(hiidpanda) toit on limiteeriv tegur). Sünökoloogia - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluste vahetus e. Suktsessioon Kliimaks - suktsessiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna; Tootjad (produtsendid) saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest toitumistüüp autotroofid e. isevarustajad Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid Lagundajad (destruendid, saprotroofid), kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Ökoloogiline püramiid Hapestumine - praeguseni keskkonnaprobleem, eriti Euroopas... saaste levib ühest riigist teise CFC ühendid
Varusüsivesik (tärklis) Glükogeen Glükogeen Rakkude jagunemine Piiramatu Piiratud Piiramatu Vähem Palju membraanseid ja Vahepealne fibrillaarseid organelle Toitumistüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7. SEENTE TÄHTSUS LOODUSES Lagundajad; loomadele toiduks; sümbioos samblikus (vetikaga) ja mükoriisa (puuga). 8. SEENTE RAKENDUSLIK TÄHTSUS. Söögiks; toiduainete tööstuses (sai, õlu, vein > pärmseened; hallitusjuust > hallitusseen; salaamivorst); farmaatsiatööstuses (antibiootikumid > hallitusseened; ravimid migreeni ja Parkinsoni tõve vastu). 9. BAKTERIRAKU EHITUS
toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad toitaineid ka selleks, et hankida biosünteesireaktsioonideks vajaminevat energiat. Täiendavalt kulutab bakter energiat ka liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. Energia salvestatakse rakus ATP-na. 7. Milleks on vajalikud bakteritel ja arhedel ensüümid? Toitumiseks, bakterite ensüümid lagundavad nt valke (proteaas), tärklist (amülaas) ja rasvu (lipaas). 8. Milline toitumistüüp on kemoorganotroofia? Energiaallikaks olev aine on orgaaniline. 9. Mis iseloomustab bakteriaalset fotosünteesi? Kirjelda. Fotosünteesipigmendiks on bakteriklorofüll. Bakterid saavad fotosünteesil redutseerijana kasutada erinevaid väävliühendeid, vesinikku ja ka orgaanilisi aineid. 10. Mis iseloomustab kemolitotroofset toitumistüüpi? Kirjelda vähemalt ühe mikroobirühma kemolitotroofiat. Oksüdeeritav aine ehk elektronidoonor on anorgaaniline. Kemolitotroofid on nitrifitseerijad,
vetikaraku asend laiema teljega risti veesammast c)vetikaraku aktiivne liikumine viburite abil vibureid 1 või mitu, liiguvad koonusjalt, rakk liigub spiraalselt d)vetika elutegevusega seotud kohastumised Aktiivses kasvufaasis rakud püsivad paremini veekihis, ststsionaarses faasis olevad kehvemini, surevad ja surnud rakud settivad 3-5 korda kiiremini kui noored rakud Sinivetikate iseloomulikud tunnused - *Raku ehitus nagu bakteritel, eluvorm ja toitumistüüp (fotoautotroofia) nagu vetikatel *Valdavalt koloonialised või hargnemata niitjad, vähem ainuraksed või niitjad hargnevad. *Pigmente kolmest pigmendi rühmast, värvus varieeruv, valdav sinakas roheline või rohekassinine *Suuremad koloonialised ja niitjad vormid põhjustavad vee õitsemist toitaineterikastes järvedes ja veehoidlates; osa eritab mürke. *Paljudel gaasivakuoolid, sees lämmastik. Osal niitjatel vetikatel heterotsüstid, need võimelised fikseerima õhulämmastikku. Osa
Eluvorm: (x) enamasti üherakulised monaadid; () enamasti üherakulised kokkoidid; () enamasti niitjad; () enamasti amöboidsed; () enamasti hulkraksed () enamasti koloonialised Levik: (x) emasti meres; () enamasti magevees; () enamasti mullas; (x) enamasti planktonis; () enamasti bentoses ja epifüütidena () enamasti aerofüütsetena Kaasaegsete kirjeldatud liikide umbkaudne arv: () 100; () 300; () 500; () 1000; (x) 2000; () 5000; ()10000 Valdav toitumistüüp: () autotroofsed; () heterotroofsed; (x) umbes pooleks nii auto- kui heterotroofseid; () parasiitsed Eelistavad: () turbulentset keskkonda; (x) kihistunud veesammast Raku põhitunnus mis eristab neid teistest vetikarühmadest: (x) rist- ja pikivao esinemine; (x) kahe viburi esinemine; () tugeva rakuseina olemasolu; () silmtäpi olemasolu; (x) tselluloosist rakusein Pantser, kui see esineb koosneb: () räniplaatidest; () ränikapslist; () ränisoomustest; (x)
