KVANTARUD JA PAULI KEELUPRINTSIIP Referaat Juhendaja: Andres Juur Puurmani 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................3 1. Kvantarvud...................................................................4 1.1 Kvantarvu diskreetsus..............................................4 1.2 Süsteemi aditiivne kvantarv.......................................4 1.3 Elektroni kvantseisund.............................................4 2. Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip................................5 2.1 Pauli keeluprintsiip.................................................5 2.2 Veidrus mikromaailmast...........................................5 2.3 Üldine väide keeluprintsiibist.....................................5 2.4 Fermionid ja bosonid...................
hulgas M on defineeritud ühene arvutusoperatsioon ehk ühene tehe. · Def2: Hulka M, kus on defineeritud vähemalt üks arvutusoperatisoon ehk tehe nim algebraliseks süsteemiks. Kui mistahes a ja b korral hulgast M ilmneb ka, et f(a;b) M, siis öeldakse, et hulk M on defineeritud tehte suhtes kinniseks. · Seda tehet f nim kas liitimiseks või korrutamiseks. f liitmine- aditiivne- f(a+b)=a+b f korrutamine- multiplikatiivne- f(a*b)=a*b · Arvude vallas etendavad tähtsat osa arvud 0, 1, -a, a-1. Need mõisted võime üle kanda mistahes ühe või kahe arvutusoperatsiooniga määratud algebralistesele süsteemile. · Eeldame, et lisaks vaadeldav arvutusoperatsioon rahuldab nn assotsiatiivsuse seadust. Kehtivad järgmised: (a+b)+c= a+(b+c) (a*b)c= a(b*c) · Def3: Algebralist süsteemi M, milles defineeritud arvutusoperatsioon rahuldab
M järeldub, et ka tehte tulemus on hulgast M st hulk on kinni. Arvude vallas etendavad tähtsat rolli arvud 0, 1, -a, a-1. Need mõisted saame ülekanda mistahes ühe või kahe arvutusoperatsiooniga algebralisele süsteemile. Eeldame, et hulgas defineeritud arvutusoperatsioon rahuldab assotsiatiivsuse seadust: a + (b + c) = (a + b) + c. Def3 Algebralist süsteemi, milles defineeritud arvutusoperatsioon rahuldab assotsiatiivsuse seadust nimetatakse poolrühmaks. Aditiivne poolrühm- hulgas on defineeritud liitmine. a + (b + c) = (a + b) + c Multiplikatiivne poolrühm - hulgas on defineeritud korrutamine. ( a b ) c = a ( b c) Def4 Algebralises süsteemis, milles defineeritud arvutusoperatsioon rahuldab assotsiatiivsuse ja kommutatiivsuse seadusi nimetatakse kommutatiivseks poolrühmaks. Aditiivne kommutatiivne poolrühm (a + b) + c = a + (b + c) a + b = b + a
varieerumist ja nende lahknemist 3. Analüüsime F2 genoomsete markeritega (mikrosatelliidid, SNP), mis siis peaks korreleeruma fenotüüpilise tunnusega 4. Selle tulemusena saame luua aheldatuse kaardi. 5. Arvuatme välja fenotüübilise varieerumise (P), mis on sõltuvuses geneetilisest toimest (G) ja keskkonna toimest (E). VP = VG + VE + 2COVG,E + VG x E Kvantitatiivsete tunnuste varieerumine: 1. Aditiivne gen. varieerumine (VA): kahe või rohkema lookustega alleelide toime fenotüübile. Reeglina F1 põlvkond on korduvates ristamiste vahepealne vanemgenotüüpidega võrreldes 2. Dominantne varieerumine (VD): alleelide toime ei ole aditiivne otseselt; tuleb jälgida kuidas kujuneb tunnus heterosügootidel, sest F1 sarnaneb ühe vanemfenotüübiga 3. Interaktsioonides põhjustatud varieerumine (VI): arvestab kahe või enama lookuse epistataatilise toimega
keskkondade lahutuspiiril. Ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust kiirgab näiteks Päike. Näha saab valgust, mille lainepikkus on 360-760 nanomeetrit. Inimestel on kolmevärvinägemine (trikoromaasia) Värvipimedust nimetatakse ka John Daltoni järgi daltonismiks Ishihara testi tehakse selleks, et kontrollida, kas inimene on värvipime või mitte. RGB - mudel – Lihtvärvimudel, milles erinevaid värvitoone saadakse kolme põhivärvuse (punane, sinine, roheline) liitumisel. Aditiivne mudel – tuleb värvusi ette kujutada, kui valgusvihke. Nende kolme värvi liitmisel tekiks valge valgus ning isegi nende lisavärvuste kokku liitmisel tekiks valge valgus. Aditiivne RGB mudel on kasutuses valgustuses (prožektorid, näiteks teatris), videotehnikas, värvifilmiprinterites ja monitoride (kuvarite, TV-ekraanide) puhul. Oluline on, et värvus tekitatakse aktiivsel meetodil – ise kiirgamise teel. Punktvalgusallikaks nimetatakse sellist valgusallikat, mille
