Loomade heaolu - Etoloogia (0)

Kordamisküsimused
1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted
Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest
Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane
Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides
2. Kodustamise mõju loomade käitumisele
_Vähem aktiivsed
_ Nõrgemad alarmreaktsioon
– Rahulikumad
– Vähem arglikud
_ Sotsiaalselt sallivamad
– Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas
_ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne
_ Kiirem kasv ja suurem toodang
_ Muutunud sigimistsükkel
3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja loomakasvatuses
_Loomade heaolu hindamine
_ Loomapidamise efektiivsuse parandamine
– Näiteks sotsiaalse, söömis- ja sigimiskäitumise tundmine võimaldab paremini korraldada loomade pidamist ning paremini aru saada loomade vajadustest
_ Käitumise baasmehhanismide uurimine
_ Kliinilise diagnoosimise aluseks
_ Käitumisprobleemide äratundmine
_ Loomade kohtlemise õpetamine
4. Veise kodustamine ja selle tähtsus
Ürgveis e. tarvas (Bos primigenius)
_ 8 000- 2 000 a eKr.
_ Kasutus: kultus, töö, liha, nahk, piim
5. Hobuse kodustamine ja selle tähtsus
Metshobune ( Equus ferus)
_ 8 000- 2500 a eKr.
_ 5 000 a tagasi- esimesed andmed, et hobuseid kasutati ratsutamiseks
_ Przewalski hobune (Equus ferus Przewalskii)
_ Kasutus- liha, nahk, piim, töö, kultus
6. Käitumise evolutsioon

• Evolutsiooni kolm reeglit
  

1) Varieerumine- tunnus peab erinema populatsiooni isendite vahel
2) Geneetiline pärandumine- mõned tunnuste erinevused peavad geneetiliselt edasi kanduma
3) Looduslik valik- mõned tunnuste variandid peavad mõjutama ka isendite sigimisvõimet

• Optimaalsus ja efektiivsus
  

7. Kodustamise eeldused
_Toitumispüramiidi allosas e. taimtoidulised , v.a. koer ja kass
_ Kasvukiirus hea, taimse toidu ümbertöötamine lihasmassiks tõhus
_ Vähenenud hirm kiskjate ja inimeste ees
_ Vähenenud agressiivsus inimeste suhtes
_ Sigimisvõimelised vangistuses
_ Suguküpsus saabub varakult
_ Sigimine toimub ilma keeruliste paaritumisrituaalideta
_ Hästi organiseeritud sotsiaalne struktuur
9. Seljaaju , selle funktsioon
Seljaaju
_ Side peaajuga
_ Juhefunktsioon, erutuse ülekandumine teistele närvikeskustele
_ Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale)
_ Liikumisaparaadi, urineerimise, roojamise ja vereringe reguleerimine
10. Limbiline süsteem, selle funktsioon
Limbiline süsteem
_ Paikneb suuraju / otsaju all
_ Koosneb mitmest üksteisega lähedalt seotud olevatest ajuosadest
_ hüpotaalamusest, hippokampusest, mandelkehast
_ Orbitofrontaalkorteks- otsuste tegemine
_ Nucles accumbens- heaolu tunne ja sõltuvuste teke
Limbilisele süsteemile allub autonoomne NS
_ Seotud eluliselt oluliste käitumistega
_ meeleolu, emotsioonid
_ Agressiivne käitumine
_ “Võitle või põgene” reaktsioonid
_ Keskkonnaga kohanemine
_ Tegevusvalmidus
_ Isu
_ Seksuaalkäitumine
11. Suuraju, suuraju koor, mõju käitumisele
Otsaju e. suuraju (prosencephalon)
_ Koosneb suuraju poolkeradest ja nende alla jäävast vaheajust
_ Tunnetus, tahtlikud liigutused, kõne ja abstraktse mõtlemise juhtimine
Suuraju koor
_ sotsiaalne käitumine
_ kohanemine keskkonnaga
_ Tähelepanu ja keskendumine
_ Tahtlik liigutamine
_ Mõtlemine
12. Väikeaju, mõju käitumisele
Tagaaju (metencephalon)
_ Koosneb ajusillast (pons) ja väikeajust (cerebellum) ja seljaaju kraniaalsetest närvidest
_ Hingamise reguleerimine
_ Liigutuste koordineerimine , tasakaalu hoidmine
13. Hüpotaalamus ja seal produtseeritavad hormoonid, mõju käitumisele
Hüpotaalamus
_ Asub vaheajus
_ Reguleerib mitmeid homeostaatilisi mehhanisme ja emotsionaalseid reaktsioone:
Kehatemperatuur , nälja- ja janutunne, ainevahetus
Seksuaalkäitumine, raev
_ Reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja seob seda endokriinsüsteemiga
_ Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tööd neurosekretoorsete rakkude
abil
_Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH, GH)- mõjustab noorloomade kasvu ja arengut, piimatoodangut ja immuunsust
_ Melanotsüüte stimuleeriv hormoon (MSH)- reguleerib pigmentatsiooni teket.