Toitumiselt ja ainevahetuselt võib baktereid paigutada väga ulatuslikku astmestikku. Selles on suur tähtsus bakterite tegevusel. Seda alustavad autotroofid (organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesivad EE lk. 411) ja lõpetavad oblikatoorsed parasiidid, kes ainete omastamisel ja kehaainete sünteesimisel vajavad tingimata peremeesorganismi eeltööd. Seega kuulub baktereid kõigisse nelja toitumistüüpi. (EE nr.1 kl. 437) Toitumistüüp on organismide toitumisliigituse põhiüksus, kus lähtutakse toitumistüüpide eristamisel eluks vajaliku energia ja orgaaniliste ühendite sünteesiks vajaliku süsiniku allikaist. Energiaallika järgi jaotatakse organismid fototroofideks, kes kasutavad Päikese valguseenergiat ja kemotroofideks, kes kasutavad keemiliste ühendite oksüdeerimisest saadavat energiat. Süsinikuallika jargi jagunevad organismid litotroofideks, kes saavad
bakterid (grampositiivsed ja gramnegatiivsed) selle metoodika järgi erinevalt. Vinogradski - ökoloogilise bioloogia rajaja Selektiivsöötmed - valikulised söötmed,; vedelad ja tahked, lisatakse toiteaineid, mis valikuliselt soodustavad ühe või teise mikroobirühma arengut Söötmed kus pole lämmastikku, lisati mulda, anaeroobne bakter. N2 molekulaarlämmastik, õhus 70% - kõrgemad bakterid ei saa seda sünteesida. Kemolitoautotroofne toitumistüüp - oksüdeeritakse keemilisi anorgaanilisi aineid, süsihappegaasist ehitatakse üles keha. Vinogradski esimest korda kirjeldas. Iseloomulik ainult prokarüootidele. Beijerinck - rajas Delfti koolkonna. Alustas botaanikuna. Mügarbakterite kirjeldamine - tema suurim saavutus. Avalikustas tubakamosaiigi uurimuse - viirus suudab elada ja paljuneda ainult elusrakus. Lactobacillus Azotobacter Desulfovibro Kasutas selektiivsöötmeid Teda võib nimetada võrdleva biokeemia rajajaks
kemolitotroofid vesinikubakterid, nitrifitseerijad, tioonbakterid. Oksüdeerivad anorgaanilisi aineid, kemoorganotroofid soolekepike, batsillid, pseudomonaadid. Oksüdeerivad orgaanilisi aineid. Toitumistüübi täpsustamisel näidatakse veel ära, mida kasutatakse C-allikana. Kui C-allikas on org.ühend on tegu heterotroofiga, kui CO2, siis autotroofiga. Kemotroofidest on heterotroofsed nt soolekepike, pseudomonaadid, batsillid jne. Täpne toitumistüüp neil kemoorganoheterotroofia. Kemotroofidest on autotroofsed nt nitrifitseerijad bakterid. Täpse toitumistüüp neil kemolitoautotroofia. Sageli kasutatakse toitumistüüpide nimetusi kaheosalistena: Kemolitotroofid (tioonbakterid, nitrifitseerijad) Kemoorganotroofid (enterobakterid, batsillid) Fotolitotroofid, fotoautotroofid (tsüanobakterid, rohelised S-bakterid, punased S-bakterid) 6
Dermatomükoosid ehk naha seentõved Trikhofüüdid Sügavad mükoosid Bronhobulmolaar Kahjustavad kultuurtaimi · Tähtsus: Surnud orgaanilise aine lagundajad Osalevad mulla tekkes Aitavad taimedel omastadda toitaineid Põhjustavad orgaaniilisi heigusi Lagundajad Torikeelised lagundavad puitu Loomne toitumistüüp (heterotroofne) · Surnud taimede/loomade jäänused · Elusorganismides (pestiidid) Seened: · Saprotroofid Eritavad ensüüme Lõhustavad toitaineid Lagundajad · Biotroofid Parasiidid Toituvad elusorganismide kudedest Põhjustavad seega haigusi Sümbioodid Vastastikuliselt kasulik kooselu taime või loomaga Mükoriisa (seenejuur) Bioloogia Page 27
Esiteks, erinevate primaadiliikide toitumissalgad on erineva suurusega. Mida rohkem on isendeid salgas, seda rohkem vajab salk loogiliselt võttes toitu ja järelikult peab ringi liikuma suuremal alal kui väikesed salgad. Võib-olla on täiesti juhusliku kokkusattumuse tõttu putuktoiduliste primaatide salgad lihtsalt keskmiselt suuremad ja toitumistüübil endal ei ole kodupiirkonna suurusele mingit otsest mõju? Niisugust nähtust, kus mingi uurijat huvitava muutuja (antud juhul toitumistüüp) väärtus varieerub kooskõlas mõne teise muutuja väärtusega, nimetatakse muutujate kovariatsiooniks ja seda teist muutujat kovariaattunnuseks. Kovariaattunnused esinevad uurijat huvitava tööhüpoteesi kontrollimisel nn segavate muutujatena. Antud juhul on segavaks muutujaks salga suurus. Teiseks, primaatide liigid on väga erineva kehasuurusega. On teada, et suurema kehaga liikidel on ühtlasi ka suurem kodupiirkond, sest nad vajavad rohkem toitu. Järelikult on vaja
