diferentseerumine] 69 Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 71 Eukarüoodid on monofüleetiline takson 72 Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt genoomi redutseerituse astmes 73 Mitokondri eellane oli endosümbiontne vetikas [endosümbiootiline alfa-rühma purpurbakter] 74 Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega ?? 75 Protistid moodustavad (2) parafüleetilise eukarüootse rühma (3) polüfüleetilise rühma mille osad liigid kuuluvad fülogeneetiliselt tameriiki (vetikad), osad loomariiki (algloomad) 76 Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on ribosoomid 77 Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 78 Primaarsete plastiididega on muuhulgas rohevetikad ja maismaataimed 79 Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellides 80 Fükobilisoomid on punavetika varuainete säilitamise paigad kloroplasti pinnal 81 Primaarsete plastiididega vetikatel on plastiid ümbritsetud kahemembraanilise kattega
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
Bakterite kasulikkus looduses Bakterid on üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes. Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist
kasulik, neutraalne või kahjulik. Selgitage mõisteid sümbioos, konkurents, kisklus, parasitism, herbivooria (taimtoidulisus) ning tooge näiteid. Sümbioos - eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Mõlemad saavad kasu Kommensalism - eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata Parasitism - ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Konkurents - subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kisklus - Röövlus
- külgväädi ülaosas on ovoidne välje – oliiv – oliva (A7) - dorsaalväät laieneb ja moodustab: tuberculum gracile (B8) tuberculum cuneatum (B9) - tuberculumid ja oliiv on tingitud samanimelistest tuumadest - dorsaal- ja külgväädi osaliseks jätkuks on alumine väikeajujalake – pedunculus cerebellaris inferior (B10) Siseehitus: dorsaal- ja ventraalosa DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem - hallaine on valgeaine poolt jaotatud osadeks, mille piirid on kohati ebaselged Spinaalnärvide tuumad - nucleus gracilis (C11) - nucleus cuneatus (C12) - nucleus cuneatus accessorius (C13) - paiknevad dorsaalväädis ja võtavad vastu kere- ja jäsemepiirkonna liikumisaparaadist pärinevat tundlikkust - neist algab peaaju võisaim tundeteede kollektor – lemniscus medialis (C14)
Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud. Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ...
us kõnelemiskesk us maitsmiskesk us nägemiskesku s haistmiskesku s kuulmiskesku Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Inimestel domineerivad erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- , kompimis- ja nägemismälu. Noorematel on aktiivsem tavaliselt nägemismälu. LIMBILINE SÜSTEEM q Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega q Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. q Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem q Limbiline süsteem parandab üldist
1. Heterokromatiin: Tugevasti kondenseerunud Peamiselt kõrgkordus DNA Tuuma ümbruse lähedal Nt: X-inaktivatsioon Kromosoomivalgud 1. Histoonid: Struktuurivalgud aluselised Neutraalse pH juures positiivse laenguga (20-30% arginiini ja lüsiini) 5 klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 (spermatosoidides protamiinid) Moodustavad kromatiinist struktuurseid alaüksusi - nukleosoome Fülogeneetiliselt konserveerunud 1. Mittehistoonsed kromosoomivalgud: Tugevalt happelised Neutraalse pH juures negatiivse laenguga Miks on DNA pakkimine vajalik? 1. DNA peab mahtuma rakutuuma (Genoomi kogupikkus u 2m!) 2. DNA peab tütarrakkude vahel jagunema võrdselt 3. Et genoom oleks lihtsamalt ja efektiivsemalt manipuleeritav Mitokondriaalne DNA Mitokondrid tekkinud endosümbioosi teel Tuumaväline DNA, mis on emapoolse päritavusega
Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, saab määrata alumise (kõige väksem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) ja ülemise (kõige suurem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) taluvusläve ning ökoloogilise teguri optimumi (kõige parem keskkonna tingimus) Õ lk 12, sealt jooniselt hea aru saada 3. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism ehk nugilisus on fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide omavaheline +/-suhe. Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. A) Biotroofne parasitism (ei põhjusta peremehe surma) on looduses laialdaselt levinud. NT sääsk B) Nekrotroofne parasitism: parasiit põhjustab oma elutegevusega peremeesorganismi surma, olles enamasti võimeline iseseisvalt edasi elama. NT paljud kiletiivaliste vastsed elavad putuka röövikute sees
