TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Viktoria Gratšjova Anna Vinogradova KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS Pankrotimenetluse raugemine, teooria ja praktika Juhendaja: Mare Merimaa AKOB-13 Õigusteadus Tallinn 2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel
kohanematus; töö ümberkorraldamine; viivitus palgaga; korralduste eiramine, kohustuste rikkumine; muu töö lõppemise juht, nt tegevuse reaalne oht elule/tervisele; tööandja hoiatustest hoolimata mõistlike korralduste lõppemine, pankrot, pankroti raugemine. Tervis või perekondlikud kohustused takistavad. eiramine, kohustuste rikkumine; Etteteatamine ei ole nõutav (teatud NB! Võrdse kohtlemise põhimõte.
olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama. § 1 (1) (pankrotiseadus) 3) Mida tähendab pankrotimenetluse raugemine? Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis,
ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 8. Ühistu lõpetamise alused. Ühistu lõpetamise alused: üldkoosoleku otsus kohtulahend tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline ühistu pankroti väljakuulutamine ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist muud seaduse või põhikirjaga sätestatud alused Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Seadusest tulenevalt kohtumäärusega võib ühistu lõpetada kui üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik juhatuse ametiaeg on lõppenud enam kui kaks aastata tagasi ja uut juhatust pole valitud
menetlemine jäi 2009 aastasse. Parimaid andmeid esitas 2013 aasta ,,Maksejõuetuse menetluste tõhususe uuring". Nad kirjutavad, et füüsiliste isikute pankrottidest, mille kohta oli andmebaasides 462 vaatlust, lõppes 31% raugemisega, pankrotti välja kuulutamata ning 60% jõudis jaotisettepanekuni. Teise raugemisega lõppes 5% pankrotijuhtumistest ning 4% lõppes kompromissiga Tabel Füüsiliste isikute pankroti lahendite jagunemine 2012.a Autori koostatud. Terminit "esimene raugemine" on siin ja edaspidi kasutatud välja kuulutamata jäetud raugenud pankrottide puhul ning terminit "teine raugemine" välja kuulutatud ja seejärel raugenud pankrottide puhul. Terminit " jaotisettepanek" on siin ja edaspidi käsitletud kui pankrotimenetlust, kus on koostatud jaotisettepanek. (Maksejõuetuse ...2013:19) Esimese raugemisega lõppevad menetlused kestavad juriidilistel ja füüsilistel isikutel keskmiselt vastavalt 94 ja 85 päeva. Jaotisettepanekuni on juriidiliste isikute puhul
Juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. 15. Osaühingu lõpetamine. Osaühingu lõpetamise aluseks võib olla (ÄS § 201): osanike otsus; kohtulahend; osaühingu pankroti väljakuulutamine; osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist; teised seaduses või põhikirjas ettenähtud alused. Kui osanikud soovivad osaühingut lõpetada, peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. 16. Aktsiaseltsi mõiste ja asutamine. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest
otstarbekas, sest riike, kes makse maksavad jääb järjest vähemaks. Nii võib juhtuda, et Euroopa Liit sureb tänu oma võlglastele välja. Täna keeldub Euroopa Kreeka võlga kustutamast, sest nad tahavad näha Kreeka rahandust toimivana. Ma leian, et see otsus on Eroopa poolt kõige mõistlikum. Pankroti puhul muidugi laenu juurde ei anta, kuigi on ka selliseid lahendeid, kus haldur on seda teinud. Teine võimalus oleks muidugi raugemine, kuid mis saaks siis kui riik lõpetab oma pankroti raugemisega. Likvideerida Kreekat ju ei saa, või saab? Veebruari lõpus toimus liikmesriikide seas hääletus, millega otsustati, kas anda Kreekale abiprogrammi pikendust või mitte. Saksamaa parlament kiitis Kreeka abiprogrammi pikendamise heaks. Saksamaa ja Kreeka suhted ei ole tänaseks päevaks kõige paremad, kuigi Berliin on toetanud Ateena finantsprobleeme 65 miljardi euroga alates 2010 aastast. Saksa
lubatava pinge. Mida väiksem keha, seda vähem defekte on materjalis, seda suurem purunemistugevus. 14. Mis vahe on materjalide hapral ja sitkel purunemisel? Millised materjalid purunevad hapralt? plastsel purunemisel toimub tugev plastne deformatsioon prao ümbruses, protsess on aeglane ja peatub, kui pinget ei suurendata. hapra purunemise korral ei ole praod stabiilsed, võivad areneda väga kiiresti ja ilma pinget suurendamata. 15. Mis on materjalide väsimine? väsimine on materjalide raugemine struktuurides, mis on dünaamiliste ja fluktureeruvate pingete mõju all (sillad, masinate osad). sellistes tingimustes võib materjal `üles öelda' väiksematel pingetel, kui staatilistest katsetest määratud tõmbetugevus. toimub pragude teke ja areng, mis on hapra iseloomuga. väsimuslikku tööiga saab pikendada, kui rakendada pindadele survepinge ja kõrvaldada pingekontsentreerijad (teravad nurgad) 16. Mis on materjalide roomavus?
