Etoloogia täiendmooduli konspekt (1)

Etoloogia täiendmooduli konspekt
ÜRGEMA NEEDUS . SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd)
• Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses .
Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas – geneetiline materjal kahekordistus – rakk jagunes – siis hakati seksima – kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk , – tekkis uus olend nt taim, inimene, seen ), suurenesid, jagunesid – toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine ) – ja algas jälle otsast peale.
Täiskasvanud organism on ajutine „elumasin“ geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud , mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid.
Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea peale sugulise sigimise teket. Mida suurem sügoot (rakkude liitumise tulemusel tekkinud rakk ehk viljastatud munarakk), seda elujõulisem järglane tal on. Esimesed seksijad sattusid lõhestava valiku surve alla (rakkude eesmärgiks sai leida suurem rakk kellega liituda). Võitjateks jäid väikseimad rakud, kuna nad olid liikumisvõimelisemad (ajajooksul kasvas neile saba - sperm) ja nad küpsesid/paljunesid palju kiiremini kui suured rakud.
• Sugupoolte vahelise huvide konflikti algpõhjus. Isaste ja emaste erinevad huvid.
Emas sugupooled toodavad suuri munarakke, isas organismid väikseid, odavaid seemnerakke, mida võimalik suurtes kogustes toota. Emas sugupool on investor ja isas pool parasiit , mis püüab levitada oma geneetilist informatsiooni emassugupoole arvelt – see ongi ürgema needus.
Isase huvi – paaruda võimalikult paljude emastega.
Emase huvi - paaruda vaid parimate isastega; panustada oma järglastesse võimalikult palju.
Emased on defitsiidis, isased peavad emaste pärast võitlema.
• Isassugupoole meetodid konkurentsis sigimispartnerite eest. Emaste valikuvõimalused.
Isaste võitlusvõtted:
1)Macho-isased (tehakse a'la võitlus - võitja saab emase endale),
2)„Taluperemehed“ (isased, kes kaitsevad mingit territooriumi, mis sisaldab emaste ja nende järglaste jaoks olulisi ressursse),
3)„Rahamehed“ ( kingivad emastele toitu ja muud kasulikku ),
4)Ilu-Eedid (need kes meelitavad emaseid oma kaunite sabadega ja paaritumismängudega),
5)Petised (mähivad kookonisse mitte elusa putuka vaid kivi vms, mille emasele viia, et emane neid valiks),
6)„Tõelised“ parasiidid (isased imevad end ema kõhunaha külge ja on sellega tekitanud ühise vereringe , mis võimaldab emast viljastada),
7)„Pereisad“ (nt ogalik ; Pereisad on hea näide võitlusvõttest, st et isased hoolitsevad oma järglaste eest)
8)Spermakonkurents (seda kasutavad need liigid, kus emased mitmete isastega paaruvad, loterii põhimõttel, see kes rohkem seemnerakke suudab emasesse sisestada, see tõenäoliseimalt on see, kelle järglased emane ilmale toob)
Emaste valikuvõimalused:
Passiivne valik – emane ei tee midagi ise, isased võitlevad ja kes võidab saab emase endale; järelikult emane ongi parima mehe saanud.
Aktiivne valik:
1)avalik valik – emased valvavad isaste turniiriplatside ümber ja pärast saab võitjaga paaruda; sellepuhul isased teavad ise ka, kes võitjaks tuli.
2)varjatud valik – spermakonkurentsi mõttes enim kasutatud; emased varuvad isaste spermat kuskile ja pärast viljastavad end selle isase spermaga, kes talle enim meeldib. Rõve!
• Kas needusest on pääsu? Isaste needus. Isahool kui sugupoolte konflikti pehmendaja . Selle hind emaste jaoks.
Jah ja ei! Ei sellesmõttes, et bioloogiline sugu on nii defineeritud, et emased toodavad munarakke ja isased seemnerakke, ja kuni neid ümber ei nimetata, seni ei muutu midagi. Jah sellesmõttes, et isastel on omal needus, mis on samalaadne .
Isaste needus – emas sugupool ei pea väga muretsema, et kas tema munarakud jäävad viljastamata, sest seemnerakke on sedavõrd palju rohkem. Isaste sigimispotentsiaal jääb valdavalt kasutamata – see ongi nende needus.
Isahool pehmendab huvide konflikti, ent sellel oma hind – nüüd kus ka isane investeerib oma järglastesse, pole ka isapoolel enam suva, kellele ta selle järglase teeb, talle on ka oluline, et järglane saaks head geenid , seega ainult emased pole need, kes valida saavad.
• Inimene kui ürgema järeltulija. Bioloogiline ja kultuuriline inimene.
Inimese olemus jaguneb bioloogiliseks ja kultuuriliseks, bioloogiline on primaarne. Bioloogiline mees on võistluslik, tormakas, egoistlik , edev, edujanune jms. Bioloogiline naine on pigem sotsiaalne, ettevaatlik, valiv, kohusetundlik , rahu armastav pereinimene.
Naine – ürgema järeltulija: naised tahavad suuremat valikuvõimalust (et igaüks saaks printsi valgel hobusel) ja suuremat isahoolt isaste poolt – kurb tõde: mida suuremat isahoolt isase poolt emane soovib seda väiksem valikuvõimalus tal on.
Mida suurem investeering viljakusse seda väiksem investeering vanemahoolde, aga on ka variant, et emane investeerib viljakusse ja isane vanemahoolde või vastupidi.
• Eri sugupoolte sigimiskäitumine kui keskkonnast sõltuv kompromiss sugupoolte huvide vahel.
Inimese elukeskkond on praegu drastilises muutumises:
-tehnoloogilised uuendused on muutnud maailma
-kliimamuutus
-loodusressursside lõppemine
Partnerisuhete evolutsioonile avaldavad erilist mõju:
-rasestumisvastased vahendid
-isaduse tuvastamine DNA abil
Vahepealne tasakaal on jälle kõikuma löönud.
Uue tasakaalu otsinguid ilmestavad:
-perekonnakriis
-naiste võrdõiguslikkuse liikumine ja feminism
Võitlus jätkub!
ÜRGMEHEST DŽENTELMENIKS: SOOROLLIDE MUUTLIKKUSEST KÄITUMISES (R. Mänd)
• Mis on seni teada keskkonnatingimuste mõjust soolisele dimorfismile (SD) kehasuuruses ja mõnedes muudes tunnustes?
Dimorfism - ehk kahekujulisus on bioloogias ühe taime- või loomaliigi morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina ehk mille alusel saab ühte liiki jämedalt jagada kaheks. Enamasti peetakse silmis soolist dimorfismi, aga esineb ka põlvkondlikku ja aastaajalist dimorfismi.
Seni teada: Ebasoodsad keskkonnatingimused kajastuvad soolise dimorfismi puhul kehasuuruse vähenemises, sest suurem sugu (mehed) kellel on suurem toidunõudlus kannatab rohkem ja vähendab seetõttu oma kehasuurust, et ei peaks kannatama toidupuuduse käes.
-Lindudel/imetajatel on isased suuremad kui keskkonnatingimused on head, putukatel emased suuremad kui keskkonnatingimused head. Konditsioonist-sõltuv hüpotees – Väljakutset pakkuvates tingimustes see sugupool, kes on rohkem keskkonnast sõltuv, ei saa täielikult väljendada oma soospetsiifilisi tunnuseid.
-Erinevused võivad olla ka värvuses, karvkatte tiheduses või muskulaarsuses.
-Avastatud ka, et inimeste puhul näosümmetria on slummides ( vaestel ) suurema erinevusega kui kesklinnas paiknevatel (rikastel) inimestel.
-Eriti puudub info just soolise dimorfismi puhul käitumises.