- teatud tingimused võimaldavad liikidel ka koos eksisteerida kui jagavad vaid teatud määral oma ökoloogilist nissi - omaette liikidevahelised suhted, mis määravad populatsioonide arvukust: parasitism, taimtoidulisus, mutualism sümbioos või mitte, kisklus. 23. Mutualism - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). 24. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime -patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse
loomad, elunditena talitlevad neil raku organellid. Nad toituvad bakteritest, väikesemõõtmelisest fütoplanktonist ja detriidist ehk surnud orgaanilisest ainest. Protozooplanktoni hulka kuuluvad ripsloomad ja juurjalgsed. Metazooplankterite hulka kuuluvad vesikirbulised, aerjalgsed, keriloomad ja ka suuremad loomad, näiteks kammloomad, hüdraloomad ja karikloomad. (2) Zooplankton. (7) 4.Bakterioplankton Bakterioplankton on süstemaatiliselt ja fülogeneetiliselt väga erinevate mikroorganismide kogum: prokarüootsed bakterid ja lisaks veel paljud mikroorganismid, kes ei ole prokarüoodid. Seetõttu võib nende organismide metabolismi tüüp olla väga erinev, kas auto- või heterotroofne. (2) 5 Bakterioplankton. (8) 5.Planktoni paradoks Planktoni paradoks ehk vetikaparadoks ehk Hutchinsoni paradoks on vastuolu, kus vaatamata piiratud ressurssidele, näiteks valgus ja
94. Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast. 95. Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel. 96. Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjaste kristadega mitokondrid 97. Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil klorofüll a ja b 98. Eugleniitide rakku katab pellikula 99. Eugleniitide plastiid kui see esineb on tekkeliselt. 100. Eugleniidid on fülogeneetiliselt seotud 101. Ühisesse monofüleetilisee klaadi kuuluvad rohevetikad ja eugleniidid 102. Eugleniidide vibur peenikeste karvakestega 103. Eugleniidne liikumine eugleniidile omane persitaltiline raku kuju muutumine 104. Haptofüüdid on rakuehituslikult hulkraksed ja koloonialised 105. Haptoneema on haprofüüdidele iseloomulik organell 106. Kokolitoforiidid on (soomustega haptofüüdid) haptofüüdid, mida katavad
sisemist hüpoteekaks (Olli, 2014). Poolmetel on kummalgi omakorda kaks osa: kaan ehk valva ja vöö ehk pleura. Lisaks võib kaane ja vöövahel olla lisaäärised. Nende arvel suureneb raku maht. Igal liigil on oma iseloomulik kuju ja muster (Javois, 2011). Ränimaterjal ladestub kindla ornamenteeritud mustrina. Morfoloogiliselt eristatakse sulgränivetikaid, mis on bilateraalsümmeetrilised, ja ketasränivetikaid, mis on radiaalsümmeetrilised. (Olli, Stramenopiilid). Fülogeneetiliselt on ürgsem ehitustüüp ketasränivetikatel (Olli, 2014). Mõnedel sulgdiatomeedel on iseloomulik raaf ehk pikisuunaline lõhe pantsri kaanes. Raafi kumbki haru lõpeb polaarsõlmega. Sulgränivetikatel, kellel raaf puudub nimetatakse pikiteljel asetsevat struktuuritut osa pseudoraafiks või telgväljaks. Raaf ühendab rakusisemust väliskeskkonnaga (Olli, 2014). Raafi abil on ränivetikad võimelised substraadil liikuma.
Ontogenees - on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Osooniaugud - on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Paleoendeem - kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. Parasiit - on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Parasitism - on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
tuumakeõPresünteetiline RNA ja valsusüntees Süntees-DNA replikatsioon Postsünteetiline-mitoosi ettevalmistus Mitoos- informatsiooni jaotumine tütarrakkude vahel, kehaosade regeneratsioon. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas Meioos- suguliselt paljunevad rakud, kaks mitootilist jagunemist, krossingover, jagunemiste vahel on interfaas, kus ei toimu DNA replikatsiooni Liikide ristimine- eri liikide ristandite saamine on haruldane ja võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedasi liike. Eeldus mitte ainult kromosoomide arv ja struktuuri võrdlus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Loeng 2 Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1)epigaamne-sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab 2) progaamne- sugu määratakse enne viljastumist 3)sügaamne- sugu määratakse viljastamise momendil -esineb enamilkul erisooristel isenditel
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik niinimetatud vektorisse.
