võib olla 40 ja enam poega. Isaslinnud koonduvad juuniks kaugetele pankatele sulgima. Toitumine Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3-4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Paljunemine Maiesimeses pooles on pesas 3-8 rohekat muna. Pojad kooruvad alates mai keskpaigast ja saavad lennu võimeliseks juulis-augustis. Kes/mis ohustab hahki? Hahi põhi vaenlasteks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toitub enamik suuri kajakaid just haha poegadest. Üks haha poeg on just paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Seetõttu on mõnel pool (nt. Soomes) hakatud prügimägedel massiliselt merikajakaid tappma ja teisi suuremaid kajakaid tapma (ühe püügiga on kätte saadud üle 10 000 linnu) ja selle tõttu on haha arvukus tõusma hakanud. Pildid hahast Huvitavat Haha endine nimi oli eiderhani
" Tuuline rand Sisu On maalitud Aadu Hindi romaanile "Tuuline rand" Pildil on kujutatud raamatu tegelast, kes vaatab murelikult merele. Arvan, et ta muretseb kellegi pärast, kes seilab merel Mäslev meri kujutab teose meeleolusid ning tegelaste tundeid Kompositsioon Dünaamiline kompositsioon (pildil on jäädvustatud lindude lendamine, mere mäslemine, tuule keerutamine) Esiplaanil on mureliku ilmega naisterahvas Tagaplaanil on kujutatud tormine meri, sellel seilav laev ning kajakad Pilt on üsna udune ning hägustatud Paigutus Pildi keskel on murelik naine All paremas nurgas on kujutatud laeva Pildi vasak pool on jäätud mere ja taeva kujutamiseks. Naisest vasakule ja paremale jäävad kajakad Värvid Tegemist on söemaaliga Väga hästi on kasutatud kontrastsust Valdavalt määrdunud toonid Tagaplaanil olev laev on kujutatud tumedana, taevas pigem heledana Kõige suurem rõhk on pandud mere kujutamisele Põhjus Okas joonistas selle pildi "Tuulise rand" raamatu jaoks
Meeste varjupaik Kuna ma kuulsin eelnevalt, et teater No lavastus Kajakad ei meeldinud kellelegi, siis otsustasin ma, et ma ei lähe seda vaatama. Ma usun, et ma jõudsin arukale lahendusele, sest ega Von Krahli Kajakad mulle ka eriti ei meeldinud. Selle korvamiseks läksin ma VAT teatrisse Meeste varjupaika vaatama ja nautima. Senistest käikudest meeldis see mulle väga kuid Hirvekütt oma matsliku kõnepruugi ja huumoriga ületas seda. Hommik algas mul veidi raskelt, sest eelnev öö kurnas mind ära. Kuid ma ei lasknud end pohmellist ja väsimusest häirida, sest etendus meeldis mulle väga palju. Eriti rõõmus olin ma istmete üle, sest need olid pehmed ning mugavamad kui eelnevad. Ning
JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS Pühendan tõelisele Johnatan Merikajakale, kes elab meis kõigis. ESIMENE OSA OLI HOMMIK JA uus päike puistas kulda üle tasase mere säbarlainetuse. Miil kaldast sõbrutses kalapaat veega ning kutse HOMMIKUEINEKS kõlas õhus, kuni tuhanded kajakad kilades-kakeldes rappesaaki nõudma jõudsid. Vilgas päev oli taas alanud. Kuid kaugel kaldast, paadist ja hõimukaaslastest lendas Jonathan Livingston Merikajakas ihuüksi. Saja jala kõrgusel lainesäbrust sirutas ta oma lestjalad välja, ajas noka õieli, püüdis kramplikult hoida oma tiibu valuliselt pöörlema kiskuvas vinkelkaares. Neid kaardus hoida oleks tähendanud, et ta suudab vallata
Tugevate lihastega Üldpikkus 43 cm Voolujooneline sulestik Jalad on lühikesed Teravad ja pikad tiivad Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad pesitsuspaigad kaovad Eestis 5paari Euroopas 12000 25000 paari. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALPER.ht m http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.ph p?page=liigitutvustused_liik&id=39