Sellisel juhul võib olla ka funktsioon f kahe muutuja funktsioon f(x,y). See esitub kujul: VALEM Parameetriline võrrand: x=x(t) y=y(t) tЄ[α;β] , siis VALEM Ristkoordinaadid: y=y(x), xЄ[a,b], siis VALEM Polaarkoordinaadid: ρ=ρ(φ), φЄ[α;β], siis ʃABf(x,y,z)ds=ʃαß:f(ρcosφ;ρsinφ)sqrt[ρ2+(ρ’)2]dφ OMADUSED: 1)Joonintegraal ei sõltu integreerimistee läbimise suunast. ʃABf(x,y,z)ds=ʃBAf(x,y,z)ds 2)Joonintegraal on aditiivne. ʃABf(x,y,z)ds=ʃACf(x,y,z)ds + ʃCBf(x,y,z)ds 3)Joonintegraal on lineaarne, iga arvu k ja l korral VALEM 12. II liiki joonintegraal, selle omadused ja arvutamine, näide Olgu xyz-ruumis antud joon AB ning sellel joonel kolmemuutuja funktsioon f(x,y,z). Jaotame AB n osaks punktiga Pi(0; 1; …; n), kus A=P0 ja B=Pn. Valime igal osakaarel punkti QiЄ[Pi-1;Pi] ning moodustame summa: VALEM DEF. Kui sellel summal on maxΔxi→0 korral olemas piirväärtus sõltumata
lainepikkuste valikust. Valguse või valguskiirte värvusilminguid nimetatakse värvivalguseks ning objektide värvusilminguid nimetatakse kattevärvuseks. 2.1 Põhivärvuste segamine Värvuste kokkusegamisel saadakse teised värvused ning värvide kokkusegamisel teise värvusega värvid, mille juures on oluline eristada kahte erinevat protsessi, milleks on värviliste valguste segunemine ning värviliste ainete segunemine. Põhivärvuste aditiivne segamine (valguste segunemise korral), kus põhivärvused valguse segamiseks on punane, roheline ja sinine. Nende segamine võrdsetes kogustes annab tulemuseks valge valguse. (Lisa 1.) Põhivärvuste subtraktiivne segamine (värviliste ainete segunemise korral), kus põhivärvused värvide ja värviliste ainete segamiseks on magenta (fuksiinpunane), kollane ja tsüaan (taevasinine). Nende värvide segamine võrdsetes kogustes annab tulemuseks musta. (Lisa 2.) 2
x1 x2 x3 x4 regressioonmudelis olevate sõltumatute tunnuste omavaheline korrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus Test 11 momentrida, perioodrida, voosuurus, vaosuurus momentrida, kronoloogiline keskmine alusjuurdekasv, aheljuurdekasv, alusjuurdekasvutempo, aheljuurdekasvutempo, juurdekasvutempo, kasvutempo absoluutne aheljuurdekasv absoluutne alusjuurdekasv, aegrea silutud väärtus eksponentsilumine aditiivne mudel, trendi mudel, keskmine sesoonne komponent, prognoositav väärtus silumiskonstant, prognoositav väärtus, multiplikatiivne mudel libisev keskmine sesoonne komponent multiplikatiivne mudel, sesoonne muutus, tsükliline muutus perioodiliselt ümber trendi perioodiga adaptiivne prognoosimine, operatiivne, lühiajaline, keskmise pikkusega prognoos
1. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi (orientatsiooni) muutust. Pöörleva keha erinevad osad liiguvad piki erinevaid trajektoore, kuid säilitavad oma vastastikuse asendi. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand: 2. Inertsimoment Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga. Sõltub keha massist ning sellest kuidas mass on seal jaotunud. Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. 3. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. Keha pöörlemine ümber liikumatu telje. Pöörelgu keha ümber liikumatu telje, mille nimetame teljeks z
Värvitaju uurimisel kasutatakse nn värviruumi mõistet (matemaatiliselt defineeritud koordinaatide süsteem, nim ka värvsusdiagrammiks või värvsuskolmnurgaks) · Põhivärvide rahvusvaheline standard (CIE 1931) lubab kõiki värve kirjeldada kolme põhivärvi kaalutud summana (tegelikkuses pole olemas kolme sellist värvi mis annaksid kombinatsioonides omavahel kõik ülejäänud värvid! - seega on need 3 standard- põhivärvi mitte tegelikud vaid virtuaalvärvid A, B ja C. Aditiivne ja subtraktiivne ja värvide segamine: · Teatud intensiivsustel PUNANE (650 nm), ROHELINE (530 nm) ja SININE (460 nm) on aditiivsed põhivärvid (primaarvärvid). Neid ei saa segamise teel. · Aditiivsed värvid põhinevad valguse omadustel. Aditiivsete värvide segu on alati heledam kui ükski nende individuaalkomp-st. · Summarselt annab põhivärvide aditiivne segu valge valguse. · Kasutatakse valgust kiirgavate seadmete, näiteks telerite ja arvutimonitoride töös /RGB/.
b bl m n p l m b p n 4. Taandamise meetod (lugeja ja nimetaja jagatakse läbi ühe näitajaga ja saadakse uued näitajad a a l x1 R b b x2 l Raskused: kas aditiivne või multiplikatiivne? Kui ühine nimetaja, siis aditiivne, kui ei, siis multiplikatiivne. Millised tegurid valida, et tekiks sisulised uued näitajad ja nad oleks aheltaandatavad? 2.3. Indeksanalüüs Indekseid kasutatakse majandusnäitajate ajaliste muutuste võrdlemiseks. Kui on tegemist paljude näitajatega ja näiteks hinnad ning kogused on väljendatud erinevates ühikutes, osutub indeksite kasutamine eriti efektiivseks.