Põhja pool küttisid inimesed mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja mõõkhambulisi tiigreid. Umbes 18 000 aastat tagasi katsid jääkilbid suurt osa Põhja-Euroopast ning Põhja-Ameerikast. Mammut suri välja u. 10 000 aastat tagasi, Mammutite külmunud jäänuseid on letid Alaskast ja Siberist. (Kindersley, 1997) Mammut (Mammuthus) Mammut (Mammuthus) on londiliste (Proboscidea) seltsi elevantlaste (Elephantidae) sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased. Traditsiooniliselt on eristatud 11 erinevat mammutiliiki. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Sellised võimsad ja kogukad loomad nagu mammutid olid suurepäraselt kohanenud eluga jääaja karmides oludes. Need tugevad loomad liikusid Põhja-Ameerikas, Venemaal, Aasias ja Põhja-Euroopas mitu tuhat aastat. Neil olid pikad ja võimsad võhad, mida kasutati kiskjate tõrjumiseks ning lume ja jää alt taimede väljakaevamiseks
emasid talveks sipelgapesadesse 26. Mis on kommensalism? Näited. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. 27. Mis on parasitism? Näited. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism kasutab teist organismi oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 28. Mis on kisklus? Näited. Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), surmavad nad ning söövad ära
fotoretseptorit; () lipiidide varu; () värvaine ladestumispaik Kloroplastide ja mitokondrite DNA hulk on ca: (x) 10% prokarüüootse raku DNA hulgast; () 50%; () 100%; () 1%; () 0.1% Toksilisi õitsenguid põhjustavad: (x) Haptophyta; (x) Dinophyta; (x) Raphidiophyceae; (x) Cyanophyta; () Phaeophyceae; () Rhodophyceae; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyceae; () Xantophyceae; () Chrysophyceae SÜSTEMAATILINE OSA Sinivetikad. Kuuluvad fülogeneetiliselt: (x) gram - eubakterite hulka; () gram + eubakterite hulka; () purpurbakterite hulka; () arhebakterite hulka; () rohevetikate hulka; () glaukofüütide hulka; () primitiivsete prümnesiofüütide hulka Sinivetikad on eluvormilt: () amööbed; () monaadsed; (x) kokkoidsed; (x) niitjad; (x) koloonialised; () sifonaalsed; () sifonokladiaalsed Sinivetikatel puuduvad: (x) mitokondrid; (x) golgi aparaat; (x) tuum; (x) endoplasmaatiline
Keelikloomade hõimkond jaguneb kolmeks alamhõimkonnaks: mantelloomad, süstikkalad ja selgroogsed, neist 2 ei oma selgroogu, kuid neil on selgroogsetega teisi ühiseid jooni. Keelikloomadel on olulisi sarnaseid jooni varases embrüonaalses arengus, nad paigutatakse teissuguste hulka koos okasnahksetega. Keelikloomad varieeruvad oma välimuselt ja omadustelt, kuid on 4 anatoomilist iseärasust, mis tõestavad, et fülogeneetiliselt on nad sarnased. Notochord - keelik (noton = selg, chorde = keelik). Kõigil keelikloomade embrüodel on olemas keelik, see on pikisuunaline, painduv ridvakujuline moodustis seedeelundkonna ja närviväädi vahel. Koosneb suurtest, vedelikuga täidetud rakkudest, mis on pakitud küllaltki jäiga, kiulise koega. Ulatub läbi kogu looma nagu suhteliselt lihtne skelett. Keelikloomad on selle struktuuri põhjal ühte rühma paigutatud ja oma nime saanud. Mõnedel selgrootutel
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaksussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks. Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega. Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu saabub väikeajusse selja- ja
aktinomorfne (kiirjas = polüsümmeetriline), mõnikord ka puudub Tolmukad: tavaliselt palju Viljalehed: mitu kuni palju Sigimik: tavaliselt lahkviljalehine (apokarpne) Vili: mitmesugune o Tulikalistele iseloomulikud pikenenud õiepõhjaga ja spiraalselt paiknevate rohkearvuliste õieosadega õied on primitiivsed, sellist tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades. o Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane (Anemone), sinilill (Hepatica), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill
tulla, ja ühtlasi ka nende probleemide võimalike lahendusteedega. Näiteid võrdleva meetodi kasutamisega seotud probleemidest Kui me küsime, miks mingi loomaliik käitub teatud olukorras just nii ja mitte teisiti, siis peitub selles küsimuses ühtlasi teine küsimus: miks mõned teised muidu taksonoomiliselt ehk fülogeneetiliselt lähedased liigid käituvad samasuguses situatsioonis teistmoodi? Võrdleva meetodi puhul eelistataksegi alati just fülogeneetiliselt lähedaste liikide võrdlemist. Kuna niisugused liigid on evolutsiooniliselt enam-vähem sama vanad ja neil on ühine eellane, siis on neil enamus omadusi kokkulangevad. On alust arvata, et mingi üksiku silmatorkava erinevuse kujunemisega mõnes omaduses kaasneb tavaliselt erinevus ka milleski muus, mis võibki anda võtme selle erinevuse põhjuse leidmiseks. Kui liigid on fülogeneetiliselt üksteisest väga kauged, siis erinevad nad juba liiga paljude omaduste poolest ja põhjuslike
Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks: Kõigusoojased: rohutirts, koerliblikas, rohukonn, koha, , jõevähk Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas, väikeluik, pasknäär, mäger rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik, pasknäär, jõevähk, mäger 4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Ektoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiitideks on näiteks soojavereliste
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe ühesuguse vastassuundadesse pööratud näoga ümaral kaelal ning ühe peaga, mis võis vastassuundadesse pöörduda. Nad olid väga uhked ja nii vägevad, et ründasid koguni jumalaid. Nad jäid alla, kuid Z...
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte ...
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
2. Hominoidide süstemaatika ja fülogeneetilised seosed Th. Huxley (1863) ja Ch. Darwini (1871) tööde ilmumise aegadest peale pole enamik biolooge kahelnud, et inimene põlvneb inimahvidega ühisest tüvest. Huxley ja Darwin väitsid ka seda, et inimesel on rohkem sarnasust Aafrika inimahvidega ( impans, gorilla) kui Aasia liikidega (gibonlased, orangutan). Kuid E. Haeckeli fülogeneetiliste konstruktsioonide ja võrdlev-anatoomiliste uurimiste mõjul hakati arvama, et inimene on fülogeneetiliselt eraldatud kõigist inimahvidest ühtemoodi. Viimane seisukoht väljendub ka veel tänapäevastes kõrgemate primaatide süsteemides. Traditsioonilise klassifikatsiooni kohaselt on need loomad ühendatud ülemsugukonda Hominoidea (inimlaadsed), mille raamides inimesele on eraldatud omaette sugukond Hominidae (inimlased) ning vastandatud kõigile inimahvidele, kes on koondatud kas ühte sugukonda Pongidae või (eriti viimasel
mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes. Arbuskulid tekivad juure parenhüümkoe rakuvaheruumides kasvavate seenehüüfide kõrvalharude tungimisel läbi juure rakukesta. Arbuskulit moodustav seenehüüf tungib
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
Kromoneemid koosnevad veel väiksematest kromofibrillidest. DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromo-soomides ja DNA hulk rakus on püsiv. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Geen on pärilikkuse ühik. Geenid kontrollivad kindlate valkude sünteesi ja mõjutavad ühe või teise tunnuse arengut. 14. Liikidevahelised ristandid. Eri liiki isenditelt ristandite saamine on haruldane ja vimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide puhul. Selle eelduseks on mitte ainult kromosoomide arvu ja struktuuri vrdsus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Liikidevahelist ristamist kasutatakse: 1) tarbeloomade saamiseks; 2) põllumajandusloomade uute tõugude aretamiseks. Liikidevahelise ristamise tulemusena saadud järglased on enamasti steriilsed, kuid üksikutel juhtudel vib saada ka viljakaid järglasi. 15. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis. Kromosoomid mitoosis
Võrkmoodustis mõjutab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Sellest lähtuvad ülenevad impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad suurel määral ärkvelolekut. Nii on väsimuse korral võimalik tugeva ärritaja toimel (näiteks külm du) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse nivood ja sellega inimest ärkvel hoida. Võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade, samuti mõnede hormoonide poolt. Limbiline süsteem Limbilise süsteemi all mõistetakse fülogeneetiliselt vanemat ja struktuurilt lihtsamat ajukoore osa ja koorealuseid tuumi, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride (vöötmekäär, mandelkeha, parahipokampaalkäär, hüpotaalamuse tuumad) ärritamine, kahjustus või purustamine on seotud tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega
Üldkeeleteaduse eksamiks kordamine 1. Keele mõiste Keel on ühelt poolt autonoomne süsteem, teisalt sotsiaalne, kultuuriline, mentaalne, bioloogiline ja kognitiivne nähtus. Keel on olulisimaid inimsust loovaid tegureid. Keele all mõeldakse eelkõige inimeste poolt kasutatavaid loomulikke keeli, mis tavaliselt teostuvad verbaalse suhtlemise vormis. Loomulikul keelel on kolm põhiomadust: · Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. ...
