[registriosa number] all, suurusega [hektarite arv] ha ning mis on piiritletud Lepingu lisaks nr 1 oleval skeemil (edaspidi: Kinnistu). 1.2 Kinnistu seisund fikseeritakse ning Kinnistu antakse Rentnikule üle üleandmise aktiga, kus on kirjeldatud Kinnistu osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Üleandmise akt allkirjastatakse Poolte poolt ning vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 2. 1.3 Rendileandja kinnitab, et ta on Kinnistu omanik ning õigustatud andma Kinnistu Rentniku valdusse ja kasutusse vastavalt Lepingu tingimustele ning et Lepingu sõlmimise ajal puuduvad kolmandate isikute õigused Kinnistu suhtes, mis takistavad või võivad takistada Rentnikul Kinnistu kasutamist. 1.4 Rendileandja kohustub andma Kinnistu Rentniku valdusesse hiljemalt [kuupäev]. 2. Lepingu tähtaeg 2.1
Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled vahel alljärgnevas: 1. Vastavalt Poolte vahel [kuupäev] sõlmitud rendilepingule (edaspidi: Leping) annab Rendileandja Rentnikule üle ja Rentnik võtab vastu ruumid, asukohaga [asukoht], üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2 (edaspidi: Rendipind) valduse. 2. Rentnik kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud Rendipinnaga ning see vastab Lepingus sätestatud tingimustele ja seisukorrale. Rentnik kinnitab, et tal puuduvad mistahes nõuded või pretensioonid Rendileandja vastu seoses Rendipinnaga ning ta ei esita neid ka tulevikus. 3
Sõiduki registreerimisnumber/ Reg.No. of Vehicle:____________ Sõiduki/vara hind (Price) 12900EUR (vin:__________________; __________________;__________________) Marsruut/ Route:_________________________________________________Tagatisraha:______________ Päevi/Days:____________Tasu/päev (Fee/day): ____________Kokku/Total:_______________ Tasu sisaldab sõidukiga läbitavat kilometraazi________km/päevas(_______________) Käesoleva rendilepingu kohaselt kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingus toodud tingimustel märgitud sõiduki- rendilepingu eseme. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) rendileandjale kogu rendiperioodi eest. Sõiduki või muu renditud eseme, mis on märgitud käesolevas lepingus rendiesemeks, ennetähtaegsel tagastamisel makstud renditasu ei tagastata. Sõiduk väljastuse ja tagastuse aeg on kell 9.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sõiduki üleandmise aeg: _____.______
................................................................... lk. 8 7. Kokkuvõte ................................................................................................................... lk. 9 2 Sissejuhatus Rent on kokkulepe, mille kohaselt rendileandja annab ühe makse või rea maksete eest rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved lähevad rendileandjalt üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis renditud vara õiglase väärtuse
RTJ 9 Rendiarvestus Rakendusala Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes Olulisi mõisteid Rent kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis ...
läinud päraldised, isegi kui hävimine või kaotsiminek toimus tema süüta. Päraldiste hulka kuuluvad loomad peab rentnik nende harilikul väljalangemisel asendama niivõrd, kuivõrd see vastab korrapärasele majandamisele. (VÕS § 346) 5) hoidma päraldisi korrapärasele majandamisele vastavas seisundis ning sellises ulatuses ka päraldised jooksvalt asendama. Rentniku poolt asendatud päraldised lähevad rendileandja omandisse. (VÕS § 346) 6) kui renditakse loomi, siis peab kandma renditud looma toitmise ja hooldamise kulud ja vastutama renditud loomale tekitatud kahju eest, kui ta ei tõenda, et ta ei suutnud kahju ära hoida, hoolimata tavapärasest toitmisest ja hooldamisest. Looma erakorraliste hoolduskulude eest võib rentnik nõuda rendileandjalt hüvitist, kui need kulud ei tekkinud rentnikust tulenevatel asjaoludel. (VÕS § 347)
ning käesolevast lepingust. 2.2 Rendiruumid kuuluvad Jõgeva linnale omandiõiguse alusel. Rendileandjal on õigus anda ruumid allkasutusse. 2.3 Rendiruumide kasutamisel saadud tulu, samuti üüritud rendiruumist saadud tulu eest omandatud vara kuulub rentnikule. 2.4 Leping jõustub selle allakirjutamise momendist ja kehtib viis aastat. 3. Lepingu ese ja selle üleandmine ning kasutuse otstarve 3.1 Rendileandja annab ja rentnik võtab rendile rendiruumi vastavalt Lepingu lisale 1 ja 2. 3.2 Lepinguga annab rendileandja kui renditava rendiruumi valdaja rentnikule punktis 3.1. nimetatud vara ajutiseks kasutamiseks tasu eest Lepingus toodud tingimustel. 3.3 Rendiruumi üleandmisel rentnikule koostavad Pooled üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mille allakirjutamisega loetakse rendiruumid rentniku poolt Lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis vastu võetuks
Üürileping ja Gunnar Lepp Jaanika rendileping Rumjantseva Üürileping rendileping v Üürileping ja rendileping EI OLE sama asi v Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on mõlemad küll kasutuslepingud ja neil on palju sarnasusi, aga need on siiski kaks erinevat lepinguliiki. Üürilepingu mõiste (VÕS § 271) v Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu mõiste (VÕS § 339) v Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Lepingute eristamine v Vale on arusaam, et üürileping on eluruumi puhul ja rendileping äriruumi puhul. v VÕS ei erista üüri- ja r...