iga vahetund valmistasime kaunistusi. Me saime isegi õpetajalt kiita. Õnneks möödus päev kiirelt. Tundide lõppedes jooksin alla garderoobi, et kiiresti koju saada. Kuna õpilasi oli palju pidin trügima ja nende vahelt pugema, et oma välisriideid kätte saada. Väljudes koolimajast liikusin läbi Lepistiku pargi nii nagu ma ka hommikul kooli tulles. Lepistiku peatuses pidin muidugi ootama, sest minu bussini oli aega veel 6 minuti. Peatuses seistes jäid mulle silma kajakad, kes liuglesid taevavõlvil ja jalutasid inimeste vahelt läbi. Eemal pildusid algklassi poisid partidele saia. Peagi ühinesid partidega suured kajakad ja isegi varesed, kes muidu puude otsas tähtsalt kraaksusid. Sõpruse puiesteel kihutasid autod ilmselt kas koju, poodi, tööle või kuskile mujale. Inimesed möödusid tänavatel peaaegu, et joostes. Kõigil oleks just kui kuhugi kiire. Lõpuks jõudis ka minu oodatud buss kohale. Kohe seadsid
Toitumine: Hahk toitub limustest, eriti tähtsal kohal on rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Areng: Pojad kooruvad juba alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad juulis augustis. Juunis lahkuvad isalinnud kaugetele meresaartele sulgima. Pesitsemine: Pesa rajab lagedale rannavallile või põõsa alla kraabitud lohku. Pesa vooderdab ohtralt udusulgedega. Kurnas on 38 rohekakoorelist muna. Haudumine algab mai esimesel poolel. Vaenlastest: Haha põhivaenlaseks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toituvad enamik suuri kajakaid just hahapoegadest. Üks hahapoeg on paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Rahvapärased nimetused: Holmivedjas, ahk, vaagalind, pugupart, eiderani, lann, koha. Kaitse: Hahk ei kuulu looduskaitse alla. Ränne: Rändlind. Saabub märtsi lõpus, sügisränne algab augustis ja kestab novembrini. Üksikud talvitavad meie rannikuvetes.
Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (1945-50) ,,Kirsipuu varjus" (1948-49) ,,Ehatuulte maa" (1937-39) ,,1343" (1933) Uku Masingu luule keeruline ülesehitus ning stiil looduskujundid jumal, kellega kõnelda
Koostaja: Õpetaja: Läänemeri. 1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi...
Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist mõõtu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena kõikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Purilend ehk purilendamine on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi pikki vahemaid. Purilend on mitmekülgne huvitav harrastus. Purilennus peetakse võistlusi, ka purilennu maailmameistrivõistlusi. Taganttuul aitab suurendada sportlase kiirust aladel nagu 100/200 m jooks, 100/110 m tõkkejooks, kolmikhüpe ja kaugushüpe. Kergejõustike aladel maksimaalne tuulekiirus võib olla 2 m/s. Kui tuul ületab selle kiiruse, siis ei saa neid rekorditesse registreerida. https://en.wikipedia
väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad, kes veedavad enamuse oma elust vees
Järvekonn Rana ridibunda Pallas Laura Kaseküli Kehamõõtmed ja välimus kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas. Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Eestis on leitud vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus). Eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga. Toitumine Toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) vähilaadsetest selgroogsetest kalamaimudest konnakullestest ka...
on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm 4 Linnud Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond. 19. sajandil pesitses Eestis vähe kajakaid: naerukajakat enne 19. sajandi keskpaika Eestis ei olnudki ja hõbekajakaski oli üsna haruldane. Kajakad hakkasid siin kiiresti paljunema ja levima möödunud sajandi alguses, ilmselt tööstusliku kalapüügi arengu, asulate suurenemise ja veekogude eutrofeerumise tõttu 5 Keskkonnatingimused läänemeres 6 Taimestik Üldjuhul käsitletakse pruunvetikaid klassi (''Phaeophyceae'') tasemel, harvem hõimkonna '''pruunvetiktaimed''' (''Phaeophyta'') tasemel
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tii...
