ovogeneesi. Spermatogenees spermatogooni küpsemine küpseks spermiks, mehel vahetuvad spermid teatud aja tagant.
Kõhupressi kasutades surub ema lapse, pea ees, läbi emakakaela ja tupe oma kehast välja. Kohe pärast sündimist alustab laps hingamist ja tema veri hakkab ringlema läbi kopsude. Veidi aja pärast eraldub emakast platsenta- väljuvad päramised. Organismide loote järgne areng Algab sünniga ja lõpeb surmaga. Ontogenees- indiviidi areng viljastumisest surmani. Loote järgse arengu etapid: 1. juveniilne elujärk e noorjärk- Sünnist suguküpsuseni 2. sigimisvõimeline järk 3. vananemine e raukumine- Organismis toimub kõikide protsesside aeglustumine. Raukumine lõppeb Agoonia- kõigile kõrgematele organismidele omadele. Ei reageeri välisärritustele. 4. Kliiniline surm- kestus on 5 minutit. 5. bioloogiline surm- Elustamine on võimatu. Ajukahjustus. Kordamisküsimused 1. Rakkude jagunemine. (interfaas, mitoos, meioos). 2.spermatogenees e spermide areng. 3.ovogenees e munaraku areng. 4.Inimese viljastumine. 5. Menstruaaltsükkel
I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood Vananemine 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus
Moondeliselt arenevad konnad, kalad. Moondeline areng jaguneb veel ise: a) täismoondeline areng putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium. Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik b) vaegmoondeline areng prussakas: on samuti muna ja vastne, aga nukustaadium jääb ära. Juveniilne staadium noorstaadium Generatiivne staadium sigimisvõimeline staadium (pärast seda eriti ei jõua loomad edasi) Vananemisperiood kaasneb raukumine. Loodudses ei leidu raukunuid loomi, sest nad ei suuda olla konkurentsis Vananemine algab kohe kui tekid. Mida vanemaks saad, seda rohkem vigu hakkab tekkima jne. rakud ei jagune nii kiiresti, nendesse kuhjuvad jääkained, veresooned jäigastuvad. Keskkonna tegurid peavad soosima elamist. On olemas teatud bioloogilised katised vananemise eest
Saarmas saab vees väga osavalt liikuda. Saarmas peab kaladele jahti nii, et ajab nad kusagile pimedasse nurka. Seal haarab ta kala oma hammaste vahele. Saagi söömiseks tuleb ta veest välja. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümnenädalastena, kui neile on kasvanud selga esimene mitte märjaks saav karvkate. Algul peavad nad jahti kõikidele liikuvatele loomadele ja putukatele. Aga varsti õpivad nad eristama head saaki halvast. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Isasel võib oma piirkonnas olla mitu emast. Kui emane on isase vastuvõtmiseks valmis, veedavad nad mitu päeva koos ja paarituvad paari päeva jooksul mitu korda. Pojad tulevad ilmale maaaluses urus, kus vesi on lähedal. Urg võib olla puujuurte all või saarma poolt suuremaks tehtud jäneseurg. Esimesed kuus nädalat on pojad väga abitud ja püsivad elus vaid tänu emapiimale. Isasloom aetakse pärast poegade ilmaletulekut minema
evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisemas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimese paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada vääraarenguga last, tuleb sel perioodil hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda mõjutavad ka keskkonnategurid. Inimestel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Biloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimese elustamiseks. 6.PÄRILIKKUS: Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Iga isendi
o Moondega – noorjärk erineb oluliselt nii ehituliselt kui talituliselt vanemorganismiga Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Postemrbrüonaalse arengu etapid 1. Juveniinne staadium e. noorukiiga – algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk – algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni. 3. Raugaiga – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, tekitavad haigused, lõppeb surmaga. INTERFAAS – DNA on kahekordistunud, rakk paisunud ja mitokondrid pooldunud. Kromosoomid on kahekromatiidilised. Ühe kromasoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Tsentromeer jagab kromosoomi kaheks kromosoomi õlaks. PROFAAS – kromosoomid keerduvad kokku, laguneb tuumamembraan,
viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood 2. Pärilikkus Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. Sugulisel paljunemisel saab iga järglane kaks geneetilise informatsiooni komplekti, ühe isalt, teise emalt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks juuste värv,silmade värvi või veregrupi kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad
Ülesanded · Annavad energiat · Ehituslik funktsioon · Talituslik · Kaitsefunktsioon · Varuaine funktsioon 2.Lootejärgne areng, organismi arenguetapid. Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arngut. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematele. Arengu esimest perioodi kuni sigimis saabumiseni, nimetatakse noorjärguks ehk juveniilseks staadiumiks,. Arenguetapid: juveniilne saatium, sigimisvõimeline järk, raugastumis- e vananemisperiood 7.pilet. 1.Lipiidid rakus, nende ülesanded. Ülesanded : · Energeetiline annavad kõige rohkem energiat · Ehituslik biomembraanide koostises · Varuaine loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes,viljades. · Kaitse rasvkude kaitseb siseelundeid, on halb soojusjuht. · Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele
32nädal- kõik elundkonnad on välja kujunenud. Tohutult suurenenud, ei saa vabalt liikuda enam. 40- nädal on normaalen sünntiusaeg. Moondeline areng erineb otsesest:moondeline-vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud org, muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite(selgrootutel ja mõnel selgroogsel) otsene-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega(roomajatel, lindudel, imetajatel) Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid-noorjärk e.juveniilne staadium; sigimisvõimeline e.generatiivne staadium. Juveniilses staadiumis toimuvad loomorg järgmised muutused-(org sünd kuni sigimisvõime saabumine).Tugevneb tugi-ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüs, muutub sisesekretsiooninäärmete töö-suguelundkonna väljaarenemine. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees/spermatogenees. Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist. Vananemisega kaasnevad muutused in
organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Reflektoorse tegevuse areng võib seisneda nt. kõndima õppimises, toitumisharjumuste omandamises ja elukeskkonnaga kohanemises. Sel perioodil hõlmavad muutused kõiki elundkondi: tugevneb liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne staadium(sigimisvõimeline elujärk) arenguetapp, mille käigus toimub suguline paljunemine. Nendele staadiumitele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Isendi individuaalne areng lõppeb surmaga. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18. DNA ehitus Desoksüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid.
Jätkub elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele- müra äratab üles. 40 nädal: normaalne sünni aeg. 45-55 cm, 2,7-5 kg. 4.7. Organismide lootejärgne areng. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Nimetage lootejärgse arengu peamised etapid. 1.noorusjärk e juveniilne staadium. 2.sigimisvõimeline e generatiivne st. 3.vananemis e raukumis st. 4.surm. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Organism kasvab, tema refektoorne tegevus ja elundkondade talitus täiustuvad. (tugevneb tugi- ja liikumissüsteem, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, suguelundkondade väljaarenemine, sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees või spermatogenees). Miks enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus?
elatakse ebasobivad keskkonnatingimused · nukust väljub valmik VAEGMOONDELINE areng · vahele jääb nukustaadium · kõik muutused toimuvad järkjärgult aktiivse elutegevuse käigus Lootejärgse arengu peamised etapid · noorjärk ehk juveniilne staadium · algab organismi sünniga ja lõpeb sigimisvõime saabumisega · organism kasvab; elundkondade talitus ning käitumine ja kombed täiustuvad · sigimisvõimeline ehk generatiivne staadium · vananemisperiood Vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel · organismi tasemel tingitud pärilikest teguritest ja keskkonnatingimustest · organismi areng lõpeb surmaga · enne surma agoonia pulss lakkab, teadvus kaob, hingamine aeglustub · kliiniline surm südame ja hingamistegevus, kesknärvisüsteemi talitused lakkavad
1. Missugusesse hobuste Equus perekonda kuuluvad järgmised: Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri
Moondega (täismoone, vaegmoone) a) vastne- nukk -valmik nt. liblikad b) vastne- valmik nt. konn Moondeta vastsündinu sarnaneb üldplaanis oma vanemaga, mõtmetelt tunduvalt väiksem. Ta kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus. Iseloomulik lindudele, roomajatele, imetajatele. Juveniinne iga- organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused ja algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne, sigimisvõimeline eljujäik, organism annab järglasi. Vananemisperiood- eluslooduse kõigil organiseerituse tasemel, naistel menopaus. Agoonia- surmaeelne seisund Kliiniline surm- lakkab südame ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused (võib kesta kuni 5 min) Bioloogiline surm- südame ja hingamistegevus ning närvisüsteemi talitused on lakanud (kauem kui 5 min), ajurakud hävivad Erinevus- kliinilisest surmast saab inimest välja tuua (elustada), bioloogilisest surmast ei saa. Pärilikkus
annaabi.ee 