vigu, algajaid ei seganud publik (Paulus & Cornelius 1974) · publiku efektid rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis. Järeldused: Sotsiaalne soodustamine esineb lihtsa tegevuse puhul kiirus, jõupingutus. Grupiliikmete ressurss Ressursside seostamine: · Disjunktiivne ülesanne grupp valib ühe liikme parima või professionaalsema panuse · Konjunktiivne (seotud) ülesanne produktiivsus sõltub vähima ressursiga liikmest · Aditiivne ülesanne tulemus on kõigi liikmete panuste summa või keskmine · Valikuvaba (discretionary) grupi liikmed kombineerivad panust vabalt ' Kõrvalseisja sekkumise uuringud · Latané, Darley (1968): suitsukatse · 75% üksikutest sekkus, 13 % 3-liikmelistest gruppidest · Seletuse variant püüd mitte näida argadena Kontroll: Latané, Rodin (1969): appikarjete katse · 70 % üksikutest sekkus, 40 % 3-liikmelistest gruppidest Darley, Latané 1968 telefonikatse
Konkurentsi komponendid: konkurente mõju ja konkurente vastus. Eristatakse liiki, mille mõju uuritakse (naaberliik) ja liiki, millele mõju uuritakse (fokaalliik). Konkurentsi komponendid: mõju ja vastus (vt. küsimus 6). 4. Konkurentsi uurimise meetodid. Konkurentsi intensiivsus Konkurentsi uurimine labori- ja välikatsetes: I organismide hulga vähendamine, organismide hulga suurendamine. Näiteks konkurentsieksperimendid: osaliselt aditiivne (üht liiki lisatakse juurde), asenduskatse (üks liik asendatakse teisega), aditiivne (mõlemat liiki lisatakse juurde), täielikult aditiivne (mõlemat konkureerivat liiki lisatakse juurde sama palju). II ressursside hulga vähendamine, ressursside hulga suurendamine. Näiteks peeglikatse Laelatu puisniidul, kus pandi peeglid üles, mille tõttu valguskonkurents vähenes, kuna valguse hulk tänu peeglile suurenes. II näide: suhkru lisamine mulda
Kui determinandis on mingid 2 rida/veergu võrdsed või võrdelised, siis determinant võrdub nulliga. Algebralist süsteemi M, millest defineeritud arvutusoperatsioon rahuldab assotsiatiivsuse seadust, nim. poolrühmaks. Aditiivne poolrühm:kehtib ainult (a+b)+c=a+(b+c) 1. Eksisteerib vähemalt üks punkt 5. Kui determinandis mingi rea/veeru iga Multiplikatiivne poolrühm: kehtib ainult (a*b)*c=a*(b*c)
Hüperkaltseemia- Põhjus on kaltsiumi reabsorbtsiooni suurenemine. Tiasiiddiureetikumide selline kõrvaltoime võimaldab neid soovitada vanuritel, kellel esineb osteoporoosi oht. Erektiilne impotents- Impotents on tiasiiddiureetikumide üllatavalt sagedaks kõrvaltoimeks, mille korrigeerimine on võimalik nendest preparaatidest loobumisega. Naha sügelemine.- Harv kõrvaltoime Koostoimed Kombineerimisel AKE-de ja ARB-idega on koostoime aditiivne ja kasulik. Kombineerimine võimaldab vähendada hüpokalemia teket. Tiasiidide kombineerimine b-blokaatoritega suurendab insuliiniresistentsusega patsientidel oluliselt suhkrudiabeedi tekkeriski. MSPVA-d võivad tiasiidide hüpotensiivset toimet vähendada. 2. LINGUDIUREETIKUMID. Esindajad: Furosemiid, Torasemiid Need on vimsad diureetikumid, mis pärsivad Na+ tagasiimendumist Henle lingu ülenevas osas. Mju algab üks tund peale p/o manustamist ja kestab umbes kuus tundi
või vastavale nupule vajutamise teel. Seega kokku 4*2=8 tingimust, mille abil me võime saada tõendusi oma eeldusele, et 2 muutujat mõjutavad erinevaid töötlusstaadiume. Küsitakse, kas RT suurenemine alternatiivide suurenedes on tingitud identifikatsiooni staadiumi või vastuse valiku staadiumi pikenemisest? Kui alternatiivide hulga kasv mõjutab mõlemat vastusreaktsiooni ühtmoodi, on nende mõju aditiivne - me saame öelda, et erinevate identifikats. alternatiivide korral RT suureneb mõlemat tüüpi vastuse korral ühepalju (graafiku tõus sama). Seega mõjutab alternatiivide kasv ainult äratundmisstaadiumi, aga mitte vastuse valiku staadiumi (kuna see on algusest peale samavõrra erinev!). Kui alternatiivide kasv mõjutab vastamisreaktsioone erinevalt, nii et tekib interaktsioon (st. tulemus ei ole aditiivne- teades erinevust 2-tähelise seeria
4) tunnuse avaldumise sõltumatus keskkonnatingimustest. Holandrilised tunnused- päranduvad ainult meesliini mööda Komplementaarne ehk tunnus mida vanematel ei avaldunud LOENG III Geeni toime vormid Epistaatiline geenide koostoime-ühe geeni toime tugevdab või nõrgendab teise geeni toimet Duplikaatne ehk kordne- kaks või mitu geeni toimivad tunnusele ühteviisi. Kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene domineerivates Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne- mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust Modifitseeriv Sugurakke kus toimub krossingover nim rekombinantseteks. LOENG V Friimartiniks nimetatakse steriilset emast kaksikisendit, teine kaksik on isane. Friimartinism on kimäärsusest (XX/XY) tulenev soomääratluse anomaalia. Kimääriks nimetatakse isendit, kelle organismist vib leida vähemalt kahe isendi rakke. Friimartinismi on enam täheldatud veisel. Ligi 90% eri sugu kahe-
sisendsignaali s(t) konvolutsioon kanali impulsskajaga c(t) ja . , ( ). lisanduv aditiivne mürakomponent. , ribalaius. - , 3- , - -nonreturn to zero-level, nonreturn to
summat, see näitab sellist osa selle tunnuse koguhajuvusest, mida faktorid suudavad kirjeldada. Seega faktormaatriksist teise faktori panust (kirjeldatavust) on võimalik leida, kui teise arvutada teise rea elementide ruutude summa. 26. Millal kasutatakse aegridade komponentanalüüsiks aditiivset, millal multiplikatiivset mudelit? Sesoonse komponendi eraldamiseks võib kasutada komponentanalüüsi, mille levinuimad mudelid on aditiivne ja multiplikatiivne mudel. Aditiivset mudelit rakendatakse aegridadele, mille sesoonsed kõrvalekalded trendist on konstantsed Y T S C H st Y T S C H Multiplikatiivset mudelit saab rakendada siis, kui sesoonsed kõrvalekalded on võrdelised trendi väärtustega Y TSCH Ignoreerides tsüklilist komponenti Y Y T S H ja SH T 27. Mis on korrelogramm?