_ Türeotroopne hormoon (TTH, TSH)- reguleerib kilpnäärme talitlust, samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni.
_ Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist ning mõjutab stressireaktsioone.
_ Gonadotroopsed hormoonid- toime avaldub suguelundite endokriinse talitluse kaudu. Neil puudub soo- ja liigispetsiifilisus.
Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)- soodustab emasloomadel munasarjades folliikulite kasvu ning isasloomadel spermiogenees.
Luteiniseeriv hormoon (LH)- kutsub emasloomadel esile ovulatsiooni ja kollakeha moodustamise ning isastel androgeensete hormoonide sekretsiooni.
Luteotroopne hormoon e prolaktiin (LT)- reguleerib piimanäärmete arengut, mõjutab piimatoodangut ja emaslooma käitumist järglaste eest hoolitsemisel.
14. Neerupealiste koore ja säsi hormoonid, mõju käitumisele
Neerupealise hormoonid
_ Neerupealiste koore hormoonide tootmist kontrollib hüpofüüsi kortikotroopne hormoon.
Toodetud hormoonid reguleerivad peamiselt mineraalide, vee, süsivesikute, valkude ja
rasvade ainevahetust
_ Neerupealiste säsi hormoonid on nn stressihormoonid
_ Adrenaliin ja noradrenaliin - nende toime on sarnane sümpaatilise närvisüsteemi toimega
15. Motivatsioon
Dopamiin- osaleb mitmetes käitumisega seotud aju regulatsioonisüsteemides
Reguleerib tunnetust, motivatsiooni, und ja tuju.
Motivatsioon- motiivide kogum, millega seostub sihipärane käitumine ja see on loomadel seotud esmaste eluliste vajaduste rahuldamisega
16. Termoregulatsioon ja seda kontrollivad süsteemid (sisemine ja käitumuslik)
Türeotroopne hormoon (TTH, TSH)- reguleerib kilpnäärme talitlust,
samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni.
17. Janu ja seda kontrollivad süsteemid
Janutunnet reguleerib hüpotaalamus.
18. Nälg ja seda kontrollivad süsteemid
Näljatunnet reguleerib hüpotaalamus
19. Harjumus
Harjumus- õppimise kõige lihtsam vorm, võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid.
Harjumuse korral väheneb reaktsioon korduste läbi tuttavaks stiimulile
20. Tingimatud refleksid
Tingimatud refleksid- on kaasasündinud ja kutsutakse tingimatult esile sobiva ärritaja poolt hoolimata looma kogemustest.
21. Tingitud refleksid
Tingitud refleksid- need on omandatud ja on tingitud looma eelnevatest kogemustest ning nende aluseks on värskelt moodustunud seosed ajus.
– Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale
– Korduv kokkulangemine
22. Tingitud reflekside tekke eeldused
Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale
Korduv kokkulangemine
23. Tingitud refleksi kustumine
Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita
24. Tingitud refleksi taastumine
25. Stiimuli üldistamine
26. Instrumentaalne e. operantne tingitus
Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või karistav stiimul, mis põhjustab reaktsiooni positiivse või negatiivse võimenduse
Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt
27. Thorndike efekti seadus
Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne.
