Elevandid Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised purihambad , et närida puruks puukoored , lehed , oksaharudest jne . See et elevandid on taimtoitlased ei tule sugugi kasuks , kuna see toob suuri kahjustusi näiteks : rohi tõmmatakse
Jakob Westholm Gümnaasium Elevandid Referaat Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma elevantidest
Lõuna-Sahara alalist vett, kus Koromi, Tinga ja Beheda jõed kohtuvad Salamati jõega. Kuidagimoodi, hoolimata orjapidamisest, kolonialismist ja vabadussõja mässulisest ajaloost, on inimesed oma südames leidnud koha kaastundele, et teha Zakoumasse varjupaik loodusele. Isegi tänapäeval, tulevad pagulased Chadist Sudaani, et põgeneda kaose eest, mis valitseb 200 miili idapool Dafuris, kus elavad Zakouma elevandid suhtelises rahus. Aga Zakouma on tilluke, isegi mitte 1200 ruutmiili, ja igal aastal, kui tuleb hooaeg, lahkub umbes 3500 elevanti pargist, et leida paremat paika, neid varitseb oht. Texase suuruses piirkonnas, ulatudes Lõuna Sudaanist, kagu Chadist ja Kesk-Ida Aafrika Vabariigist kuni Cougo metsade äärealale, on inimesed olnud vastutavad elevantide järsu kahanemise eest. 2 23 Märts 2006
· Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks Huvitavat · Elevandid elavad karjana · Eluiga kuni 70 aastat · Isased kaaluvad kuni 6 tonni, emased kuni 4 tonni · Kui elevant tunnetab ohtu muudab ta oma helikõrgust või on tasa · Elevant on imetaja · Täiskasvanud isased elavad eraldi karjadena Sugulasliigid · India elevant ( Elephas maximus ) Kasutatud kirjandus · Looduse entsüklopeedia · Loomade elu (7 köide/ imetajad) · Images.google.ee
Hea isu Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju. Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist.... või kuulamist! VÄLIMUS
Elevant Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga
Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult. Emaselevant saab korraga ainult ühe poja. Poeg kaalub sündides umbes 100 kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt
Korduvalt on juhtunud, et elevant safaripargis auto katuse peale keerab. Nii aafrika kui aasia elevanti saab kodustada, ehkki aasia elevanti kodustada on märksa lihtsam. Varem kasutati elevante hulganisti tööloomadena, kuid traktorid on hakanud neid välja tõrjuma. KaguAasias kasutatakse elevante veel väga soistes piirkondades, kuhu traktor lihtsalt sisse vajuks ja kinni jääks. Vangistuses sigivad elevandid väga halvasti. Sellepärast hangiti minevikus loomaaedadele ja tsirkustele uusi loomi peamiselt metselevantide püüdmise teel [2]. Alles viimastel aastakümnetel on õpitud loomaaedades elevantidele niisuguseid tingimusi looma, et neid järjekindlalt paljundada saab. Elevantidest räägitakse sageli fantastilisi väljamõeldisi. Nii kõneldakse tihti, et elevandid kartvat hiiri, kes nende londi sisse pugeda võivad. Kui midagi niisugust peaks siiski juhtuma, ajaks elevant
5000 kilogrammi. Nagu ikka elevantidel on ka India elevantide lont mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. India elevant Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks kulub umbes 8 kuud. India elevant toitub väga mitmekülgselt, kuid taimselt. Enamjaolt sööb ta rohtu, bambust, kaunvilju, puukoort, palmilehti ja igasuguseid ronitaimi. Hooajati söövad nad ka viigimarju, metsõunu ja mangot.
Elevant Liigitus: Riik:Loomad Hõimkond:Keelikloomad Klass:Imetajad Selts:Londilised Sugukond:Elevantlased Perekond:Loxodonta Elevandi kohta: Elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Elevandid elavad enamasti karjades. Elevandid elavad Aasias kui ka Aafrikas. Pildid Liigid: Tänapäeval elab kolm elevandiliiki. Suurim Aafrika elevant Natuke väiksem India elevant Ja kolmas eraldi liik Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Elevant https://www.google.ee/search?q=elevant&hl=en-EE&biw=19 20&bih=979&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=ZMK2VJrWD4PTyg Py2YDoAQ&sqi=2&ved=0CAYQ_AUoAQ Tänan kuulamast!!