17. Nimetage toksilisust mõjutavaid tegureid. Mürgid põhjustavad kahjulikke mõjusid juba väikestes kogustes, tavaliselt 3 g või vähem. Toksikoloogid nimetavad seda ainehulka doosiks. Ekspositsiooni aeg Aine vereringesüsteemi absorbeerumise kiirus ja ulatus Aine füüsikaline ja keemiline loomus Organismi vanus ja tervislik seisund 18. Milline võib olla üldefekt kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul? Kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul võib üldefekt olla üsna erinev: aditiivne (liidetav); sünergism (samasuunaline toime, mis mõjutab organismi tugevamini kui samade toimete summa); antagonism (kui on tegemist mürgiste ainete üksteise mõju kahandamisega); potentseerimine (võimendamine) (kui mittetoksiline ühend suurendab mürgilise ühendi toimet). 19. Kirjeldage protsesse, mis võivad toimuda organismis kui sinna satub ksenobiootik? Ksenobiootikud on ained, mis on elusorganismile võõrad. Nende ühendite jaoks, mis esinevad
Liiga väike ja liiga suur kontrast on alati disharmoonilised. Vastandvärvid tõstavad üksteist esile, punane näib punasemana ja roheline rohelisemana. 16 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värvisüsteemid Sajandite jooksul on värvusi püütud kirjeldada põhiliselt kolme süsteemi abil: · Aditiivne värvisüsteem tegeleb värviliste valgustega, Valguse värvus sõltub lainepikkusest ja intensiivsusest. · Subtraktiivne värvisüsteem tegeleb pigmentidega. Värvusi, mida ei saa tekitada teiste värvide liitmisega, nimetatakse põhivärvusteks. Definitsioon on üks, aga aditiivses värvisüsteemis on põhivärvid sinine, roheline ja punane; subtraktiivsetes süsteemides sinine, punane, kollane.
Atmosfääris on alati veeauru. 21 TÕESTUS: Kui atmosfääris on kusagil temperatuur alla 0 C, siis veeaur, mida on igal pool atmosfääris, külmub. Selle tulemusena tekib lumi. Näide 2. TEES: Autoga jõuab kiiremini sihtkohta kui jalgsi. ARGUMENDID: v = s/t; va vj TÕESTUS: liikumise aeg t = s/v, mida suurem on kiirus, seda väiksem on aeg. Näide kaudsest tõestusest TEES: Temperatuur ei ole aditiivne füüsikaline suurus ARGUMENDID: 1. Aditiivse suuruse korral a + a =2a 2. Mitteaditiivse suuruse korral a + a = a ;(st. t1 + t1 2 t1 , kuigi näiteks m1 + m1 = 2m1 ) 3. Veel on kindlad püsipunktid VASTUVÄITELINE TÕESTUS: Antitees: Temperatuur on aditiivne suurus. Sel juhul peaks kahe klaasi toasooja vee kokkuvalamisel vesi kohe keema hakkama, sest 300 K +300 K = 600 K. Või vastupidi, kui klaasist pool vett ära võtta, külmub vesi silmapilkselt : 300 K – 300 K = 0 K
prognoosiks viimase perioodi silutud väärtus.Eksponentsiaalse mudeli parameeter - Suuruse suhteline muut ajaühikus on konstantne ja võrdub kasvuparameetriga a(juurdekasvutempo). Lineaarne - ∆y = a; Eksponentsiaalne - ∆y/y=a Prognoosi viga on tegeliku väärtuse ja silutud väärtuse vahe. Adaptiivne prognoosimine: prognoos sõltub eelmise prognoosi veast Keskmine ruutviga - Võrreldakse erinevate meetodite keskmist ruutviga Väiksem MSE -> parem prognoosimismeetod Aditiivne mudel – yi=Ti+Ci+Si+εi. Ti – trendi component, Ci – tsükliline component, Si – sesoonne komponent, εi – juhuslik component. Kasutatakse, kui absoluutne kõrvalekalle trendist on vastavatel perioodidel ligikaudu ühesugune Prognoosimisel kasutatakse vaatlusandmete põhjal leitud trendi ja keskmisi sesoonseid komponente Keskmine viga Mean Error Iseloomustab prognoosi nihet: üles või alla Keskmine ruutviga Mean Square Error MSE=
ainepunktide süsteemi inertsimomendiks. Sellest valemist järeldub, et Lz=Izw. tuues sisse d ( I z ) jõumomendi saame valemi- M z = , mida nim pöördliikumise dünaamiks dt põhivõrrandiks. Tuleb silmas pidada, et nii jõu kui ka inertsimoment eksisteerivad olenemata pöörlemisest. Inertsimoment Inertsimoment aditiivne suurus, st keha inertsimoment on võrdne tema osade mR 2 inertsimomendtide summaga. Inertsimomenti leitakse valemiga I = . Antud valem 2 kehtib ainult homogeense ja sümmeetrilise keha puhul. Steineri teoreem- inertsimoment I mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, milles üks liidetav on inertsimoment I0
seevastu mõttesisutu. · Eristamine on vajalik keskmiste arvutamisel. Kronoloogilist keskmist saab arvutada momentrea puhul vaid siis kui momendid on fikseeritud võrdsete ajavahemike järel. Kui aga ei ole võrdseid ahavahemikke, siis aritmeetiline keskmine. · Aegridadest ei saa ühtegi üksikut vahepunkti ehk erindit eraldada (välja võtta). · Aegrida koosneb 4 komponendist: tendents, harmooniline komponent, sesoonne komponent, juhuslik komponent. · Aegrea mudelid: aditiivne mudel, multiplikatiivne mudel (trend, sesoonne komponent, tsükliline komponent, irregulaarne komponent). · Aegridade kompleksanalüüsi korral jaotatakse (lammutatakse) aegrida komponentideks. Kaheks komponendiks: seaduspäraselt ehk süsteemselt ja juhuslikult muutuvaks osaks Seaduspärased muutused: trend, sesoonne, tsüklilised muutused. Juhuslik komponent puudub seaduspärasus. Esineb ebavõrdsete ajavahemike järel. Esineb juhuslike sokkidena
