LIMUSED 1.Limuste elupaigad. Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised;
1. Kiriteo tähtsamad meeled on a) kompimismeel ja haistmismeel. b) kompimismeel ja maitsmismeel. 2. Kiritigu sööb a) taimi. b) putukaid. 3. Kiritigu näeb a) valgust ja varju. b) esemete kuju ja värvust. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kõhtjalgne toidupurustamine hõõrel seatigu nälkjas jala asetus ja liikumine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Kaheosaline koda, lõpused, suur pea, sissevooluava.________________________________ __________________________________________________________________________ Taimelehed, taimplankton, hõõrel, aiakahjur.______________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Läänemere tavaline karp on ebapärlikarp._________________________________________
AHVEN Perca fluviatuilis L. Ahvena välis ja siseehitus Ahvenal on üpriski suur pea, küllaltki suured ninaavad ning lai suu. Hingamiselunditeiks on lõpused. Kopsudega, nagu imetajad, ei saaks nad elada, sest veest vajaliku hapniku kättesaamiseks on vaja lõpuseid. Need asuvad kalal silmade taga. Kõige peal on lõpusekaas. Kui see üles tõuseb, ilmuvad nähtavale lõpused. Hingamisel neelab kala vett ja surub selle lõpusekaane avanedes üle lõpuste välja. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre. Samal ajal antakse süsihappegaas vette tagasi. Seda kala enam ei vaja. Kaladele on hapnik väga vajalik. Kui seda vees piisavalt ei ole,
Kuidas selgrootud hingavad? Nii nagu kõik elusolendid, võtavad ka selgrootud keskkonnast hapnikku ja eritavad süsihappegaasi. Õhuhapnikku hingavatel selgroogsetel on kopsud ja vees hingavatel (kaladel) lõpused. Mida sopilisem on hingamispind, seda tõhusam on hingamine. Hingamiselundi hingamispind peab olema kogu aeg niiske, et see toimiks normaalselt. See on piisavalt suur, et kogu keha hapnikuga täita. Selgrootute hingamiselundid on kopsud, trahheed, lõpused, ning mõned selgrootud hingavad ka kehapinnaga, see hingamisviis on kõige lihtsam. Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on lame, mõni on pikk ja peenike. Sel juhul on keha pind ruumalaga võrreldes suhteliselt suur ja kõik keharakud saavad piisavalt hapnikku. Kehapinnaga hingajad elavad vees või niisketes kohtades, et hingamispind püsiks niiske.
Teine tase Peab olema niiske, et rakud Kolmas tase toimiksid normaalselt Neljas tase Viies tase Niivõrd suur, et kogu keha saaks hapnikuga varustatud Kuidas hingavad .... Selgroogsed Selgrootud Kopsud või lõpused Kopsud, lõpused, trahheed või Hapnikku transpordib kindlasti kogu kehapind veri, muidu ei jõuaks hapnik Osadel transpordib veri, osadel kõigi keharakkudeni aga imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse Hingamine kehapinnaga Keha enamasti väike või ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ne tase erilise kujuga
kehal NÄRVISÜSTEEM Kõhtmine, üsna pikk Koondunud peamiselt Peaajust algav kõhtmine närvikett, väike aju pearindmikusse närvikett, mille närvid jõuavad kogu kehasse HINGAMINE Keha külgedel pearindmiku Tagakehal alalpoolel Lõpused ja trahheed kilbi all lõpused. Raamatkopsudega, trahheedega tagakehal. TOITUMINE Suurte sõõrgadega haarab Püüab saaki Spetsiaalsete suistega, toidu ja suunab suuava püünusvürguga, sööb vaid loomtoidulised, juurde, lõuad + vedelat toitu ohvri taimtoidulised ja maohambad, sööb vetikad, kehasse seedenõret. segatoidulised.
Bioloogia kordamine Kalad 1. Milline on enamasti kala kehakuju? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja
Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline. Kalal on üks vereringe ja konnadel keha- ja kopsuvereringe. Viljastamine on mõlemal kehaväline. Ja mõlemad sigivad ehk koevad ka vette. 3. Millised konna hingamiselundid võimaldavad hingata maismaal, millised vees? Maismaal- kopsud Vees- nahk 4. Mis soodustab konna liikumist vees, mis maismaal?
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum). Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes. Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud. Paaritumisel vahetatakse seemnerakke, mida säilitatakse seemnehoidlas. Munarakud viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Maismaal esinevad kojaga teod (viinamäetigu - looduskaitse all). Magevees elavad teod -
Jääd tuleb valmistada, käsitseda ja hoida tingimustes, mille korral see on kaitstud saastumise eest.Toidukalal peab säilima kaubanduslik välimus, ehk siis kala ei tohi olla muljutud, katki ega deformeerunud. Viimast tagatakse väiksema traalnooda pikkustega. Samuti on hoiustuseks mõeldud tankid täidetud vega. Viimane aitab vältida tankides laeva õõtsumise ajal tekkida võivat kala muljumist. Kalal ei tohi olla roiskumise tundemärke nagu verised silmad ja lõpused jne. Et kala kaua säilitada värskena jahutatakse neid tanke. -4- Kalade lahkamine Kalu lahates saame me eemaldada mittesöödavad osad, kõrvaldada kiiresti riknevad osad (soolestik, lõpused, neerud), moodustada sobiliku suurusega tükid, eraldada väärtuslikumad osad (fileerida). Lahkamise läbi on meil seega võimalik pakkuda parema kvaliteediga kala, suurem tootevalik
· Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pea veepeale hingama tulema. · Nad hingavad lõpustega. LÕPUSEKAANE D 1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees"? 2. Mis kala on pildil? Lõpused · Vees hingamiseks spetsialiseerunud hingamiselund. · Vesi läheb suu kaudu sisse, liigub lõpustesse, kust veest (HO) omistatakse hapnik (O) ning vesi liigub uuesti lõpusekaante avanedes välja. Kalade hingamine skeem O CO VESI VE SI 3. Kuidas kahepaiksed vees hingavad? · Kahepaiksed e amfiibid on konnad, kärnkonnad ja vesilikud. · Nad saavad elada ja hingata nii vees, kui
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
ning see tagab kaladele laia nägemisvälja. Kalad näevad lähedale, nende keskmine nägemisulatus on 1 m. Silma võrkkestas asetsevad kolvikesed ja kepikesed annavad hea värvide eristamisvõime. Kalade hea haistmine on seotud silmade ees paikneva haistmiselundiga, mis on ühendatud ninasõõrmetega. (Kalade peamised meeleelundid; Närvisüsteem korraldab kõigi elundite talitust; Luukalad) Hingamiselundid Pea tagaosas asuva lõpuseid kaitseva lõpusekaane all asuvad punakad lõpused. Lõpused on punast värvi, sest neis on rohkesti peenikesi veresooni. Lõpused on vees hingamiseks kohastunud hingamiselundid, mille abil saavad kalad omastada vees lahustunud hapnikku. Hingamiseks avab kala suu, mis täitub veega. Lõpusekaaned on siis kinni. Kui kala suu kinni paneb, avanevad lõpusekaaned ja vesi liigub lõpuste vahelt välja, andes verre hapniku. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste veresoonte verre, veres olev süsihappegaas aga vette
Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed lõpused asenduvad kopsudega taimne toit asendub loomse toiduga Mitmekesisus Päriskonnad e. Sabaga konnad sabata konnad harivesilik Maismaakonnad tähnikvesilik rohukonn kärnkonn mudakonn Veekonnad tiigikonn järvekonn
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus :
10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad kokku ümbruskeskkonna värvusega. Ärrituse korral muutuvad nad eredamaks. Kui ka see ei aita, siis paiskavad nad tühjaks tindipauna ja selle
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
Kalaroad (vasta küsimustele) 1. Millised on värske kala tunnused? * Kala lõhn on värske, kala terve ning muljumata. * Kala lõpused on helepunased (jääs säilitatud kala lõpused on hallikalt punetavad) * Kala silmad on selged ja veidi väljauluatavad, punnis. * Kala liha on elastne, nõtke (kui kala muljuda sõrmedega, siis lohku ei jää) * Sidekoekelmed on pärlmutriliselt säravad. * Limakiht on ühtlane. 2. Milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel? * kalariiv, kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatakse kaladel sisikond?
Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud, nahk toit - putukad 9. Kärnkonnade iseloomulikud tunnused : *Roomamine *Kärnad, mügarikud 10. Lehekonnade iseloomulikud tunnused : *Hüppamine * Iminapad näppude peal 11. Sabakonnade iseloomulikud tunnused : * Saba * Roomamine 12. Kahepaiksete kasulikkus : hävitavad kahjureid. 13. Kuidas kaitsevad kahepaiksed ise ennast? Ohuvõrv, peitevärv, tõmbavad ennast õhku täis. 14. Mis ohustab kahepaikseid
Trilobiidid Trilobiidid on Paleosoikumi meredes laialt levinud lülijalgsete rühm. Nende keha kattis selgmiselt kolmeosaline välisskelett, milles eristatakse pea- ja sabakilpi ning lülilist kehaosa. Lateraalselt jaguneb trilobiitide keha samuti kolmeks osaks nn loobusteks, millest tuleneb ka rühma nimi. Trilobiitide kõhupoolel asetsesid jalad ning nendele kinnitunud lõpused. Kuna kõhupoolel looma pehmet keha kaitsev soomusrüü puudus, siis arenes osadel vormidel välja võime kerra tõmbuda. Trilobiidid asustasid ürgmere erinevaid ökonisse, paljudel liikidel olid hästi arenenud meeleelundid, eriti liitsilmad, mis sarnanevad putukasilmadele. Trilobiitide suurus jääb enamasti 1-10 cm vahele, kuid maailmast on teada ka ligi 1 meetri pikkuseks kasvanud liike. Pilkupüüdva kuju tõttu on trilobiitide fossiilid
4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased. Kõrbes nad kõrbeksid ära ja polaaraladel jäätuksid. 5. Mõlemal on kehaväline viljastamine, mõlemad saavad pojad vees ja neil on moondega areng. 6. Roomajad on sisalik, rästik ja nastnik. 7. Roomaja muna on kaetud tugeva koore ja nahkkestaga. 8
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad kalad
seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • Lõpused • Uimed • Ujupõis MITMEKESISUS Elupaiga järgi jaotatakse: • Merekalad: (3näidet)……………………. • Mageveekalad: (3näidet) ………………. • Siirdekalad: (3näidet) …………………… Elukoha järgi jaotatakse: • Põhjakalad: (3näidet) …………………… • Avaveekalad (3näidet) ………………….. • Taimestikuvööndi kalad: (3näidet)……… Kuidas on kalade välimus (kehakuju, värvus) seotud nende elukohaga
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE. · PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDE...
Kiriteol asub keha kaitsva koja sees. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavoo...
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level ...
Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk. Vee loomadest: kalade keha on voolujooneline ja kaetud limase soomuskattega. Ujumiseks kasutab kala uimi. Hingamiseks on kalal lõpused. Ümbritseva tajumiseks on kaladel küljejoon. Sügavust reguleerib kala ujupõie abil. Kahepaiksed Maismaal liigub konn hüpates ja vees ujudes. Maismaal hingab konn kopsudega ja vee läbi naha. Toiduks püüavad nad liikuvaid putukaid oma kleepuva keelega.
Vähilised Edgar Leht & Vladislav Redkin 8.B 2008 · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus · Hingamiselundid - lõpused. · Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast peast, rindmikust ja tagakehast. · Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Maksimaalne kaal on 20 kg. Sigimine ja areng · Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
paiskavad lehtri kaudu vett, mis aitab edasi liikuda Toitumine taimelehed, küpsenud viljad. pisikestest vees hõljuvatest taimedest ja kalad, ujuvad selgrootud. loomadest Hingamine Lõpused vees, mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega vees kops maal lahustunud hapnikku Toes Õhuke, lubiainega tugevdatud väljas õhuke sarvainest kiht, sees õhuke Naha all õhuke plaatjas sisemine toes. koda(torn,ketas) pärlmutterkiht (seepial, kalmal) Enamus välise kojata.
Vähid A 1. Nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähid elavad a) põhiliselt vees. b) maismaal. c) mullas. 2. Vähkide keha jaguneb a) peaks, rindmikuks, tagakehaks. b) pearindmikuks, tagakehaks. c) peaks, rindmikuks, sabaks. 3. Vähid on kaetud a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________ __________________________________________________________________________ Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad. __________________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milli...