Muutuvkulud 185* 10 000= 1 850 000 Kulud kokku 1 850 000+ 750 000= 2 600 000 Tulud 10 000* 285= 2 850 000 Kasum 2 850 000- 2 600 000= 250 000 2. pakkumisel 195- 185= 10kr tulu tk 15 000* 10= 150 000 kr müügitulu (1.juhul 285-185=100kr tulu tk, puhas müügitulu kokku 100* 10 000= 1 000 000kr) 1 000 000+ 150 000= 1 150 000 müügitulu nüüd 1 150 000- 750 000(püsikulud)= 400 000kr kasum Jah, tasub toota. Ülesanne 2. Hamburgerikioski saab rentida 3500 kr eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt). Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem, kui 2,5 kr hamburgeri kohta. Burgerid ostetakse sisse hinnaga 3,5 krooni tükk. Pihv, salat, juust, kaste ja paberkott lähevad maksma 4,5 kr hamburgeri kohta. Kummagi müüja palgaks on arvestatud 4000 kr kuus (koos maksudega). Kiosk töötab 20 päeva kuus ja 8 tundi päevas. Hamburgeri müügihind on 16,25 krooni. Mitu hamburgerit tuleks tunnis keskmiselt müüa, et vältida kahjumit
Käive 20500 20000 25000 65500 Muutuvad kulud 15000 17000 19500 51500 Jääktulu (brutokasum) 5500 3000 5500 14000 Püsikulud 3000 3500 2000 8500 Kasum 2500 -500 3500 5500 Ülesanne 5 Hamburgerikiosk saab rentida 500 euro eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt. Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem kui 0.3 hamburgeri kohta. Burgereid ostetakse sisse hinnaga 0.4 tükk. Pihv, salat, juust, kaste ja paberikott lähevad maksma 0.5 hamburgeri kohta. Kummagi müüja palgaksd on arvestatud 500 kuus (koos maksudega). Kiosk töötab 20 päeva kuus ja 8 tundi päevas
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
Kui kinnisvara on renditud, esitage rentimise tingimused. Kas nende hulka kuulub ka kinnisvara ostuvõimalus? Kui kinnisvara on omandatud, siis millal see osteti ja millise summa eest? Teised tehingu tingimused? Mis on praegune kinnisvara turuhind? Kas praegused tootmisvõimalused vastavad praegustele ja kavandatud tootmisvajadustele? Kui ei, siis millised on spetsiifilised taseme tõstmise/kohandamise vajadused ning kui palju need maksaksid? Juhul kui kinnisvara on renditud, siis kes on rendileandja? Kas on oodata rendileandja omandiõiguse muutusi? Kas tootmisvahendite asukohal on positiivseid või negatiivseid omadusi? Seoses seadmete ja tootmismahuga käsitlege järgmisi küsimusi: Mis tüüpi seadmed on praegu kasutatavad? Kas tagavaraosasid on lihtne saada? Kas remonditööd on teostatavad? Milliseid spetsiifilisi seadmeid oleks vaja planeeritud perioodiks? Milliseid eeliseid toetatakse uute seadmete omandamisega? Kui pikk on seadmete töölerakendamise periood
1 Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenuks-et kuni järgmisel päeval saabuva palgapäevani seda laenata ja koju süüa osta.See reegel,et kassaraha tuleb õhtuks täies mahus seifi panna oli kõigile teada ja oli kirjas ka varalise vastutuse lepingus, töösisekorra eeskirjades.Töötaja oli seda varemgi teinud ja ilusasti raha tagasi pannud.Seekord aga jäi töötaja öösel raskelt haigeks-ei tulnud pikalt tööle ja nädala lõpus tehtud inventuur tuvastas puudujäägi Milline olid töötaja õigusvastase käitumise koosseis. Millise õigusrikkumisega oli tegemist ? Eelkõige töötaja on rikkunud Töölepinguseaduse § 75. Varalise vastutuse kokkulepe, vastavalt millele võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. (TLS § 75 l 1). Antud juhul varaks võib lugeda natukene raha võetud omavoliliselt kassast. Tulenevalt sellest, peab töötaja tagastama tööandjale kassas olemasolevat summat kas kohe täisula...