Põhimõisteid äkki veel- konkurents. 2. Biootiliste interaktsioonide tüübid ja tüüpidevahelised üleminekud Biootiliste interaktsioonide tüübid: Konkurents- ühe organismi mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud. Kisklus- rööv- ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega. Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) histoon H1. H3 ja H4 on evolutsioonis väga konserveerunud valgud, s.t. et fülogeneetiliselt väga kaugetel liikidel on erinevused valgu primaarjärjestuses tühised. Kõikides eukarüootides on DNA kaksikahela esimeseks kõrgemaks organiseerituse astmeks nn. nukleosoomne struktuur. Kahe nukleosoomi vahele jäävat DNA lõiku nim. linker-DNA-ks, sinna seondub histoon H1, mis vastutab DNA pakkimise eest järgmisse kõrgema järgu struktuuri (30 nm kiud). Suur osa kromatiini rakutuumas ongi kokku pakitud kõrgema järgu struktuuridesse. Kromatiin raku tuumas on kahes eri seisundis:
Mida siis teha? Selle probleemi leevendamiseks tuleb võrdleva meetodi kasutamise korral igati vältida tagantjärele seletusi ehk post-hoc seletusi. Kõigepealt on vaja olemasolevate teadmiste baasil ja loogilistest printsiipidest lähtudes a priori ennustada võimaliku võrdluse tulemus ja alles seejärel võrdlev uuring ise läbi viia. 3. probleem: võrreldavate liikide fülogeneetiline seotus. Mingite tunnuste koosesinemine fülogeneetiliselt lähedastel (ehk sugulas-) liikidel ei pruugi tuleneda sellest, et need tunnused on omavahel olemuslikult seotud, vaid lihtsalt sellest, et lähedased liigid on kõik need tunnused pärinud oma ühiselt esivanemalt. Seepärast on liikide valimisel võrreldavatesse rühmadesse oluline jälgida, et ühes rühmas ei oleks liikidevaheline sugulusaste oluliselt suurem kui teises rühmas, st võrrelda tohib vaid võrreldavat. Lahendusteks võiks olla, kui •
Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks, primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi. Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt. Päriskaheidulehelised - kolmeavaline tolmutera, tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED - siia kuuluvad sugukonnad tulikalised, magunalised, kukerpuulised. Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt, abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult, õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult, õieosade arv varieeruv, õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking). Osa tolmukaist v
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Diagnoosimine: tõese diagnoosi annab rooja/lindude/korjuste bakterioloogiline uurimine. Tõrje: efektiivset vaktsiini ei ole. Rabi tulemuslikkus sõltub isoleeritud tüve ravim-tundlikkusest. Munade spreimine neomütsiiniga on aidanud pulloroosi ennetada. Määrang: haiguse läbipõdenud linnud jäävad kandjateks. Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 39. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2.õõne asukad kõhuõõnes, rinnaõõnes 3
Eluline reserv: - meil on olemas eluline reserv, mida me ei kasuta ja millele me ligi ei pääse 11 - ohtlikus situatsiooonis annab see meile võimaluse “pääseda” - elu mõjutavad olukorrad võivad esile kutsuda võrkmoodustise tegevuse ● võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade poolt - ka hormoonide poolt Limbiline süsteem ● fülogeneetiliselt vanem ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa + koorealused tuumad ● SEOTUD EMOTSIONAALSE MOTIVATSIOONIGA! ● reguleerib instinktiivset käitumist - on seotud haistmismeelega ● kontrollib emotsionaalset käitumist ● juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega ● Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride: VÖÖTMEKÄÄR, MANDELKEHA, PARAHIPOKAMPAALKÄÄR, HÜPOTAALAMUSE TUUMAD ärritamine, kahjustus,