Fotograafia Põhimõisted Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Fotograafia ajalugu 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. 1834: Henry Fox Talbot loob püsivad pildid paberile, niisutatud hõbekloriidi ja fikseeritud soola lahuse abil. ...
,,Oma härdate palvete jumalat neame.... ,, Kolmandas salmis ,, Me kuningat, rikaste kuningat neame" - Luuletaja lemmiksümbol on meri, lained, torm. Oma varasemas loomingus.Selle peamised motiivid on luhtunud noorusarmastuse, üksinduse ning pettumine kaasaja elus ja ühiskonnas. Veel üheks tunnuseks on positiivsus ja idealiseerimine minevikus: veeresid lained, veeresid ja kohisesid, päikene puistas , roosihelkide virvendust veele, valjult kisades lendu, tõusid kohkunud kajakad, trampisid hobused, klirisesid kilbid ja kaugele kajas kui võiduhüüd! Thalatta! Thalatta!
KODUTÖÖ 4. SAGADI MÕISA PARK, Koostajad: Marina Buinitskaja KELA 1, Ljudmila Sergeeva KELA 1 TAIMESTIK tiigitaimed PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus ...
Haudumine algab pärast viimase muna munemist ja kestab 28 päeva. Hauvad mõlemad vanemad (peamiselt emane). Pojad lennuvõimestuvad 35-40 päeva vanuselt, kuid jäävad veel pikaks ajaks vanemate juurde. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Sigimisvõimeliseks saavad noored 1 aasta vanuselt, kui pesitsema hakkavad 2-3 aastaselt. Pesitsusterritooriumi suuruseks hinnatakse 200- 1500 km². Toidulaud. Rabapistrik toitub põhiliselt teistest, kuni enda suurustest lindudest: tuvid, varesed, kajakad jt. Harva püüab ka väiksemaid imetajaid, nt jänest. Vaenlased. Vaenlasteks on suured kakulised, ka jahipistrik ja kaljukotkas. Arvukus. Erinevatel andmetel hinnatakse rabapistriku arvukuseks Eestis 5 paari. Euroopas elab 12.000-25.000 paari. Iseärasused. Rabapistrikku peetakse kõige suuremat kiirust arendavaks elusolendiks maa peal: saagi poole sööstes võib ta kiirust arendada kuni 320 km/h. Samas ei ole ta kõige kiirem tavalennul. Kasutatud allikad.
Vahel otsib lind saaki sõudelennul paari meetri kõrgusel mere kohal. Veelinnud ei suuda lainetel loksudes lähenevat kotkast märgata, eluga pääsevad siis vaid kõige väledamad. Mõnikord on kotka lennukiirus liialt suur, et saaki haarata. Suvel ei pea osa pesitsevaid paare saaki otsides suurt vaeva nägema, nad suunduvad võimalusel kajakate või haha pesitsussaartele. Ainus vaev on kohale lennata, sobiv saagiobjekt välja valida ja see sealt minema viia. Kuid siis jätavad kajakad kotka mällu teadmise, et kunagi ei pääse ka valusatest nokahoopidest. Elupaik: Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse-segametsad ja männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid. Merikotka elupaigad asuvad niisketes kuuse- segametsades, rabamännikutes ning mereranniku hõredates metsades mitte kaugel veekogust.