Lepingu täitmise jätkamisest ja sellest keeldumisest tuleb lepingu teist poolt teavitada, et see pool saaks vajadusel esitada oma nõuded 6 pankrotimenetluses. Need kohustused lepingutest, mida täidetakse edasi pankrotis võlgniku poolt, nimetatakse massikohustusteks. Massikohustused täidetakse enne pankrotimenetluse kulusid ja teisi rahuldamisele kuuluvaid nõudeid. Üürile- või rendileandja pankrot ei ole üüri- või rendilepingu lõpetamise aluseks, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui aga nende lepingute järgi on pankrot lõpetamise aluseks, võib haldur ühekuulise või lepingus ettenähtud lühema ülesütlemise tähtajaga lepingu üles öelda. Ka eluruumi üürileandja pankroti puhul võib üürile- või rendileandja üüri- või rendilepingu lõpetada üksnes VÕS § 319 sätestatud korras. Selle kohaselt üürniku pankroti korral võib
12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Lepinguobjekti üleandmise-vastuvõtmise akt - lisa nr.1. 1.22. Renditasu arvestus, tasumise kord ja kommunaalteenuste ning muude teenuste nimekiri, teenustasu arvestus ja tasumise kord - lisa nr.2. 1.2.3. Ruumide plaan - lisa nr.3. 2. Lepingu objekt. 2.1. Rendileandja annab ja rentnik võta rendile Tallinnas, Pärnu mnt. 999 asuvad mitteeluruumid 2 üldpindalaga 1000 m . 2.2. Lepinguobjekti sihtotstarve on kasutamine laoruumidena. Sihtotstarbe muutmiseks on vajalik rendileandja kirjalik nõusolek, kusjuures pooled juhinduvad LS paragrahvide 344 ja 349 sätetest. 3. Renditasu, kommunaalteenuste ja muude teenuste tasu suurus, arvestus ja maksmise kord 31
Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1...
Projekti aitavad teostada palgatud töötajad, keda on kaks, ja koostööpartnerid ------------------------- 2) Ettevõte 2.1 Ruumid Ettevõte rendib ruumid Rakveres Rägavere tee 35 asuvas büroo- ja ärihoones üldpinnaga 80m2. Aastaüür 134400EEK (140 EEK/m2 11200EEK kuus) + km18% ja kommunaalmaksud. Asukoht on linna tuiksoonel paikneval ristmikul ehituspoe ja bürootarvete kaupluse kõrval koos hea parkimisvõimalusega. Rendilepingu sõlmimisel on rendileandja poolt ruumid remonditud ja varustatud turvaklaasist uksega. 2.2 Sisseseade ja seadmed Renditud ruumidesse soetatakse kauplusesisustus vastavalt kontseptsioonile 200000 krooni väärtuses. Kauba transportimiseks ostetakse vähekasutatud mikrobuss Renault Master 170000 krooni väärtuses. Omanikud kasutavad sõiduvahenditena isiklike sõiduautosid, mille kulud ettevõtte katab 3000 krooni väärtuses ühe kalendrikuu jooksul
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” AUTORENT Üliõpilane: Birgit Albert Õpperühm: IASB30 Matrikli nr.: 134132 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.ÜLDVAADE............................................................................................................... 3 1.1 Taust.................................................................................................................. 3 1.2 Lausendid...........
