kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul - subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu + - muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria) kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni Välismõju on olemas, sest linnakodanik Säre ei ole linnavalitsuse ametnik välismõju puudumisel: halduse siseakt vastasel juhul analüüs jätkub IV. Regulatiivsus 1. Käsk 2. Keeld
peab seda heaperemehelikult kasutama ja maksma selle eest. Avaliku õiguse tegevuses on ka eraõiguse elemente ja printsiipe. Era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad 1.Huviteooria – lähtub õigusnormi suundumuses/kelle huvides midagi. Avalik õigus teenib avalike huve, eraõigus puututab üksikisiku kasu. Avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus on see mis lähtub üksikisiku kasust. 2. Subordinatsiooniteooria - avalikus õigus ollakse alluvussuhetes ja eraõigus reguleerib suhteid võrgsete subjektide vahel/ollakse võrdsetes suhetes. Avalik õigus reguleerib suhteid riigi ja KOV ja riigi vahel, eraõigus aga reguleerib võrdses seisus olevate isikute vahel. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon. Haldusõigus tunneb järgmisi õigusliku reguleerimise meetodeid: 1. Käsud- otsesed kohustused midagi teha 2. Keelud- sõnaselgelt kirja pandud kohustus mingi toiming tegemata jätta 3
käitumist, mis on riiklikult tagatud Objektiivne õigus omakorda jaguneb (mitte kõigis õigussüsteemides, vaid nendes, mis põhinevad Rooma õigusel): · Avalik õigus · Eraõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel Eristamise kriteeriumid: · Huviteooria avalik õigus suunatud riigi huvide järgi, eraõigus isiku huvide järgi · Subordinatsiooniteooria avalik-õiguslikes suhetes osalejad pole võrdsed · Subjektiteooria avalikus õiguses alati osaleb riik või KOV võimu kandjana, eraõiguses käib kõikide subjektide kohta ? Õigussüsteemid: · Mandri-Euroopa õigussüsteem (jaguneb germaani ja romaani õigusperekondadeks) põhineb Rooma õiguse retseptsioonil, eristatakse AÕ ja EÕ ning reeglina suur osa EÕ kodifitseeritud
ära. Eraõigus lubatud kõik see, mis ei ole keelatud. Avalikõigus keelatud kõik see, mis ei ole lubatud. Kui eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, siis on lubatud. - eraõigus Kui ei ole lubatud normi, siis on keelatud. - avalikõigus 1.2. Huviteooria eristab, mis era-, mis avalikõigus. 1. HUVITEOORIA eristab, mis era-, mis avalik õigus Avalik õigus lähtub riigi huvist. Eraõigus lähtub üksikisiku kasust. 2. SUBORDINATSIOONITEOORIA (sub-alluvus) Avalikus õiguses subjektid alluvussuhtes. Eraõiguses võrdses õiguses. Lapsed alluvad vanematel, allumine riigile (täiendus huviteooriale). 3. TÄIENDATUD SUBORDINATSIOONI TEOORIA Allutakse avaliku võimu kandjale: riik, kohalikud omavalitsused. (Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.) MIKS ON TEOORIAID KOLM? Esimesel kahel on puudused.
toetus enamuse toetust Viimane vähemusvalitsus oli aastal 2009, mil Rohelised olid opositsioonis, kuid hääletasid koalitsiooni otsuste poolt; Sotsiaaldemokraadid heideti koalitsioonist välja. Kohtuvõim Õigus – teadus, heast ja õiglasest. Õiguse harud - Avalik õigus - Eraõigus Jaotatakse harudesse: • Huviteooria alusel – riigi huvid vs üksikisiku kasu • Subordinatsiooniteooria alusel – avalik õigus ja alluvussuhted, eraõigus ja võrdsusel põhinevad suhted Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika (NT: USA) • Kohtusüsteem on ühtne (pole kohtute liigitamist erinevatesse harudesse) • Pole konstitutsioonikohust (pole kohust, mille ülesandeks oleks kontrollida seaduste
Teooriate alusel jaotatakse. 1) Huviteooria. Ulpianus. Huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Kõik mis puudutab üksikisiku kasu on seotud riigiga, kõik mis on seotud riigiga, on avalik õigus. Mis on huviteooria puudus? Näiteks, riik(avalik õigus) ostab (eraõigus) auto. Ministeeriumi töötaja ostab endale auto. Avaliku võimu kandja sooritab eraõigusliku tehingu. 2) Subordinatsiooniteooria. Avalikus õiguses on alluvus, eraõiguses ei ole alluvust. Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Mis on subordit puudus? Laste allumine vanematele. Perekonnaõigus on eraõigus. Laste allumine vanematele oleks teooria puhul avalik õigus, sest avalik õiguses on alluvussuhe. 3) Täiendatud subordinatsiooniteooria e. subjektiteooria
on ka õiguslik alus (ehk kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja kindluse huve. - Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 26 lg 3; 28 lg 2 Heausklikuks omanikuks pole võimalik saada, kui omandatud ese on varastatud. 3. Era- ja avaliku õiguse eristamine 1. huviteooria 2. subjektiteooria 3. täiendatud subjektiteooria 4. subordinatsiooniteooria 3.1. Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Reguleerimisese Reguleerimisme etod Avalik subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana käsk ja keeld