• Sooline Dimorfism monogaamsete (ehk ainuabieluliste) lindude toitmiskäitumises, eksperiment must-kärbsenäpiga.
On avastatud, et monogaamsete lindude puhul toiduotsimise niššid erinevad sugupoolte vahel ja seetõttu erineb toit ka olemuselt ja saagi suuruselt.
Lendavad emased organismid toituvad rohkem puuvõredes, isased õhus olles/õhust.
Jälgiti must-kärbsenäpi pesasid kus olid 8 päeva vanused pojad.
• Millist tulemust eksperimendist eeldati ja milline oli tegelik tulemus?
Eeldati: 1)Et naised toovad rohkem tõuke (kes elavad puudel) kui mehed 2) et karmides tingimustes (kui järeltulijad ohustatud nälga jääma) siis mehed suurendavad tõukude jagamist oma toidust poegadele 3) ja et eelmise punkti tõttu soolised erinevused vähenevad.
Tegelik tulemus: 1) leiti, et kui järeltulijad näljased siis mehed jagasidki/korjasidki puudelt rohkem tõuke järglastele toiduks ja samas vähem liblikaid/koisid õhust 2) heade keskkonna tingimuste tekkides vähendasid mehed oma panust järglaste abistamiseks toidu varumisega.
• Kas ja mida võiks tulemuse põhjal oletada meeste perekäitumise kohta?
Langus soolises dimorfismis karmide tingimuste tõttu võib esindada üsna tavapärast ökoloogilist mustrit , mis ei piirdu ainult keha suurusega. See võib olla tõene ka käitumuslike tunnuste puhul.
• Üldisem mudel keskkonnatingimuste mõju kohta soolisele dimorfismile
ütleb et ükskõik mida muudad keskkonnas, sooline dimorfism jääb ikka samaks, muutub ainult asukoht skaalal (vt slaididelt et pihta saada)
KUIDAS TAIMED KÄITUVAD (M. Semtšenko)
• Milliseid loomade käitumise aspekte võib täheldada ka taimede puhul?
Loomade puhul räägitakse käitumisest tihtipeale siis kui on tegu loomade liikumisega, mis on vahendatud närvisüsteemi kaudu. Taimede käitumise all mõistetakse üldjuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena keskkonna muutustele.
Loomade käitumise aspektid, mis ka taimedel:
1)Liikumine (selleks et hirmutada putukherbivoore - putukatest rohusööjaid)
2)Aktiivne toiduotsimine
3)Tulevase stressi aimamine – kaks stressi allikat (konkurendid ja herbivoorid ). Kui ühte taime hakkavad herbivoorid sööma, siis teised veel kahjustamata taimed hakkavad oma lehtedes tootma keemilisi aineid, herbivooride takistamiseks.
4) Suhtlemine – kui kaks juurt üksteisele lähestikku siis tekib konkurents toitainete omastamises, see raiskab energiat. Kui kaks juurt kuuluvad mittesugulastele, siis juurte paigutamine mittesugulase poolt asustatud alasse võib olla soodne. (Ühisomanditragöödia)
• Milliseid keskkonnaindikaatoreid taimed kasutavad potentsiaalsete varjutajate tuvastamiseks ja mida taimed teevad varjutamise vältimiseks?
Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, peab tuleviku indikaator olema usaldusväärne. Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine. Niidul sarnase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida.
Varju tuvastamiseks: kasutavad taimed lehenurga ja valguse kättesaadavuse suhet.
Varjutamise vältimiseks: 1) kasvatavad pikemad lehed 2) kasvatavad püstisemad lehed 3) muudavad lehtede pindala võimalikult suureks 4) investeerivad võsudesse juurte arvelt rohkem.
• Mille poolest erineb puude ja rohttaimede vari? Milliseid nende erinevustega seotud kohastumusi on täheldatud taimeliikidel, mis asustavad erinevaid kasvukohatüüpe?
Puude varju puhul on valguse kättesaadavus väiksem kui rohttaimete varju puhul.
Metsa rohtttaimed ei reageeri madalale R/FR suhtele, niidutaimed on selle muutuste suhtes aga tundlikud. R- tarbitav punane valgus. FR – peegelduv kaugpunane valgus. Valgus sellised indikaatorid näitavad kas tulevikus tasub taimel ära hea konkurentsivõime või tugev kaitse herbivooride eest.
• Kas taimed on võimelised maa-alust kasvuruumi otsima ? Mis võiks olla taimede ruumitaju mehhanismiks?
Füüsilised takistused mullas: kokkupressitud muld , kiviosakesed, juured, orgaaniline kõdu jms.
Need takistused vähendavad juurte paigutamiseks vajalikku ruumi, raskendavad toitainete leidmist ning hõlvamist. Tasub reageerida ruumi kättesaadavusele enne kui toitained ammenduvad juurte kuhjumise tõttu.
Kasvuruumi otsimine ja takistuste vältimine:
-juurte eritised (võiks olla ruumitaju mehhanism ) kui keemiline rada takistuste tuvastamiseks
-taimi saab üle kavaldada aktiveeritud söega (, mis on väga tugev orgaaniliste ühendite oksüdeerija).
Vähese viljakusega mullatüüpides: - takistuste esinemine mullas sagedam; kõrge juurte moodustamise ja ülalpidamise hind. Järelikult toitainetevaeste kasvukohtade liikidele on takistuste vältimine kasulikum kui toitaineterikaste kasvukohtade liikidele.
• Milles väljendub ühisomandi-tragöödia taimejuurte vahelises konkurentsis?
Kui kaks suguluses olevat juurt üksteisele lähestikku siis tekib konkurents toitainete omastamises, see raiskab energiat. Kui kaks juurt kuuluvad mittesugulastele, siis juurte paigutamine mittesugulase poolt asustatud alasse võib olla soodne. (Ühisomanditragöödia)
• Milliseid juurte käitumismustreid võivad taimed näidata sõltuvalt naaberjuurte identiteedist (sama taime juur , lähisugulase või mittesugulase juur)?
Kuidas taimed tuvastavad kellega on tegu?
-Juurte identsuse äratundmine: tuleb vähendada juurte kasvu enda või lähisugulaste juuri kohates ja suurendada kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumi.
-Fikseeritud strateegia mis sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri.
Tehti katse metsmaasikate ja Maajalg taimega pannes nad kokku kasvama: metsmaasikas paigutas juuri võrdselt naabripoole ja temast eemale, maajalg kahandas kasvu naabri suunas. Järelikult maajalg eristab enda ja naabri juuri, isegi kui naabriks on geneetiliselt identne isend (mõlemad need taimed on risoomtaimed). Kohates (puudutades) maajala juuri, metsmaasika juurte kasv naabri poole isegi intensiivistub.
Ehk siis vastus küsimusele: taimed võivad koheselt vähendada juurte kasvu, jääda muutumatuks või hoopis intensiivistada oma juurte kasvu olenemata kas tegu lähisugulase, sama taime või mittesugulase juurega.
SETTS (käigud) AND THE CITY: BEHAVIOUR OF URBAN ANIMALS (J. A. Davison)
• In comparison to other carnivores ( kiskjad ), what unusual behaviours do badgers (mäger) exhibit ?
Use of setts and socio-territorial organisation . They live in social groups under 30 individuals. Group members share setts and above -ground space . Groups defend territories. Communication via scent (urine, subcaudal secretion - sabaalune eritis). Sitajunnid vedelevad nii, et need tähistaksid täpset piiri kus nende tegelaste territooriumi piir lõppeb. Alasid kaitstakse selleks et kaitsta toiduvarusid. Naised kaitsevad toitu ja ala. Mehed kaitsevad teisi mehi, sest teised mehed on allikas järeltulijatele.
• How are radio tracking data collected (what equipment is necessary and how is it used)?