kädistamist, kädin, hiidlane, raadio, pildistada, esindamas, hõbedase, hundikoer, kabinet hoiatas, harsaltselt, töötab hõbedased, haledalt, torti, Tuti sõitis, lehti, toomingate, Eide, spordialad, höbedase, haledalt, muutus, huvitavat, tuntud, ilusat, saatejuht, töötab, Tobedad, saledat, pudedad, lähedal, õdedega, rohttaimedest, aidake, viidikas, Majahoidja, püksid, kondid, kõmpides, pealt, imetles häält, hooksamalt, hiidlane. Nõnda, rändab, esindamas, elevandid, jaanalindude, maanduda, tududa, triipudest, lindude, rahuldada, pildistada, meeleldi, kohtadesse, kiskjate, käituma, toitub raadio, loomade, spordialad, suurde, Kädistamist, kädin, Nõnda, ränndab, rahuldada, esindamas, höbedase, haledalt, Tobedad, maanduda, saledat, pudedad, tududa, aidake, lähedal, kädistamist, marionettnukk, vaatas, täitis, hirmunult kädin, raadio, pildistada spordialad, elevandid, viidikas, meeleldi,
ELEVANT Mida sööb? Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi, bambuseid ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett Milleks ja miks nii Võhad on neil kuni 2,5 m pikkused ja kaaluvad 80-85 kg. Lonti suured võhkad on? peidmiseks. Miks nii suured Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Elevantide kõrvad? suured kõrvad on õhukesed, tuuleõhk pääseb mõlemalt poolt ligi. Kõrvades on palju veresooni
Lõvi Loomade kuningas Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. Selleks on mitu põhjust:Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse. Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult. Lõvil on vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv. Lõvi elupaigad Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Eluviis ja toitumine Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides.
DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? 9. Mis gaas on õhuballoonides, mida astronaudid kasutavad kosmoses hingamiseks? 10. Mitu tundi on ühes ööpäevas? DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1
Esemete tähendus Feng shui järgi · Mündiga kolmejalgne konn. Suure õnne ja finantsedu sümbol. · Hobused. Hobuse kujukest peetakse kuulsuse- ja karjääritsooni jaoks klassikaliseks talismaniks. Eriti hea on kõrgusesse sööstev hobune. · Fööniksid. Fööniksit peetakse Hiinas maagiliseks olendiks, kes on kõikide tiivuliste kaitsja. · Küllusekarikas. Traditsiooniliselt peetakse küllusekarikat Feng Shuis heaolu ja majesteetlikkuse sümboliks. · Elevandid. Hiinas arvatakse, et elevant tõmbab õnne ligi. Eriti hea on ülestõstetud londiga elevant. · Kilpkonn. Taevase soosingu ja kaitse sümbol. · Laternad. Punased hiina laternad on väga efektiivne armastusetsooni talisman. Mündiga kolmejalgne konn. Hobused. Fööniksid. Küllusekarikas . Elevandid. Kilpkonnad. Laternad.
Vihmamets Kliima: Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°kraadi. Loomad: Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, simpansid, laisikud, puumad, leopardid ja jaaguarid. JÕEHOBU KROKODILL Need on vihmametsa majad. Tegija: Risto Kruusla
Aaf-elev on maismaa suurim ja tugevaim imetaja, samas on ta üks leebemaid. Elab püsivates perekondlikes rühmades. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad.Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal. Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Söövad lehti, rohtu, peenemaid oksi, puuvilju. Hangivad toitu londi abil ja pistavad suhu kus nad toidu väheste hammastega peenestavad. Kui elevant jääb korraga oma hammastest ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub tavaliselt 70. eluaasta paiku. Päevas söövad ära u 225kg taimi ja joovad kuni 136 l vett. Londi abil ta ka haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone ja vabaneb parasiitidest ja supleb
Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Lõvi on ainuke kaslane, kes elab ja peab jahti rühmas. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppi ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas
Jaapani saarestik Ookeani ja mäestike vahel Kliima Suvel soe ja niiske Talvel külm ja kuiv Suvel madal õhurõhk Talvel kõrge õhurõhk Suvel tuuled ookeanilt Talvel tuuled mandrilt Sademeid palju Mullastik Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid Leopardid Tiigrid Punahundid Mitmesugused ahvid Gigantne orav Inimesed mussoonmetsas Tihedalt asustatud Põlluhariminene Loomakasvatus vähe levinud Maavarade kaevandamine (kivisüsi, nafta, maagaas, tina) Kolimine linlikule eluviisile
Click icon to add picture Click icon to add 1) elevant Elevant on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuuluv loom. picture 2) Isaste kõrguseks on 3m, emastel veidi vähem, isased kaaluvad 6 tonni, emased 4 tonni. Eluea pikkuseks on ligikaudu 70 aastat. 3) Elevandid saavad suguküpseks 1415 aastaselt. Innaaeg on aastaringne. Tiinus kestab 22 kuud, poegi on üks. Paaritumisele eelneb keeruline rituaal, mille vältel loomad üksteist lontidega hellitavad. 4) Elevant jookseb kiiremini kui inimene. Suurim registreeritud elevandivõhk oli 3,1 m pikk ning
Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C
Salvador Dalí Aleksei Zimin 9a Õpetaja: Alina Deretsinskaja Elulugu Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa, Salvador Dalí i Cusí, oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. Madrid ja Pariis 1922 . aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Madridis sõbrunes ta teiste hulgas ka Pepín Bello, Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga. Dalí teadmised pärinesid ajaleheartiklitest. Dalí eksperimenteeris ka dadaismiga ning see kunstivool mõjutas ta loomingut kogu elu. 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumald...