kaheidulehelisteks. Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia kuulub mitmeid katteseemnetaimede fülogeneetilisi alusharusid ja suur monofüleetiline alamrühm: päriskaheidulehelised Fülogeneetilistel alusrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja kaheiduleheliste eritunnused: • õied on väga mitmesugused, • vabad õiekattelehed, tolmukad ja viljalehed sageli kolmetiste ringidena või spiraalselt 34. Fülogeneetiliselt basaalsed kattesemnetaimed amborellalised, vesiroosilised ja väändikulised Nende kolme sugukonna ühine morfoloogiline tunnus: viljalehtede sulgumine toimub õitsemise ajal sekreedi abil, s.t. viljalehed pigem kleepuvad kui kasvavad kokku. 35. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees
Diagnoosimine: tõese diagnoosi annab rooja/lindude/korjuste bakterioloogiline uurimine. Tõrje: efektiivset vaktsiini ei ole. Rabi tulemuslikkus sõltub isoleeritud tüve ravim-tundlikkusest. Munade spreimine neomütsiiniga on aidanud pulloroosi ennetada. Määrang: haiguse läbipõdenud linnud jäävad kandjateks. Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 41. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus – seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2.õõne asukad – kõhuõõnes, rinnaõõnes 3. koe asukad – lihas-, seedekoes, parenhüümelunditeks 4
IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv. Sillas paiknevad: unekeskus, hingamiskeskused. Viimased funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks. Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega. Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
mitmesuguse kujuga putukad. Nende keha on sageli lamendunud, kehakatted tugeva kitiinkestaga. Suised on pistmistüüpi, ka neil, nagu sarnastiivalistel, moodustub iminokk. Enamikul liikidel on jooksujalad, esinevad veel rööv- ja ujujalad. Tiibu kaks paari, nendest eesmised nahkjad kattetiivad, tagumised aga kilejad. Tagarindmikus asuvad lutikalistel vinanäärmed. Nende eritis on ebameeldiva lõhnaga ning eemale peletav. 10 Lutiklased on fülogeneetiliselt väga vanad putukad, fossiilseid jäänuseid on leitud juba ülem-Permist, kus toimus arvatavasti evolutsiooniline lahknemine tirdilistest (Auchenorrynca). Mõned süstemaatikud paigutavad lutikalised koos sarnastiivaliste ühte seltsi nii ühise põlvnemise kui ka mõneti sarnase anatoomia ning füsioloogia tõttu. (Wikipedia, 2011) Mardikalised(Coleoptera) Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts
nähtavaks. Rakutsükkel – raku eluring, mis koosneb interfaasist ja rakujagunemisest. Rakutsükli faasid: G0 - puhkefaas G1 – RNA- ja valgusüntees, raku kasvamine S – DNA süntees G2 – mitoosiks ettevalmistamine, sünteesitakse mitoosikäävi valke M – toimub mitoos Kromatiin – valkude ja kromosoomide DNA kompleks. Kromatiid – kromosoomide DNA replikatsiooni tagajärjel moodustunud kaks identset tütarkromatiidi. 14. Liikidevahelised ristandid Võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide korral. Kromosoomide arv, struktuur ja suur osa geneetilisest materjalist. Ristandid on enamasti steriilsed (va üksikud juhud). Hobusetäkk x eeslimära – hobueesel. Eeslitäkk x hobusemära – muul. Ristandid 2n = 63, eeslil 2n=62 ja hobusel 2n=64. 15. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis Mitoos Meioos Tulemuseks diploidne kromosoomistik Haploidne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