Radio tracking data is collected by radio collars (mustad kaelakeed kiibiga vms). See salvestab korduvalt loomade asukoha.
• How do urban and rural badger populations differ in terms of their space use (range size and distribution; sett use)?
Urban population uses fewer setts; with fewer individuals using outlier setts; and spending a greater proportion of days at the main sett compared with rural populations studied in this way.
• In urban badgers, which factors seem to be important in: (i) promoting group living ; and (ii) explaining the apparent lack of territoriality (seletamaks näilikku territoriaalsuse puudulikkust )?
I grupis elades positiivne: 1) territooriumi kaitsele kuluv hind on madalam
2) suguseltsivalik võib edendada territooriumihoidjate (täiskasvanud) ja noorte loomade (nende järeltulijate) vahelist kooseksisteerimis
3) elupaika küllastus - st et noortel loomadel pole kuskile mujale minnakuna vabu territooriume pole
4) loomad saavad sellest kasu kui jäävad juba rajatud peaurgudesse selle asemel et hajuda igale poole mujale.
II seletus näilikule territooriaalsuse puudulikkusele:
• Why do urban badgers use multiple burrows ( urge )?
Urgude kasutamine on kasulik, et vähendada maapealset liiklemist mis võib olla ohtlik ( koerad , inimesed, autod.)
• Why are we interested in studying urban foxes in Tartu
Üle 500 teate linna-rebastest(?) tartus aastatel 2010-2012.
KLIIMAMUUTUS JA LINDUDE SIGIMISKÄITUMINE (M. Mägi)
• Kuidas mõjutab kliima muutumine lindude levikut ja rändekäitumist?
Paljud isendid võivad pesitsusaladele talvituma jääda või lüheneb märgatavalt rände distants . Tagajärjeks: linnud jäävad soojenemisest maha (nt Prantsusmaal on temperatuur viimasel kümnendil märgatavalt tõusnud, seetõttu on liigid nihkunud 91km, kuid temperatuuriks 273km põhjapoole.) Kui linnud ei suuda temperatuuri muutusega kaasas käia, siis kõige halvem tagajärg võib olla see, et linnud surevad välja.
• Milliseid pesitsusfenoloogilisi (ehk ajalisi ) muutusi võib kliima muutumine põhjustada?
Hooajalises kliimas on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine . Probleem ehk mida kliima muutused põhjustavad: sigimist tuleb alustada märksa varem, siis kui röövikuid (toitu) veel pole. Kui röövikuid pole, siis järglased pole nii elujõulised või ei pruugi üldse midagi välja tulla pesitsusest.
• Miks on oluline pesitsuse täpne ajastamine?
See on edukuse võtme faktor. Lind peab saavutama piisava konditsiooni, enne ei saa pesitsema hakata. Pesitsuse täpne ajastamine on oluline kaskeskkonnast lähtuvalt, tuleb ajastada see nii, et hiljem oleks kindlasti palju röövikuid.
• Millised on lindude võimalused kompenseerida kliimamuutustest põhjustatud fenoloogilisi nihkeid?
Hakates varem pesitsema? Varasemaks muutunud Inglismaa tihaste pesitsus , sest seal on nihkunud ka pesitsuseelsed temperatuurid, mujal euroopas pole seda täheldatud.
Vähendades kurna suurust? Siiani on leitud, et kurna suurus pole muutunud (see kui tihti muneb)
Kiirendades haudumist? Haudumine võtab aega min. 12 päeva ja see aeg on suhteliselt konstantne .
Hakates hauduma enne viimase muna munemist? Haudeperiood on lühenenud 2 päeva. Võimalik, et linnud on eksitusest aru saanud ja üritavad vahet tasa teha, kuid sellega seoses väheneb poegade asünkroonsus.
Kevade soojenemisega jääb aga röövikute periood lühemaks ja sellega seoses väheneb ka teiste kurnade osakaal. Teiste kurnade osakaalu vähenedes võib populatsioon ohtu sattuda, sest tasapisi võib hakata arvukus vähenema. Teiste kurnade panus populatsiooni on väike, kuid ebasoodsates tingimustes siiski arvestatav.
• Millised võivad olla lühiajaliste ilmastiknähtuste mõjud lindude sigimiskäitumisele?
Näiteks alates 70ndatest on keiserpingviinide arvukus vähenenud 50% - suremus kasvas kui toitumisaladel meri soojenes ja jääkate kahanes, see viitab muutustele populatsioonis ja suurt tundlikkust ilmastiku muutustele.
Küll aga Adeelia pingviinide arvukus on Rossi mere soojenedes aina kasvanud. Ka Tiigi-Roolindude pesitsusperiood on pikenenud, sest sooja aega on rohkem, see on hea, sest Tiigi- Roolind on kiskjate suur ohver.
Alati pole süüdi kliimamuutused : Näiteks lõunatirgid (linnuliik) on välja surnud sest 60ndatel toimus seal tööstusrevolutsioon, millega võeti kalapüügiks kasutusele uued püügivahendid ja kuna toit võeti sellelt liigilt ära, siis suri see liik välja. Veel on lindude väljasuremises/arvukuse vähenemises süüdi lumetormid (nt arktika tormilind);teised linnud, kes vanalinnud ja nende munad ära sõid; külmalained; Niagara joas hukkus 400 väikeluike 1928.aastal.
HIRMU FAKTOR. HIRMUTUNDE FÜSIOLOOGIAST JA KÄITUMUSLIKEST TAGAJÄRGEDEST (V. Tilgar)
Hirm on emotsionaalne seisund, mis tekitab kaitse- või põgenemisreaktsiooni vastuseks tegelikule või potentsiaalselt ohtlikule stiimulile. Üldisemalt: hirm on evolutsiooni käigus välja kujunenud adaptiivne kaitsesüsteem, mis aitab isendil ellujääda ohtlikes olukordades .
Hirm liigub närvidest taalamusse, sealt amügdalasse ning hüpotaalamusse.
• Hirmustressor ja käitumuslikud vastused sellele
- kiire vastus (sekunditega) on tingitud sümpaatilise närvisüsteemiaktiveerumisest ja neurotransmitterite eritamisest neuronite poolt(silmapupillide suurenemine, vererõhu tõus, südametegevus kiireneb )
-aeglasem vastus (ca 2-3 min) on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, nt ACTH sekreteeritakse ajuripatsis (peaajus), mis kandub verega neerupealiste koorde ja käivitab seal kortisooli tootmise (HPA telg ) Aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres (rohkem energiat), pärsib seedimist jne
Käitumuslikud vastused: peatu, vaata, kuulata, siis kas põgene või võitle, juhul kui sind kinnipüütakse tekib tooniline liikumisvõimetus.
• Hirmu tekitavad tegurid
1) kiskjad – kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine ( kanad , pardid, sisalikud);
2) looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked , tulekahjud jne) – kabuhirmus põgenemine
3) sama liigi dominantsed isendid – taandumine, alistumine
4) neofoobia , häirimine – uute objektide ja situatsioonide kartus. Nt lammaste hirm värava ees
• Hirmutunnet mõjutavad tegurid
1) Aeg - öö ja päeva vaheldumine (taalamuse lähedal ajus keskus, mis mõjutab hirmutunnet öösel ja päeval); sesoonsus ( sigimine vs. mittesigimine, kui sigimise ajal hirmutatakse, siis stressitase tõuseb)
2) Keskkond - taimestiku tihedus ja varjevõimalused (nt kui hirmutada rasvatihast siis ta stressitase tõuseb, aga tal on võimalus varjuda ja põgeneda)
3)Grupi suurus - nt öösiti koos sõpradega julgem liikuda , loomadel samamoodi, sest grupis liikudes on oht saagiks langeda väiksem kui üksi liikudes. Seda nimetatakse lahjendusefektiks - see soodustab ellujäämust ja ilmselt vähendab ka hirmustressi.