(sõltumata al- gsest tähtajast) Nõuete liin 1. esitamine 2. kaitsmine 3. nõuded on selgunud Vara liin * Ideaalne variant: tegevus korraldatakse ümber, nõuded rahuldatakse * Tegelik reaalsus: vara müüakse 5 Pankrotimenetluse raugemine - Maksejõuetus on küll tuvastatud, kuid pankrotimenetlus lõpeb, sest võl- gnikul mitte mingisugust vara ei ole.. isegi mitte pankrotimenetluse kulude katmiseks. Pole mitte mingisugust mõtet seda menetlust pidada. (Võib ka olla nii, et ainsaks lootuseks pankrotivarasse midagi saada ongi kahju hüvitamise nõuded juha- tuse liikmete vastu). Pankrotiõiguse määratlus Pankrotiõigust klassikaliselt määratletakse menetlusõigusena
Eelisõigus tööle jäämisel on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last. Koondamine on ka - tööandja tegevuse lõppemine - (likvideerimine, s.t ettevõtte tegevus lõpeb täielikult ja temale kuulunud varade baasil ei moodustata uut ettevõtet, mis jätkaks eelmise põhikirjalist tegevust. Toimub likvideerimismenetlus.) - pankrot (kohtuotsusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus) v pankrotimenetluse raugemine Etteteatamistähtajad kui pidev staa alla 1 aasta 15 päeva 1-5 aastat 30 kalendripäeva 5-10 aastat 60 k-p üle 10 aasta 90 k-p T-le tuleb anda mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. HÜVITUSED Kui pidev staa alla 1-aasta 1 kuu keskmine palk 1-5 aastat - 1 kuu keskmine palk 5-10 aastat - 1 + 1 kuu keskmine palk üle 10 aasta - 1 + 2 kuu keskmine palk
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik, PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lg 2 või § 163 lõikele vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot." Raugemine PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus vaatamata võlgniku maksejõuetusele määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1).
Eraldumisena. Ümberkorraldamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma ühingut likvideerimata, säilitades seniste osanike osalus. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul v. a tulundusühistute puhul. 34. Äriühingute lõpetamine ,likvideerimismenetlus. Lõpetamise alused: osanike/ üldkoosoleku otsus, vabatahtlik lõpetamine, sundlõpetamine, kohtulahend, pankroti väljakuulutamine, pankrotimenetluse raugemine, muu seaduse või põhikirjaga ettenähtud alusel Likvideerimismenetlus: likvideerijate nimetamine. Likvideerimisetapid: likvideerimise algbilansi koostamine, võlausaldajate nõuete rahuldamine, likvideerimise lõppbilansi koostamine, vara jaotamine, äriühingu kustutamine äriregistrist, dokumentide süilitamine 35. Äriühingute ülevõtmine. Lõppbilansi koostamine, aastabilansside koostamine ja kinnitamine, ühinemislepingu
rendileping, liisingleping, laenuleping, veolepingud, kindlustuslepingud jne. Pankrott Pankrott on kohtuotsusega välja kuulutatud maksejõuetus. Pankroti avaldus tuleb esitada esimese astme kohtule. Avaldust võib estitada nii võlgnik kui võle usaldaja. Kohus peab 10-e päeva jooksul otsustaama kas alustada pankroti menetlust või mitte. Kui otsus on jaatav, siis lõpptulemusena on 4 võimalust: 1. jätta avaldus rahuldamatta. 2. Raugemine 3. Kompromiss 4. Halduri lõpparuande kinnitamine Kui pankrotimenetlus otsustatakse alustada, siis määratakse ajutine haldur kellel on 2 põhiülesannet: 1. ülevaade varadest ja võlgadest 2. vara säilitamine Kui lõpuks otsustatakse välja kuulutada pankroti otsus, siis ilmub see riigiteatajasse. Halduriks võib olle järgmine isik: 1. vandeadvokaat 2. isik kel on pankrotihalduri tunnistus Halduri põhiülesanded: 1. Selgitada välja võlad. 2
PANKROTIMENETLUSE LÕPPEMISE ALUSED Pankrotimenetlus lõpeb: 1) pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (§ 27 lõige 5); 2) pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158); 3) pankroti aluse äralangemisega (§ 159); 4) võlausaldajate nõusolekul (§ 160); 5) lõpparuande kinnitamisega (§ 163); 6) kompromissi kinnitamisega (§ 183); 7) muul seadusest tuleneval alusel. RAUGEMINE Pankrotimenetluse raugemine pärast pankroti väljakuulutamist (1) Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt käesoleva seaduse §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata
kaotanud sidet kodumaaga. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib
Ühistu raamatupidamist ja aruandlust kontrollivad ühistu audiitor või revident. Ühistul peab olema audiitor, kui ta osakapital on üle 25 000 eurot või kui see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Kui ühistul ei ole audiitorit, peab üldkoosolek valima majandustegevuse kontrollimiseks ühe või mitu revidenti. Ühistu lõpetamise alused on üldkoosoleku otsus; kohtulahend; tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline; ühistu pankroti väljakuulamine;ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulamist; muud seaduse või põhikirjaga sätestatud alused. Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Seadusest tulenevalt kohtumäärusega võib ühistu lõpetada 1) Kui üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõitmine oli seaduse või põhikirjaga alusel kohustuslik; 2) Juhatuse ametiaeg on lõppenud enam kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust pole valitud;
juhatus. Kas asutajad vastutavad millegi eest? Oma osa eest, aktsiakapitali ulatuse eest. Liikmed vastutavad oma juhtimisalaste tegude eest. Kuidas juhatus vastutab: Tsiviilõiguslik vastutus (võib võtta vastutusele 10a), kui ei täida lepinguid, karistusõiguslik e kriminaalvastutus, nt topeltraamatupidamise korral ja haldusõiguslik vastutus, kui on tegemist tegudega, mille eest karistus väärteo normide järgi. Lõpetamine: osanike/üldkoosoleku otsus, kohtulahend, pankroti kuulutamine, raugemine, põhikirjaga ettenähtud alused. Kordamine: .. on 25564.- eurot 14. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Liikmed osalevad ühistus: · tarbijate või muude hüvede kasutajatena; · hankijatena; · tööpanuse kaudu; · teenuste kasutamise kaudu; · mõnel muul sarnasel viisil.
raugemise korral: pankroti ja pankrotimenetluse raugemise mõisted, pankrotihaldur kui tööandja, töölepingu lõpetamise protseduur, töötajate nõuete rahuldamise kord. Pankrot – võlgniku (tööandja) kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus; • võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Pankrotimenetluse raugemine - kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda pankrotiavalduse menetlusse võtmisel otsustab kohus ajutise halduri nimetamise. • pankrotimenetluse raugemisel lõpetab töölepingud ajutine pankrotihaldur • pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus pankrotihalduri nimetamise
pädeva isiku või organi otsusega, eesmärgi saavutamisel, tähtaja möödumisel 2. kohtumäärusega sundlõpetamise kohtajuriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses ettenähtud korras 22.Töötaja koondamine tööandja pankroti väljakuulutamise tõttu ja pankrotimenetluse raugemise korral: pankroti ja pankrotimenetluse raugemise mõisted: Pankrot – võlgniku (tööandja) kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Panktorimenetluse raugemine – kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Pankrotihaldur kui tööandja - tööandja edasist tegevust korraldab pankrotihaldurpankrotihaldur koostab ettevõtte tervendamiskava või teeb ettepaneku ettevõtte tegevus lõpetada, mille kinnitab võlausaldajate üldkoosolekettevõtte (ja juriidilise
rahuldatakse nõuded. See ongi p men skeem. Meenutab likvideerimist. I etapi likv ei ole. Erinevus- likv eeldatakse seda, et saadud raha arvelt rahuldatakse kõik nõuded, mis üle jääb, saavad õigustatud isikud. P men- kõik ei saa niikuinii, kuna on tuvastatud maksejõuetus. P men algab men men alustamise otsustamisega ja üldreeglina lõpeb lõpparunde kinnitamisega. P men võib alati lõppeda teistmoodi- nt p ei kuulutatagi välja, kui vara üldse ei ole-men raugemine, edasi ei lähegi (mõttetu ju). Eksitavaks probleemiks on p seaduse muutmise käigus teha muudatud- et mitte nim men alustamiseks (maksejõuetust ei ole kont, nõuet ei ole kont), meedias tekib tunne, et ongi pankrot käes. Tahetakse teha nii, et seda ei nimetataks men alustamiseks. P men- toimub kohtuvälise ja kohtuliku menetlusena. Seda saab eristada funktl-lt- kohtulik- need toimingud, mida tehakse kohtus, vaidlus ise jne, mis on seotud kohtutegevusega