Äriruumi üürileping • Äriruumi üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse ruumid, mida üürnik tohib kasutada ainult oma majandus- või kutsetegevuses. Kuigi üürnikule läheb üle äriruumide valdus ja täielik kasutamisõigus, ei tohi üürnik äriruume edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Maa rendileping • Maa rendilepinguga annab rendileandja rentniku kasutusse maa, mida rentnik võib kasutada ainult rendilepingus määratud sihtotstarbel. Maa üleandmisel rentniku valdusesse tuleks koostada üleandmise akt, kus on ära märgitud üleantud maa osad ja maaga otstarbe poolest seotud ja üleantud esemed (näiteks põllutööriistad jms) ning nende seisund. Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt • Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse selleks, et anda poolte vahel sõlmitud
määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Põllumajandusliku rendilepingu kohta sätestatut ei kohaldata rendilepingule, mille esemeks on alla 2 hektari suurune maatükk. Lepingupoolte õigused ja kohustused Renditud kinnisasja kirjeldus - kinnisasja rendileandja ja rentnik peavad kinnisasja üleandmisel pärast rendilepingu sõlmimist või lõppemist koostama ühiselt kinnisasja kirjelduse, kus on kirjeldatud kinnisasja osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Kirjelduses peab olema märgitud kirjelduse koostamise aeg ning kirjeldus peab olema mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud. Sihtotstarbele vastava majandamise kohustus - rentnik peab rendilepingu eset majandama vastavalt selle sihtotstarbele, eelkõige
valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Rendilepingute liigid: Finantsrent: kapitalirent, järelmaks. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, üldreeglina vara väljaostumaksete ja intressi tasumise järgselt saab rendilevõtja vara omanikuks. Rendilevõtja kajastab vara ja sellega seotud kohustused oma finantsaruannetes . Kasutusrent. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, rendiperioodi lõpul ei saa rendilevõtja vara omanikuks. Rendiobjekt kajastatakse rendileandja finantsaruannetes. Müük-tagasirent. Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse rendilevõtjale ette optsioon saada lepingus sätestatud tingimustel rendiperioodi lõppedes vara omanikuks. Liising: kasutusliising, kapitaliliising
mittevastavuse tõttu 117. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürileandja kasutada? Nõuda viivist Lepingu ülesütlemine 118. Mis on rendileping? Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku
Roomas tekkis vajadus üürileandjat kaitsta üürniku vastu, kui viimane ei tahtnud renti maksta. Tasumise eest vastutas üürniku kraam. Linnas kaitsti üürnikku kui üürileandja ei lasknud teda korterist välja. Preetor andis üürnikule interdikti lahkumise kohta.Maal tuli kaitsta rendileandjat: 1. Interdictum Silvianum- millega rendile andja võis pöörduda rentniku vastu, kes püüdis sisseveetud asjad-invecta ja sissekantud asjad-illata ära vedada 2. Actio serviana- Rendileandja sai sellise kraami väljaandmist nõuda kolmandatelt isikutelt. Justinianuse ajal kadus pant tarvituselt, pant esines vallasasjade pandina-pignus, hypotheca kinnisvarade pantimisel. Pactum de vendedo- kokkulepe, mille alusel võlausaldaja võis asju müüa kui võlgnik ei tasunud. PANDIÕIGUSE ELEMENT: võlausaldaja võis asja müüa, katta antud summas võla koos protsentidega, ülejäägi andis tagasi võlgnikule. Hilisemas rooma õiguses Lex commissoria keelati!
Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu
Vajalik on lisaks pandieseme valduse üleandmisele ka asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine Seadusjärgne pandiõigus seisneb nõ kinnipidamisõiguses, võlausaldaja võib teise asja kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada Võib kinni pidada üksnes siis, 1. kui nõude tähtpäev on saabunud 2. asi on sattunud võlausaldaja kätte seaduslikult (mitte omavoli teel) 3. ja kui nõue on seotud kinnipeetava esemega(nt VÕS § 305 üürileandja kinnipidamisõigus, VÕS §341, 351 rendileandja kinnipidamisõigus, VÕS §654 töövõtjal töövõtulepingu alusel jne) Käsipant tekib (§ 282): asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. (mõlema tingimuse olemasolu on pandi tekkimiseks kohustuslik. Valdusel on siin nn signaalfunktsioon) Kui asi on juba pandipidaja valduses, nn signaalfunktsioon) Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega.
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. ...
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused: juriidilisi fakte: ...
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
maksma üürileandjale selle eest üüri. Üürileping on üks levinuim lepinguliik ning selle esemeks võivad olla eluruumid ja ka kõik muud esemed. Üürileandjaks on asja omanik või mingi piiratud asjaõiguse omaja. Üürnik võib asja anda ka allüürile. Üürilepingu sõlmimisel on oluline üürileandja ja üürniku õigused ja kohustused võimalikult täpselt kindlaks määrata, et vältida võimalikke vaidlusi. 2.2.2. Rendileping Käesoleva lepinguga kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest renti (VÕS § 339). Rendileping on iseloomult sarnane üürilepinguga: rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. 2.2.3. Liisinguleping Antud lepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt
Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. 19. Mis vahe on üürilepingul ja rendilepingul? Eristamine rendilepingust – piiritlemisel ei ole oluline mitte lepingu pealkiri vaid lepingu sisu – VÕS § 29. Üürilepingu puhul – üürileandja kohustub üle andma asja. Rendilepingu puhul – rendileandja kohustus anda rentnikule kasutamiseks rendilepingu ese ning võimaldada talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vili. Õunapuu näide – üüripuhul võib seal istuda ja vaadata, rendi puhul kuuluvad õunad ka rentnikule. 20. Mis vahe on viivisel ja intressil? Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis kohustise tähtaegselt tegemise/mittetegemise jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest. 21
mittevastavuse tõttu 117. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürileandja kasutada? Nõuda viivist Lepingu ülesütlemine 118. Mis on rendileping? Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepinguli...
Mõjutavad ka sellised tegurid nagu: · soov jääda kodukohta; · soov olla sõprade, sugulaste lähedal; · sotsiaalne atmosfäär; · konkreetse etnilise grupi lähedus. · kinnisvaraline pärandus Nende tegurite arvestamine on endastmõistetav, kuid kui sellest tulenevalt alustatakse ebasoodsas asukohas, võib see hukutada muidu perspektiivse ettevõtte. Soovitused rendilepingute sõlmimiseks: 1. Kontrolli rendileandja volitusi ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks. 2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut. 3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused, kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida. Sh: * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused; * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne); * rendi maksmise tähtajad;
Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud) Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks. Müüja müüb arve koos saatedokumentidega pangale, kes siis tasub teatud ulatuses (90%) nende arvete summast koheselt müüjale. Ostja tasub seejuures otse pangale, kes võtab laekunud summast maha intressid ja laenu põhisumma ja ülejäänud summa kannab Müüja arvele. Reeglina
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid ...
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis ...
Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 25 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud) Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks. Müüja müüb arve koos saatedokumentidega pangale, kes siis tasub teatud ulatuses (90%) nende arvete summast koheselt müüjale. Ostja tasub seejuures otse pangale, kes võtab laekunud
ülemineku kingisaajale. 2. Kasutuslepingud (toimub valduse üleminek, asi antakse teisele kasutusse) -üürileping- üürilenadja kohustub andma üürinikule kasutamiseks ajsa ja üürinik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri., lisaks sellele muid kulusid(kui on kokku lepitud). Tähtajaline, tähtajatu üürileping. Mõjuva põhjusega võivad mõlemad osapooled üles öelda. (erakorraline). -rendileping- rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama selle vilja. Rentnik peab maksma selle eest tasu -liisinguleping- liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma selle kasutamise eest tasu. -litsentsileping- litsentsiandjaannab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud
Juhtkonna kohustused Vähenevad Suurenevad Kiire rahastamine maksetega viivitamisel Jah Ei Produktiivsuse suurenemine Jah Võib-olla Kasvav krediidi määr Jah Ei 80. Mis on liising, tooge erinevad liisingu liigid? Liising (leasing) on materiaalse vara pikaajaline25 rent. Rendileandja (lessor) annab rentnikule (lessee, leasee) kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Olenevalt liisingu tüübist saab rentija hiljem vara omanikuks või tagastab selle rentijale. Vara liisijaks võib olla ka müüja. Sellisel juhul on tegemist otsese liisinguga. Kui aga müüja ja ostja vahel on veel liisingufirma, siis on tegemist kaudse liisinguga. Liisingu peamisteks objektideks on tavaliselt: · sõidukid, · arvutustehnika, · seadmed, · kinnisvara. Liisinguliike on mitmeid