4)Populatsioonide erinevused - katse musträsta poegadega näitas, et linnapopulatsioonis elavad linnud tunnevad väiksemat hirmu stressiagressori ilmudes, kui need kes elavad metsas.
5)Isenditevahelised erinevused - nt pandi rotid areenile ja need kes olid neofoobsed (ohtu kartvad) isendid, nende stressitase oli kõrgem kui mitte-neofoobsetel.
Toksoplasmosisega nakatunud isendid ei karda hirmu (Arvatakse et see parasiit 1/3 inimeste ajus).
Ontogenees ehk isendi arenemine on üksiku isendi areng organismi tekkest küpsemiseni. Hirm avaldub ka ontogeneesis ja see oleneb millises arengufaasis organism juba on. 7 päevaste hiirepoegadega tehti katse neile valu tehes ja isaroti näitamisel, aga hiirepojad eriti ei reageerinud ; 4nädalaste hiirtega tehti sama, valu nad ikka ei tundnud aga isaroti näitamisel nad taandusid. Mida vanemaks saab loom, seda rohke hirmu teadvustab.
• Õpitavad ja kaasasündinud hirmureaktsioonid
Kaasasündinud: 1) Närilistel reaktsioon kassi lõhnale 2)Inimestel hirm roomavate objektide ees 3)Neofoobia 4)Kõrgusekartus 5) Vali müra
Õpitavad: Foobiad - neutraalse stiimuli seostamine negatiivsega (nt valuga, ehmatusega) nt. veekogukartus sest kartus uppuda ; lendamine sest näinud filmi või kogenud allakukkumist; sotsiaalne foobia seoses avaliku esinemisega; klaustrofoobia ; agorafoobia (ülerahvastatud kohtade vältimine), sest kardetakse rahutusi jne.
• Pikaajalise hirmustressi tagajärjed
Mõjutab pesapaigavalikut ja kurna suurust ehk väheneb järglaste arv (nt laanenääril, sest talle mängiti vareslaste häälitsust ja see pani ta hirmu tundma)
Röövkala nägemisel suurendasid gupid (kalad) järglaste arvu ja sigimise sagedust mitu korda.
Üldine tagajärg: pikaajaline hirmustress mõjub pärssivalt sigimisedukusele (k.a. tervise seisundile).
Stressikäitumine - parim võimalik käitumine ohu olukorras!
TIT FOR TAT: COOPERATION IN ANIMALS (I. Krams)
Mobbing - selline käitumine, mis ilmneb siis kui ühe liigi isendid grupeeruvad justkui jõuku ja tõrjuvad kiskja koostööd tehes endist eemale, enamasti selleks, et kaitsta endi järeltulijaid ja suunata kisjad mujale.
• What are examples of mobbing (jõugu käitumine) behaviour in animal and human life?
Loomadel: Suguseltsi valik (kin selection ehk altruism ), retsiprookne altruism (nahkhiired oksendavad oma söödud toidu välja, et need kes pole toitu leidnud saaksid süüa, juhul kui see teine isend on varem esimesele kuidagi kasulik olnud), kaudne vastastikkus (indirect reciprocity), üldistatud/üldine vastastikkus (generalized reciprocity - indiviid, kes sai kunagi teiselt isendilt mingit abi, aitab suure tõenäosusega ka ise tulevikus)
• Why anti-predator behaviour of a prey (saak) individual can be considered (käsitletud) as a part of the individual’s genetic fitness ( kohasus )?
Kiskjavastast tegevust võib käsitleda kui saaklooma geneetilist kohasust, sest inklusiivne fitness ütleb meile, et teise looma (antud juhul oma poegade) abistamine /kaitsmine tasub end ära, kui hind mida maksab kaitsev saakloom on väiksem kui kasu mida saab abistatav korrutatud abistaja ja abistatava vahelise suguluskoefitsendiga .
c * r ehk b/c > 1/r
kus c = hind, mida maksab abistaja
b = kasu, mida saab abistatav
r = abistaja ja abistatava vaheline suguluskoefitsient
• Is mobbing a risky behaviour? If it is risky, what are the costs to the mobber?
Jah on küll riskantne, sest ka kambakesi ei pruugi alati üksikust kiskjast võitu saada. Võib maksma minna elu/ täis kõhu.
• Why animals need to join in the mobbing initiated (mis algatatud) by their neighbours? Could it be more benefitial not to help but observe the mobbing event from the distance ?
Peaksid naabreid abistama kui naabreid endid pole kodus. Ja peaksid mitte abistama oma naabreid kui kuulsid naabrite hädakutsungit (?)
Kärbsenäppide (linnud) tehti katse, kus püstitati hüpotees, et naaberlinnud(II) tulevad kiskja puhul oma naabritele (I) appi ainult juhul, kui I on varem II abistanud. Nii ka läks.
• Given that predators are widely distributed ( hajutatud ), why mobbing (eemale peletamine ) of predators cannot be observed often?
• What is tit-for-tat strategy and how can you imagine the use of this strategy in your life?
Tit for tat strateegia ehk "samaväärne tagasitegemine/kättemaks". Teine indiviid matkib esimese liigutust jms. Seda strateegiat saaksin ma oma elus kasutada näiteks: Kabet mängides ja tehes täpselt samu käike nagu vastane; Kui keegi tervituseks käe ulatab siis vastan samaga.
• Why behavioural syndromes are important for mobbing predators?
• Why personality is important for stable social relationships?
• Is it so that cooperation is possible only among bold – aggressive individuals?
Ei, koostöö võib olla ka helde, kusjuures agressiivne tit-for-tat ei püsi tõenäoliselt kaua, kuna selle is kättemaksu järele on ennasthävitav.
TOIDULAUDA OHUSTAV TOLMELDAMISKRIIS (M. Mänd)
• Tolmeldajate ja tolmeldamise tähtsus põllumajandusele ja loodusele .
Tolmeldamine tagab põllumajandusele: 1) suurema saagi 2) viljade kvaliteedi 3) sünkroniseerib seemnete valmimise 4) seemnete parema idanevuse 5) majandusliku tulu
Kasu loodusele: 85-92% kõigist õistaimedest on putuktolmlevad ja see on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks.
Põhilised tolmeldajad : mardikalised, liblikalised , kahetiivalised ja mesilaselaadsed.
• Mesilaste käitumuslikud kohastumised õitel toitumiseks ja õietolmu edasikandmiseks.
Kohastumused :
1) suised - tolmu haukamiseks ja vedela toidu imemiseks
2) suured silmad
3) hästi arenenud aju
4) harunevad karvad kuhu tolmuterad kinni jäävad
5) kohastumused tolmu kandmiseks (tolmeldamispallike)
• Tolmeldamiskriis ja selle põhjused.
Mesilaste arvukuse kahanemine:
Kõige laialdasemalt Euroopas ja USAs, eriti intensiivselt majandatavatel aladel
Põhiliselt langenud meemesilaste arvukus.
Põhjused:
Pole kindlat põhjust, vaid põhjustekompleks: tarus kasutatakse pestitsiide ja kui neid valesti kasutada, siis need hävitavad mesilased ; geneetiliselt muundatud taimed (neis mürgid ja need ohtlikud mesilastele ); loodusliku taimestiku mitmekesisuse oluline vähenemine (meemesilased on mitmetoidulised ja vajavad erinevaid taimi, ainult ühe kultuuri tolmeldamise peal olevad liigid on nõrgestatud); madal temperatuur pesas (selle tagajärjel pered nõrgestatud); mesilaste aretus (püütakse aretada emaseid mesilasi , kes tooksid sisse rohkem mett, see põhjustab rohkem haigusi jms).