korral: pankroti ja pankrotimenetluse raugemise mõisted, pankrotihaldur kui tööandja, töölepingu lõpetamise protseduur, töötajate nõuete rahuldamise kord Pankrot võlgniku (tööandja) kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus; · võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Pankrotimenetluse raugemine - kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda pankrotiavalduse menetlusse võtmisel otsustab kohus ajutise halduri nimetamise. · pankrotimenetluse raugemisel lõpetab töölepingud ajutine pankrotihaldur 36
6.1. Majanduslikud põhused ehk koondamine I Koondamise alused - Muid variante pole. - töö lõppemine o räägime põhjalikult - tööandja tegevuse lõppemine o TA on JI, selle lõpetamise annab aluse TsÜS ja ÄS või sihtasutuste puhul eriseadused o T ei ole midagi vaielda, TA pole kohustust pakkuda tööd või siis osadel töötajatel pole eelisõigust tööle jääda - tööandja pankrot või pankrotimenetluse raugemine o PankrS + EL direktiiv (peab olema loodud eraldi asutus, mis hüvitab T saamata jäänud tulud – töötukassa) - (TLS § 89 lg-d 1 ja 2) A Töö lõppemine - Põhjused – ilma seaduses ettenähtud alusteta ei saa töö lõppeda. Prakikas lõpetatakse ja poolte kokkuleppel, kuna siin on palju reegleid ja kui on millegi vastu eksinud, siis on ÜÜ kohe kehtetu o 1. töömahu vähenemine
võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. 35. Kirjelda äriühingu lõpetamise protseduuri. Osaühingu lõpetamise aluseks võib olla (osaühing,ÄS § 201, aktsiaselts 364): 1) osanike otsus; (osaühing,ÄS § 202, aktsiaselts 365): 2) kohtulahend; a. sundlõpetamise alused: (osaühing,ÄS § 203, aktsiaselts 366): b. sundlõpetamise alused: TsÜS § 40; 3) osaühingu pankroti väljakuulutamine; 4) osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist; 5) muud seaduses või põhikirjas ettenähtud alus. Kui osanikud soovivad osaühingut lõpetada, peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruandeja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest (ÄS § 202 lg 2). Tulenevalt äriühingu majandus-likust seisust tuleb otsustada kas likvideerimismenetluse läbiviimine (juhul kui osaühingu varad ületavad temakohustusi) või pankrotiavalduse esitamine (kui kohustused ületavad varasid).
ettevõtte tegevuse lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur ka selle otsuse kohtule kinnitamiseks. Kui juriidilise isiku tegevus lõpetatakse, on likvideerijaks haldur. Haldur peab esitama kohtule ja toimkonnale ettekande pankrotivara kohta, lisades sellele raamatupidamise aastaaruande. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? Pankrotivara lõppetmise alused: 1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine. 2) Pankrotimenetluse raugemine. 3) Pankroti aluse äralangemine. 4) Võlausaldajate nõusolek. 5) Lõpparuande kinnitamine. 6) Kompromissi kinnitamine. 7) Muu seadusest tulenev alus. Mis on kompromiss pankrotimenetluses? Võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu või pikendatakse nende tasumise tähtaegu. Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused? Kohustustest vabastamist peab taotlema võlgnik
Kui üldkoosolek otsustab koos ettevõtte tegevuse lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur ka selle otsuse kohtule kinnitamiseks. Kui juriidilise isiku tegevus lõpetatakse, on likvideerijaks haldur. Haldur peab esitama kohtule ja toimkonnale ettekande pankrotivara kohta, lisades sellele raamatupidamise aastaaruande. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? Pankrotivara lõppetmise alused: 1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine. 2) Pankrotimenetluse raugemine. 3) Pankroti aluse äralangemine. 4) Võlausaldajate nõusolek. 5) Lõpparuande kinnitamine. 6) Kompromissi kinnitamine. 7) Muu seadusest tulenev alus. Mis on kompromiss pankrotimenetluses? Võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu või pikendatakse nende tasumise tähtaegu. Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused? Kohustustest vabastamist peab taotlema võlgnik