vAA ja vaa on tõenäosused ellu jääda ja fA ja fa on täiskasvanute alleelisagedused. N on järglaste koguarv, juhuslik paardumine ja sagedused järglaste seal HW. (See viimane valem on genotüüpide sageduste arvutamiseks.) Alleelide sageduste arvutamine: 11. Kuidas mõjutavad dominantsussuhted genotüüpide ellujäämisvõimet ja alleeli sagedust järgmises põlvkonnas? Dominantne kasulik alleel, retsessiivne kasulik alleel, aditiivne dominante alleel. Mõjutavad nii, et iga kahjuliku alleeli koopia vähendab ellujäämise võimet s-i võrra, võrreldes AA indiviididega. Kui iga a-alleel vähendab ellujäämise võimet sama palju, siis kutsutakse seda ka aditiivseks mudeliks. Nt: Kui meil on alleelid, mille aditiivne mõju ellujäämisele on väike (nt on saa <0.1), siis on muutus alleelisagedustes ühe põlvkonna jooksul sAa* fA* fa. 12. Kasutage simulaatorit: http://sites.sinauer
teooriale! 7|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 27) Inimsilm tajub valgust vahemikus 390-760 nm. 28) Ülespoole nähtavast valgusest jäävad raadiolained ja infrapuna. Allapoole ultraviolett kiired, veel allapoole röntenkiired ja gammakiired. 29)Seleta lihtsalt CMY ja RGB värvisüsteemide vahe, põhimõtted. Mis seadmed kas? - RGB värvisüsteem. o aditiivne värvisüsteem RED + GREEN + BLUE = WHITE o Primaarvärvide segamisel saadakse sekundaarvärvid. o Kasutusel enamikes digisensorites, monitorides, ... (mis kiirgavad) - CMYK värvisüsteem. · subtraktiivne värvisüsteem CYAN + MAGENTA + YELLOW = BLACK. · põhineb valguse absorbtsioonil ehk sekundaartoonide liitmisel
suurus kõige kõrgema ellujäämisvõimega genotüübi suhtes. Nt: Kui AA indiviidid on kõige kõrgema ellujäämisvõimega, siis Aa ja aa selektsioonikoefitsendid on: vAa/vAA=1–sAa ning vaa/vAA=1-saa. 10. Kuidas arvutatakse genotüüpide ja alleelide sagedused ajahetkel t diploidses organismis? 11. Kuidas mõjutavad dominantsussuhted genotüüpide ellujäämisvõimet ja alleeli sagedust järgmises põlvkonnas? Dominantne kasulik alleel, retsessiivne kasulik alleel, aditiivne dominantne alleel. Dominantne kasulik alleel A vAA=vAa=1, vaa=1-s Retsessiivne kasulik alleel A vAA=1, vAa=vaa=1-s Aditiivne dominantne alleel A saa=2sAa. vAA=1,vAa=1-s,vaa=1-2s Iga kahjuliku alleeli koopia vähendab ellujäämise võimet s-i võrra, võrreldes AA indiviididega. 12. Kasutage simulaatorit: http://sites.sinauer.com/evolution3e/exercise1201.html ja vaadake, kuidas mõjub genotüüpide algsageduste ja kohasuste muutmine alleelide sagedusele ja
175 lpi. Eriti hästi seadistatud trükimasinate ja kõrge kvaliteediga paberi puhul kasutatakse vahel ka 200 lpi rastrit, mis annab hea tulemuse näiteks fotoraamatute ja kunstiteoste reprode trükkimisel 35. Millist rolli täidab ettevalmistuses proovitrükk? Saab näha kujunduse tegeliku trükijärgset olekut ja omadusi. Samuti näitab ka montaaži maketi tegemisel. 36. Aditiivne ja subtraktiivne värvimudel RGB-värvimudel on kasutusel otsese valguse korral. Otsest valgust kiirgavad päike, elektrilamp, televiisori- ja arvutiekraan. Kõik nähtavad värvid saadakse kolme primaarvärvi: punase (red, R), rohelise (green, G) ja sinise (blue, B) kombineerimisel. Kahe primaarvärvi segamisel maksimaalväärtusel saadakse sekundaarvärvid: kollane, tsüaan ja magenta (purpur)
majanduslikku põhjendamist ja sobiva alternatiivi valimist mitmete võimaluste seast. (juhulikkust arvestavad), *lineaarsed,*mittelineaarsed:-kitsendusega/ kinsenduseta kokku, tööjõud, infrastruktuur ja kommunikatsioonid, hankijad, ärikliima, maj. ja pol. Juhtimisotsuse liikid * intuitiivsed stohhalised otsused *ratsionaalsed stohhastlised mudelid, -multiplikatiivne/aditiivne 4.aja arvestamise järgi(3 ajahorisonti: *lühiajaline-1 stabiilsus, maksundus, ametiühingud, õkoloogia); 2)identifitseeritakse tähtsust omavad otsusused *optimalsed...*individuaalsed tõenäolised otsused *ratsionaalsed aasta(operatiivne), *keskpikkusega-kuni 5 aastat(taktikaline plaanimine), *pikaajaline tegurid, näiteks turgude asukoht või toormaterjalid; 3)leitakse alternatiivsed asukohad: ..*optimaalsed..
ainult valguse käes). 1. Miks on paljud fenotüübilised tunnused populatsioonis normaaljaotusega? Mitmekomponendiline keskkonnafaktor. Tunnus sõltub keskkonnafaktorist ja genotüübist. Juba 2 keskkonnamuutuja mõjul muutub tunnuse jaotus normaaljaotust meenutavaks. Ühe muutuja puhul on iga tunnuse variandil võrdne tõenäosus esineda. Kahe muutuja puhul omatakse ka varieeruvust ja kokku hakkab meenutama normaaljaotust. Aditiivne komponent kahekordne järglaste kõrvalekalle populatsiooni keskmisest. Miks on paljud fenotüübilised tunnused populatsioonis normaaljaotusega? Keskmiselt 25cm pikkuste okassigade populatsioonist võetakse 30cm pikkused okassead ja paaritatakse igaühte neist juhuslikult populatsioonist võetud okasseaga. Järglaskond on keskmiselt 26cm pikkune. Kui suur oli kehapikkuse aditiivne varieeruvus 30cm-okassigadel? (26-25) * 2 = +2 aditiivne varieeruvus. 2. Mis on tunnuse päritavus?