Teine viis põhjusi nimetada:
1) looduslike elupaikade ja toidutaimede kadumine
2) põllumajanduse intensiivistumine, pestitsiidide kasutamine ( pestitsiidid on ohtlikud kõikidele organismidele)
• Pestitsiidide tüübid ja toksilisus .
Tüübid: 1) pulbrilised pestitsiidid 2) lahustuvad pestitsiidid
Toksilisus: 1) Kontaktne pestitsiid mõjutab mesilast siis kui ta jääb pritsimise kätte või satub värskelt pritsitud õitele/lehtedele põllul. 2) Süsteemne pestitsiid saastab õietolmu ja nektarit, sest liigub läbi taime kudede, põhjustades mürgistusi taru sees.
• Insektitsiidide (putukamürkide) subletaalsete dooside järeltoime mesilaste käitumisele.
1) Korjemesilaste füsioloogiale:
- knock-down efekt - kiirelt saabuv liikumatus (sõltub temperatuurist, konsentratsioonist; kui sureb mesilane, siis läbikuivamise tõttu hoopis)
2) Repellentsus ( repellent = kahjuripeletusvahend):
- püretroididel? (püretroid = reostaja/rüvetaja) - see peaks vähendama korjelkäijate arvu, aga see ei pruugi töötada põllul.
3) Korje , õppevõime, navigeerimine :
- tõhusa korje jaoks vaja nägemisega seotud õppimist (ruumiline orienteerumine nt) ja tasuga seotud õppimist (nt õige hindamine õiest saadava kasu kohta)
4) Pere areng:
- kõik insektiitside grupid vähendavad järglaste arvukust, see hävitab ka mesilaste arvukust.
5) Tööjaotus:
- elutsüklite pikkused vähenevad tööjaotuse muutuse tõttu ja asuvad liiga vara korjele jms.
6) Pesakaaslaste äratundmine:
- Pole teaduslikult tõestatud, kuid: korjelkäinud mesilasi ei lastud tarru sisse, kuna nad olid värskelt käinud herbitsiidi(umbrohu mürgiga) ja fungitsiidiga (seennakkuste tõrjemürgiga) töödeldud põllul.
Mesilaste hoidmiseks tuleks korrigeerida pestitsiidide kasutusviise!
ISELOOM JA LOOM ISE. LOOMADE ISIKSUSTEST JA NENDE UURIMISEST (T. Sepp )
• Mida mõeldakse loomade käitumise, mida loomade isiksuse all?
Käitumise all: ühekordne tegutsemine vastusena keskkonnale
Isiksuse all: isenditevahelised erinevused käitumises, mis püsivad ajas ja erinevates olukordades.
• Kirjelda peamisi isiksusetüüpe, mida loomadel eristatakse (proaktiivne, reaktiivne ).
Proaktiivne: ehk tegutseja - iseloomult agressiivne, ründav, initsiatiivi haarav ja tegutsev; sobiv keskkond on stabiilne keskkond; käitumise paindlikkus väike ja avatus signaalidele väike (ei suuda signaale hästi vastu võtta)
Reaktiivne: ehk jälgija - iseloomult reageerib ainult hädavajadusel ja väldib konflikti; sobiv keskkond on muutlik; käitumise paindlikkus on suur ja avatus signaalidele on samuti suur.
• Miks uurida loomade isiksusi?
1) See aitab põhjendada käitumist.
2) See aitab ettevalmistada loomkatset ja seda tõlgendada.
3) Isiksusetüübid võivad mõjutada koduloomade stressitaset (aretamisel saaks seda arvesse võtta).
4) Loomade isiksuste mõistmine aitab paremini mõista inimese isiksuste kujunemist.
• Isiksuse pärilikkus.
isiksuse pärilikkust on kinnitanud näiteks katsed rottide ja hiirtega
• Millised on standardsemad isiksuse uurimise meetodid?
1) Sunnitud ujumise test (stressitaluvuse uurimiseks)
2) Uued objektid (neofoobia) - nt lindude pesade juurde pannakse uusi objekte ja vaadatakse kaua läheb linnul aega, enne kui julgeb uuesti pesale läheneda.
3) Avatud väli - loom pannakse tundmatusse kohta ja vaadatakse kui kiiresti liigub ruumi servast keskele poole.
4) Agressiivsus sissetungija vastu - pannakse looma puuri sissetungija ja vaadatakse kui kiiresti reageerib.
5) Kaitsev kaevamine - närilise puuri pannakse elektrisond, et kui loom vastu läheb siis saab väikse löögi, tal variant minna elektriallikast kaugele või kaevata hunnik liiva või muud materjali elektriallika peale.
• Isiksuste väljakujunemise põhjused.
Põhjuseks näiteks muutuv keskkond (tehti katse rasvatihastega, eri aastatel olid tihased kas tegutsejad või jälgijad ja see sõltus toidukogusest, kusjuures isastel ja emastel oli erinev trend st kui isased olid tegutsejad siis emased olid jälgijad).
Teiseks põhjuseks isiksuse sotsiaalsed konfliktid (looduslik valik peaks soosima lahendusi sotsiaalsetele konfliktidele)
• Isiksus ja stress .
Iseloom ja tervis seotud näiteks tervistkahjustava käitumise läbi / stressi läbi / otsene seos immuunsüsteemiga / pööratud seosed.
Stress on organismi vastus keskkonnast tulevatele etteennustavatele või kontrollimatule stiimulile. Stressireaktsioone reguleerivad: hüpotaalamus -ajuripatsi- neerupealise telg ja sümpaatiline närvisüsteem. Eesmärgiks on mobiliseerida ja ümberjagada energiavarud.
• Isiksuse seosed elukäigutunnustega.
Isksuse seoseid elueaga leitud nii inimestel kui närilistel. Uudishimulikkus = pikem eluiga. Vähe suhtlevatel sisalikel suurem ellujäämus, kuid vähem järglasi. Seos kasvukiiruse ja julguse vahel.
VÄRVID ENESEKAITSES (T. Remmel)
• Mis funktsioonid võivad olla loomade värvusel?
Saaklooma signaalid : Mind ei ole siin, ma ei kõlba süüa, olen kuri loom, sind on nähtud (händikäp teooria), mind sa ei püüa!
Kiskja signaalid: mind ei ole siin, mul ei ole täna kõht tühi
• Mis on varjevärvuse negatiivsed küljed - miks kõik loomad ei kasuta enesekaitsena varjevärvust?
Läbipistvus - hädadeks see, et looma sees oleva keskkonna optiline tihedus on teistsugune ja valguse murdumisel see reedab ta. Läbipaistvana on loomad kaitsetud. (negatiivne)
Peegeldamine - teeb nähtamatuks (pole tingimata paha)
Läikimine - ajab segadusse kisjad (pole tingimata paha)
Taustaga sulandumine - värvus ja muster sarnanevad taustale (hea) Raske märgata looma piirjoont.
Vastuvarjutus - keha alapool on heledam kui ülapool. See takistab nägemast keha kolmedimensioonilisena. (negatiivne).
Maskeraad - loom saraneb kiskjale ebahuvitava objektina (hea)
• Kas ja kuidas mõjutab keha suurus erinevate kaitsevärvuse tüüpide efektiivsust ?
Millise suurusega saakloomi linnud eelistavad? eelistatakse suuremaid varje - ja väiksemaid hoiatusvärvusega saakloomi.
Kuidas sõltub ülesleitavus suurusest ? Silmatorkava värvusega loomade ülesleitavus kasvab suuruse tõustes kiiremini.
Kuidas need kaks mõju looduses kombineeruvad? kahe erineva värvusega saaklooma puhul sõltus risk (ärasöömine) suurusest positiivselt (mida suurem seda tõenäolisemalt söödi ära).