KOTKAD MERIKOTKAS Eesti suurim röövlind; tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, ...
heitgaasid. (Renno, 1985) Kahju on vastastikune. Linnud võivad linnades tekitada suurt majanduskahju. Lisaks sellele tekitavad linnud palju ebamugavusi. Äärmisel juhul kahjustavad isegi inimeste tervist, põhjustades harvadel juhtudel isegi otseseid inimohvreid. (Lodjak 2008). Katustel pesitsevad linnud kahjustavad ehitisi ning lennujaamades kujutavad nad tõsist ohtu lennuliiklusele. Näiteks Keilas on suureks probleemiks muutunud kajakad kes istuvad parvedena majakatustel. Linnaelanikud on häritud, autod ja hooned on määritud väljaheidetega, õhus on sulgi ja kesklinnas kõndides tekib tunne nagu viibiks mere ääres. Kajakad häirivad ka Keila tööstuspargi ettevõtteid. Probleemi lahendamiseks proovitakse linde tõrjuda paugutamisega. See tekitab aga omakorda probleemi, sest siis kagunevad linnud linna kohale ja paugutamine häirib inimesi, sealhugas eriti lapsi ja vanureid. (Matteus 2008). Lindude väljaheited
Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna pole korrapärast valvamissüsteemi) "Sohitegijate" probleem mõ...
REFERAAT Järvekonn Järvekonn on konlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Järvekonn on Eestis päriskonnadest (ja üldse kogu sealsetest kahepaiksetest) ainus võõrliik. Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldu...
kantud. Kõige tähtsam on elus see, mis on praegu-olevikus. Minevik on juba möödas ja seda muuta ei saa, kuid alati on võimalus meenutada minevikujuhtumisi. Tuleviku kirjutame me endale ise ja see, milliseks ta kujuneb tuleb välja alles siis, kui ta kätte jõudnud on. Minevik ei lähe meil kunagi meelest ja jääb meie mällu igaveseks. Ka siis, kui meeled enam ei taju.. Sisemine hääl (Eva Pärnits) Merd kattis kurblik vaikus ja kajakad lendlesid vete pääl, lain'te kohal armastus kaikus, minu kõrvu paitas vaikuse hääl. Tundub, kui lõputu rahu, otsekui maailma tagumine äär. Siin istun ja lunastust palun, vaid me hing on ju see, mis jääb. Ma ei tea, mis mind sunnib, mis mind tagant tõukab ja ähvardab. See vastu minu tahtmist punnib ja kui leek minus uuesti lahvatab. See käsib taaskord mul võtta, võtta oma süda värisevasse pihku ja joosta tagasi tunnete sõtta, et jälle võiksin tihkuda nuttu.
Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna. Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kohal olid kõik: luiged,kajakad,tihased ja varblased. Kiiluga väljendatakse tundeid...
• Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel naerukajakas ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik? PILLIROO TÄHTSUS TEISTELE LOOMADELE INIMESELE TAIMEDELE Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks. 2.3. Ujutaimed • Ujutaimed on näiteks valge vesiroos ja kollane vesikupp. • Nende lehed ning õied on veepinnal. • Vars elastne ja painduv.
Poolitamine Tööleht 1 Poolitamine Kindlasti on sul juhtunud, et harjutust, juttu või etteütlust kirjutades märkad, et alati ei mahu sõnad ritta ära. Rea lõpus on veidi ruumi, et sõna alustada, kuid tervikuna see sinna ei mahu. Sel juhul on otstarbekas sõna poolitada. Sõnade poolitamisel on reeglid. Loe reegleid ja märgi püstkriipsudega võimalikud poolituskohad. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. t ä n a l a p s i k s u u r e d s e g a m i n i k a l l i s l o o d u s t u l i n e k i n d l u s v a i k u s v a g u n i d p r a n t s t i l e i g e Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. j o o n l a u d e l u m a j a k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s...
kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu Kaladest veel tursk, lest, merihärg, tuulehaug, makrell jne. Merivarblane Linnud Hank, kivirullija, alk, pardid, kajakad, västrikud, merisk, lauk, luiged jne. Merisk Imetajad Viigerhüljes, hallhüljes, pringel e. Seakala (kuulub delfiinlaste sugukonda) Viigerhülge poeg Pringel Aitäh!!! Sai läbi!
LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda" 2004 "Surija Sandiristilt" 2004 "Rubaiid" 2004 "Tarbetud õpetussalmid" Proosa: 1934 "Anatoti prohvet" novell 1989 "Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan Draama: 1995 "Palimplastid" (ulmenäidend) BERNARD KANGRO 18.09.1910 25.03.1994 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 18.09.1910 põlisesse Võrumaa taluperre Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik
taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Taimed Rohttaimed: TarnKollane võhumõõk Ussilill Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed: Sinihelmi Soopihl kas Soovõhk Peetrileht Harilik käoraamat Loomad Linnud: Teder Kurvitsalised Kajakad Sookurg Rukkirääk Metskiur Loomad Linnud: Punajalg-tilder Mustsaba-vigle Kiivitaja Põõsalind Loomad Kahepaiksed: Rohukonn Tähnikvesilik Rabakonn Rohe-kärnkonn Arusisalik Loomad Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti
rakendavad need "tööle" oma pesades. D) Kleptoparasitismi puhul üks organism "varastab" või "röövib" teis(t)e organismi(de) poolt püütud või ettevalmistatud toitu, isendeid, mune vm. 4. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? Koloonialisus ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm (kolooniatena) POS: Lihtsam kaitsta end ja järglasi, saab kiiremini infot toidu asukoha kohta NT kajakad, kaldapääsukese, närilised, nahkhiired Positiivne pigem suurtele tugevatele loomadele > karjaga rünnates saavad vaenlasest kiiremini jagu NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
tõusevad tolmust, leek suri viimastel sütel) Väga iseloomulik on jutustav luuletus, mis on väga sisutihe ( nt. "Sealpool nukrust", "Uppunud kell") "Käoraamat" Luuletusi 1956 - 1980 · Luuletustes korduvad sõnad: tuul, meri, lilled, aeg, kirjanik, Jumal, laps, kajakad jne. · Teemaks on loodus, eriti pööratakse tähelepanu veekogudele · Luuletustes on juttu palju aastaaegadest · Luuletustes esineb tuntud inimeste nimesid(nt. Alliksaar, Tuglas, Sang) · Kohanimed (Elva, Kihnu, Ruhnu, Hiiumaa, Saaremaa, Tartu jne) · Mõnedes luuletustes on sõnad ritta pandud, kuid sisu välja ei tule. · Luuletused on enamjaolt kurvad ja mõtlikud Karl Muru Kaplinski luulest
tuletornidest Mallorcal läbi aastate. Cabrera saar- rahvuspark Cabrera rahvuspark asub 10 kilomeetrit Mallorca lõunatipust Cape Salinas ja katab 1318 hektarit 19 saarel ja laiul, lisaks 8703 hektarit merd ja merepõhja. Floora on vahemereline, kuid mõne spetsiifilise erinevusega, pargist leiab 22 liiki, mida leiab ainult Baleaaridelt. Cabrera on lindude rände strateegiline punkt, seal on nähtud 130 liiki, kõige tavalisemad on kormoranide kolooniad ja mitut liiki kajakad. Mitmekesine on ka mereelustik. Formentera: Palju linde, mandlipuud, liivaluited, Estany des Peix-laguun (UNESCOS), sargantana-sisalik, Cala Saona rand, D´en Jeroni koobas, Artá koopad Mallorcal Artá koopad asuvad mägisel rannikul Cap Vermellis Capdepera piirkonnas. Sel saareosal on mõned kõige kaunimad rannad. Ringkäik koobastes kestab 40 minutit, seda on võimalik teha ka ekskursioonilaevaga Font de sa Cala või Cala Ratjadast
Paljudes jäätmetes sisalduvad mürkained tapavad loomi vahetult või avaldavad mõju nende viljakusele, põhjustades viljatust või geneetilisi muutusi. Tõelised oaasid linnades on kalmistud, kuna sealt leiavad loomad puid ja rohtu, eriti aga rahu, mis on vajalik pelglikumate loomade jaoks. Linnade hoonestamine põhjustab loodusliku maastiku, millele uus linnaosa kerkib, hävimise. Uus keskkond peibutab mõningaid loomi. Linna prügilaid külastavad meelsasti varesed, kajakad, rotid, rebased ja teised loomad, kes ei otsi mitte ainult jäätmeid, vaid ka siin kasvavaid taimi, näiteks moone või päevalilli. Prügilad meelitavad kõikjal ligi teatud loomaiike, kelle prügihunnikutel esinemisest on saanud igapäevane nähtus. Põhja- Ameerikas on nendeks pesukarud, mõnedes Austraalia piirkondades aga opossumid. Kõikides linnades elutseb igal kanalisatsioonisüsteemi kilomeetril keskmiselt 400 rottti.