28. Karistav tingitus
Põhjustab negatiivse võimenduse
30. Bioloogilised piirangud õppimisele
Vanus
Füsioloogiline seisund
Keskkond
Ülesande keerukus
31. Vermimine
Vermimine ( imprinting )- kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest
– Vastsündinu vermimine
– Seksuaalne vermimine
32. Ultradiaansed rütmid
Ultradiaansed rütmid
– ööpäevast lühemad rütmid
– Nt. une faaside vahetumine, südame löögisagedus, kasvuhormooni taseme kõikumine veres
33. Infradiaansed rütmid
Infradiaansed rütmid
– ööpäevast pikemad rütmid
– Lisaks keskkonnatsüklitele seotud ka organismi sisese rütmiga
– Nt. innatsüklid, sigimine, ränded, talveuni
34. Tsirkadiaansed rütmid
Tsirkadiaansed e. ööpäevased rütmid
– Umbes 24-tunnise intervalliga toimuvad rütmid
• ladina keeles- Circa - “umbes”, diem - “päev”
– Kõige rohkem seotud öö ja päeva vaheldumisega
– Nt. ainevahetuse muutumine, aktiivsus, toitumine, uni,
hormoonide taseme muutused, aju aktiivsuse muutumine
35. Tsirkadiaanseid rütme mõjutavad tegurid
Valgus
• Kehatemperatuur
• Sotsiaalsed kontaktid
• Söömis- ja joomiskäitumine
• Õhurõhk
• Pineaalnääre
– Melatoniini tootmine toimub pineaalnäärmes hüpotaalamuse ja suprakiasmilise tuuma mõjutusel
– Suprakiasmiline tuum asub nägemisnärvi lähedal ja saab niimoodi infot valguse
intensiivsuse kohta
• Ravimid
– Kofeiin , liitium, kokaiin
• Lennuväsimus v ajavahe (jet lag)
– Väsimus, unetus, orientatsioonikaotus
36. Kuurütmid
Kuu- e. lunaarrütmid
– sõltuvad kuufaasist ja tõusust ning mõõnast
– 24,8 päeva pikkused
– Nt. reguleerib rannikul elavate loomade ja lindude elutegevust
37. Uni (REM ja SWS iseloomulikud tunnused), une funktsioon
Paradoksaalse e. kiire une faas (REM- rapid eye movement )
– Aju elektriline aktiivsus kõrge
– Lihaste toonus madal
– Võivad esineda lihaste tõmblused
– Kiired silmaliigutused
– Kergem ärgata
– Unenäod
Ortoune e. aeglase une faas (SWS- slow -wave sleep )
– Esinevad erinevad sügavusastmed
– Aju elektriline aktiivsus madal
– Lihaste aktiivsus langenud
– Kehatemperatuur, ainevahetus ja hapniku tarve on langenud
– Taastatakse aju glükogeeni varusid
38. Talveuni, torpiido
Talveuni- ajaliselt pikem
– Fakultatiivne talveuni- varuainete kogumist kehasse ei toimu, uni tekib siis kui keskkonna temperatuur alaneb
– Talveuinak- varuainete kogumine kehasse, kehatemperatuur langeb 1-20 C, ainevahetus langeb 50-70%
– Tõeline talveuni- varuainete kogumine kehasse, kehatemperatuur võib langeda isegi kuni 20 C, vereringe ja südametegevus väheneb 10%-ni
Torpiido- väikeste püsisoojaste lühiajaline puhkeseisund (mõned tunnid ), kehatemperatuur langeb kuni 20 C;
39. Sotsiaalse suhtlemise kasu ja hind
Tulu
_ Parem toitumus
_ Parem tervis
_ Rohkem partnereid
_ Rohkem järglasi
_ Kulu
_ Otsene- kaasneb signaaliga vahetu energia- või ajakulu
_ Lindude laul, konnade krooksumineaega ja energiat nõudev
_ Eredavärviline sulestik - hea toitumine ja tervis
_ Kaudne- kui palju toob signaliseerime kaasa lisaks soovitud mõjule ka soovimatuid tagajärgi
_ Kiskjate tähelepanu