Suurkeha tõstab küll hoiatusvärvuse hirmutavat efekti, kuid samuti tõstab see silmatorkavust palju rohkem kui varjevärvuse puhul. Suur keha polegi hoiatusvärvusega loomadele kasulik.
• Kas ja mis mõttes on aposematismi varajane evolutsioon paradoksaalne?
Aposematism - aus signaliseerimine.
On paradoksaalne, sest esimestel hoiatusvärvusega mutantidel ei olnud varjevärvuse eeliseid ja nad olid alguses väga haruldased . Kogemusteta kiskjad sõid esimesed hoiatusvärvusega loomad kohe ära. Õppimine oli seetõttu raskendatud ja saaklooma suremus väga kõrge.
• Millised mehhanismid võisid aposematismi varajast evolutsiooni võimaldada?
I Konservatiivne toitumine - paljud loomad väldivad uudseid toiduobjekte. (Võib seletada aposematismi teket)
Ekstrapoleerimine - ühe saaklooma omadusi üldistatakse samastele objektidele asümmetriliselt ( peak -shift - ajajooksul muutuvad värvused loomadel nt lepatriinul)
Mõni värvus jääb paremini meelede ja ununeb aeglasemalt.
II Kiskja eelistuste ja aposematismi koevolutsioon - silmatorkavaid aga söödavaid saakloomi jääb kiiresti vähemaks, see tekitab valiku kus kiskjad väldivad silmatorkavaid saakloomi.
III Vahel krüpsis ehk maskeering ei tööta niikuinii - aposematism võib kujuneda koevolutsioonis uute niššide hõivamisega. Kui lähtepositsiooniks on mõõdukas silmatorkavus, siis tekib hoiatusvärvus palju tõenäolisemalt.
• Millised mehhanismid võivad aposematismi kui ellujäämisstrateegiat alal hoida?
Aususe tagamiseks (handicap-tunnus?) - signaali hind peab olema ausale signaliseerijale madalam kui petjale / ressursi-allokatsiooni lõivsuhted /kiskja ettevaatlik käitumine.
Segiajamise vältimiseks (et olla eriline peab olema silmatorkav?) Silmatorkavus või erilisus? - tugevaid signaale on vaja.
• Millised omadused teevad hoiatusvärvuse efektiivseks?
Eredus, kontrast taustaga või sisemine kontrast, sümmeetria (liblikatel tiivad), agregeeritus, suurus.
• Kuidas erinevad Mülleri ja Bates ’i mimikri (peitlikkus)?
Müller - varjevärvusega tasub olla haruldane , hoiatusvärvusega arvukas.
Bates - söödavatel liikidel tasub mürgiseid imiteerida.
Ainult Mülleri puhul läheneb mürgisem liik vähem mürgisele. Ainult Mülleri puhul saab mimeedi arvukuse tõus tõsta mudeli ellujäämust.
PARASIIDID JA ORNAMENDID (U. Karu)
• Parasiitide roll ornamentide (sekundaarsed sootunnused) väljaarendamises
Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed. Sugulises valikus olulised tunnused (silmatorkav sulestik , lott , hari jm). Väljaarendamine kulukas !
Nt rohevindil on ornamentaalne sulestik. Sooleparasiit on rohevintidel laialt levinud patogeen. Parasiidid põhjustasid kehvema toitumisseisuse ja tuhmima sulestiku ning rohkelt leukotsüüte (põletiku näitajad). Seega see nakkus on rohevindile kulukas. Need isendid kes said karotenoide (antioksüdante) lisatoiduna, neil oli parem toitumusstaatus ja madalam oksüdatiivne stress.
• Millest võib olla tingitud immuunvastuse kulukus?
Võib olla tingitud immuunpatoloogiast - oksüdatiivsest stressist , mis põhjustab koekahjustusi.
Haigestumine on energeetiliselt kulukas protsess. Immuunsus võib olla kaasasündinud ( mittespetsiifiline , esmane immuunvastus , kulukate tagajärgedega) või omandatud (spetsiifiline; jätkuv immuunvastus). Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (nt allergia, autoimmuunhaigused).
Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt organismile tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt organismile tekitatud kahjust.
• Milline on optimaalne immuunvastus?
Olukord, kus haigusele vastupanust saadav kasu on suurem kui immuunpatoloogiast (haru, mis uurib immuunreaktsioonide osa haiguste patogeneesis ( patogenees - õpetus haiguste kulgemise seaduspärasusest)) tulenev hind.
• Oksüdatiivne stress, tekkepõhjused, tagajärjed
Oksüdatiivne stress - kontrollialt väljunud vabade radikaalide tootmine, mis tekitab biomolekulide ja kudede kahjustusi ning arvatakse olevat immuunpatoloogia ja vananemise üks peamisi põhjuseid.
Allikad (tekkepõhjused): Heitgaasid , traumad, suitsetamine , alkoholi liigtarbimine ja muu.
Vabade radikaalide teke ja vananemine:
Kõigusoojased loomad elavad kauem külmas kui soojas . Suurema kehamassiga loomad elavad kauem - liiguvad vähem, tarbivad vähem hapnikku (pole absoluutne tõde, sest istumisega tekivad haigused). Kaloripiirang - vähem kaloreid , pigem vitamiine ja mineraale.
Tagajärjeks võib olla koekahjustus (negatiivne) või patogeeni hävitamine (positiivne).
• Milleks on antioksüdandid head? Eksogeensed antioksüdandid.
Antioksüdandid (ja miks nad head on) - Ühendid, mis kõrvaldavad või suruvad maha vabade radikaalide (oksüdatiivse stressi) kahjustavat toimet. Nad on toidukaudu omastatavad (eksogeensed) ja organismi enda poolt sünteesitavad.
Eksogeensed antioksüdandid:
C- vitamiin (askorbiinhape) - vesilahustuv
E-vitamiin - rasvlahustuv
Flavonoidid - nt kakaos, tumedas šokolaadis, rohelises tees, punases veinis. 1 klaas punast veini = 7 klaasi apelsini mahla = 12 klaasi valget veini (Huvitav, et alkohol aitab vananemisele ja oksüdatiivsele stressile kaasa, aga samas võid 12 klaasi valget veini sisse lükata ja kõik plaksutavad käsi, et oled nüüd eksogeenseid antioksüdante saanud veinist ja see surub maha oksüdatiivse stressi kahjustavat toimet ehk vananemist - fuck logic !)
Karotenoidid - rasvlahustuvad - kasutatakse nii ornamentides (annavad kollased , oranžid ja punased...)
Endogeensed antioksüdandid (väljastpoolt saadavad):
Melaniin - pigment, oganismid ise sünteesivad neid. Madal glutatiooni tase on vajalik tumedama melanniinse värvuse sünteesi.

• Lõivsuhe
  

Lõivsuhe (trade-off, eestikeelseks vasteks pakutud ka kompromiss-sõltuvus) evolutsioonilise ökoloogia kontekstis on olukord, kus ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega. Kujutagem ette taime, mis võib paljuneda nii vegetatiivselt kui ka generatiivselt ning mõlemad paljunemisviisid on piiratud sama ressursi poolt. Selge see, et mida rohkem ressurssi investeerida generatiivsesse paljunemisse, seda vähem jagub seda vegetatiivse paljunemise tarbeks ja vastupidi. Sellisel puhul öeldakse, et kahe paljunemisviisi vahel on lõivsuhe. Ehk piltlikult: kahte head asja korraga ei saa. EÖ praktikas tuleb lõivsuhet ette peamiselt kahel tasandil.
SUGULINE VALIK INIMESEL (P. Hõrak)
• Kas evolutsiooni käigus saavad tekkida tunnused/omadused mis on ellujäämise seisukohast kahjulikud? Kui, siis kuidas?
Saavad tekkida, seda kinnitas Darwin . Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis. Sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid signaaltunnused ehk ornamendid (raiskamine), sport , keel, muusika , kunst ja soolised erinevused elueas.