1. Kuidas loomad hingavad? Kui veri on seeditud toitaineosakesed rakkudesse kandnud, tuleb neist energia kätte saada. Selleks lõhustatakse energiarikkad toitaineosakesed hapniku abil. Loomad hangivad hapnikku hingamiselunditega kas õhust või veest. Toitaine lõhustamisel tekib energia ja lisaks vesi ning süsihappegaas. KALAD - Kalad ja konnakullesed hingavad vees lahustunud hapnikku. Vees on aga hapnikku palju vähem kui õhus. Hingamiselunditeks on kaladel lõpused, mis koosnevad paljudest lõpuselehtedest. Kala peab pidevalt vett üle lõpuste uhtuma. Kui vesi liigub üle lõpuste, läheb vees lahustunud hapnik läbi veresoonte seina verra, koha kehast kogutud süsihappegaas aga verest vette. (vt joonis õp lk 92). Veest välja võetud kala sureb, sest lõpused kuivavad ning läbi kuiva pinna ei saa hingata. KAHEPAIKSED - neil on lihtsa ehitusega kopsud, mille sisepinnal on väikesed kurrud (vt joonis õp lk 109)
Võtet korrata, kuni kala nahk on limast puhas. Kala lahkamiseks on samuti mitu moodust. Ümarkala lahkamislõiget kasutatakse kõige rohkem väikeste ja keskmise suurusega kaladelt sisikonna eemaldamiseks. Väiksemad kalad, nagu räim, rääbis, kilu võetakse vasakusse kätte, kõhupool ülespoole, ja kääridega avatakse kõhukoobas. Lõiget alustada veidi tagantpoolt pärakuava ja lõigata piki kõhujoont kuni peani, siis lõigata lõpused lahti. Lõikamisel hoida kala kõhunahka kääridega sisikonnast kõrgemal, siis ei vigastata sapipõit. Mari, maks ja niisk eemaldada esimesena, need on söödavad. Seejärel eemaldada kogu soolestik ja neerud. Neerud näivad tardunud verena mõlemal pool selgroogu kõhuõõnes. Merekaladel tuleb kõhuõõnt kattev must kile eemaldada. Kui suurematel kaladel soovitatakse pea külge jätta, siis eemaldatakse silmad
vastukarva, teha kaela taha risti-sisselõige ja lõigata filee piki selgroogu lahti. Ole ettevaatlik, et sa seejuures veresooni ei vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha. Supi keetmiseks piisab, kui lõikad ära uimed, avad kas kääride või noaga kõhuõõne, eemaldad sisikonna ja lõpused ning pesed kalad voolava vee all. Kindlasti kraabi ära selgroole hüübinud veri. See kehtib ka tervelt praetava kala puhul. Kuidas puhastada lesta? Lesta hakka puhastama uimedest: eemalda need kääridega, alustades saba poolt. Väikesel lestal saab pea ka kääridega kätte, kuid siiski on targem lõigata see otsast terava noaga. Ettevaatust: lesta küljelt ulatub välja terav luu, mille torkehaav paraneb väga visalt. Pead maha lõigates tuleks ka seda luud kärpida
Ilma keeruliste ensüümide ja talletajateta toimub aga tegelikult organismides energia saamine samamoodi kui mistahes masinas kus põlemisreaktsioonid toimuvad. Teadagi, et põlemiseks on vajalik hapnik, ning kui orgaaniline aine, siinkohal toit, sellega reageerib siis eraldub lisaks soojusele ja veele süsihappegaas, millest organismil on vaja lahti saada. Hapniku ja süsinikdioksiidi tasakaalu reguleerimiseks veres on heterotroofsetel organismidel hingamiselundid nagu kopsud või lõpused. Hapnik siseneb verre, mille üks komponent hemoglobiin seda üle keha kannab ning vabastab hapniku kindlates kehaosades, mille reageerimisel toitainetega vabaneb kehatööks vaja minev energia. Samamoodi transpordivad punased verelibled süsihappegaasi (ka teisi gaase), mille hingamisorganitesse toomise tagajärjel on meil võimalik ebavajalik põlemisprotsessides eraldunud gaas välja puhuda. Mida rohkem on vaja tööd teha, seda suuremas koguses kasutavad lihased hapniku
Kes on vähid ja mille järgi neid ära tunda? Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...
Eriti Dichelyne (Cucullanellus) minutus, kelle peamine lôpp-peremees Läänemeres on lest. 13 Tabel 2. 12 sügisel püütud lesta (Platichthys flesus) helmintofauna. helmindid ja nende paiknemine L Vanus (cm) lest 1 Diplostomum spathaceum. m. silmaläätsed 26,5 8a Cryptocotyle m. uimed, lõpused D. spathaceum m. silmaläätsed lest 2 C. concava m. uimed, lôpused 26,4 6a Corynosoma sp. l. maks, mesenteerium Pomphorynchus laevis l. mesenteerium lest 3 C. concava m. uimed, lôpused 23,4 6a Dichelyne (Cucullanellus) minutus soolestik D. spathaceum m. silmaläätsed lest 4 C. concava m
- Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased. Üldvälimus värvid erksad ja peal ühtlane läbipaistev limakiht. Seisnud kalal soomused tuhmid ja lima piimjas. Lõhn mere aroom, seisnud hapukas Katsudes kui katsudes jääb lohk sisse siis seisnud Soomused värskel teravalt kinni, seisnud laiali. Kala kainestamine
Limustel on hulk ainult neile iseloomulikke tunnuseid. Nende keha koosneb peast, kotikujulisest segmenteerumata kerest ja jalast. Jalg kujutab endast kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on väga iseloomulik tugev mineraalainetest koda, mis katab sageli kogu looma keha. Seestpoolt naaldub kojale mantel nahakurd, mis ripub keha seljapoolelt külgedele vabalt alla. Kere seinte ja mantli vahele jäävat ruumi nimetatakse mantliõõneks. Seal asuvad hingamiselundid lõpused ja sinna avanevad erituselundite välisavad ning pärak. Enamikul juhtudel ei ole neil välis- ega sisemetameeriat. Limuste jala, koja ja teiste elundite kuju ning ehitus, samuti talitlus on hõimkonna piires väga muutuvad ning võivad erinevate klasside esindajatel olla väga erinevad. Paljudel juhtudel koda kattub mantliga ja muutub osaliselt või täielikult seesmiseks, millega seoses ta tavaliselt väheneb mõõtmeilt, kuid võib ka vahel täielikult redutseeruda
Vahest on aga võimalik erinevate liikidevahelised ristumised, ning neid järglasi nimetatakse hübriidideks. Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Kivistid- fosiilid · Rudimendid · Lootelise arengu võrdlemine · Organismide ehituse võrdlemine Paleontoloogia- Teadus mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arengut. Loomade ja taimede kohastumused · Kala- voolujooneline, lõpused, uimed, ujupõis · Lind- suled, tiivad, väike kehakaal, tugev süda, hea nägemine · Kõrbetaim- vaha, okkad, sügavad juured, läikivad lehed, suure veekogusega rakud
vorstiviilud, singiviilud, frikadellid, lihapallid, suitsuliha 8.Millised lisandid sobivad lihavaagnale? värskeid ja marineeritud kurke, värskeid rediseid, konserveeritud herneid, maitserohelist, marineeritud seeni, marineeritud õunu, marineeritud ploome, värsked tsitrusvilju. 9.Kuidas keedetakse kalasülti? Kalasültide keetmiseks kasutatakse kalaliha, samuti kalade jääke- päid, sabasid, uimeid, nahka. Kalasültide valmistamiseks eemaldatakse kaladelt lõpused, sisikond ja silmad. Kalad pannakse keema külma vette, kusjuures 1 kala kohta võetakse 1-2 l vett. Kalaliha kuumutatakse keemiseni, eemaldatakse vaht, lisatakse vürtsid ja maitseained ning keedetakse tasasel keemisel, kuni kalaliha on pehme. Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse. Kalaleem kurnatakse, lisatakse ettevalmistatud zelatiin, kuni see sulab. Kalasüldil lastakse jahedad tarduda. 10
16. Kuidas ja milleks kasutab kala lõpusekaant? Väljapoole lahti ja vastu pead uuesti kinni, kasutab hingamiseks. 17. Nimeta kala uimed! Kuidas kala erinevaid uimi kasutab? Rinna-, kõhu-, selja-, saba-, pärakuuim. Saba- edasiliikumiseks, kõhu, rinna- tasakaal 18. Kuidas kalu jaotatakse? Näited! Luukala(ahven), kõhrkala(hai), sõõrsuu(silm). 19. Kuidas on kala kohastunud eluks vees? Värvus-alt tume pealt hele, Soomused, lõpused... 20. Mis mõjutab kalade elupaika? Näited! Soolane ja mage vesi. Kilu soolases, haug magedas. 21. Miks osad kalad ujuvad parves? Näited! Nad ujuvad kõrvalliikuja järgi. Kilud. 22. Kuidas kalad ja kahepaiksed end kaitsevad? Värvus, häälitsemine, asendid, mürk, hambad. 23. Koosta toiduahelaid rööv- ja lepiskaladega ning kahepaiksetega! R.k.-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P.- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk? Ring kus toidu ahel kordub
TOIDUAINETE EELTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja: Ülesanne : Täiendada tabelit eeltöötlemise võtete kohta toodud näite varal. Eeltöötlemise Eeltöötlemise võtte Töövahendid eeltöötlemise Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte võtted, eesmärk/eesmärgid võtte läbiviimiseks kasutamise kohta (1-3) mida tead (miks seda tehakse ?) Näide : · liha · suletav marineerimise nõu · liha tükeldatakse sobiva · toore liha marineerimine Liha murendamiseks · segamisvahend marinadi suuruse ja kujuga grillimiseks marineerimine · lihale paremate komponentide segamiseks ...