kruus, turvast jms) nimetatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks (nt sissetulekud kruusakaevanduse väljarentimisest). Õigusest saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha, et see, mis rendileandja seisukohalt on kaudne asjavili (nt kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili. Kaudne õigusvili on ka litsentsi üleandmise eest saadav tasu. Vahetu õigusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav õigus annab rentnikule, kasutusvaldajale, reaalservituudi omajale jne. Kasutuse eelised – asja kasutamisest peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas elamist, auto, hoone või territooriumi kasutamist
ära tarvitatakse, samuti ei saa liisida väärtpabereid. Rentniku peamised kohustused liisimisel on: 26 1. rendimaksu tasumine liisingufirmale 2. renditava vara kindlustamine ja kindlustuspreemia maksmine kindlustusfirmale 3. liisinguvara säilimise tagamine 4. kahjude korvamine rendileandjale 5. liisinguvara mitteandmine kolmandale isikule ilma rendileandja loata 6. liisinguvara väljaostmine (kui see on ettenähtud lepingus). Liisingu põhieelised rentnikule on: 1. rentnik saab kauba vajadusel, mitte aga vaba raha olemasolu, st.. rentniku maksevõime ei nõrgene 2. rentnik kindlustab ennast uue tehnikaga ja tehnoloogiaga 3. üldjuhul pole vaja lisatagatist 4. liisingumaksete suurus on stabiilne vaatamata inflatsiooni või turuintressimäära muutustele Liisingu põhiliikideks on:
(10.4) IF = ( NAA - FR) k fa = AF k fa , kus IF faktooringuintress, k fa faktooringu intressimäär. 20 Enamasti esitatakse küll hoopis avansi maksimaalne suurus. Reservimäära saab, kui 100%st lahutada avansi maksimaalne suurus protsentides. 21 Tegelikult saab müüja kasutada komisjonitasu summa võrra vähem raha. 31 32 10.3. Liising Liising (leasing) on materiaalse vara pikaajaline22 rent. Rendileandja (lessor) annab rentnikule (lessee, leasee) kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Olenevalt liisingu tüübist saab rentija hiljem vara omanikuks või tagastab selle rentijale. Vara liisijaks võib olla ka müüja. Sellisel juhul on tegemist otsese liisinguga. Kui aga müüja ja ostja vahel on veel liisingufirma, siis on tegemist kaudse liisinguga. Liisingu peamisteks objektideks on tavaliselt: · sõidukid, · arvutustehnika, · seadmed, · kinnisvara.
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
Mõjutavad ka sellised tegurid nagu: · soov jääda kodukohta; · soov olla söprade,sugulaste lähedal; · sotsiaalne atmosfäär; · konkreetse etnilise grupi lähedus; · kinnisvaraline pärandus. Nende tegurite arvestamine on endastmõistetav, kuid kui sellest tulenevalt alustatakse ebasoodsas asukohas, võib see hukutada muidu perspektiivse ettevõtte. Soovitused rendilepingute sõlmimiseks: 1. Kontrolli rendileandja volitusi ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks. 2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut. 3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused, kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida. Sh: * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused; * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne); * rendi maksmise tähtajad;
Mõjutavad ka sellised tegurid nagu: soov jääda kodukohta; soov olla sõprade, sugulaste lähedal; sotsiaalne atmosfäär; konkreetse etnilise grupi lähedus. kinnisvaraline pärandus Nende tegurite arvestamine on endastmõistetav, kuid kui sellest tulenevalt alustatakse ebasoodsas asukohas, võib see hukutada muidu perspektiivse ettevõtte. Soovitused rendilepingute sõlmimiseks: 1. Kontrolli rendileandja volitusi – ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks. 2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut. 3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused, kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida. Sh: * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused; * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne); * rendi maksmise tähtajad;
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
· vastuõigused õigus reguleerida vastavalt teise poole rikkumisele. Müüja ja ostja näide: üks keeldub maksmast, sest kaup on kätte saamata, teine omakorda ei anna kaupa üle, kuna raha pole makstud. Muud liigid · korporatiivsed õigused liikmeks, osanikuks, aktsionäriks olemisest tulenevad õigused. · hõivamisõigus AÕ §96 asja võib omandada hõivamisega, kui asi on peremehetu. · õigused õigustele võib pantida õigusi. Kui rendileandja ei suuda panga ees kohustusi täita, siis renditasu laekub pangale. Tsiviilõigussuhe Reaalsuses eksisteerib 2 tasandit: 25 1. käitumisetasand 2. õiguste ja kohustuste tasand. Omandisuhted väljenduvad käitumises omanik kasutab oma asja, haldab seda; teised mitteomanikud on sellises positsioonis, et neile ei kuulu õigus seda sama asja kasutada. Milleks vaja õigust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