• Kuidas on investeeringud sigimisse seotud potentsiaalse sigimiskiirusega eri sugupooltel?
Emaste sigimisedukust piirab investeeringute kulukus (munarakkude piiratus). Aga isasel organismil piirab sigimisedukust sigimispartnerite arv (mida rohkem partnereid , seda suureb sigimiskiirus). Sellest tuleneb sugupoolte vaheline konflikt sigimisedukuses. (Bateman, 1948) Isaste sigimisedukuse varieeruvus on suurem kui emastel.
Trivers, 1972 - tegi batemani jutust üldistused: enam investeeriv sugupool (enamasti emased) on teisele piiravaks ressursiks. Isased suudavad sigida kiiremini kui emased - iga konkreetne isane saab suurendada oma sigimisedukust vaid teiste sookaaslastearvelt (seda nimetatakse paarumiskonkurentsiks).
• Mille poolest ja miks emaste ning isaste sigimisstrateegiad erinevad?
Emastel võimalus sigimispartnereid valida. Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isastel, siis on neil ebaõnnestunud partneri valiku puhul ka rohkem kaotada (toit/kaitse/head geenid/isahool). Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikalt valida. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga suurendamisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad.
Sugupoolte vahelist konflikti pehmendab isahool: alternatiiv järglaste arvu maksimeerimisele - investeerimine järglaste kvaliteeti. Süsteemides, kus esineb isahool, tekib ka emastevaheline paarumiskonkurents (inimestel meigitooted ).
• Kuidas mõjutab suguline valik inimese riskikäitumist ja ühiskondlikku ning majanduslikku soolist ebavõrdsust?
Mehed on naistest enam motiveeritud ( kohastunud ) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem, kui naistel.
• Miks eelistavad naised pikaajaliste partneritena vanemaid ja kõrgema sotsiaalse staatusega mehi?
Usutakse, et ressursid akkumuleeruvad/kuhjuvad vanusega.
• Miks sõltub naiste "turuväärtus" tutvumisturul nende vanusest tugevamini kui meestel?
Naisterahva noorus on tema sigimispotentsiaali indikaator. Tutvumisportaali analüüs näitas, et mida vanemaks saab meesterahvas, seda nooremat naist ta otsib. Naiste vanuseline soov jääb suhteliselt stabiilseks, noorena tahavad ca 5-6aastat vanemat ja vananedes soovivad 2-3 aastat vanemat partnerit.
Turuväärtus = vanusegruppi kuuluvate naiste otsijate (ehk meeste) proportsioon jagatud(:) samasse vanusegruppi kuuluvate kuulutajate (naiste) proportsiooniga.
• Mille poolest ja miks erinevad naiste nõudmised lühisuhte- v. paarivälisele partnerile pikaajalisele partnerile esitatavatest nõudmistest?
Lühisuhtes soovitakse häid geene (nakkusresistentsus) ja ressursse. Eelistatakse maskuliinsemate nägudega mehi, sest sisimas soovitakse viljastuda.
Pikaajaliste partnerite puhul soovitakse vanemaid ja kõrge sotsiaalse staatusega mehi, kuna ressursid kuhjuvad.
• Kuidas mõjutab suguline valik rahvastikuprotsesse?
Meeste-naiste suremuse erinevus suurim vanuses, kus suguline valik on tugevaim. Mehed surevad naistest sagedamini riskikäitumise tagajärjel (alko, suitsiidid, mõrvad, liiklusõnnetused, kopsuvähk).
• Kuidas on sigimise ajastamine seotud suremusriskidega?
Kui ees terendab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saaksid seda veel edaspidigi teha. Kui tulevik tume, siis investeeri sigimisse kohe nii palju kui saad. Paarumiskonkurents viib surnud ringi. Kuna meeste eluiga on lühem naiste omast, siis on naistest suurem riskikäitumine meeste jaoks paratamatult kasulik: milleks säästa ressursse tulevikuks, kui neid läheb kohe vaja! Tulevik on niigi ebakindel. Tuleviku tumedust mõjutab meeste riskialdist käitumist. Madala oodatava eluea korral ajastavad naised sigimise varasemaks.
• Mis on tuleviku diskonteerimine?
Väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule, millel põhineb ka raha ajaväärtuse kontseptsioon , st et mingi konkreetne raha summa on olevikus rohkem väärt kui tulevikus, sest tulevik ei pruugi kätte jõudagi. Nt kas võtaksid 100€ täna või 130€ homme .
Inimene nagu muudki loomad, on võimeline diskonteerimise määra paindlikult kohandama , kui keskkonnatingimused muutuvad.
KÄITUMISÖKOLOOGIA RAKENDUSI INIMESELE (P. Hõrak)
• Hominisatsiooni neoteenia teooria
Hominisatsioon = inimeseks saamine; neoteenia = indiviidi kehalise arengu pidurdus
Väidab, et inimese kognitiivsete võimete evolutsiooni tõukejõuks oli inimlapse üliaeglane areng. Algpõhjuseks hominiidide üleminek püstisele kõnnile (bipedalismile) ca 4 miljonit aastat tagasi.
• Miks on inimkäitumist mõjutavate evolutsiooniliste jõudude uurimine vajalik?
Inimene põhjustab ohtlikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Inimese bioloogilise loomuse uurimine on vajalik: keskkonnakaitses, rahvastikuteaduses, meditsiinis, poliitikas, kriminoloogias, õigusteaduses, sotsiaalteaduses, majandusteaduses, äris ja paljus muus.
• Millised on evolutsiooniliste kohastumiste keskkonna (EEA, Environment of Evolutionary Adaptedness) kontseptsiooni (ehk käsituse) põhiseisukohad?
1) Inimene kujunes välja pleistotseenis 2milj. - 10000 aastat tagasi.
2) Oleme veetnud 90% oma evolutsioonilisest ajaloost Sahhara -taguses Aafrikas küttide ja korilastena.
3) Need mõned tuhanded aastad, mis meid kiviajast lahutavad, ei ole olnud piisavad, et looduslik valik oleks jõudnud muuta meid kohasemaks oma tänapäevasele keskkonnale.
4) Valikusurve, mis kujundas kiviaja inimeste käitumisviise, erineb oluliselt sellest, mis oleks meile kasulik tänapäeval.
5) Me ei oska veel karta neid asju, millega pole pikalt koos elanud (nt kange alkohol, rasestumisvastased vahendid, tulirelvad jms).
• Miks ja mille poolest meeste ja naiste sigimiskäitumisele rakenduvad valikusurved erinevad?
Pole vastus küsimusele, aga: 1. sigimisega seotud jõupingutuste suurendamine võib vähendada isendi šansse ellu jääda ja veelkord sigida. 2. looduslik valik soosib järglaste arvu maksimeerimist ülekogu eluaja.
Sellest võiks siis ehk järeldada, et mehed võivad koguaeg järglasi eostada, kas või igapäev, naistel on see arv aga piiratud, sest nad peavad lapsi ka kandma mingi aja.
-Lõivsuhe järglaste hulga ja nende kvaliteedi vahel.
-Lõivsuhe järglaste arvu ja ema elumuse (eluea) vahel.
• Milles seisneb nn demograafilise ülemineku (transitsiooni) paradoks ? Milliseid seletusi sellele paradoksile pakub inimese käitumisökoloogia?
Paradoks: Ühiskonna industrialiseerudes (inimeste sissetuleku kasvades) sündimus väheneb.
1. Sündimuse langus on adaptiivne, sest järglaste kvaliteet mõjutab vanemate tegelikku kohasust rohkem kui nende hulk.
Laste koolitamine annab neile tugeva konkurentsieelise. Koolitamisse on võimalik investeerida piiramatult.
* Mudel eeldab, et kohasuse mõõduna kasutatakse vähemasti lapselaste arvu, mis korreleerub negatiivselt laste arvuga
Kriitika: situatsiooni evolutsioonilise uudsuse ignoreerimine - on kaheldav, kas nii peened kohastumused on ikka jõudnud nii lühikese aja jooksul välja kujuneda.
2. Sündimuse langus on adaptiivse protsessi (eduka imiteerimise) mitteadaptiivne kõrvalprodukt
Ühiskonnas silmapaistvate (domineerivate, juhtivate) isikute teguviiside ja käitumise jäljendamine on olnud EEAs adaptiivne, sest eeldatavasti oli sellistel liidritel palju järglasi.
Tänapäeva eliit teenib palju ja näitab seda välja, et neid jäljendada, on vaja rikkaks saada. Rikkaks saamine takistab laste saamist.
3. Naiste emantsipatsioon (sõltuvusest vabastamine) võimaldab neile paremaid positsioone sugupooltevahelises konfliktis järglaste arvu üle
Asi pole selles, nagu sünniks tänapäeva industriaalühiskonnas lapsi "liiga vähe", vaid et varasemates patriarhaalsetes ühiskondades sündis lapsi "liiga palju", st rohkem kui naised tegelikult soovinuks. Seletusega kooskõlas sageli leitud tugevad negatiivsed korrelatsioonid naiste haridustaseme/sissetuleku ja laste arvu vahel
• Millest on tingitud vanemate ja järglaste vaheline geneetiline konflikt? Kuidas mõjutab see inimese sigimisbioloogiat ja käitumist?
See on konflikt järglaste arvu üle, mis seisneb selles, et emapoolne sigimisinvesteering mõjutab ema jääksigimisväärtust (elujooksul oodatavat järglaste arvu) rohkem kui isa oma, sest isa võib jätkata sigimist teiste partneriteta. Isastele on kasulik, et emased investeeriksid järglastesse ressursse rohkem kui see on kasulik emasele endale. Loomulikult on see kasulik ka järglasele endale, isa vaid tegutseb selles konfliktis järglase (keda veel pole) poolel.
Selle mõju inimese sigimisbioloogiale: mõjutab näiteks abortide kaudu (kuni 80% rasedusi katkeb kohe peale viljastatud munaraku implantatsiooni emakaseinale - varajane raseduse katkemine on ema jaoks soodsam kui defektsete järglaste ilmale toomine ja ülesse kasvatamine ).
Selle mõju inimese käitumisele: tekib huvide lahknemine vanemliku ressursi jaotamisel (õdede- vendade huvid hakkavad iseenda huve segama, aga vanemad võtavad kõiki enda lapsi võrdselt.
• Mis on meemid ja mille poolest nad geenidega sarnanevad ning mille poolest erinevad?
Meemid on inimese käitumist mõjutavad mõtted, ideed, tõekspidamised, tehnoloogiad, religioonid , naljad, meloodiad, moevoolud – ühesõnaga kõik, mis saab levida inimeselt inimesele aju kaudu. Meemid muteeruvad ja paljunevad, paljunemine ei pruugi olla juhuslik.
Sarnanevad geenidega: 1) Mõlemad kannavad infot.
Erinevad geenidest : 1) Geenide ja meemide huvid ei pruugi kokku langeda - nt kahjulike meemide ehk meeleviiruste leviku puhul nagu on enesetapu ja tsölibaadi mõtted jms.
• Kas ja kuidas saab kultuurievolutsioon mõjutada geneetilist evolutsiooni?
Jah, kultuuri- ja bioloogiline evolutsioon on kokkusõlmitud. See on võimalik kultuuriliste uuenduste omandamise abil saadud kohasuse-eelistega, mis ongi inimese evolutsiooni põhiliseks tõukejõuks. Nt keisrilõike kasutusele peaks võtt nõrgendama looduslikku valikut suurte ( peade /ajudega) vastsündinute vastu ja sealjuures soosima IQ suurenemist. (Richerson & Boyd)
Selleks, et aju saaks efektiivselt vastu võtta kasulikku infot, peab ta olema igasugusele infole vastuvõtlik nö "kergeusklik".
ÜLIÕPILASTE PRAKTILISTE TÖÖDE TULEMUSI (R. Mänd, U. Piirisalu)
Tänavune uurimus:
• Millised on kaks peamist (omavahel konkureerivat ja konfliktset) hüpoteesi, mis selgitavad inimese eelistusi partnerivalikul? Nende sisu.
Hüpotees 1: Nõudmised nii partneri kui sõprade suhtes on sarnased.
Hüpotees 2: Partnerile esitatavad nõudmised atraktiivsuse (eriti meestel) ja staatuse (eriti naistel) osas on märgatavalt kõrgemad kui sõpradele.
• Kumb sugupool on partnerivalikul nõudlikum/valivam? Kas see reegel on absoluutne?
Naissugupool on partnerivalikul nõudlikum. See reegel ei pea paika atraktiivsuse osas.
• Mis omaduste poolest erinevad inimeste nõudmised partnerile ja sõpradele kõige enam? Mille poolest just need omadused tähtsad on?
Kõige enam erinevad nõudmised atraktiivsuse osas (partneri puhul tähtis, sõprade puhul mitte nii tähtis).
• Millest signaliseerib inimese füüsiline atraktiivsus? Kuidas mõjutab inimese tervislik seisund eeldatavasti tema atraktiivsuseelistust (seda, kui tähtsaks peab ta oma partneri/sõprade atraktiivsust)? Miks?
Inimese füüsiline atraktiivsus signaliseerib tema headest geenidest (kena väljanägemine jms).
Ei leitud, et kui inimene on hiljuti haige olnud, et siis väärtustaks ta sõprade/partneri atraktiivsust rohkem.
• Missuguseid omadusi hinnatakse lähedaste (va lähisugulased) juures olulisimateks?
2008. a. uurimus nr 1.
• Kumb sugupool kaldub inimesel rohkem partnerit alt vedama ja miks?
Mees kaldub rohkem partnerit alt vedama. Pole kindel miks, kuid äkki sellepärast, et on rohkem valmis riske võtma, lootuses et saab suurema võidu (kui üks petab ja teine teeb koostööd, siis petja saab suurema tasu).
• Miks on naise jaoks koostöö oma soost partneriga harilikult tasuvam kui vastassoost partneriga, kuid mehe jaoks vastupidi?
Üldiselt teeb naine koostööd ja mees petab. Seega:
Naisele on N+N tasuvam kui N+M, sest kui mõlemad teevad koostööd, saavad mõlemad võrdselt tasu, kuid kui naine teeb koostööd ja mees petab, siis naine saab mehest vähem kasu.
Mehele on M+N tasuvam, sest petja rollis mees saab suurema tasu, kui M+M juhul, kus mõlemad pigem petavad ja ei saa üldse tasu.
2008. a. uurimus nr 2.
• Milliseid omadusi väärtustatakse kaasinimestes suhteliselt rohkem, milliseid vähem?
Kõige rohkem väärtustatakse vaimset võimekust, teisel kohal on tervis.
• Kas ja näiteks kuidas sõltub kaasinimeste mitmesuguste omaduste väärtustamine hindaja ja hinnatava soost?
• Kas ja näiteks milliseid omadusi kaasinimestes hindavad Eesti ja Šveitsi elanikud erinevalt?
Hindavad küll erinevalt. Šveitsi elanikud hindavad kõrgemalt sotsiaalset päritolu kui Eesti elanikud.
• Kas ja mis suunas on kaasinimeste väärtustamine viimase aastakümne jooksul Eestis muutunud?
Veel tähelepanekuid: kõrgharidusega inimesed hindavad vaimset võimekust kõrgemalt kui keskharidusega.