40. Meeleelundid ja nende roll suhtlemises
Nägemine
_ Silmade asetsemine koljus
_ Monokulaarne nägemine- ühe silma nägemisväli
_ Binokulaarne nägemine- kahe silma nägemisväli
_ Nägemisteravus- nägemise, eriti kujundite nägemise selgus
_ Värvide eristamine
_ Monokromaasne e. ühe värvi e. mustvalge nägemine. Võrkkestal esinevad ainult ühte tüüpi nägemisretseptorid (kepikesed), mis reageerivad valguse puuduse tingimustes
_ Ööloomad
_ Värvide eristamine- sõltub sellest mitut tüüpi nägemisretseptoreid (kolvikesi) silma võrkkestas asub
_ Dikromaasia- nt. kassid, koerad
_ Trikromaasia- nt. inimesed
_ Tetrakromaasia ja pentakromaasia- nt. linnud , kalad
Haistmine
_ Lõhn on suhteliselt kauakestev ja on tuvastatav ka siis kui selle jätja on juba lahkunud
_ Lõhn jääb kohtadesse , kus sama või erineva liigi isendid on viibinud
_ Lõhn on suhteliselt aeglane info vahetamise moodus
_ Toidu otsimine
_ Vaenlase asukoha väljaselgitamine
_ Märgistatud territooriumi tuvastamine
_ Erinevate loomaliikide tuvastamine
_ Liigikaaslastega suhtlemine
_ Ema-järglase vaheline suhtlemine
_ Erinevate isendite tuvastamine
_ Meeleolu tuvastamine
_ Sigimispartneri leidmine
_Feromoonid- ained, mis toodetakse ühe looma poolt, et anda haistmise kaudu teistele loomadele infot
_Mokapööramise reaktsioon (flehmen responce)
_Vomeronasaal- e Jacobsoni organ
Maitsmine
_ Sõralistel 10 000- 20 000 maitsmispunga
_ Kassidel ~500 maitsmispunga
_ Koertel ~2000 maitsmispunga
_ Inimesel ~10 000 maitsmispunga
_ Kanadel ~20-30 maitsmispunga
Häälitsemine
_ Partneri leidmiseks
_ Territooriumi kaitseks
_ Ohu olukorras hoiatuseks
_ Enda meeleolu ja meelestatuse väljendamiseks
_ Stressi väljenduseks
Kuulmine
_ Väliskeskkonnast info saamiseks
_ Liigikaaslastega suhtlemiseks
_ Ohust teadasaamiseks
_ Partneri leidmiseks
_ Territooriumi kaitsmiseks
_ Saagi leidmiseks
Puudutused
_ Sotsiaalsete sidemete loomine järglaste ja liigikaaslastega
_ Tugevdab sotsiaalseid sidemeid
_ Hügieen
_ Toidu leidmine
_ Info keskkonna kohta
41. Sotsiaalsete gruppide sisesed suhted
_ Isasloomad omavahel
_ Emasloomad omavahel
_ Isasloom- emasloom
_ Vanem- järglane
_ Noorloomad omavahel
_ Erinevat liiki loomad
_ Loomad- inimesed
42. Grupisisene suhtlemine ja seda mõjutavad tegurid
43. Sotsiaalsete gruppide suurust mõjutavad tegurid
_ Aastaaeg
_ Loomaliik
_ Kiskjad
_ Võistlus erinevate hüvede pärast
_ Tõug ja temperamenditüüp
_ Termoregulatsioon
44. Sotsiaalne agressioon , hierarhia. Inimese vastu suunatud agressioon
Inimese mõju loomade sotsiaalsele käitumisele
Domineerimine
_ Liigne sotsiaalne sõltuvus
_ Valesti suunatud seksuaalne käitumine
_ Mäng inimese ja looma vahel, mis võib hiljem muutuda inimesele ohtlikuks, eriti kui loom kasvab suureks
_ Agressioon inimese suhtes loomade poolt, kellel on väike või üldse puuduv hirm inimeste suhtes
_ Inimese ja looma vahelise kontakti vähesus
_ Loomade halb kohtlemine
Loomade individuaalsus
Agressioon
_Domineerimine
_ Territoriaalsus
_ Valu ja hirm
_ Emasloomade agressioon
_ Järglaste kaitsmisel
_ Hüvede vähesus