kliimavööde Suvel on vihmane (ekvatoriaalne õhumass) Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti.ee 8.kl geograafia õpik
Agatha Cristie elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (neiupõlvenimi Miller; 15. september 1890 Torquay, Inglismaa 12. jaanuar 1976 Wallingford, Inglismaa) oli inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks" (Queen of Crime). Tema teoste kaks säravamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta sündis ameeriklasest isa ja inglasest ema perekonda. Aastal 1914 naitus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Abielu lõppes 1928. aastal ja Agatha abiellus inglise arheoloogi Max Mallowaniga. Aastal 1956 anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel commander, 1971. aastal sama ordu poolt tiitel dame commander Kriminaalromaane · "ABC mõrvad" · "Be...
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Hispaania maalikunstnik (1909-1989) maalis üle 1500 maali 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste Dali 1930.a oli tema kõrghetk "Mälu püsivus" 1931 "Elevandid luikede peegelpildina" 1937 "Uni" 1937 Charlie Chaplin näitleja, lavastaja, produtsent (1889-1977) sündis Londonis tegi karjääri USA-s, kuid oli sunnitud lahkuma elas edasi Sveitsis tummifilmiajastu tuntuim näitleja Tuntumad filmid "Kullapalavik" "Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L. Frank Baumi romaanil Ford Perfect- Kim 10-50 originaal Toodetud 1938-1949 Inglismaal Nõukogude kopeeria Kim 10-50...
Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, millega annab pikki põuaaegu üle elada. Ahvileivapuu on pudelpuuna tuntud sukulent. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. Lehed on sõrmjad liitlehed, õied suured, valged ja lõhenevad. Puit on pehme ja veerohke, sellest toituvad põua ajal elevandid. Niin on tugev ja koor sisaldab ravitoimega adansoniini.
EI 4. Mis lind toob rahvajutu järgi lapsi? TOONEKURB 5. Missugustele lindudele meeldib näpata säravaid asju? HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14. Kas lindudel on arenenud maitsmismeel? EI 15. Kes on suurim imetaja maal? SINIVAAL 16. Kuidas nimetatakse isast kitse? SOKK
põlev kaelkirjak) · Tööde sisu ei ole kergesti mõistetav, vaatajal on rohkesti tõlgendamisvõimalusi Sürrealismi kuulsaim esindaja kustis on hispaanlane Salvador Dali. Dali väitis, et maalib unenägusid ja hallutsinatsioone. Nimetas oma loomemeetodit paranoiakriitiliseks meetodiks. Dali maalis realistlikult, täpselt. Tööde temaatika; erootika, õudus, II maailmasõja järel religioon. Maalidel korduvad kindlad motiivid: pehmed kellad, põlevad loomad, peenikestel jalgadel elevandid jne. "Kodusõja eelaimus" "Mälestuste püsivus" "Geo-poliitiline laps vaatab uue mehe sündi"
Ahvileivapuu Keith Varik Ahvileivapuu Ahvileivapuu ehk baobab on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnas. Ahvileivapuudel on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhnavad õied. Puit on pehme ning veerohke. Kuivalperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku. Ahvileivapuude niin on tugev ja nende koor sisaldab ravitoimega adansoniini. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. See puu kasvab savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit. Ahvileivapuud on maailma üks jämedamaid puid. Nende ümbermõõt võib olla üle 12 meetri. Baobab on ka väga pikaealine, eluiga on umbes 200500 aastat, aga võib leiduda ka üle 5000 aasta vanuseid puid.
