Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kohastumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks siis kõik elukad mürgised pole ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus
Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu,  harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad paremini ja saavad rohkem järglasi.
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Evolutsiooniliste muutuste põhisuunaks peetakse kohastumist .








Kohastumine
Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega. Kohastumise tulemusel tekivad organismidel kohastumused . K ohastumine on mitmeastmeline protsess , mis algab muutustest isendi DNA struktuuris ja lõpeb organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega.
Kohastumine jaguneb kahte protsessi: geneetiliselt määratud individuaalse muutlikkuse tekkimiseks(kujuneb välja materjal) ja individuaalse muutlikkuse valikuliseks kinnistumiseks organismirühmas.Suur on looduslikul valikul.
Järgnevalt toon välja erinevaid kohastumusi:
1.Kohastumine kuivusega – Näide: kaktused
*vee säilituskude
*lehed taandarenenud
*õhulehed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel.






Kohastumused
  • Näited:
  • lindude eesjäsemed tiibadeks
  • kõrbetaimed kõrges temperatuuris
  • kaitsevärvus, kaitsekuju,
hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teistega )
  • planktonorganismide läbipaistvus
  • sesoonsed värvusmuutused karvkattes
  • ränne, talveuni , lõimetishoole
  • mikroorganismide resistentsus antibiootikumidele
  • taimede seemnete levimisviisid
  • jne
  • kohastumused on suhtelised
  • tagavad organismi püsimise teatud tingimustes
  • hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskkonnas
vahel ei saavutata ka täiuslik
  • Näited:
  • kaitsevärv mõnel teisel taustal
mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav
Kohastumusteks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi
  • Kohastumused avalduvad organismide
  • 1. sise- ja välisehituses,
  • 2. füsioloogias,
  • 3. paljunemises,
  • 4. käitumises ja teistes eluavaldustes.



Kohastumine
On teada, et organismide ehitus ja elutegevus vastavad neid ümbritseva keskkonna tingimustele. Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes.
Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri.
Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud.
Taimede kohastumine eluga kõrbes
Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene, kuid taimede leviku seisukohalt on kõige olulisem niiskusrezhiim. Valgust on kõrbetes taimede kasvuks piisavalt, nii ööpäevased kui ka aastased temperatuurikõikumised on suured.
Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee:
- taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad
- taimed on kaetud vahakihiga
- taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kaktused, aaloed jt.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Selleks, et vähest vett kätte saada, on kõrbetaimede juurestik kas hästi laiuv või vastupidi, sügavale ulatuv.
Samas on paljud kõrbetaimed suure toiteväärtusega, neid kasutatakse söödaks, toiduks ning ravimtaimedena.
Kõrbemullad on enamasti primitiivsed , õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes).
Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest tuntuimad, kaktused on iseloomulikud Põhja-Ameerika ning piimalillelised Lõuna-Ameerika kõrbetele.
Kohastumise
tulemusena arenevad kohastumused.
Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused.
Jutt siis sellest, millised kaitsekohastumused on saakloomadel evolutsioneerunud seeläbi, et looduslik valik on arusaadavatel põhjustel soosinud (potentsiaalse) saaklooma mitte ära söödud saamist. Mitte ära söödud saamaks on kaks võimalust: esimene võimalus on mitte lasta ennast üles leida, teine võimalus on jätta sind üles leidnud kiskjale nii “paha” mulje, et ta su söömata jätab. Mõlemast asjast järjestikku nüüd. Väga oluline osa on siin muidugi käitumisel, kuid sellest siin ei räägi, sest käitumisökoloogia kursus on eraldi, räägime siis eelkõige väljanägemisest ja ka keemilistest kaitsemehhanismidest.
Üks läbiv mõte on selline, et kuigi loomade värvus on väga kergesti jälgitav tunnus ja olnud kaua aega evolutsioonilis-ökoloogilise uurimistöö objektiks, pole asjad kaugeltki selged - ehk just seetõttu, et paljud adaptiivsed seletused loomade värvusele (nt vastuvarjutus varjude kaotajana, vt allpool) on saanud õpikuklassikaks enne, kui tekkis tänapäevane teaduslik lähenemisviis sellistele küsimustele. Paljud intuitiivselt vastuvõetavad seletused tuginevad väga puudulikule empiirilisele baasile.
Esimene pool: kohastumused vältimaks leitud saamist.
Lihtne sulandumine keskkonnaga kannab nime krüptilisus (crypsis). Kõige lihtsam variant on kaitsevärvus, st olemine seda värvi (või ka mustriga) mis substraatki, nii on paljud lehtedel elavad putukad rohelised, mitmed muud jäljendavad samblikku puutüvedel jne. Igaüks võib selliseid näiteid ise juurde mõelda.
Lisaks värvile võib jäljendada ka konkreetseid keskkonnas leiduvaid, kuid kiskjale huvi mitte pakkuvaid objekte. Vahe kaitsevärvusega on selles, et kiskja küll näeb saaklooma, aga ei identifitseeri teda sellisena. Tuntuimad näiteid on ehk puuoksteks maskeeruvad liblikaröövikud, aga ka samaga tegelevad linnud (nt öösorr). Väga paljud putukad jäljendavad lindude väljaheiteid (on valged mustade laikudega). Levinud on muidugi ka lehtede (roheliste elusate või pruunide kuivanud selliste)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kohastumine #1 Kohastumine #2 Kohastumine #3 Kohastumine #4 Kohastumine #5 Kohastumine #6 Kohastumine #7 Kohastumine #8 Kohastumine #9 Kohastumine #10 Kohastumine #11 Kohastumine #12 Kohastumine #13 Kohastumine #14 Kohastumine #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gert Saarm Õppematerjali autor

Lisainfo

on näiteid materjale antud teemade kohta
kohastumine

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1
rtf
Kohastumused
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
74
odt
Ökoloogia konspekt
32
odt
Evolutsioon
88
odt
Evolutsioon-usk-Darwin
18
doc
ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
40
doc
Pärilikkus ja tunnuste kujunemine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun