urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada. Kaitsekohastumused • Kaitsevad ennast oma sabaga, millega nad nõelavad • Päeval peidavad ennast kivide all ja urgudes suuremate loomade eest Tähtsus looduses ja inimese elus • Oluline putukate arvukuse reguleerija • Mõnest mürgist saab toota ravimeid • Mõnedes maades süüakse neid Huvitavaid fakte • Mõnedes maades süüakse neid
edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merikotkas, kanakull põllud-niidud- kiivitaja, põldlõoke veekogude ääres- sinikael-part, hõbekajakas. Looduskaitse all olevad linnud ; jäälind, kassikakk, koolibrii, merikotkas.
ei langeks alla 15º C, paljuneksid kärbsed kogu aeg (kuni 5 triljonit isendit) Eluiga on 15-20 päeva, kuid võivad elada kuni 2 kuud Arengutsükkel Täismoondeline areng Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. Vaglad toituvad kogu arenguperioodi jooksul. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Kookonist lahkumise järel pole valmik veel lendamisvõimeline. Juba 3 päeva pärast koorumist on emane toakärbes munemiseks valmis. Huvitavat... Toakärbes muutub putukatõrjevahendite suhtes väga kiiresti immuunseks, annavad selle järglastele edasi. Kärbes liigutab oma tiibu umbes 33 korda sekundis ning lendab kiirusega kaheksa kilomeetrit tunnis. Liimi kinni jäänud putukad surevad aeglaselt nälga või veepuudusesse. Kasutatud materjalid Bõhhovski, B., Kozlova, J
· Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele · Ämblikutel on lõugtundlad, mis lõppevad terava küünisega Toitumine ja seedeelundkond Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämbliku seedeelundkond läbib kogu keha, ning eritamiseks on peened torukesed Hingamine Hingab läbi raamatkopsude avatud vereringe https://youtu.be/08WoRKw1VyQ Paljunemine Emas ämblikud hoiavad oma poegi enne koorumist kookonis. Kookoni koos munadega kinnitavad nad kas oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge või võrku, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Tähtsus looduses ning inimese elus Looduses: Ämblikel on koht toiduahelas Inimese elus: Ämblikud toituvad enamikest kahjuritest Inimestele toiduks Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84mblikulised https://novaator.err.ee/584190/amblikud
Lehetäid on väikesed, maksimaalselt 5 millimeetri pikkused õrnade kehakatetega putukad. Esineb nii tiivulisi kui tiivutuid vorme ja erinevused nende vahel ei piirdu ainult tiibade olemasolu või puudumisega. Isegi ühe ja sama liigi järglased võivad erinevatel aastaaegadel erineda oma kehaehituse ning funktsioonide poolest. Enamik lehetäide liike jõuab aastas saada mitu põlvkonda järglasi. Moonidel elutsev lehetäi on sigimisvõimeline juba kaks nädalat pärast koorumist. Lehetäidel on välja arenenud ideaalne sigimistehnika. Sügisel munevad viljastatud emased munad, mis elavad üle ka kõige karmima pakase. Kevadel ja suvel paljunevad lehetäid sugutult. Emane on võimeline sünnitama peaaegu lugematul hulgal uusi lehetäisid. Lehetäid esinevad tervel maakeral, arvukaimalt soodsama kliimaga vöötmetes ja troopikas. Allikad: Loomariigis kaart nr. 30 http://et.wikipedia.org/wiki/Lehetäilised
Kehva ujunana eelistab aeglase vooluga või seisuveega veekogusid Taimestikurohked veekogud Paljunemine Paljunemisvõimeliseks saab umbes 4-6 cm pikkusena. Kudemiseks vajalik suviselt soe vesi. Marja valvab isakala. Isakala liigutab uimedega vett, et tagada soodsad arengutingimused ja peletab eemale marjaõgijaid. Toitumine Röövtoiduline unimudil on suhteliselt vähenõudlik. Pärast koorumist toitub vee pindmistes kihtides zooplanktonitest. Edaspidi toitub veekogu põhjas kaladest ja põhjaloomadest.(vesilikud, konnad ja kullesed jms.) Esineb ka kannibalismi. Kasutatud materjalid Tiit Hunt ,, Eesti kalad“ Henn Ojaveer, Liina Eek, Jonne Kotta ,,Vee võõrliikide käsiraamat“ Tänan tähelepanu eest!
koorunud vastsed vette pääsevad. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s.t kõike, kellest jõud üle käib. Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid ning võivad õnneks võtta isegi konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist toimub kestumine. Esmalt vabastatakse rindmik ja pea ning siis ülejäänud kehaosad. Pärast koorumist jääb taime külge läbipaistev vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkate tugevneb mitu päeva. Äsjakoorunud kiili keha on pehme ja peaaegu värvitu, 24 päeva jooksul omandab see aga liigiomased tunnused, tiivad muutuvad jäigaks ning kiil hakkab lendama.