5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST 14. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 15. Millist looma on peetud koduloomana 14 000 aastat? KOER 16. Mis loom on snautser? KOER 17. Keda peeti ,,talupoja kellaks"? KUKK 18. Millise nime järgi on tuntud Austraalia metsikud koerad? DINGO
Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tav aliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja isegi mõned koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas
*Rahvuspark avati 1951. aastal. *Rahvuspargi ühest osast moodustati Ngorongoro looduskaitseala. *Sellel territooriumil on Ngorongoro vulkaan, mille kõrgus on 2286 meetrit. *Ngorongoro vulkaan ei ole aktiivne. *Teadlaste arvates oli viimast korda vulkaan aktiivne mitte vähem kui 10 000 aastat tagasi. *Vulkaanil on avar kaldeera mõõtmetega umbes 15 korda 22 kilomeetrit, kaldeera sügavus on 610 meetrit. *Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeval. Tansaania rahvastikust on 95% bantud (bantu keeli kõneldakse Kesk ja Lõuna Aafrikas) ,masaide arv piirdub 40 000 inimesega. Masaid on olnud põhiliselt nomaadid (karjakasvatajad). Varem rändasid nad
suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates Loomadekuningas Kardetakse Tegutsevad avalikult 45 päeva ilma veeta Enim tunnustatud sümbol kultuuris Kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel Isa lõvi, ema tiiger liiger
Oota sa! (, !) "Oota sa!" on Nõukogude/Vene animafilm, tehtud Soyuzmultfilmi poolt. See on ehtsat vene elu ning hinge näitav animakomöödiasari. Populaarse sarja peategelasteks on tüüpilist nõugukogudeaegset meest sümboliseeriv huligaanlik hunt (Anatoli Papanov) ning kange vene naise sarnane jänes (Klara Rumyanova). Need on olnud telekas aastast 1964 kuni aasta 2006-ni. Selle ajaga on tehtud 20 osa. Multikas sisaldab vähe rääkimist, enamasti on selles häälitsused ja hüüded. Igas osas ütleb hunt välja multika pealkirja, Oota sa! Sari oli Nõukogude Liidus paljude lemmik mitmeid aastaid, ja on väga populaarne ka praegugi Venemaal. Hunt on portreeritud multikas kui huligaan, kes kergelt pöördub vägivalla poole, rikub seadusi ning on suitsetaja. Tema katseid saada jänest kätte on teinud lihtsamaks tema imelikud oskused (iluuisutamine ja ballett). Jänes on portreeritud kui positiivne kangelane. Ta on palju vähem ekr...
Üsna hõredalt asustatud + Ekvatoriaalsete vihmametsade asukoht Pilt:http://image3.slideserve.com/7035654/kus-on-vihmametsad-levinud-n.jpg + TAIMESTIK JA LOOMASTIK Taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas Vihmametsas kasvavad: balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed jne Eriti palju on putuka-ja linnuliike Loomad elavad enamasti puude otsas Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, gorillad, orangutangid, ahvid, puumad,jaaguarid jne Veekogudes elavad paljud kalaliigid + JAAGUAR Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Levila piirid on tänapäeval kahanenud Populatsiooni seisund stabiilne Toitumine: maismaa imetajad, kariloomad, kalad, konnad, kilpkonnad ja alligaatori pojad Populatsiooni tihedus: 11.7 jaaguari/100 km2 (2004)
(tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on sugurakkude arv suur, sest viljastumise tõenäosus on väike. Kehavälise viljastumisega organismid nt kalad (nt. ahvenad) ja kahepaiksed (nt. kärnkonnad) paljunevad vees. 1. Mittesuguline paljunemine – mida see tähendab? Kirjelda mittesugulist paljunemist taimedel. Kirjelda mittesugulist paljunemist loomadel.