• Õppis Tallinna II reaalkoolis • Kuulus Akadeemiliste Usuteadlaste seltsi … • Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseid ning mitu teaduslikku tööd • 1935 - esimene luuleraamat „Neemed vihmade lahte“ • Luulekogu „Ehatuule maa“ sai nime tema naise Eha Tuulemaa järgi. • Luule: „Notturno“, „Neemed vihmade lahte“, „Džunglilinnud“ jpm • Proosa: „Anatoti prohvet“, „Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul“ Friedebert Tuglas (1886-1971) • Eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik • Õppis Prangli kihelkonnakoolis, hiljem Hugo Treffneri Gümnaasiumis. • Kuulus kirjanike rühmitusse „Noor-Eesti“ • Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid • 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. … • Loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning
euroopa roheline sisalik, arusisalik, pürenee sisalik jne. Euroopa roomajate hulgas on ka seitse kilpkonna, levinuim neist on sookilpkonn (2). Ära võiks mainida ka Kreeka kilpkonna. Linnud Euroopa linnustik on väga liigirikas, neid on umbes 800 liiki. Muuhulgas on meil 8 haneliiki ning palju erinevaid veelinde - parte, luiki. Väga levinud on erinevad kakud - ainuüksi Eestis elab neid kaheksa liiki. Tüüpilised rannikulinnud on kajakad ning kiivitajad. Levinud röövlinnud on kala-, meri- ja kaljukotkas (1). Vahemere-äärsete lindude sulestik on värvirikkam ja õhukesem, kui Põhja-Euroopa lindude oma. Põhja-Euroopa linnud jagunevad paikseteks ning rändlindudeks (moodustab 40% linnustikust) Umbes pooled Euroopa lindudest on laululinnud - enamlevinud laululindudeks peetakse lõokesi, pääsukesi, õgijaid, peoleod, kuldnokka (2) ja siitsitajaid. Imetajad
Metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead. Ümbruskonnas leidub veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Lindudest pesitsevad seal vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Joonis 2. Kaunis Kuldking Joonis 3. Tõmmu käpp Joonis 4. Soohiilikas 7 3. Kultuurilugu Igaküla kaev Kord tulnud Rootsi väed talvel hobustega Tallinna alla ja sealt tulnud osa Saare- ja Muhumaale. Arvatakse, et see oli 1600-1700 vahel. Nad tulid vallutama. Suur väegrupp tulnud ka Koguva ja Igaküla alla
Huppas viiakse läbi ja get on abielulahutus; hevra kedisa kui inimene sureb. Pühaduse kogukon võtab üle matuse korraldamise. VANA-PÄRSIA USUNDID ZOROASTRISM Avesta iraanlaste pühakiri. Peajumal Ahura Mazda. Esimene prohvet, kes sai ilmutuse: Zaratustra. Avestas esimene osa Yasna (hümnid), teine osa visperat (palved), kolmas osa Yast (kiiduhümnid, eepilised jutustused), neljas osa Videvat (seadus kurjade vaimude vastu). Vaikuse torn sinna pandi laibad, kajakad nokkisid liha ja luud kuivasid. Jumalikud olendid jagunevad: daeva-sõjakad jumalaolendid ja yazata head. Kõige vanem ilmutatud usund. Usuti, et eksisteerib loodusseadus (asha). Asha puhul kahte sorti vannet: varuna ehk pühalik vanne, kui inimene seob ennast millegi tegemisega ja mithra ehk kokkulepe. Mõlemad hakkaid kandma tiitlit ahura, mis täh isand. Ahura mazda tarkuse jumal. Sära ehk daeva. Ameshad (surematud) on asha austajad. Zaratustra umbes 1200 e.m.a
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energi...