geneetilised. On ka muud mõjud. 2.7. Autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimise erisused. Palju uuringuid on tehtud naha elektrijuhtivusega. Keskmistel kurjategijatel on naha elektrijuhtivus väiksem kui normikuulekatel. Kurjategijatel esineb harvemini spontaanseid naha elektrijuhtivuse tõuse. Väliste ärritajate mõjul hakkab kurjategijatel naha elektrijuhtivus tõusma kuid tõuseb aeglasemalt kui normikuulekatel. Erutuse raugemine toimub kurjategijatel pikema ajavahemiku vältel, normikuulekatel kiirelt. Bioloogia poole pealt veel: IQ ei ole mitte 100% kaasasündinud. IQ puhul ei saa neid mõjusid muidugi eitada. On võrreldud lastel ja lastevanematel IQ tasemeid. Bioloogiliste vanematega on sarnasused tugevamad kui lapsendajatega. Keskmised tulemused on need, et kurjategijate keskmine IQ on madalam, kui normikuulekatel. Tüübil oli ajukasvaja, mis ära opereeriti ja siis oli tüüp jälle normikuulekas. Mõne aasta
(pankrotiseadus) 216. Kuidas toimub pankrotivara valitsemine? Pankrotihaldur valitseb vara. Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamisesks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku juhtimises või FIE majandustegevuse korraldamiseks. 217. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? Pankrotiseaduse paragrahv 157 (ühel juhul neist) 1. pankrotiavalduse rahuldamata jätmine 2. pankrotimenetluse raugemine 3. pankroti aluse äralangemine 4. võlausaldajate nõusolek 5. lõpparuande kinnitamine 6. kompromissi kinnitamine 7. muu seadusest tulenev alus. 218. Mis on kompromiss pankrotimenetluses? Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu ja pikendatakse nende tasumise tähtaega (pankrotiseadus 178) 219. Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused?
lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur ka selle otsuse kohtule kinnitamiseks. Kui juriidilise isiku tegevus lõpetatakse, on likvideerijaks haldur. Haldur peab esitama kohtule ja toimkonnale ettekande pankrotivara kohta, lisades sellele raamatupidamise aastaaruande. 275. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? Pankrotivara lõppetmise alused: 1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine. 2) Pankrotimenetluse raugemine. 3) Pankroti aluse äralangemine. 4) Võlausaldajate nõusolek. 5) Lõpparuande kinnitamine. 6) Kompromissi kinnitamine. 7) Muu seadusest tulenev alus 276. Mis on kompromiss pankrotimenetluses? Võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu või pikendatakse nende tasumise tähtaegu. 277. Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused?
- latentne konflikt (seisneb teatud vastuolus isikute või gruppide vahel ja millest mõlemad osapooled on teadlikud) - konflikti ilmnemine (mingi sündmus või intsident teravdab olukorda) - konflikti laienemine (kahe osapoole vastuollu sekkuvad kõrvalseisvad isikud/institutsioonid) - nn konflikti valupunkt (kumbki osapool ei taha sellest vaidlusest taganeda, kuid mõlemad saavad aru, et kumbki ei tule vaidlusest võitjana välja) - konflikti raugemine (annab tunnistust osapoolte väsimusest ja tüdimusest ja mõlemad mõistavad, et tuleks üritada mingi kompromissi valmidusele minna ja mitte nii radikaalne olla) - konflikti lahendus (saabub tavaliselt kui mõlemad konflikti osapooled teevad teatud järeleandmisi) - rahusobitamine ja lepitus (rahumeelse konflikti lõpp) Käitumisalternatiivid konfliktisituatsioonis:
Tunnused avalduvad üldjuhul klientidega suhtlemisel ja tellimuste käsitlemisel mitmel viisil. Tavaliselt on nendeks tunnusteks tellimuste arvu vähenemine, tellitavate koguste vähenemine, tooteridade arvu vähe- nemine tellimustel, kliendi huvi raugemine koostöö arendamiseks, koostöö alustamine alternatiiv- sete tarnijatega ja koostöölepingu pikendamisest keeldumine. Tagajärgedeks on tavaliselt kahanev läbimüük, jahenenud kliendisuhted ja ettevõttest lahkuvad kliendid. Klientide võõrandumine ja lahkumine Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