Temperatuuri langus Maal. UUSAEGKOND Paleogeen 65,5 23 mln a.t. Kiire imetajate areng: Kiskjalised Kabjalised Vaalalised Loivalised Londilised Närilised Ahvilised Lindude hulgas palju lennuvõimetuid, nüüdseks väljasurnud liike Gastornis sp hirmulinnud Neogeen · 23 1,8 mln a.t. · Kliima tänapäevane · Meretase alanes maakitsused Elevandid ja ahvid Aafrikast Euraasiasse Ninasarvikud ja elevandid P.-Amsse Beringi · Mets savannid, rohumaad puu otsast alla 7-5 mln a.t. inimese ja simpansi lahknemine Neogeen Taimestik, loomastik ja kliima sarnane kaasajaga Maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired Ilmusid ka esimesed inimese eellased Kvaternaar 1,8 mln ... Isel. Jääajad ja jää-vaheajad loomade liikumine Toimus hominiidide areng, mis viis Homo
Mitmetel emalõvidel koos kutsikatega võib õnnestuda ühinemine uute praididega. 5 Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Lõvi on ainuke kaslane, kes elab ja peab jahti rühmas. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, se bradja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarv ikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppi ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes
Õhus sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s Vees, kiirusega 1450 m/s Rauas, kiirusega 5850 m/s Heli kiirust saab arvutada valemiga v=s/t ehk kiirus võrdub teepikkuse ja aja jagatisega KUULDAV HELI, INFRAHELI JA ULTRAHELI Inimene tajub kuuldavat heli ehk häält, mis on sagedusel 16 Hz kuni 20 000 Hz Infraheli sagedus on alla 16 Hz, inimene seda ei taju Infraheli kuulevad nt elevandid Ultraheli sagedus on üle 20 000 Hz, inimene seda ei taju Ultraheli kuulevad nt koerad Delfiinid suhtlevad ultraheli vahendusel Nahkhiired orienteeruvad ultraheli abil HELI PEEGELDUMINE JA KAJA Põhiheli ja peegeldunud heli ühinemisel on heli valjem Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte iseseisvat heli, siis
järjest teravamaks. Kauplemine loodusest hangitud looma- ja taimeliikide isenditega ongi suuruselt teine oht nende püsimajäämisele elupaikade hävimise järel. Konventsiooni lisades on välja toodud kolm kategooriat: I kategooria: siia kuuluvad otseses väljasuremisohus liigid, kelle eksisteerimist ülemaailmne kaubandus otseselt või kaudselt mõjutab. Aarad ja kakaduud, merikotkas, rabapistrik, jahipistrik, suur hulk ahve, elevandid,tiigrid ninasarvikud, kaktused ja orhideed. Ühtekokku kuulub siia umbes 800 liiki. Eestis kuulub siia merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur ja euroopa saarmas. I lisasse kuuluvate liikide isendite sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommertseesmärkidel. II kategooria: siia kuuluvad liigid, mis pole otseses väljasuremisohus, kuid kes võivad
Nende varred on jäigad. Puud kasvavad väga hõredalt. Nende koor on paks ja juured pikad Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha. Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks. vett nagu käsn. Loomastik Savannis on levinud suurte rohusööjate loomade karjad : antiloobid, elevandid. Neile peavad jahti suured kiskjad : lõvid, hüäänid, leopardid, gepardid, saakalid. Lindudest elab savannis lennuvõimetud jaanalinnud, flamingod, pardud, marabud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan Laste geograafiaentsüklopeedia lk 44-45
Ta oli juba tööajal kokkuleppinud, et õhtune plaan näeb ette välja minekut, poisiga, kes pidi samuti kohe töölt naasema. Poiss töötas aga vähe kaugemal, soomes. Ja seal ta oli, tüdruk, ära sätitud, meigitud ja mõnusas suvekleidis, õhtud olid siiski ju soojad. Möödusid sekundid, minutid ja siis kuulis ta oma telefoni helinat, kes see oli? Kõhus imeline tunne, just kui mitte liblikad vaid jooksvad ja trampivad elevandid, kes möllasid mööda ta kõhtu. Lihased, mis nii nõrgad aga samas nii tugevalt krampi löödes andsid isegi valu. Nõrkus ja tugevus, mis sellel ajal revaalitsesid, kumb peale jääb. Kõhus oleks olnud kui linn, mida tabas suur orkaan, mis purustas kõik, mis ette jäi ja ka neiu lootuse, et helistajaks on juse see samune noormees. Möllas ja paugutas, ega jätnud kedagi ellu. Sel hetkel, ei saanud ta enam aru, kas tõesti on see kõik juhtumas või on see keegi tähtsusetu
Salvador Dalí Grete Küppar 11.b Elulugu Salvador Dalí 11. mai 1904 23. jaanuar 1989 Click to edit Master text styles Hispaania maalikunstnik, 20. Second level Third level sajandi üks tähtsaimaid sürrealiste Fourth level Avastas moodsa kunsti 1916. Fifth level aastal Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris 1922. aastal asus õppima kaunite kunstide kooli nimega Academia de San Fernando 1926. aastal visati Akadeemiast välja, süüdistatuna rahutuste õhutamises Dalí kombineeris kunstistiile klassikalisest maalist modernse avangardismini Dalí: "Mina olengi sürrealism" Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud D...