mööda ei lenda. Apollon oli küll kõikidest jumalatest nägusam, kuid ta ei abiellunud kunagi. Tema sümboliteks olid lüüra ja loorber. 6 Aphrodite (Venus) Ta sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust. Hephaistose abikaasa. Ta oli armastus- ja ilujumalanna. Tasuks kuldõuna eest ,,Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endale ilusa Helena. Aphrodite kaarikuks oli suur merikarp, mida juhtisid kajakad. Ta oli võrratult kaunis. Aphroditel oli tiivuline poeg Eros, kelle nooled tekitasid armastust igaühes, keda need tabasid. Tema sümboliteks olid mürt, tuvi ning jänes. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka kaval ja riukaline. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad
viib vanemlind munakoored peagi pesa juurest eemale. Tinbergen pidas selle põhjuseks asjaolu, et valged koored pesa kõrval äratavad kergesti tähelepanu ja varesed leiavad muidu varjevärvusega pojad nende järgi kergesti üles. Ta tegi eksperimendi, kus näitas, et see tõesti oli nii: varesed rüüstasid rohkem neid pesi, mille lähedale teadlane oli paigutanud munakoored. Järelikult toob koorte eemaldamine naerukajakaile tõepoolest kasu. Kuid samas täheldas uurija, et kajakad ei eemalda koori millegipärast mitte vahetult peale koorumist, vaid alles mõne aja pärast, siis, kui poja sulestik on muutunud kohevaks. Tinbergeni vaatlused näitasid, et seni kuni poja udusuled on veel tuppedes, on teda kerge alla kugistada, ja naaberpesade kajakad ei jäta seda võimalust naljalt kasutamata. Sel hetkel pesa juurest lahkuda on järelikult riskantne. Kui poja sulestik on aga juba kohev, ei saa naabrid tema neelamisega enam hakkama
jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel toituvad ka pardid, kajakad, haned ja mitmed röövlinnud ning värvulised. Soodes otsivad toitu ka põdrad, hirved, metskitsed ja marju otsivad karud (1.). Abiootilised tegurid Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik. Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi.
Eestis elavad kotkad MERIKOTKAS Välitunnused Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad...
Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas, tursk, luts, koha, vimb, siig, särg, lest, lõhe, forell jt. Haruldane liik on tuur, kelle püüdmine on keelatud. Siiski juhtus nii, et 1996. aasta maikuus jäi Seanina kalurite mõrda kinni 3 meetri
alandades ja taas tõstes. Suurim järvedest, Endla, asub looduskaitseala südames ümbritsetuna rabadest, millele ta ise kunagi alguse andis. 8 Linnud ja loomad Looduskaitseala on pelgupaigaks, mille linnuliikide arv on viimasel poolsajandil suurenenud. Siin on kohatud üle 180 liigi. Endla on üks linnurikkamaid järvi Eestis, erinevatel aastatel on loendatud kuni 9000 paari pesitsejaid. Õõtsiksaartel hauduvad poegi pardid, tiirud, kajakad. Laias roostikus on sobivaid pesapaiku püttidele, hüübile, loorkullidele ning roolindudele ja teistele laululindudele. Sookured pesitsevad järvede kaldaõõtsikuil, kõige tihedamalt ümber Endla järve. Kevadel ja sügisel peatuvad Endlal ja Sinijärvel läbirändel suured hane- ja luigeparved. Väike- ja laululuiki võib kohata ka Männikjärvel. Rukkirääku kuuleb "rääkimas" kaitseala lääneosa niitudel ning Endla järve saartel. Endla soostik on kotkaste kants
prügikastidesse ei poetaks. Sinna pannakse ainult väiksemat prahti nagu kommi- ja jäätisepabereid. Ehitusprahi ja muu spetsiifilise prügi jaoks on kindlates kohtades tasuline jäätmete ära andmise võimalus. Selline jäätmevedu toimib Sillamäel juba vähemalt kolmkümmend aastat. "See on ajalooline valik, mille põhjus on väga lihtne: mereäärses linnas peaksid konteinerid pidevalt väga kindlalt kinni olema, muidu tassivad kajakad ning muud linnud nende sisu lihtsalt välja ning tuul keerutab seda omakorda veel rohkem laiali." 8 KOKKUVÕTE Teadmised, kuidas jäätmeid käsitleda, mis sellest edasi saab ja kuidas see meid kõiki mõjutab on väga olulised. Mida vähem jäätmeid ning mida rohkem taaskasutust, seda parem. Suur jäätmete ja prügi hulk mõjutab väga tugevalt ka meid ümbritsevat loodust ja loomi. Metsloomad õpivad toitu otsima prügilatest kuid ei oska hoiduda seal varitsevatest
Turist Kagu-Eestis. Tartu: Tartu Turist-Ühing. Itse, Birgit 2005. Jalutuskäik saladusliku Naissaare keskrajal. – Eesti Loodus, nr 2, lk 38–41. Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. Kirja pannud C. R. Jakobson, gümnaasi koolmeister. Esimene jagu. 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann Jõgisalu, Harri 1981. Nõiutud allikas. Tallinn: Eesti Raamat. Jõgisalu, Harri; Tihkan, Lembit 2004. Kohtumised... Tallinn: Ilo. Jüssi, Fred 1966. Kajakad kutsuvad. Saaremaa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest. Tallinn: Eesti Raamat. Jüssi, Fred 1972. Merest sündinud. Tallinn: Eesti Raamat. Jüssi, Fred 1986. Jäälõhkuja. Tallinn: Valgus. Jüssi, Fred 1995. Sügis. Tallinn: Eesti Loodusfoto. Jüssi, Fred 1999. Mälestuskilde Vilsandi radadelt. – Looduse Hääl / Postimees, 20. mai, lk 2–3. Kaldur, Marko 2004. Rännates läbi Eestimaa. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. Kampmann, Mihkel 1905. Kooli Lugemiseraamat
kilekotti süüa ning selle tulemusel surra, sest see võib jääda looma makku või põhjustada sooltesse haavandeid või ummistada üldse soolestiku. Kuigi osa prahist põhjustab hulgaliselt surmasi, on prügi paljudele ka toiduallikaks. Näiteks on metsistunud kasside ja rottide jaoks tavaline söökipaik restoranide prügikonteinerid, kust nad leiavad toidujäänuseid. Mõned loomad on õppinud isegi ninaga konteinerite kaasi lahti tegema, et toiduni jõuda. Prügilate vaenlasteks on ka kajakad, kes kipuvad sealt süüa otsima. Näiteks Tallinna prügilas rullitakse selle vastu prügi prügirullidega, tihendatakse ning kaetakse igapäevaselt kattekihiga, mis vähendab lisaks veel tuleohtu ja haisu levimist (Pilt2). Taaskasutus Tuhamägedele ja suletud prügimägedele on juba ammusest ajast istutatud uusi taimi ja puid. Tänapäeval proovitakse neid aga veel uuesti kasutusse viia, luues sinna puhkealasi ja turismiobjekte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