Eestis kaitsealuse liigiga. Õhuhingamine on evolutsiooniliselt tekkinud ilmselt mitmeid kordi ja olukordades, kus veekogudes esinevad kõrged temperatuurid ja hapnikupuudus. Kala tuleb veepinnale ´´ neelab ´´ sealt õhumulli, mis liigub edasi soolde. Hapniku imendumine kala verre võib toimuda kohe suus, sooles või ka ujupõie kaudu. Vastavad elundid on sellisel juhul rikkalikult varustatud peenikeste veresoontega (nagu lõpused või inimese kopsud). Osadel kalaliikidel on isegi nahk hapniku omastamise organiks kujunenud. See tähendab aga, et õhuhingajatel oleksid lõpused kadunud.
· Murrujoone peal soomuste ridade arv ülalpool küljejoont; · Murrujoone all soomuste ridade arv all pool küljejoont; · Maksimaalne soomuste arv küljejoones. Karpkalal: 5-6 (32) 33 ________________ 40 5-6 5. Kalade ring-, eritus- ja hingamiselundkond. Südame ehitus, veresooned (lõpusarterid ja veenid, sabaveen). Hingamiselundid: lõpused, kopsud, täiendavad hingamiselundid. Hapniku sisaldus vees, seda mõjutavad tegurid, kalade hapnikuvajadus. Neerud ja eritamine. Ainevahetuse erinevused soolases ja magedas vees. Vereringe. Kala süda koosneb kojast, vatsaksest ja arterioossibulast. Veresooned: · kõhuaort; · tooma-lõpusarterid; · viima-lõpusarterid; · seljaaort; · sabaveen; · Cuvier juhad. Veri koosneb vereplasmast, erütrotsüütidest ja leukotsüütidest. Vereloome toimub põrnas ja neerus
Too ka näide. Nõrgemad surevad, tugevamad jäävad ellu ja annavad tugevamaid järglasi. 4. Too näide olelusvõitlusest: a) sama liiki organismide vahel: sama liiki isendid vajavad ühesugust toitu ja elupaika, pesa rajamise kohta. b) erinevate liikide vahel toit, elupaik, pesa rajamise koht, kui nad on üksteisele toiduks. 5. Nimeta töös esitatud kalaliigi kohastumusi (nt. kuju, värvuse iseärasused jne.) Selgita ühe näite abil kohastumuse suhtelisust. * uimed * lõpused * saba * varjevärvus 6. Selgita liigiteket töös antud teksti ja joonise põhjal (erinevad liigitekke teed)- nt. joonised õp.lk.164, 165 Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki.
rannavöötmetel, nüüdseks on ümber asustunud ka magevete juurde, kõrbetesse ja kõrgmägedesse. Söövad taimelehti ja küpsenud vilju. Teod on sümmeetrilise kehaga. Nende iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, mille sees on kehasisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg. 2. Tee joonis tigude siseehitusest ja kirjuta juurde. 3. kirjelda tigude hingamist, vereringet, eritust, närvisüsteemi ja sigimist. Hingamiselunditeks lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kaudu kojast välja. Nende tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Kombivad peamiselt kombitsate ja jala tallaga. Kiritigu on liitsuguline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke, mis jäävad erilisse seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda. 4
Bioloogia KT vastused Miks (selgrootud) söövad? Et saada toitaineid ja energiat Mida süüakse? Surnud orgaanilisi aineid, taimeid, loomi nt ämlik sööb sääske. Eri toitumisviisid ja näited nende kohta. Filtreerijad nt käsnad ja karbid. Toiduallika pinnal või sees elamine . Mis on seedimine? Seedimine on toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeksi. Teada erinevaid seedimisviise (rakusisene, ühe avaga seedesüsteem ja kahe avaga seedesüsteem), osata neid kirjeldada ja tuua näiteid loomadest, kellel nii on. Rakusisene seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine- seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine- toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seed...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
