vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. (nt. Korsika, Ahvenamaa jne). 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab
LINCOLNI REFORMID JA KODUSÕJA LÕPP LINCOLNI REFORMID 1862 kuulutati välja sundmobilisatsioon. 1862 jaosmaade akt( iga elanik saab läänes maad kuni 65 ha-d). 1863 a. kehtestas tulumaksu. Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" , 1.01.1863 , kus konföderatsioonide osariikides kaotati orjus. KODUSÕJA LÕPP Põhi taastus kahjustustest ja väe juhatajaks määrati Ulysses S.Grant Määrav lahing toimus 1863 Getysburgis,kus konföderatsioonid kaotasid. Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks ja USA jäi ühtseks 1864 valiti Lincoln uuesti presidendiks. TRAAGILINE SURM 14. aprillil 1865 a. Washingtonis Fordi teatrimajas, tulistas näitleja John Wilkes Booth teda pähe. Järgmise päeva hommikul Abraham Lincoln suri. Oli Ameerika üks armastatuim president. LISA Kulutati umbes 3.25 miljardit dollarit . Kasutati ka tagant laetavaid püsse, torpeedosid,
Tänapäeva riigikorraldus: · unitaarriigid maailmariikides u 70 % - lihtriigid, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi (vabariike, osariike, liidumaid vms). N: Eesti, Jaapan, Prantsusmaa jt. · föderatsioonid ehk liitriigid - koosnevad autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. N: USA, Venemaa, Kanada, Austria, Sveits, Saksamaa. · Konföderatsioonid (ehk riikide liit) ühendus, kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. N: Euroopa Liit. Varasemad: Sveitsi Liit, Põhja-Ameerika Kolooniate Konföderatsioon, Saksa Liit . 1.3 MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE 1.3.1. Maailmamajanduse üldisi aluseid · RAHVAMAJANDUS ühe riigi piiresse jääv majandus · MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus.
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
vastuvõetav kompromiss. c) Katse edendada või luua ühtsust erinevate väikeste riikide vahel. d) Soov koondada võim ja ressursid e) Soov hajutada poliitilist võimu Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko jne. Plussideks on, et loob ühtsuse ning on võimalik keskvõimu kontrollida. Miinusteks, et võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast ning pikaldasus ja liigsed kompromissid. 3. Konföderatsioonid Konföderatsioon on riikide liit. Assotsatsioon, kus riigid annavad osa võimust rahvusvahelisele keskvalitsusele, kuid säilitavad ise peamise võimu. Luuakse tavaliselt siis, kui saadakse aru, et teiste riikidega koos on mingi eesmärk kiiremini või paremini saavutatav. Enamjaolt luuakse kindluse või kasusaamise eesmärgil. Konföderatsioon sõltub liikmesriikide jätkuvast toetusest, muidu laguneb, nendest kolmest ebapüsivaim.
kompromiss. c) Katse edendada või luua ühtsust erinevate väikeste riikide vahel. d) Soov koondada võim ja ressursid e) Soov hajutada poliitilist võimu Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko. Plussideks on, et loob ühtsuse ning on võimalik keskvõimu kontrollida. Miinusteks, et võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast ning pikaldasus ja liigsed kompromissid. 3. Konföderatsioonid Konföderatsioon on riikide liit. Assotsatsioon, kus riigid annavad osa võimust rahvusvahelisele keskvalitsusele, kuid säilitavad ise peamise võimu. Luuakse tavaliselt siis, kui saadakse aru, et teiste riikidega koos on mingi eesmärk kiiremini või paremini saavutatav. Enamjaolt luuakse kindluse või kasusaamise eesmärgil. Konföderatsioon sõltub liikmesriikide jätkuvast toetusest, muidu laguneb, nendest kolmest ebapüsivaim.
Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid: 1) ajaloos varasem vorm - unioonid, st monarhistlike riikide ühendused, mis moodustamise viisi ja eesmärkide poolest jagunevad: a) personaalunioonid, b) reaalunioonid; 2) ajaloos hilisem vorm ning kaasaeg - konföderatsioonid. Personaalunioonis ühendab kahte või enamat riiki ühine riigipea (monarh); reaalunioonid on riikidevaheliste lepingutega kindlal eesmärgil loodud monarhistlike riikide liidud, kus igal riigil on oma riigipea (monarh). 43 Konföderatsioon on riikidevahelise lepinguga loodud ühendus, mille eesmärk on tavaliselt olnud osalevate riikide välispoliitika koordineerimine, ühine koordineeritud riigikaitse ning majanduslik
vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise 6 või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. (nt. Korsika, Ahvenamaa jne). 7 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