retseptoriga) kolorimeetriliselt, eraldatakse ning produkt ka. Positsiooni skäneerimine e iteratiivne optimeerimine. Eelduseks on optimeeritava juhtühendi olemasolu, kusjuures juhtühend jagatakse alaühikutest, varieeritakse üht alaühikut ning leitakse selle optimum. Esimese alaühiku fikseerimise järel optimiseeritakse teist alaühikut. Eeldusteks on: o igal juhtühendi alaühikul on sõltumatu ja aditiivne roll o puudub negatiivne koosmõju o Rekursiivne dekonvolutsioon o üks kogumitest omab aktiivsust, tuleb leida see ühend. Rekursiivne dekonvolutsioon Sünteesitakse individuaalselt kõik kogumis olevad ühendid (9) Vaja säilitada kõik sünteesietappide vahekogumid, mida kasutatakse aktiivse ühendi leidmisel. o Kõigil dipeptiididel lastakse eraldi ühe AH-ga reageerida (terminaalne),
termodünaamilise keha olekut. Kui muutub süsteemi mingi olekuparameeter muutuvad ka ülejäänud olekuparameetrid. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna. Intensiivseks nimetatakse sellist olekuparameetrit, mis ei sõltu termodünaamilises süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivsed olekuparameetrid on näiteks rõhk ja temperatuur. Aditiivne ehk ekstensiivne olekuparameeter on selline, mis sõltub süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Ekstensiivsed olekuparameetrid on näiteks süsteemi mass, maht ja energia. Erimaht on keha ühikmassi maht. Kui keha maht on V ja mass M, siis erimaht Erimahu pöördväärtust nimetatakse tiheduseks: Rõhk on pinnaühikule selle normaali suunas mõjub jõud. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pa pm B ja vaakummeetriga mõõtmisel pa B pv
See on puht-tehniline küsimus: näiteks võime värvust kirjeldada kas ordi- neerimata kvalitatiivse tunnusena (sinine; kollane...) või mitme binaarse, kaheastmelise tunnusena (sinine värvus on olemas või puudub; kollane on olemas või puudub...). Ordineeritud kvalitatiivsed tunnused võib transfor- meerida nii binaarseks kui ka aditiivseiks: näiteks võime ühe neljaseisun- dilise tunnuse kodeerida (transformeerida) kolme kvaasi-tunnuse abil: Aditiivne kodeerimine Binaarne kodeerimine Seisund Kolm tunnust Neli binaarset tunnust 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 0 2 1 1 0 0 0 1 0 3 1 1 1 0 0 0 1 Binaarne kodeerimine sobib ka ordineerimata tunnuste jaoks. Kvantitatiivsed tunnused võime transformeerida kvalitatiivseiks nende
kas 2, 4, 6 või 8 tähe seast, ja vastuse valik kas nimetamise teel või vastavale nupule vajutamise teel. Seega kokku 4*2=8 tingimust, mille abil me võime saada tõendusi oma eeldusele, et 2 muutujat mõjutavad erinevaid töötlusstaadiume. · Küsitakse, kas RT suurenemine alternatiivide suurenedes on tingitud identifikatsiooni staadiumi või vastuse valiku staadiumi pikenemisest? Kui alternatiivide hulga kasv mõjutab mõlemat vastusreaktsiooni ühtmoodi, on nende mõju aditiivne - me saame öelda, et erinevate identifikats. alternatiivide korral RT suureneb mõlemat tüüpi vastuse korral ühepalju (graafiku tõus sama). Seega mõjutab alternatiivide kasv ainult äratundmisstaadiumi, aga mitte vastuse valiku staadiumi (kuna see on algusest peale samavõrra erinev!). Kui alternatiivide kasv mõjutab vastamisreaktsioone erinevalt, nii et tekib interaktsioon (st. tulemus ei ole
Kahe voi enama (tavaliselt dominantse) geeni koosmojul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. 2. Epistaatiline. Seda nimetatakse monikord ka mittealleelseks dominantsuseks. Uhes lookuses asuvad geenid suruvad alla voi varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. 3. Duplikaatne ehk kordne. Kaks voi mitu geeni toimivad tunnusele uhtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotuubis. 4. Polumeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne. Mitu geeni mojutavad uht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide moju tunnusele summeerub. Polumeersus tingib tunnuse kvantitatiivse muutlikkuse. 5. Modifitseeriv. Paljude tunnuste arengut maaravad nn pohigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevadavad voi norgendavad pohigeenide moju. Komplementaarsus
Nt pähkelhari kukkedel. Epistaatiline -ühes lookuses asuvad geenid suruvad alla või varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. Allutava toimega geenid on epistaatilised, alluvad geenid hüpostaatilised. Duplikaatne ehk kordne –2 või mitu geeni toimivad tunnusele ühtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotüübis. 23. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus. Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne - mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide mõju tunnusele summeerub. Polümeersus tingib tunnuse kvantitatiivse muutlikkuse. Modifitseeriv - paljude tunnuste arengut määravad nn põhigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevdavad või nõrgendavad põhigeenide mõju. Pleiotroopsuseks ehk polüfeensuseks nimetatakse ühe geeni toime
Sugulastevahelised kovariatsioonikomponendid leitakse suguluskoefitsiendist lähtudes. Suguluskoefitsient Kovariatsioon Korrelatsioon vanem - järglane 0,5 1/2 2A rpo= 1/2 h2 poolõved 0,25 1/4 2A rhs= 1/4 h2 täisõved - 0,5 1/2 2A +1/4 2D+ 2EP rfs= >1/2 h2 2 - tunnuse aditiivne geneetiline dispersioon A 2 D - tunnuse dominantsusest tingitud geneetiline dispersioon 2 EP - permanentsetest keskkonnateguritest tingitud dispersioon rpo - parent - offspring - vanem-järglane rhs - half-sibs - poolõved rfs- full-sibs - täisõved 3.2.1. Päritavuse määramise meetodid 7.1.1.kaksikute meetod Identsete kaksikute paaridesisene dispersioon on täies ulatuses põhjustatud kekskkonnateguritest, sest neil on identne genotüüp.