_ Liiga vähe toitu
_ Piiratud arv sobivaid lamamiskohti
_ Üleasustatus
45. Grupeerimine ja gruppide omavaheline segamine
46. Eraldamine ja isoleerimine
Eraldamise probleemid
_ Emast lahutamine võõrutamisel
_ Ajutine lahutamine täiskasvanuna
47. Erinevate loomaliikide sotsiaalse käitumise eripärad
48. Sigimiskäitumist mõjutavad tegurid (sugu, hormoonid, kogemused jne)
_ Loomade sugu
_ Sünnieelne ja sünnijärgne hormoonide toime
_ Eelnevad sotsiaalsed ja seksuaalsed kogemused
Puudulik sotsialiseerumine
Negatiivsed seksuaalsed kogemused
Emaslooma/ isaslooma seksuaalne käitumine
_ Looma hormoonide tase ja füüsiline vorm
_ Potentsiaalse partneri atraktiivsus
_ Väliskeskkond
Välistemperatuur ja ilm
Teised loomad/inimesed
Aeg
49. Partneri valiku alused
_ Ressursside rohkus
_ Piisavalt toitu ja kaitset
_ “Pulmakingid”
_ Väline atraktiivsus
_ Hea tervis
_ Edukad vajalike toitainete leidmisel
_ Kulukus
_ Mida väljakutsuvam oled, seda silmatorkavam oled ka kiskjatele
50. Monogaamia ja polügaamia
_ Monogaamia e. ainukooselu
_ Polügaamia e. mitmikkooselu
Polügüünia e. paaritumine kahe või enama emasloomaga
Polüandria e. paaritumine kahe või enama isasloomaga
Polügüünandria e. paaritumine kahe või enama isaslooma ning kahe või enama emaslooma vahel
Promiskuiteet e. segapaaritumine
51. Lõimetishoole
Lõimetishoole e vanemlik hool (parental care)- järglaste eest hoolitsemine alates munaraku viljastamisest kuni järglaste iseseisvumiseni
_ Biparentaalne hool- järglaste eest hoolitsevad mõlemad vanemad
_ Maternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult emane
_ Paternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult isane
52. Lordoos
Lordoosiks nimetatakse ka asendit, millega mõne liigi emasloomad (näiteks rott ) näitavad valmisolekut paaritumiseks.
53. Erinevate loomaliikide sigimise eripärad
54. Ema-järglase käitumise tekkimist mõjutavad tegurid
_Hormoonide ja närvisüsteemi kontroll
_ Kogemus ja õppimine
_ Pärilikkus
_ Haistmine
_ Kuulmine
_ Nägemine
55. Erinevate loomaliikide poegimisaegse käitumise eripärad, võõrutamine
56. Käitumise arengu perioodid kassidel ja koertel
Vastsündinu periood
Esimesed 2 nädalat kutsika/kassipoja elus
Põhiliselt magatakse ja süüakse
Liigutakse vähe
Pojad on pimedad ja kurdid ning reageerivad puudutustele
Ülemineku periood
3. elunädal
Silmad avanevad ja tekib kuulmine
Sotsialiseerumise periood
4-10 elunädalani
Juveniilne periood
Kuni suguküpsuse saabumiseni
57. Mängu olulisus käitumise arengus
_ Enamasti mängivad noorloomad
_ Füüsiline harjutamine
_ Harjutatakse käitumisi, mida kasutatakse hilisemas elus
Seksuaalkäitumine
Saagi püüdmine
_ Õpitakse, kuidas sotsiaalne grupp funktsioneerib
_ Erinevate käitumisilmingute pagasi suurendamiseks
_ Meelelahutuseks
_ Õpitakse kontrollima oma hammustuste tugevust
58.Erinevad mängimise tüübid
Esemetega mängimine
_ Mänguks kasutatakse elutuid esemeid nagu kivid, lehed, suled,
puuviljad ja inimese poolt pakutud esemed.
_ Mängu käigus neid esemeid tõmmatakse, lükatakse, rebitakse või
näritakse.
