· Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe päriku materjali vanema pärilikkus · Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks) Interfaas Mitoos · Vaheaeg kahe järjes-tikkuse · Toimub kahe osana: jagunemise vahel karüokinees ja tsüto-kinees · rakus toimub intensiivne aine- · Karüokineesis eristatakse 4 ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas · Organellide arv suureneb · Mitoosi tulemusena saadakse 2 · Varutakse makroergilisi diploidset rakku ühendeid · Mitoosi teel paljunevad · Toimub DNA repli-katsioon keharakud · Tsentrioolid kahestuvad
*Üks vanem *Järglane pärib ühe vanema päriku materjali *Muutlikkus on väike Suguline- *Uus organism saab alguse viljastatud munarakust *On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) *Enamasti kaks vanemat *Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus *Muutlikkus on suurem 2) Karüokineesi / Tsütokineesi - Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemine 3) Mitoosi/ Meioosi Mitoos: *Toimub kahe osana: karüokinees ja tsüto-kinees *Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas *Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku *Mitoosi teel paljunevad keharakud Meioos: *Meioos on sugurakkude jagunemise viis *Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku *Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. (1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga
· Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe päriku materjali vanema pärilikkus · Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks) Interfaas Mitoos · Vaheaeg kahe järjes-tikkuse · Toimub kahe osana: jagunemise vahel karüokinees ja tsüto-kinees · rakus toimub intensiivne · Karüokineesis eristatakse 4 aine- ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, · Organellide arv suureneb anafaas ja telofaas · Varutakse makroergilisi · Mitoosi tulemusena saadakse ühendeid 2 diploidset rakku · Toimub DNA repli-katsioon · Mitoosi teel paljunevad · Tsentrioolid kahestuvad keharakud Rakutsükkel Interfaas Mitoos
osaleb ka perifeerne lihaste kontroll. 15. Liigutuste orientatsioon. Lisaks üldise liikumismustri tsentraalsele ja/või perifeersele kontrollile vajab käitumine tihti liigutuste jooksvat regulatsiooni ehk liigutuste orienteerimist ümbritseva keskkonna suhtes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll. On erinevaid orienteerumismehhanisme: kinees, taksis, nurga all orienteerumine, maamärkide abil orienteerumine. 16. Sensoorne tagasiside, selle roll erinevates käitumistes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: · põlverefleks, siidiliblika koorumine - jooksev sensoorne regulatsioon puudub · hallhane munaveeretamiskäitumine - jooksev sensoorne regulatsioon tühine · murdmaajooks, saaklooma jälitamine - jooksev sensoorne regulatsioon ülioluline 17
Vangistuses sündinud ja puuris konstantsetes valgustustingimustes peetavad aed-põõsalinnud muutuvad kevadeti ja sügiseti (liigi tavalisel rändeajal) öösel rahutuks. Pekslevad vastu puurivõret samas suunas, kuhu suunduvad vastaval ajal looduses rändavad isendid. Muudavad oma “rändesuunda” ajas vastavalt sellele, kuhu selleks ajaks harilikult on jõudnud tegelikult rändavad isendid. Orienteerumismehhanismide neli põhitüüpi, nende erinevused ja näiteid. 1)Kinees – ei eelda ärritaja suuna tajumist. Kui üks pool veeanumast, kus paiknevad lameussid, katta tumeda riidega, kogunevad loomad pimendatud alale. See ei tähenda, et nad põgeneksid valguse eest, nad lihtsalt liiguvad pimedas aeglasemalt ja muudavad liikumissuunda sagedamini, kui valguse käes. 2)Taksis–eeldab ärritaja suuna tajumist. Pos taksis - liikumine ärritaja suunas. Neg taksis - liikumine ärritajale vastupidises suunas. Näide: kärbsevastsed, kes põgenevad valguse eest(neg)
selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral. Kinees on mittesuunatud juhuslik kiirenenud liikumine vastuseks keskkonnale (N. valguse või temperatuuri muutus). Iseloomulik kõigusoojastele. N. putukad hakkavad sibama kui eemaldada neid kattev mädanenud puupalk. Taksis ehk sundliikumine on organismi suunatus liikumine sõltuvalt mingit välistegurist N. valgus, kemikaalid, kuumus. Võib olla positiivne (ärritajale lähemale) või negatiivne (ärritajast eemale). Õpitud käitumine põhineb kogemusel
sensoorne regulatsioon puudub) • hallhane munaveeretamiskäitumine (jooksev sensoorne regulatsioon esineb osaliselt) • saaklooma jälitamine, murdmaajooks (jooksev sensoorne regulatsioon väga oluline). Pelgalt käitumise välise keerukuse järgi on sageli raske hinnata sensoorse orienteerumise tähtsust käitumismustri regulatsioonis. Orienteerumiseks kasutavad loomad erinevaid mehhanisme, mida võib laias laastus jaotada nelja põhitüüpi (kinees, taksis, ärritaja suhtes nurga all liikumine, orientiiride kasutamine): • Kinees. Lihtsaim orienteerumismehhanism. Ei eelda ärritaja paiknemise suuna tajumist looma poolt. Kasutavad väga algelise tajuvõimega organismid. • Taksis. Samuti väga lihtne orienteerumismehhanism, mida samuti kasutavad suhteliselt algelise meeleelundkonnaga organismid. Taksis, erinevalt kineesist, aga eeldab ärritaja suuna tajumist. Jaguneb
annaabi.ee 