Ajalooline ehk subjektiivteleoloogiline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline tõlgendaja. Objektiivteleoloogiline tõlgendamine on nagu ajalooline tõlgendaminegi tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. AVALIK ÕIGUS Subjektiteooria, huviteooria, subordinatsiooniteooria üks pooltest on allutatud teisele. Normiteooria eristab avalikku ja eraõigust normisisust, avalikus õiguses võib teha üksnes seda, mida seadus otseselt lubab. Eraõigus võib teha kõike seda, mida seadus otseselt ei keela. Eraõigust ja avalikku õigust eristatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1. subordinatsiooni teooria: eraõiguses on subjektid juriidiliselt võrdsed, avalikus õiguses omab üks pool teise üle võimu; 2
Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia? põhimõttel. Eraõiguse üldosa on tsiviilõigus kuid eriosa moodustavad asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest huviteooria järgi on avalik õigus see, mis lähtub riigi huvist ja eraõigus see mis lähtub üksikisiku kasust. Subordinatsiooniteooria järgi avalik õigus reguleerib alluvussuhteid ja eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Subjektiteooria järgi on aga avalik õigus õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on ainult avaliku võimu kandja. Eraõigus: tsiviilõigus, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õigus: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus. 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
2. erinevad on kaitsevahendid subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Eristamisraskusedtekivad siis, kui avalik haldus toimub lisaks avaliku õiguse alusel ka eraõiguslikus vormis. Kaheastmeline menetluson menetlus, kus esimeses astmes tehakse avalik-õiguslikus vormis mingi otsus, nt riigihankemenetluses selgitatakse välja hanke võitja. Teises astmes sõlmitakse hanke võitjaga eraõiguslik leping. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamisteooriad -Huviteooria -Subordinatsiooniteooria- avaliku õigusega on tegemist, kui õiguse subjektid on üksteisele allutatud, nende vahel on subordinatsioonisuhted. - Modifitseeritud subjektiteooria ehk eriõigusteooria - avaliku õigusega on tegemist, kui tegutseb riik või muu halduse kandja erilises positsioonis, milles igaüks olla ei saa (omab eriõigusi). Avaliku halduse ajaloolise kujunemise põhietapid Võrreldes eraõigusega ja karistusõigusega on noor õigusvaldkond. Tekkis
Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal. Käskkiri on üksikakt, mille annab (pea)minister välja seaduse alusel põhiseaduse põhjal seesmiste konkreetsete küsimuste lahendamiseks. Seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määrus jõustub 3 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Avaliku ja eraõiguse eristamine 1) Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Teooria puudus: ka eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping). 2) Huviteooria- avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku huve. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad
B 3.A-Helepäine poiss; B-tumepäike tüdruk; C-õpilane; D-naine INIMENE A C D B 4.A-eraõigus; B-majandusõigus; C-võlaõigus; D-maksuõigus A B C D 5.A-huviteooria; B-subordinatsiooniteooria; C-täiendatud subordinatsiooniteooria ÜLESANDED: A B C See lause, mis ma praegu ütlen on väär Kui esimene valetab, siis tõene Kui ei valeta, siis ka tõene Mis on sisu ja mahu erinevus? Maht on suurus, aga sisu on see, mille kohta ta käib. LOOGILISE RUUDU SISU: + - ↕ ½+ ½-
Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis. Avaliku ja eraõigus püüavad määratleda kolm teooriat: Huviteooria - avalik õigus on kõik mis puudutab riigi huve, eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. Subordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Subordinatsiooniteooria on avalikus õiguses, kordinatsiooniteooria on eraõiguses.. Täiendatud subordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale.. Eraõiguses on subjektid võrdses. Avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused Miks on teooriaid kolm? Ühest ei piisa. , Sest kaks esimest on puudulikud. Huviteooria puudus –
mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega luues neile õigusi ja kohustusi, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. On ka olemas erinevad teooriad, mille kaudu saab piiritleda avalikku õigust eraõigusest: 1. Huviteooria- kõik, mis on riigi huvides on AÕ ja kõik, mis isiku huvides on EÕ 2. Subjektiteooria- kui üks õigussuhtes osaleja on avalik võim, siis on tegemis avaliku õigusega. 3. Subordinatsiooniteooria- kui pooled on õ suhtes üksteisele allutatud, siis on tegemist AÕ suhtega, kui pooled on võrdses suhtes, siis tegemist on EÕ suhtega 4. Modifitseeritud subjekti teooria. Kui avalik võim osaleb suhtes sellise subjektina, millises olukorras võib olla maistahes isik, siis on tegemist EÕ, kui avalik võim omab eraldi staatust, volitust, mida tavainimene ei saa omada, on tegemist AÕ. Hea haldus: põhimõte, mis hõlmab endas teisi haldusõiguse põhimõtteid. Koosneb