Koloonia ehitus Värvumine Grami järgi Liikumisviis Pigmentatsioon · Füsioloogilised ja metaboolsed e ainevahetuslikud (15) C ja N kasutamine Rakukesta koostiskomponendid Käärimisproduktide loomus Temp nõudlus Osmotolerantsus pH nõudlus ja taluvus fotosünteesipigmentide loomus sekundaarmetaboliitide moodustamine tundlikus antobiootikumidele energiaallikad peamine toitumistüüp liikuvus suhtumine O-te soolataluvus varuainete loomus · biokeemilised · ökoloogilised (3) kooselu teiste organismidega tüüpiline elupaik patogeensus kõrgematele organimidele · genotüübilised genoomi suurus · makromolekulide järjestused geenide järjestused valkude järjestused Mikrobioloogia ajaloo etapid: · 17-19 saj keskpaik kirjeldav periood · 19
· Raku kuju · Agregatsioon (kogumite moodustamine) · Kapsli olemasolu · Jätkete olemasolu · Raku suurus · Koloonia morfoloogia (välisehitus) · Värvumine Grami järgi · Piilide ja viburite olemasolu · Endospooride esinemine ja paiknemine · · Füsioloogilised ja metaboolsed tunnused: · süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, · kasutatavad energiaallikad, · käärimisproduktide loomus, · peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) · Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) · liikuvus, · osmotolerantsus, · suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob) · pH-taluvus ja-nõudlus, · soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) · Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, · tundlikkus antibiootikumidele, · varuainete loomus. · · · · · Biokeemilised tunnused: · Rakukesta keemilised komponendid, · Pigmentatsioon,
Ehituslikud tunnused: 1. Raku kuju 2. Agregatsioon 3. Kapsli olemasolu 4. Jätkete olemasolu 5. Raku suurus 6. Koloonia morfoloogia 7. Värvumine Grami järgi 8. Piilide ja viburite olemasolu 9. Endospooride esinemine ja paiknemine 10. Liikumisviis Mitteehituslikud tunnused: 1. Süsiniku ja lämmastikuallikate kasutamine 2. Kasutatavad energiaallikad 3. temperatuurinõudlus 4. Peamine toitumistüüp 5. Osmotolerantsus 6. Suhtumine hapnikku 7. pH taluvus ja nõudlus 8. Soolataluvus 9. Tundlikkus antibiootikumitele 10. Pigmentatsioon (biokeemiline) 16. DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja fülogeneesi uurimises Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Valgujärjestuse võrdlemise alusel saab koostada fülogeneeripuid mis näitavad,
4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi, 8) piilide ja viburite olemasolu, 9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, 2) kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained), 3) käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid), 4) peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) 5) Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) 6) liikuvus, 7) osmotolerantsus, 8) suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob) pH-taluvus ja-nõudlus (atsidofiilid, alkalifiilid), 10) soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) 11) Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, 12) tundlikkus antibiootikumidele, 13) varuainete loomus. Biokeemilised tunnused:
rakusisaldised, endospooride olemasolu ja paiknemine, koloonia ehitus, värvumine Grami järgi, liikumisviis, pigmentatsioon o Füsioloogilised ja metaboolsed e ainevahetuslikud C ja N kasutamine, rakukesta koostiskomponendid, käärimisproduktide loomus, temp nudlus, osmotolerantsus, Ph nõudlus ja taluvus, fotosünteesipigmentide loomus, sekundaarmetaboliitide moodustamine, tundlikus antobiootikumidele, energiaallikad, peamine toitumistüüp, liikuvus, suhtumine O-te, soolataluvus, varuainete loomus o Biokeemilised o Ökoloogilised kooselu teiste organismidega, tüüpiline elupaik, patogeensesus kõrgematele organismidele o Genotüübilised genoomi suurus o Makromolekulide järjestused geenide ja valkude järjestused Bakteri genoom Organismi kõik geenid kokku, temas kodeeritakse kõik organismi omadused.