termomeetri skaala võib olla nihkes. Võimaluse korral tuleb seda liiki efektid kindlasti kõrvaldada või äärmisel juhul kompenseerida parandite abil. Teadaoleva (aditiivse) süstemaatilise vea arvestamisel saame mõõtetulemuse parandatud väärtuseks ~ x x q , kus q on aditiivset süstemaatilist viga arvestav parand. Seejuures on parand ainult süstemaatilise vea hinnanguks, vea täpne väärtus pole teada. Aditiivne parand ei sõltu mõõtetulemuse väärtusest. Mõnikord võib meil tegemist olla ka multiplikatiivse veaga, s.t. veaga mis kasvab võrdeliselt mõõtetulemuse kasvuga. Sellisel juhul tuleb parandatud mõõtetulemuse saamiseks mõõtetulemus parandusteguriga läbi korrutada ~ x Q x , kus Q on multiplikatiivset süstemaatilist viga arvestav parandustegur. Üldjuhul on parandatud tulemus esitatav kujul ~
dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende eralditoimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotüübis puuduvad kigi duplikaatsete geenide dominantsed alleelid (aabb). Duplikaatsuse korral esineb F2-plvkonnas fenotüübiline lahknemine suhtes 15:1. 60. Mis on geenide polümeerne toime ja millised lahknemissuhted tekivad? Polümeersus - geenide ühesuunaline ja kumulatiivne e. aditiivne toime ühele ja samale tunnusele. Lahknemissuhe 15:1 (?). 61. Mis on IQ e. intelligentsuskoefitsient? IQ - intelektuaalse arengu, olemas olevate teadmiste ja informeerituse taseme näitaja, mida saadakse erinevate testimetoodikate abil. 62. Mis on geenide pleiotroopne efekt? Polüfeensus e. Pleiotroopsus - ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt
lahendamisega. Vahemärkus: millest tuleb ülesannete vaheline korrelatsioon?Van der Maas jt (2006): mutualism mudel, mis ei vaja üldise g-faktori oletamist Aju suurus · Sotsiaalne keerukus ja aju suurus · Kas IQ-le ja aju suurusele toimib looduslik valik? · Aju suuruse korrelatsioon IQ-gaAju suurus ja looduslik valik · Tavaliselt arvatakse, et suurem aju on alati parem. · Miller ja Penke (2007) leidsid, et aju suuruse aditiivne geneetiline variatiivsuskoefitsient on palju väiksem, kui valikualustel omadustel, mis viitab, et aju suurusele toimib tasakaalustav valik ("keskmine on parem"). Intelligentsuse lokaliseerimine · Kas intelligentsust saab seostada mingi ühe kindla ajupiirkonnaga? · Kindlasti on vajalikke piirkondi rohkem kui üks: ning "vajalik" ei tähenda piisavat ega spetsiifiliselt intelligentsusega seotut. · Üks paremaid mudeleid intelligentsuse ja aju seostest pärineb Richard Haierilt ja
sõltuva, signaali. Esimest signaali nimetatakse tavaliselt süsteemi sisendsignaaliks ss ja teist siis vastavalt süsteemi väljundsignaaliks sv Süsteeme saab kirjeldada mitmel viisil, näiteks diferentsiaalvõrrandite abil Levinud viisideks lineaarsete süsteemide kirjeldamisel on süsteemi impulsskaja h(t) ja sageduskarakteristiku H(f) kasutamine Süsteem on lineaarne kui tema sisendi ja väljundi vaheline seos on aditiivne ja homogeenne Kui sisendsignaali ss1 korral saame süsteemi väljundsignaaliks sv1 ja vastavalt ss2 korral sv2 siis lineaarses süsteemis peame sisendsignaalide kombinatsiooni ass1 + bss2 korral saama väljundis asv1 + bsv2, kus a ja b on konstandid Öeldakse, et lineaarses süsteemis kehtib superpositsiooniprintsiip 70. Süsteemi impulsskaja ja sageduskarakteristik – nende vahelised seosed Impulsskaja h(t) on süsteemi reaktsioon, ehk väljundsignaal sv(t), juhul kui
on olekufunktsioon, mida nimetatakse süsteemi entroopiate vaheks ehk entroopia muuduks. 2 Q s=s 2− s1 =∫1 . (4.16) T Seosega (4.16) on defineeritud entroopia muut pöörduvate protsesside korral. Entroopia omadused: 1. Süsteemi entroopia on määratud vaid aditiivse (ehk otsaliidetava) konstandi täpsusega. 2. Entroopia on aditiivne suurus. Olgu süsteem moodustatud alamsüsteemidest, mille temperatuurid on omavehel võrdsed. Siis süsteemi koguentroopia on võrdne alamsüsteemide entroopiate summaga. 3. Soojusvahetuse puudumisel on entroopia muutus tasakaalulises (ehk pöörduvas) protsessis võrdne nulliga. Q 0 Kuivõrd ds= = =0 , siis ka ds=0 ning s=∫ ds=0 . T T 4. Jääval ruumalal on entroopia muut monotoonselt kasvav funktsioon süsteemi siseenergiast.