Peamine toit-väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad. Sigimine Paljuneb kui kliima on vastav. Kehasisene viljastamine. Emased munevad 100-120 muna. Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. 2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. 3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Munast täiskasvanud isendini arenemine võtab umbes ühe nädala. Kasulikkus Lagundab jäänuseid. On osa toiduahelast. Kahjulikkus Kärbest peetakse suureks kahjuriks. Kärbes levitab palju haigusi tekitavaid baktereid. Üks kärbes võib oma kehal edasi kanda kuni kuus miljonit bakterit , soolestikus aga neli korda rohkem mikroorganisme, mis on niisuguste haiguste nagu tüüfus või tuberkuloos, tekitajaks.
Mai-Liis Meriloo 7.a Kiiver-basilisk (Basiliscus Plumifrons) Kiiver-basilisk kuulub sisalikuliste hulka. Ta elutseb Ladina- Ameerikas Belize riigi ümbruse vihmametsades. Tema nimi pärineb kreeka keelsest sõnast basiliskos, mis tähendab ''väike kuningas''. Keskajal kardeti teda, kui koletist, kelle surmava pilgu all hävisid kõik loomad ja taimed. Kiiver-basiliskide ainulaadseks omapäraks on see, et ta suudab ohu korral joosta mööda jõe või järve veepinda kahel jalal. Seda võimaldavad tema kerge kaal, suured jalad ja suur kiirus. Pärast paarimeetrist sööstu peab ta siiski ujuma hakkama. Ta on ka suurepärane ujuja ja võib viibida vee all kuni 30 minutit. Isastel kiiver-basiliskidel on erkrohelised väikesed sinakad laigud piki seljal asetsevat harja. Neil on kolm harja: üks peas, üks seljal ja üks sabal. Emastel on ainult üks hari, peas. ...
suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt. Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal. Kurn: 4-6 kreemikat kõvakoorelist muna Haudumine: u.28päeva. Koorumine: peale koorumist hakkavad koheselt süüa nõudma. Poegade edasine elu: uhke saba saavad isaslinnud alles 3aastaselt. Aara Pesa: enamasti puuõõnsuses, vooderdamata. Kurn: 2-5 lumivalget muna. Haudumine: Haub vaid emaslind. Koorumine: Vastkoorunud pojad on paljad ja pimedad. Poegade edasine elu: Liiguvad tihti koos vanematega kuni järgmise pesitsusajani . Öösorr Pesa: Pesa ei ehita. Muneb otse maapinnale.
Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna. Pesa ehitab täpikhuik maapinnale: kuivemale kühmule või veest ümbritsetud tarnamättale. Õigemini on pesaks lihtsalt üks lohk, mis on vooderdatud rohkete kõrtega. Kui kuiva paika pole, siis tuleb valmistada kuhilpesa. Viimaks muneb emaslind 7...12 muna. Neis arenevaid poegi kasvatavad mõlemad vanemad sõbralikult koos. Pojad on pesahülgajad: peagi peale koorumist ronivad rookõrtele turnima ning õpivad kiiresti tundma elu suures maailmas. Talvitama lendab rooruik septembri lõpul: Lõuna- Euroopasse, Aafrikasse või Indiasse, olenevalt kus kohas lindude pesitsusala asub. Tagasi Eestisse saabuvad nad mai esimesel poolel. Rooruik kuulub looduskaitse alla.
Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna. Pesa ehitab täpikhuik maapinnale: kuivemale kühmule või veest ümbritsetud tarnamättale. Õigemini on pesaks lihtsalt üks lohk, mis on vooderdatud rohkete kõrtega. Kui kuiva paika pole, siis tuleb valmistada kuhilpesa. Viimaks muneb emaslind 7...12 muna. Neis arenevaid poegi kasvatavad mõlemad vanemad sõbralikult koos. Pojad on pesahülgajad: peagi peale koorumist ronivad rookõrtele turnima ning õpivad kiiresti tundma elu suures maailmas. Talvitama lendab rooruik septembri lõpul: Lõuna- Euroopasse, Aafrikasse või Indiasse, olenevalt kus kohas lindude pesitsusala asub. Tagasi Eestisse saabuvad nad mai esimesel poolel. Rooruik kuulub looduskaitse alla.
tõttu. Tutt-tihased pesitsevad aprillis, selle tõttu on nad märtsi lõpuks lahkunud igasugustest salkadest. Nende lemmik pesitsus paikadeks on väikesed õõnsused või lohud puude tüvedes (vt joonis 2), kuid nad lepivad ka metsas paiknevate pesakastidega või mõne oksarägas asuva tühmikuga. Pesa ehitusmaterjaliks kasutavad nad taimevilla, puuniiti, sammalt ning rohukõrsi. Mune hautakse umbes kuu aega ning pärast poegade koorumist läheb, vaid kümme päeva kuni pojad on valmis pesast lahkuma. Joonis 1. Tutt-tihane oksa peal. Joonis 2. Tutt-tihane pesa juures
Mõned tarantlid elavad kõrbetes, teised eelistavad vihmametsades elamist. Välimus Täiskasvanud tarantli kehapikkus jalgu arvestamata on 2,5 - 13 cm. Paljudel tarantlitel on must või pruun karvane keha ja jalad, kuid mõned liigid on ka eredat värvi. Elutsükkel Tarantli paaritumishooaeg on sügisel. Noorte putukate inkubatsioon kestab 6-9 nädalat, emane tarantel muneb 500 - 1000 muna siidisesse kookonisse. Noor tarantel lahkub oma urust 2 - 3 nädala möödumisel peale koorumist. Taratntli eluiga on 25 - 40 aastat. Tarantel lemmikloomana Tarantlit võib pidada ka kodus lemmikloomana. Levinuimad kodused lemmikloomad tarantlitest on mehhiko punapõlv-tarantel, hiid-linnutapik ja tsiili punakeha-tarantel. Kodus pidamiseks peab tarantli jaoks olema terraarium. Terraarium peab olema ehitatud nii, et see oleks ohutu nii loomale kui inimesele. Terraariumis peab olema loomale sobiv valgus, soojus, õhuvahetus, õhuniiskus ja varjupaik. Tarantlit tuleb toita üks kord nädalas
Enesekaitseks nad saavad muuta oma kehavärvi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad. Kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest. Kaheksajalgsete toiduks on merepõhjas elavad loomad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Peajalgsed on lahksugulised. Peajalgsed valvavad oma merepõhjal arenevaid mune. Pärast järglaste koorumist peajalgsed surevad. Paljud peajalgsed on inimestele toiduks.
Maapinnal rukkirääk jookseb, seda isegi ohu korral. Lendu tõusta ta ei armasta. Jookseb väga kiiresti. Elutsevad üksikult. Paare moodustavad vaid sigimise ajaks, muul ajal elavad eraklikult. · Pereelu. Pesa teeb rohu sisse ja puhmaste vahele. Pesa on kõrtega ja samblaga ääristatud lohuke. Rukkirääk kasvatab suve jooksul üles 2 pesakonda. Munema hakkab siis, kui pesa on valmis (tavaliselt 7 12 muna). Haudumine kestab 15 17 päeva. Peale koorumist viib emaslind pojad pesast eemale, kus ta neid eemalt jälgib ja valvab.Nädala vanuselt lahkuvad pojad pesast. · Toidulaud. Toitub seemnetest, viljast, putukatest, konnadest, tigudest. · Arvukus. Eestis pesitseb 15 000 25 000 tuhat paari, Euroopas 1,3 - 2 miljonitpaari. · Iseärasused. Lendab haruharva, enamasti ainult rändamise ajal. Vajab 20 cm kõrgust või kõrgemat heina, et jääda nähtamatuks. Hallpea-rähn e. Hallrähn · Eluviis
lehtedest Third level Kütitakse karusnaha tõttu Fourth level On looduskaitse all Fifth level Välimuselt meenutab mängukaru Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega. Ürgimetajad. Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune või kaitsevad mune kukrus. Pärast koorumist imevad pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Kiskja. Dingo Ta ei ole Austraalia põlisasukas Click to edit Master text styles Dingol on lihaseline ja võimas Second level Third level kehaehitus Fourth level Tema karvastik võib olla Fifth level erinevat värvi alates
Lõpuks kaetakse pesa liivaga. Kogu selle vaeva nägija oli üksnes isasogalik, kes nüüd asub emasogalikku ahvatlema majja astuma siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8…10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Pärast kudemist suur osa ogalikke sureb, maksimaalselt võib nende eluiga ulatuda 3…4 aastani.
Känguru Tasmaania kurat Ürgimetajad Ürgimetajad on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised.Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks. Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega.Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune nt: nokkloomlased või kaitsevad mune kukrus nt:sipelgasiillased. Nende suguelundkond meenutab roomajate oma: kaks juha suubuvad kloaaki.Pärast koorumist imevad pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Nisad puuduvad. Ainupilulisetest lähemalt rääkides Ainupilulised on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigidPraegu elab ainupilulisi ainult Austraalias ja Uus- Guineas, kuid fossiilseid ainupilulisi on leitud ka mujalt. Pehmekoelistest munadest kooruvad pärast kümnepäevalist munasviibimist vähearenenud pojad, kes sõltuvad täielikult ema hoolitsusest
purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sügis ja kevadkünd. Aias asendab nüüdisajal kündi mootorkultivaatoriga mulla kobestamine. Kui ühe "künni" käigus mulla pind kolm korda mootorkultivaatoriga läbi sobrada, siis väheneb tigudenälkjate arvukus kuni ¼ võrra. Kahjurid armastavad muneda niiskesse, nätskesse, silumata pinnaga mulda. Kui selle pinnal ka veel umbrohtusid leidub, siis on nad õnne tipul ja kindlad, et muld enne munade koorumist liialt ei kuiva. Mootorkultivaator muudab mulla struktuuri ühtlasemaks, aitab kaasa mulla kuivamisele, hävitab hulgaliselt mune ja purustab ka täiskasvanud isendeid. Nagu pärissõjas, nii on ka tigudevastases lahingus kindel koht tulel. Leeklambiga või meil veel vähelevinud umbrohuvastase leegiheitjaga mulla pinda kõrvetades hävivad umbrohud ja ka hulgaliselt tigudenälkjate mune ning täiskasvanud isendeid. Kulu põletama asudes tasuks enne kaaluda kõiki poolt ja vastuargumente.
Näiteks on Austraalias elutsev lepatriinu Rhodalia cardinalis, kes viidi Ameerika Ühendriikidesse kosenillitäi hävitamiseks. Paljunemine Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. Nende munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 - 400 lehetäid. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud
Lõpuks kaetakse pesa liivaga. Kogu selle vaeva nägija oli üksnes isasogalik, kes nüüd asub emasogalikku ahvatlema majja astuma siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8...10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Pärast kudemist suur osa ogalikke sureb, maksimaalselt võib nende eluiga ulatuda 3...4 aastani. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Inimese arvates on ta tähtsusetu prügikala, keda kasutatakse sigade ja kanade toiduna ja kalajahu tootmiseks.Looduskaitse alla ei kuulu.
aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. · Lepatriinu on aias oluline kahjulike putukate hävitaja. · Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehtede alla lehetäide lähedusse, nii on järglastel toit käepärast. Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Keskmiselt muneb emane 200400 muna. · VASTNE - Koorub munast 5-8 päeva jooksul. Sööb pärast koorumist kõigepealt ära munakesta. Sööb lehetäisid(iga päev peaaegu 350-400 lehetäid). Vastseiga kestab kuni kuu. Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi.Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Nukkumisaeg kestab paar nädalat. Nukud on erepunased ja kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 47 nädalat.Nukust koorunud lepatriinu on kollast värvi.
Vesi voolab läbi renni horisontaalselt. Vertikaalsest haudeaparaadist voolab vesi läbi kas ülalt alla või alt üles. Vertikaalsetes kihilistes aparaatides laotatakse mari õhukese kihina püstistes seadmetes üksteise peal olevatele ümmargustele või nelinurksetele restidele (raamidele). Kui kalakasvandusel on marja hautamiseks vett vähe, saab kasutada ka nõrghautamist. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Vaststed kaaluvad alla 5g. Forelli kasvatamine algab tavaliselt kevadel marjast koorunud vastsete kasvatamisega. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. Vikerforelli juurdekasv oleneb temperatuurist, alla 6 kraadi juures juba tähtsusetu. Seega kasvuperiood u pool aastat aprillist oktoobrini. Tsükli vältel sorteeritakse kalad vastavalt kasvule ja paigutatakse ümber. Sumbakasvatuses toimub vaid kevadine 500-700g kalade asustamine ja sügisene kaubakala väljapüük
võitluslaulu. Ta laulab tavaliselt oksal, alustab hommikul vara ja lõpetab hilja. Laulmise lõpetavad nad juuni lõpul. Seda laulu on rahvas ilmekalt edasi andnud lausega "siit, siit, siit, siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk". Isased metsvindid alustavad laulmist juba sünnist saati, sest emased linnud valivad oma paarilise laulmise järgi. Mida paremini isaslind laulab seda paremad sansid on tal paarilist valides. Kui noor vint ei kuule pärast koorumist isaslinnu laulu, siis ei pruugigi ta laulmist korralikult ära õppida ja võib jääda üksikuks. 6 Joonis 5. Laulev metsvint Joonis 6. Metsvint laulmas (Almond, 2010) 2. Metsvindi eluviis 2.1 Levik Metsvinti võib kohata iga liiki ja tüüpi metsades, aedades ja parkides, kuid talle meeldivad
Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on ...
Nt: kotkas. Rappelend- vehib tiibadega, aga edasi ei liigu. Tehakse seda saagi varitsemiseks. Nt: koolibri. 4. Järjesta linnu sigimis ja arengu etapid. 1. Leiab sobiva paarilise 2. Isaslind viib seemnerakud emaslinnu kloaaki 3. Seemnerakud liiguvad munajuhasse, kus toimub sisemine viljastumine 4. Munajuhas kattub munarakk munavalge ja lubiainest koorega 5. Lind muneb munad 1-2 tükki 6. Lind hakkab mune soojendama ehk hauduma 7. Natuke aega enne koorumist torkab lind noka välja ja hakkab kopsudega hingama 8. Pojad hakkavad kolme nädala vanuselt hingama 9. Saavad suguküpseks esimesel eluaastal, kotkad 5-6 aastaselt 5. Mille poolest erineb linnu ja kahepaiksete munaraku viljastumine? Kahepaiksete munaraku viljastumine toimub vees. 6. Mille poolest erinevad linnu ja roomajate munad? Lindude muna koor on palju tugevam. Linnud peavad mune soojendama ehk hauduma. Lindude pojad ei suuda ise kohe kõndida ja toitu otsida
lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Toitumine Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast. Paljunemine Paari moodustumisel muneb emaslind 2–5 (6) muna ja vaheldumisi hautakse ligikaudu viis nädalat. Pärast poegade koorumist valvab üks vanalind alati pesa juures, et kaitsta neid röövloomade ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Järglaste sirgudes ja vajaduste suurenedes peavad hakkama toitu tooma mõlemad vanalinnud. Augusti alguses lendavad pojad pesast välja, kuid tulevad nädala-paari jooksul veel siiski pessa ööbima. Ränne Rändlind. Talvitab Aafrikas, Saharast lõunas, ekvaatori ületab harva. Võib talvitada ka Lõuna-Aasias. Eestisse saabub märtsi teisel poolel
toit ainult osaliselt) · Sool on vähil lühike. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Siseehitus(2) · Tundlate juures asuvad nn rohelised näärmed (eritavad rohelist nõret) · Vereringe on avatud (nagu kõigil lülijalgsetel) veri voolab läbi kõhuõõne · Vähid hingavad seljakilbi all asuvate lõpuste abil, kuhu värske vesi pääseb pearindmiku alumise serva alt Toitumine · Peale koorumist: pistab nahka marjaterade ja köidikute jäänused · vetikaid, seenehüüfe ja samblaid · Vesikirbulisi, putukavastseid, vesilestalisi jms · sammalt, pehmeid taimelehti ja nende poolkõdunenud osi, vetikaid, seenehüüfe, väikseid loomi. Autotoomia ja regeneratsioon Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust pääsemiseks (autotomeerima) ja neid hiljem taastama Taastab: antennulaid, antenne, silmi, suiseid, lõugjalgu, käimisjalgu, sõrgu, ujujalgu, uimi
Peajalgsed · Hästi arenenud peaaju (selgrootu!) · Kaheksajalad on võimelised muutma oma kuju · Mimikri · Intelligentsed · Liikumine: Raketi põhimõttel Kombitsate abil http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature= related Peajalgsed · Lahksugulised Isased asetavad kombitsa abil seemnerakud emase mantliõõnde Munade viljastamine toimub emase munemise ajal Valvavad ja kaitsevad mune Pärast järglaste koorumist vanemad surevad Seepia Harilik seepia: Sepia · Tindikala (5 sek. -5500l paagitäis vett) officinalis Heidab kalaparve tindipilve ja püüab kalu "sogases" vees Jätab vaenlase jaoks endakujulise tindiloigu, muutub ise heledamaks ja põgeneb · Toiduks väiksemad kalad ja ujuvad selgroogsed · Kümme kombitsat · Ööloom, päeval varjub ja muudab pidevalt värvi
vastseid, ning mõningad põrnikad, kes söövad nii vastseid kui ka täiskasvanud kartulimardikaid. ELUTSÜKKEL. Peamine põhjus miks kartulimardikas vaatamata kõikidele temast vabanemise katsetele kogu maailmas üldlevinud on, peitub tema erakordses viljakuses. Emane mardikas muneb kartulitaime lehe alaküljele kuni 2500 muna, mis omavahel 20-80 kaupa kokku kleepunud, et olla päikese ja vihma eest kaitstud. Munad arenevad mitu päeva, vastsed hakkavad kohe pärast koorumist lehtedest toituma. Kahe- kolme nädala jooksul saavutab vastne pikkuseks ligikaudu viisteist millimeetrit, kaevub mulla sisse ja nukkub. Kümne kuni viieteistkümne päeva möödudes tuleb täiskasvanud mardikas mullast välja, kes elab üle talve ning on kuni sügiseni suuteline tootma kuni mitutuhat järglast, kellest igaüks hakkab samuti ise kiiresti paljunema. Talveks kaevub kartulimardikas sügavale mulla sisse, kus elab üle isegi subaraktilise pakase.
Pea eesservas paikneb vähkidel paar liitsilmi. Pea alaosas asub suuava, mille ümber asuvad suised. Vähid on enamasti lahksugulised. Mõnel liigil esineb ka neitsisigimist (vesikirbulised). Munad arenevad emastel spetsiaalses haudetaskus, munakottides või kõhu all paiknevas kambris ning on kogu arenemise aja hästi kaitstud. Munadest kooruvad noored vähid erinevad täiskasvanutest. Areng on vähkidel küllaltki keeruline ning kestab pikka aega. Paljude liikide emased hoolitsevad pärast koorumist pikka aega oma järglaste eest. Pika ja keerulise arengu tõttu on suuremate vähkide massiline püüdmine viinud need liigid hävimisohtu.
Kivistunud skelettide uuringud näitavad, et loomal olid seljas tugevad seljalihased, mis olid ühenduses reitel ja jalgadel olevate närvijätketega. Need võimaldasid stegosaurusel arvatavasti tagajalgadele püsti tõusta ja taimedeni ulatuda. Looma hambad olid tillukesed ja nõrgad. On teada, et dinosaurused (sealhulgas ka dinosaurus) munesid madalatesse maasse kaevatud süvenditesse mitu väikest muna. Munad kaeti liivaga, et nad päikese käes ära ei soojeneks. Pojad kasvasid peale koorumist kiiresti, et mitte langeda saagiks röövloomadele. Kuna stegosaurus oli karjas elav loom, võitlesid isasloomad emaste kaitsmise ja karjajuhi rolli eest. Stegosaurus võis langeda kiskjates dinosauruste, näiteks allosauruste, ohvriks. Stegosaurus oli suhteliselt aeglane ja kaitsetu. Ta ei olnud kiire loom ja polnud seega ka suuteline ründaja eest pagema. Stegosauruste ründajat võisid haavata mingil määral vaid ogad. Faktid: Pikkus: kuni 10 m. Kaal: kuni 4 tonni.
Sel ajal hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Rohukonnad on kevadel esimesed kudejad. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Umbes kuu -poolteist pärast koorumist hajuvad nad üle kogu veekonna laiali ja hakkavad elama ühekaupa. Tavaliselt jätkub kasvamine juuni lõpuni, seejärel langeb kulleste massi juuredekasvu kõver järsult allapoole. Nende keskmine eluiga on 4-5 aastat, kuid on teada juhtumeid mil rohukonnad elasid vangistuses kuni 18-aastaseks. Konnad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele, nende peamisteks vaenlasteks on siil, mäger, saarmas, rebane, herilaseviu, konnakotkad ja toonekured. Peamiseks ohuteguriks on soodsate
Sama puud kasutatakse mitu korda, kuid igal aastal tehakse uus õõnsus. Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse tegemine võtab aega umbes 3 nädalat ja seda uuristab ainult emane. Umbes nädal läheb pärast veel vooderdamisele, selleks kasutab lind sammalt, rohtu, ämblikuvõrku, karvu ja sulgi. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest umbes 3 nädalat peale seda. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Tutt-tihastel on 1 kurn aastas.Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat.Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud. Kasutatud materjalid:http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?
soolde ja algab inimese soolde, seemnerakud, juurde, munad põhja javalvab siis rohule, munemine, vastne väljub, munad viljastatkase, mune, pärast satub vette, munarakud kandub verega asetataks munast järglaste munast viljastatakse, kopsu, elab emulda, koorub vastne, koorumist nad koorub vihmauss poeb kopsus, liigub kooruvad uued kiinituvad surevad. vastne, kookonist täiskasvanunun teod karbi võrkjate tungib vees välja, munad a kopsuõõnde , lõpuste külge, elava teo arene, seejärel neelu, kevadel
Ilmatsalu 2015 Sinikael-part Referaat Jah ma piidin seda tegema Sissejuhatus Sinikael-part on Eestis kõige levinuim veelind. Ta on hinnatud jahimeeste seas. Elab veekogude läheduses, eelistab taimevõsasid. Inimesed tunnevad ta eksimatult ära, kuna asulates võivad ja jääda ka talvituma. Levik Sinikael-part ehk Anas Platyrhynchos on väga levinud haneline, kes pesitseb paljudes kohtades või täpsemalt Euraasias ja ja Põhja-Ameerikas.1 2 Välimus Isasel sinikael pardil on rohekas ja sinikas pea prunnikas rind nagu emasel, ning hall keha samas emasel on pähkelpruuni tähnidega pea ja keha.3 Tüvekõrgus on isastel partidel 26-30 cm ja emastel 24-27 cm.4 Isaslinnu pea on metalselt läikiv tumeroheline, rind on kastanpruun. Tihti on isaspartide kaela ümber kitsas va...
Lepatriinu on putukate seltsi kuuluv mardikaline. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus, mis näitab nende mittesöödavust.Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks lihtne süüa leida. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu ära munakesta. LEPATRIINU Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka. Lepatriinut on kasutatud rahvameditsiinis, põhilised hädad mille vastu putukas aitama pidi
üsna paljud. Kühmnokk-luik eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi, harvem lagedaid meresaari. Pesitsemist alustab aprilli teisel poolel ja mai algul. Kurnas on 4...8 suurt rohekashalli muna. Koorunud pojad näevad väga rääbakad välja ega meenuta sugugi seda lindu, keda ilu pärast tiikidel peetakse. Pojad saavad lennuvõimelisteks septembri algul. Nad kooruvad mai lõpul-juuni algul. Kühmnokk-luige pojad on pesahülgajad, see tähendab, et pärast koorumist on nad enam-vähem kohe võimelised emaslinnule järgnema- Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel praktiliselt ei ole. Lind toitub veetaimedest. Kühmnokk-luige nokk on hirmus relv, millega ta võib lüüa sügavaid haavu. Ründel kasutab ta ka oma tiibu, mille nukkidega antud hoobid on võrreldavad täiskasvanud inimese rusikalöökidega. Vihane kühmnokk-luik võib ka inimesele eluohtlik olla: kui teda ärritada, ründab ta meelsasti. Inimene
· Suhtlevad teineteisega eriliste liigutuste, nn tantsu abil. · Mesi on tegelikult õienektari ja mesilase sülje segu. · Mett süüakse kui korjele minek pole võimalik. · Järglasi toidavad suiraga mee, sülje ja õietolmu segu. · Mesilasema vaklu ja tööliste vaklu toidetakse mesilaspiimaga. · Kevadel - hakatakse nektarit koguma, mesilasema hakkab munema. · Suvel toimub sümelemine enne uue ema koorumist lendab vana ema koos osa pereliikmetega tarust välja, et uus elupaik leida. · Sügisel algab ettevalmistumine talveks, mätsivad taru kõik praod taruvaiguga kinni · Talvel - talvituvad, kogunevad sooja hoidmiseks tihedasse kobarasse, toituvad kogutud meest. Sipelgad · Pere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle all maa- alustes käikudes. · Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi.
kuiv õhk. Soojal ja kuival ajal, nagu oli tänavu juulis, kooruvad vastsed 57 päeva pärast munemist. Kui terve suvi on kuum, annab karilane palju põlvkondi. Ta võib talvituda ka avamaal varisenud lehtede ja taimekõdu all. Lennuvõimeline kahjur võib ootamatu külalisena ilmuda naaberaiastki. Tõrjetööde ajal lendavad valmikud eemale. Karilane muneb lehtede alaküljele. Kahvaturohelised 0,3 mm suurused lühikeste karvakestega kaetud lamedad vastsed kinnituvad varsti pärast koorumist püsivalt lehtedele ja imevad seal mahla. Keha ümber moodustub neil kaitsev vahabarjäär. Viimases kasvujärgus kujuneb vastsest kuni 1 mm pikk ja 0,5 mm kõrge näsade ja vahaniitidega kaetud pupaarium. Vastsejärk kestab kokku 2530 päeva. Koorunud valmik elab kuni kuu ja muneb ca 100 muna, pannes aluse vaenlasehor-dile. Karilasest jagusaamiseks on vaja järjekindlust ja mitmeid ennetavaid ja otseseid tõrjevõtteid. Tõrje- Ärge kasutage juhuslikku istutusmaterjali
verest. Hammustamisel lasevad parasiidid haava hüübimisvastast ainet, mis võib mõnikord olla üsnagi mürgine. ● Osad kahetiivalised toituvad õienektarist ● Vastsed ● Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks ● Elavad vees, kõdus, seentes, laipades, isegi parasiitidena teiste loomade sees ● Kahetiivaliste vastsetel puuduvad jalad ● Pärast munast koorumist kasvab vagel teatud suuruseni ning moodustab kookoni. Vagla ja valmiku üleminekuperioodi nimetatakse nukuks ● Kõrgemate kärbseliste vastsetel esineb sooleväline seedimine Näited sääseliste liikidest Pistesääsklane (Culicidae) Sääriksääsk (Tipulidae) Kihulane Sellesse sugukonda kuulub umbes 1 000 liiki
Linde võib jaotada: lennuvõimetuteks lennuvõimelisteks lindudeks (emu, lindudeks (enamus jaanalind, pingviin); maakera lindudest). Linde võib jaotada: rändlindudeks paigalindudeks Linde võib jaotada: PESAHOIDJATEKS: Selles pesas koorunud PESAHÜLGAJATEKS: linnupoeg on jõuetu ja paljas. Äsjakoorunud linnupoeg näeb Koorunud linnupoja silmad on kohe peale koorumist. kinni. Kohe peale kuivamist asuvad Linnupojale hakkavad suled pojad koos vanematega tekkima kolme nelja päeva tutvuma niidu, metsa või pärast. järvega. Vanalinnud asuvad peagi Koorunud pojad söövad vanemate toodud toitu. õpetama poegadele toidu Linnupojad peavad pesas otsimist. olema kuni kolm nädalat.
Emaseid köidavad suured õied, nagu näiteks hariliku öölille omad, isegi kui seal on röövikule vähe süüa. Koiduliblika viljakus ei ole nii suur kui teistel liblikatel, vaid on piiratud sobivate toidutaimede arvuga. Sellepärast ongi koiduliblikal tekkinud kohastumus muneda mitte ühe-kahe toidutaime peale, vaid ta kasutab suurt hulka ristõielisi.Värskelt munetud munad on valged, aga tõmbuvad paari päevaga erkoranziks ja muutuvad vahetult enne koorumist mustaks. Röövik toitub peaaegu ainult õitest ja arenevatest seemnealgmikest. Sellepärast on ühel taimel toitu vaid ühe rööviku jaoks. Kui ühe taime peal kohtuvad kaks koiduliblika röövikut, viib see tavaliselt surmavõitluseni, kus võitja sööb kaotaja ära. Kui juhtumisi on ühele lillele mitu muna munetud, siis see röövik, kes esimesena koorub, sööb kõik ülejäänud, veel koorumata munad ära. Sellepärast on liblikatele oluline nii märku anda kui ära
kookoniks, mis peidetakse kusagile pimedasse varjulisse kohta, kinnitatakse pesa seinale või vormitakse pallisarnaseks ja kantakse endaga kaasas. Munade arenguperiood on tavaliselt 2-3 nädalat. Inimesel aga viljastatud munarakk areneb emakas ning järglase arenguperiood on 9 kuud. Kookonit või ,,pesa" kaitseb emaämblik ägedalt senikaua kuni väikesed ämblikud kooruvad. Osad emasämblikud on ka ennastohverdavad emad ja kaitsevad ,,pesa" mistahes ohu eest. Pärast koorumist väikesed ämblikud lahkuvad, kuid enne suguküpseks saamist peavad oma kesta mitmeid kordi vahetama. Naine aga kaitseb oma last raseduse ajal mitte juues, suitsetades ja muid mõnuaineid tarbides. Pärast sündi aga hoolitseb enamasti ema koos isaga oma lapse eest tema täisealiseks saamiseni. Ennastohverdava emana käituvad ka vahel naised, kes on valmis surema selle eest, et tema laps jääks elama. Merylin Tihomirova
Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud Keemiline lagunemine -Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavate materjalide. Füüsiline lagunemine -Enamus poorseid materjale allub siiskusest tingitud liikumisele- paisumisele jakahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja viimistluskihi koorumist. Määrdumine -Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni. Lekkimisest tekkinudlaike on raske või koguni võimatu eemaldada. Suurenenud energiakulu -Vee aurustumiseks on vaja energiat. Niiskete konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat. Niisked konstruktsioonid juhivad ka soojust paremini kui kuivad konstruktsioonid Terviseriskid -Hoonetega seotud terviseprobleemid avaldavad mitmel moel:haöb enesetunne, astma,allergia,sügelus,peavalu ja üldine väsimus
Bioloogia Kontrolltöö 1.Iseloomusta tigude elupaika, suurust, toitumist ja välisehitust. Teod e. kõhtjalgsed limused elavad koduaias või linnapargis. Suurus on 3-4 cm. Tegelikult on nad meres tekkinud loomad, ning enamjaolt elavad põhiliselt merede ja ookeanide rannavöötmetel, nüüdseks on ümber asustunud ka magevete juurde, kõrbetesse ja kõrgmägedesse. Söövad taimelehti ja küpsenud vilju. Teod on sümmeetrilise kehaga. Nende iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, mille sees on kehasisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg. 2. Tee joonis tigude siseehitusest ja kirjuta juurde. 3. kirjelda tigude hingamist, vereringet, eritust, närvisüsteemi ja sigimist. Hingamiselunditeks lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kau...
KUNSTLIK VILJASTAMINE Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid. Kunstliku viljastamise käigus kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. KUNSTLIKU VILJASTAMISE VIISID: Ovulatsiooni indutseerimine: Printsiip on stimuleerida munasarju(viljakusravimitega) väikest arvu munarakke (tavaliselt 2 ja mitte üle 3-e) tootma, millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Emakasisene viljastamine: Ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma. Saadud liikuvate spermatosoidide suspensioon viiakse peenikese kateetri abil naise emakakaela või emakasse. Superovulatsiooni indutseerimine: eesmärgiks on stimuleerida naise munasarju rohkemat arvu folliiku...
Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda.Lepatriinu veri on mürgine ja sellepärast teised loomad neid ei söö. Paljunemine Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal eriti nähtav. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood
Rapla Ühisgümnaasium RIIDEKOI Referaat Rapla 2012 1 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................ 3 VÄLIMUS ................................................................................................ 3 ELUTSÜKKEL .......................................................................................... 3 HARJUMUSED ......................................................................................... 4 ELUKOHT ............................................................................................... 4 PROBLEEMID INIMESELE ......................................................................... 5 HUVITAVAID FAKTE RIIDEKOIST .............................................................. 6 KASUTATUD ALLIKMATE...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