2) Agregatsioon (kogumite moodustamine), 3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest 4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi, 8) piilide ja viburite olemasolu, 9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, 2) kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained), 3) käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid), 4) peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) 5) Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) 6) liikuvus, 7) osmotolerantsus, 8) suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob) 9) pH-taluvus ja-nõudlus (atsidofiilid, alkalifiilid), 10) soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) 11) Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, 12) tundlikkus antibiootikumidele, 13) varuainete loomus. Biokeemilised tunnused: 1) Rakukesta keemilised komponendid, 2) Pigmentatsioon,
Käitumuslike displeide alusel sugupuude koostamise põhiidee, näiteid. Käitumise fülogeneesi saab rekonstrueerida ralendades parsimoonia printsiipi. Kui uuritavate liikide sugupuu on teada, saab nende käitumise võrdlemise põjal teha järeldusi, milline käitumine esines nende väljasurnud eellastel, lähtudes lihtsama seletuse eelistamise printsiibist. Näide: Oletame, et kahest praegu elavast lähedasest sugulasliigist üks on herbivoor, teine aga karnivoor. Küsime: Kumb toitumistüüp oli nende ühisel väljasurnud eellasel? Vastuse leidmiseks uurime nende liikide lähimat praegu elavat sugulasliiki. Oletame, et see on herbivoor. Nüüd võrdleme kaht alternatiivset hüpoteesi. a)kui kõigi ühine eellane olnuks herbivoor, pidanuks praeguse olukorra kujunemiseks toimuma vaid üks üleminek herbivoorialt karnivooriale (b) kui ühine eellane olnuks karnivoor, pidanuks toimuma tervelt kaks sõltumatut üleminekut karnivoorialt herbivooriale, mis on vähemtõenäoline
Leuconostoc) väga limased kolooniaid) 7. Värvumine Grami järgi 8. Piilide ja viburite olemasolu 9. Endospooride esinemine ja paiknemine 2. Füsioloogilised ja metaboolsed (ainevahetuslikud) 1. Süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine (nt. glükoos, sahharoos, etanool) 2. Kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained) 3. Käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid) 4. Peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne.) 5. Temperatuurinõudlis (külmalemb, kuumalemb) 6. Liikuvus (vedel keskkond, tahke pind) 7. Osmotolerantsus (osmootse rõhu talumine) 8. Suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob- saab elada nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas) 9. pH taluvus 10. Soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed) 11. Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne.) moodustamine 12
milline käitumine on välja arenenud hiljem. Selle juures on aga vaja meelest pidada üht olulist asjaolu: • ükski tänapäeval eksisteeriv liik ei ole teise kaasaegse liigi otsene esivanem – neil on vaid erinevad ühised eellased. Fülogeneesi rekonstrueerimisel kasutatakse tihti parsimoonia printsiipi ehk lihtsama seletuse eelistamist. Usutavam ehk parsimoonilisem on, et herbivooria on antud näites evolutsiooniliselt vanem toitumistüüp (näide). J. Gittleman uuris vanemhoole evolutsiooni kaladel (näide). Parsimoonia printsiip: viimatinimetatud ülemineku tõenäosus on ju väiksem kui tegelikult tuvastatud üleminekutel, sest sel juhul tulnuks “astuda” ühe asemel korraga tervelt kaks evolutsioonilist “sammu”. Fülogeneesipuude koostamine käitumuslike displeide alusel – Displeideks nim. etoloogias mitmesuguseid loomade poolt kasutatavaid
annaabi.ee 