AB 0 0 Kui joon AB on ruumiline joon, siis öeldakse ka, et joonintegraal (6) on ruumiline joonintegraal. 2.1.2 I liiki joonintegraali omadusi Joonintegraali arvutamisel kasutatakse tema järgmisi omadusi 1. Joonintegraal 6 ei sõltu integreerimistee läbimise suunast, s.t. f x, y, z ds f x, y, z ds AB BA 2. Joonintegraal on aditiivne, s.t f x, y, z ds f x, y, z ds f x, y, z ds AB AC CB 3. Joonintegraal on lineaarne, s.t iga arvu k ja l korral k f x, y, z l g x, y, z ds k f x, y, z ds l g x, y, z ds AB AB AB
ratsaniku nõudlusele. 48. Viljakuse osa selektsioonis tagab: geneetilise sideme põlvkondade vahel, põhikarja uuenemise võimekamate isenditega; isendid jõudluse andmiseks, eriti vajalikud lühikese elutsükliga liha- ja karusnahaloomade ning lindude jõudluses; liigi ja tõu püsivuse. 49. Aretusväärtus, selle hindamise komponendid Isendi aretusväärtus on tema keskmiste geeniväärtuste summa ehk aditiivne geneetiline väärtus. Aretusväärtus oleneb efektiivsete ja ebaefektiivsete geenide summaarsest e. aditiivsest mõjust tunnusele. Aretusväärtus väljendab looma geneetilist potentsiaali jõudluse andmiseks. Lisaks jõudlusandmetele hinnatakse ka neid tunnuseid, mis tagavad produktiivlooma pikema kasutusea. Loomade aretusväärtuse määramisel arvestatakse kõige enam järgmisi tunnuseid: 1) jõudlusnäitajad (piima-, liha-, villatoodang jne.). Need on kõige enam arvestatavamad tunnused.
(phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm. protsesside ning muundumiste jada geenist tunnuseni. Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). ) Polümeeria- mitteallelsed geenid determineerivad ühte ja sedasama tunnust. polümeerne geenitoime (polymeric gene action) -- e. aditiivne geenitoime, kahe või (enamasti) mitme geeni samasuunaline ja kumuleeruv toime ühele tunnusele. Selline geenide koostoime põhjustab tunnuse erinevaid avaldumistasemeid, kvantitatiivse varieeruvuse erinevate mõõdetavate tunnuseväärtuste vahel. Igal polümeersüsteemi geenil eristatakse tunnust intensiivistavaid pluss-alleele ja mittetoimivaid null-alleele. Tunnuseväärtus oleneb eri lookuste pluss-alleelide koguarvust (geenidoosist), kuid mitte sellest, milliste geenide
Kahe või enama (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. 2. Epistaatiline. Seda nimetatakse mõnikord ka mittealleelseks dominantsuseks. Ühes lookuses asuvad geenid suruvad alla või varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. 3. Duplikaatne ehk kordne. Kaks või mitu geeni toimivad tunnusele ühtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotüübis. 4. Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne. Mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide mõju tunnusele summeerub. Polümeersus tingib tunnuse kvantitatiivse muutlikkuse. 5. Modifitseeriv. Paljude tunnuste arengut määravad nn põhigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevadavad või nõrgendavad põhigeenide mõju. 41
käitumine akumuleerub o mida kauem on möödas eelmisest korrast, seda rohkem ASE koguneb ja seda tõenäolisemalt leiab käitumine peagi jälle aset o ASE akumuleerumine viib teoreetiliselt käitumisele isegi siis, kui signaalärritajad täiesti puuduvad (nn tühikäitumine) käitumine ammendub O kui signaalärritaja on mõjunud liiga kaua või tihti, kulutatakse ära kogu ASE ja reaktsioon ärritajale lakkab käitumine on aditiivne O käitumist käivitavate organismisiseste tegurite (ASE) ja väliste signaalärritajate mõju lihtsalt summeerub ja järelikult võib ühtede nõrkust või puudumist kompenseerida teiste tugevam mõju. Käitumise akumuleeruvuse hüpoteesi paikapidavus Kõigepealt tuleb märkida, et loomade närvisüsteemist ei ole leitud mingeid spetsiifilisi energiavarusid, mida võiks samastada “aktsioonispetsiifilise
olümpiamängudel 1896-1992. kaupa aastatel 1973-1995. Esineb kahanemisetrend, puudub Esineb perioodiline komponent ja tsükliline perioodiline ja tsükliline komponent. komponent, puudub trend. Aegridade kompleksanalüüsil saame kasutada kahte tüüpi mudeleid: o Liitmismudel (aditiivne mudel) = + + + Liitmismudel vaatleb aegrida komponentide summana. Kasutatakse juhul, kui absoluutne kõrvalekalle trendist on erinevatel perioodidel sama. - o Korrutamismudel (multiplikatiivne mudel) = × × × Korrutamismudel vaatleb aegrida komponentide korrutisena. Kasutatakse juhul, kui suhteline kõrvalekalle trendist
Tuntud näide tursakala 5 miljoni marjateraga - 4 999 998 ei sa hukka mitte LV survel, vaid näiteks 4 500 000 hukkub mittevalikuliselt - mitte madalama kohanemuse pärast. Kui nii, siis pole aja eeldada ka NeoD jaoks ülisuuri molekulaarse evolutsiooni kiirusi ja NeoD on päästetud. NeoD jaoks absurdselt kõrge heterosügootsuse aste on samuti välditav kui vastuolu - juhul, kui eeldada, et polümorfsete lookuste kontributsioon kohanemusse ei ole mitte otseselt aditiivne, vaid esineb tasandav sõltuvus. Kui oleks additiivne, siis kahe kehvema kohanemusega polümorfismi koosmõju oleks x2 jne. - näiteks võtame, et iga polümorfism alandab kohanemuse 0.9’ni. Siis summeeruva 3000 lookuse puhul olekski absurdselt väike arv: 0.9 3000. Kella konstantsus Kella klassikaline näide - hemoglobiini järjestus - näib küll olevat konstantne läbi 400 - 500 MA (vt pilt). Kuid mida see tähendab NT ehk siis NeoD mätta otsast vaadatuna? NeoD kohaselt
annaabi.ee 