haldusorgan. Seetõttu peab halduskohtumenetluse reeglistik tagama isikute õiguste võimalikult tõhusa kaitse ning ulatusliku juurdepääsu õigusemõistmisele. Õigusemõistmisele juurdepääsu takistavate piirangute kehtestamine on õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel.”5 Avaliku ja eraõiguse vahelise piiritlemine ei ole sugugi lihtne ja ka kohtud on sellega sageli hädas. Teoorias on kasutatud erinevaid piiritlemisteooriaid, näited mõnest olulisemast: - huviteooria; - subordinatsiooniteooria; - subjektiteooria, sh modifitseeritud subjektiteooria. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn 2004, lk 31-32. Eraõigusest eristamisel on oluline põhimõte, et kui eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, siis avalikus õiguses, sh haldusõiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Eraõigus on üldjoontes dispositiivne, avalik õigus imperatiivne.
Halduseraõiguslike vaidluste eristamine tsiviilasjadest on lihtne, kui suhteid reguleerib eriseadus, nt riigihangete seadus. Muudel juhtudel tuleb hinnata, kas vaidluses domineerib n-ö avalik element, s.o tunnused, mis viitavad võimusuhtele. Klassikalistest piiritlemisteooriatest huvi-, subordinatsiooni- ja subjektiteooria pole ükski täiuslik ja nende praktiline väärtus on väike. Nõnda on Riigikohus lükanud subordinatsiooniteooria kui puuduliku otseselt kõrvale.8 Avaliku õiguse rakendusala ei piirdu tänapäeval kaugeltki subordinatsioonisituatsioonidega, s.o võimukandja ühepoolsete käskude ja keeldude ning sunnitoimingutega. Täitevvõimu arsenalis moodustavad meie päevil olulise koha ka reaal- ja infotoimingud, (haldus)lepingud ning asutuste ja üksikisiku vaheline informaalne kooperatsioon, mida üldtunnustatult loetakse samuti võimuteostamiseks.
Aegade vältel on sisustatud ülipositiivse õiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta 341. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest
Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses
Huvi teooriat väljendab ilmekalt Rooma juristi Ulpianuse (170-228 pKr) väljend avaliku ja eraõiguse eristamise kohta: publicum is est quod ad statum rei Romanea spectat, privatum quoa ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis peab silmas Rooma riigi seisundit, eraõigus on see, mis peab silmas üksikisikute huve. Avalik õigus on suunatud üldistele huvidele, eraõigus aga üksikisikute huvidele. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise aluseks on ka subordinatsiooniteooria, mille puhul lähtutakse õigussuhte poolte erinevast õiguslikust positsioonist. Avaliku õiguse puhul ei ole õigussuhtes osalejad võrdsed, avalikule õigusele on iseloomulikud alluvussuhted. Eraõiguses, vastupidi, on tegemist võrdsete pooltega, tegemist ei ole alluvussuhetega, vaid eraõiguse subjeltid saavad ise vabalt oma käitumist määrata vastavalt privaatautonoomia põhimõttele. Huvi teooria puhul on avalik-õiguslikud alluvussuhted, kuid eraõiguses põhinevad suhted võrdsusel
2 nädalat. Esindus- sõbraga autot koos ostma. Otsustusvõimetuse korral-passiivne heakkiit. Kui 2 nädala jooksul midagi ei tee. 13. tooge näide! teo ja toimingu erinevusest? Akna lõhkumine. 14. milliseid tehinguid saab 7 aastane isik eestkostja eelneval nõusolekul? Ühepoolseid ja mitmepoolseid tehinguid 15. tooge näide kaudsest tahteavaldusest? Toidu asetamine kassa lindile. 16. tooge näide subordinatsiooniteooria puudusest? Laps alluks vanemale 17. Marit ostis Stockmannis kingad. Mõne päeva pärast selgus, et kingad lasevad vett läbi. Nõudeõigust pole, sest õigussuhe puudub. 18. AS Mets ostis OÜ Võsa auto. Sõlmiti kirjalik leping. AS Mets maksis raha ja sai enda kätte autovõtmed. OÜ Võsa vaidlustas müügilepingu kohtus ja leidis, et müügileping on kehtetu. Lepingu sõlmis OÜ Võsa ainuosanik, kellel ei ole lepingu sõlmimise õigust
Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses
Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õiguse eristamine: 1) huviteooria Avalik õigus on suunatud üldistele huvidele, eraõiguse aga üksikisikute huvidele 2) subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormida, mille puhul on alati üheks subjektiks riik või muu kõrgema võimu kandja. Eraõiguse normid saavad kehtida aga igaühe suhtes, sh riigi suhtes, kui riik osaleb eraõiguslikes suhetes. 3) subordinatsiooniteooria Avaliku õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, iseloomulikud on alluvussuhted nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega. Eraõiguses on pooled võrdsed, alluvussuhted puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld
(Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann ,, õiguskord" lk 142 jj Ilmar Tammelo ,,Varased tööd" (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik õiguslikud - Riigiõigus - Haldusõigus - (rahvusvaheline õigus puudutab teist õigusmaailma) - Euroopa Liidu õigus - Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus
(Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann ,, õiguskord" lk 142 jj Ilmar Tammelo ,,Varased tööd" (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik õiguslikud - Riigiõigus - Haldusõigus - (rahvusvaheline õigus puudutab teist õigusmaailma) - Euroopa Liidu õigus - Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus
(Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann ,, õiguskord" lk 142 jj Ilmar Tammelo ,,Varased tööd" (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik õiguslikud - Riigiõigus - Haldusõigus - (rahvusvaheline õigus puudutab teist õigusmaailma) - Euroopa Liidu õigus - Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus
avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e
(Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus
kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist. Sageli lähtuvad paljud õigusnormid nii avalikust kui ka erahuvist. (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine – kas era- või avalik õigus? – omandireform lähtub avalikust huvist 2. Subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni ehk alluvus suhteid. Eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, määrus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Puuduseks see, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsiooni suhteid (vanem ja laps). Teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka
avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e
Aegade vältel on sisustatud ülipositiivse õiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta 355. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) 130 sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem
omavalitsuse üksuse volikogu. Vastavalt TsÜS § 25 lg 1 on eraõiguslik juriidiline isik erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Siin on tähelepanuväärsed kaks mõistet: 'erahuvides' ja 'liigi kohta käiva seaduse alusel'. Mõiste 'erahuvides' kasutamine seaduse tekstis ei ole juhuslik, vaid tuleneb avaliku- ja eraõiguse eristamise teooriatest. Üldtuntumad on kolm teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Juriidilise isiku käsitlemisel saab juhinduda veel alljärgnevast: Asutamise korra teooria, mis väljendub seaduse tekstis 'liigi kohta käiva seaduse alusel', tähendab seda, et kehtib õigusakt (seadus), mis sätestab selle, kuidas vastava huvi korral asutada teatud liiki eraõiguslik juriidiline isik. Nii sätestab TsÜS § 25 lg 1 eraõigusliku juriidilise isiku liikidena täisühingu,
Huviteooria huvi suundumusest lähtuvalt avalik õigus teenib avalikke huvisid ja eraõigus erahuvisid. Doktriini motoks on Rooma juristi Ulpianuse moto, et "Avalik õigus on see mis, puudutab Rooma riigi huve ja eraõigus lähtub üksikisiku kasust". See teooria pole piisav, selleks, et eristada era- ja avaliku õiguse norme, sest mitmed eraõiguse normid lähtuvad samuti avalikest huvidest ning vastupidi. Subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e alluvussuhteid ja eraõigus seevastu suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Ta ei saa olla aluseks liigitusel, sest ka eraõiguses on norme, mis reguleerivad subordinatsiooni suhteid (nt eestkoste) ning avalik õigus võib reguleerida koordinatsioonisuhteid nt haldusleping. Modifitseeritud subjekti teooria e riigiteooria avalik õigus on see õigusnormide kogum,
Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib ühiskondlikku korda ja seega puudutab avalikke huvisid ning, vastupidi, üldised huvid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest; 2) subordinatsiooniteooria, mille järgi avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- ehk alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Selle käsitluse alusel on avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Nimetatud teooria puuduseks loetakse seda, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsioonisuhteid (suhted vanemate 12
Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib ühiskondlikku korda ja seega puudutab avalikke huvisid ning, vastupidi, üldised huvid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest; 2) subordinatsiooniteooria, mille järgi avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- ehk alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Selle käsitluse alusel on avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Nimetatud teooria puuduseks loetakse seda, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsioonisuhteid (suhted vanemate 12
annaabi.ee 