põhjatuulte eest, tänu millele kliima on valdavalt soe. · Aasta keskmine temperatuur on madalikul +25°C kuni +30°C. Erandiks on mäestikupiirkond, kus õhutemperatuur võib talvel langeda +10°C. Sri Lanka loodus · Sri Lanka on väga liigirikas saar. 27% taimestikust ja 22% imetajatest on looduskaitse all. Sri Lankal on 24 rahvusparki, kus elavad paljud ohustatud liigid, näiteks Aasia elevandid, erinevad leopardid, metskitsed ja metssead. · Kõige suurem rahvuspark Sri Lankal on Wilpattu rahvuspark, kus elutseb palju veelinde. · Saarel on 103 jõge , millest kõige pikem on Mahaweli jõgi, mis on 335 km pikk. · Kõrgeim kosk on Bambarakanda kosk mis on 263 meetrit kõrge. Sri Lanka rahvastik · Saarel elab 21 miljonit elanikku. · Põhiline usund on budism, aga on ka hinduiste moslemeid ja kristlasi.
taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Toiduahelad banaan -> ahv -> kotkas orhidee -> tuukan -> boamadu
pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi. Kõrrelised Purpur-hiidkirss e. elevandirohi Harilik sõrmrohi. võib kasvada kuni 5 m kõrguseks. Loomastik Arvukalt rohusööjaid. Toituvad erinevatest taimedest, eri aegadel. Elavad karjades. Kuivaks perioodiks rändavad niiskematele aladele. Rohusööjatest toituvad kiskjad. Rohusööjad Leemurid Elevandid Ninasarvikud Kaelkirjak Sebrad Antiloop Kiskjad Leopardid Lõvid Fossad Linnud Marabu d Jaanalinnud Flamingod Inimtegevus Istandused Loomakasvatus Põlluharimine Turism (rahvusparkides ,erilubadega jahipidamine). Toiduainete töötlemine ja eksport. Keskkonnaprobleemid MAA KURNATAKSE VÄLJA RAHVAARVU KASV
Keskmine temperatuur on 16°. Sademete hulk varieerub, kuid enamasti esineb neid vähe. Majanduslikud eeldused Etioopia on maailma üks vaesemaid ja vähemarenenuid riike. Suur osa elanikkonnast elab maapiirkondades ja tegeleb enamasti põlluharimisega ja karjakasvatusega. Tööjõud on odav ja vähe haritud. Taimestik ja loomastik Loomad: Taimed: Kõrgemal mägedes kasvavad elevandid alpitaimed. lõvid Parassoojavööndis võib kohata kaelkirjakud savannimaastikke ja rohumaid. jõehobud Madalamates piirkondades on leopardid taimestikku väga vähe ning idas ninasarvikud valitseb suur kuivus. zebrad Jahedas vööndis (2400-3900m) on veised mägimuldadel mäginiidud. lambad Eksport ja import Import: Eksport: Nafta ja naftasaadused Kohv (kohvipuu kodumaa) Kangad Mais
I kategooria: Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Seal on näiteks suured papagoid nagu aarad ja kakaduud samuti mitmed amatsoonpapagoide liigid, keda ka meil Eestis kodudes peetakse ja zoopoodides müügil näha võib. Lindudest kuuluvad siia veel Kesk- ja Lääne-Euroopas populaarsed jahikullid: merikotkas, rabapistrik, jahipistrik. Imetajatest kuuluvad sellesse lisasse suur hulk ahve, samuti elevandid, kelle võhkadest valmistatud suveniirid on väga populaarsed ning tiigrid ja ninasarvikud, kelle erinevaid kehaosi kasutatakse järjest laiemalt levivas hiina meditsiinis. Taimedest kuuluvad siia paljud kaktuste ja orhideede liigid. II kategooria: Teise lisasse on kantud liigid mis praegu ei tarvitse veel olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. II lisasse on kantud
Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja isegi mõned koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4- liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