_ Enne mängu eelneb sageli selle eseme uudistamine
_ Täiskasvanud metsloomade hulgas esineb harva, kuid see-eest
sageli koertel, kassidel ja tuhkrutel
Liikumismängud
_ Liikumis-keerlemismäng
_ Üleshüppamine, hüplemine, keerlemine, edasi-tagasi hüppamine,
püherdamine, saba tagaajamine jne
_ Funktsioon:
_ Võimaldab nii harjutada kui ka treenida spetsiifilisi motoorseid
oskusi, mida vajatakse edaspidises elus
_ Võimaldab loomadel paremini aru saada elus valitsevatest
seostest
_ Närvirakkude ja väikeaju vahel tekivad tugevamad seosed ning
liigutused muutuvad sujuvamaks ja koordineeritumaks
Sotsiaalne mängimine
_ Mängitakse teiste loomadega
_ Funktsioon
_ Võivad tekkida kauakestvad sidemed koos mänginud loomade
vahel
_ Võimaldab arendada füüsilisi oskusi, eriti selliseid, mis on
vajalikud võitlemisel, saagi püüdmisel ning paaritumisel
_ Aitab arendada grupisiseseid sotsiaalseid oskusi
59. Käitumishälbed ja stereotüüpne käitumine
Funktsioneerimise häired
_ Vaikne ind, impotentsus
_ Ebapiisav järglaste eest
hoolitsemine
_ Järglaste söömine
_ Põhiliigutuste häirumine
Stereotüüpne käitumine
_ Ühte ja sama käitumist korratakse samal viisil pika aja
jooksul;
_ Liigutused on/ei ole muutumatud ja ilma nähtava
eesmärgita;
_ Tekib sagedamini siis, kui loomal ei võimaldata teha
kindlaid normaalseid ja tugevalt motiveeritud käitumisi;
_ Stereotüüpide väljakujunemisel on olulised toitumisviisid ;
_ Rohusööjad ja segatoidulised- oraalsed stereotüüpsed
käitumised
_ Kiskjad- motoorsed stereotüüpsed käitumised
60. Enesele, keskkonnale ja teistele loomadele suunatud käitumishälbed
Enesele suunatud käitumishäired
_ Enese hammustamine, liigne
lakkumine
_ Enese esemete või piirete
vastu hõõrumine
_ Endalt sulgede või karvade
välja kitkumine
Keskkonnale suunatud käitumishälbed
_Piirete lakkumine või imemine
_ Mittesöödavate esemete närimine
_ Mulla või rooja söömine
Teiste loomade vastu suunatud
käitumishäired
_ Üksteise imemine
_ Villa kitkumine ja söömine
_ Munade söömine
_ Sulgede nokkimine
61. Kannibalism , millest tingitud
Koduloomadel tekib halbades pidamistingimustes
_ liiga tihe asustus
_ vähe toitu
62. Ebanormaalne agressioon, millest tingitud
Enamasti seotud domineerimissuhetega karjas
_ Stabiilses ja vähemuutuvas grupis on agressiivsus madal
_ Soodustab
liigne asustustihedus
pidev gruppide segamine ja ümberpaigutamine
63. Stress (äge ja krooniline), mõju loomade käitumisele
Akuutne stress
Lühiajaline
Aktiveerub sümpaatiline närvisüsteemi osa
Kortisooli taseme mõõtmine
Farmis tehtavad protseduurid
kastreerimine, nudistamine, sabade kupeerimine, hammaste lihvimine, noka trimmimine
Vähendamiseks kasutada anesteesiat
Krooniline stress
Glükokortikoidid tase pikka aega kõrge
Väheneb kasvuhormooni tootmine
Agressiivsuse suurenemine
Maohaavade ja südameveresoonkonna haiguste tekkimise oht
Käitumishäirete tekkimine
Individuaalsed erinevused
Mõned loomad tundlikumad
Muutused käitumises
Aja kasutamine
Ebanormaalsete käitumiste tekkimine
Stereotüüpsed käitumised
Agressiivsus
Ümberadresseeritud käitumine
Apaatia
Asemete mitteotstarbekas kasutamine
Tervise probleemid ja vähenenud toodang
64. Veistel esinevad käitumishäired ja nende põhjused
Anomaalne piimaimemine
Puidunärimine
Isuväärastused
Keelemänglus
Ninasurumine
Kitsedel ja lammastel esinevad käitumishäired ja nende põhjused
Tallede vargus
Villa kitkumine
Isuväärastused
Hobustel esinevad käitumishäired ja nende põhjused
Agressiivsus
_ Isuväärastused
_ Liigne joomine ja söömine
_ Stereotüüpsed käitumised
Ringliikumine
Künahaukamine
Puidu närimine
Õhuneelamine
Kõikumine
Kaapimine
Enesevigastamine
Sigadel esinevad käitumishäired ja nende põhjused
Agressiivsus
Sabade söömine
Piirete närimine
Liigjoomine , jootjaga mängimine
Pea või nina hõõrumine
Koertel ja kassidel esinevad käitumishäired ja nende põhjused
Kassid
_ Agressiivsus
_ Märgistamine
_ Ebasoovitavatesse kohtadesse roojamine ja urineerimine
_ Enese liigne lakkumine
_ “Küünte teritamine ”
Koerad
_ Agressiivsus
_ Tähelepanu otsimine
_ Isuväärastused
_ Neofoobia ja hirm järskude helide ees
_ Stereotüüpsed käitumised
Liigne lakkumine
Sundliikumised
Enesevigastamine
Lindudel esinevad käitumishäired ja nende põhjused
Munade söömine
Sulgede nokkimine endalt või kaaslastelt
Kannibalism