1.Mille poolest erinevad parlamentaarne ja absoluutne monarhia? Too mõlema kohta näiteks 1 Euroopa riik. V: Parlamentaarne monarhia on riigi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne
§2.2 Eesti parlamentaarne demokraatia · Parlamentaarne demokraatia = Riigkogu (seadusandlik võim) · Riigikogu nimetab ametisse valitsuse (täidesaatev võim) · Eesti Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees (järelpärimised + usaldushääletus) · Võimude lahusus - üks võim ei sõltu teisest · neljas võim = meedia =ajakirjandus (demokraatia valvur) · Demokraatlik valitsemine · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte · Võim on avalik ja kontrollitav
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikud riigikorraldusvormid Presidentalism nt USA, Gruusia,Mehhik,Argentiina Poolpresidentalism nt. Prantsusmaa, Venemaa, Island, Prtugal, Austria Parlamentalism nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia Presidentalism · Rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendi · Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi President: · Keskne poliitline figuur- nii riigipea kui ka valitsusjuht · Koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab ministrite tagandamine · Vetoõigus võib parlamendi poolt vastu võetud seadused tagasi lükata Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust Parlamentarism · Tähtsaim võimuorgan on parlament · Rahvas valib parlamendi, p...
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: nä...
omavahel ja sellest endale kasu lõigata ning see ei oleks õiglane. Nagu eespoolgi mainitud, ei ole seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim eraldatud, vaid pigem on tegu võimu jagamise ja kontrollimisega. Organisatsioonid peavad olema oma vahel tasakaalus. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalust. Näiteks kuulub seadusandlik võim parlamendile, kuid president võib jätta parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. Parlamentaarne demokraatia- rahvas valib valimistel parlamendi, need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti hääletatakse valitsusse, valitsus annab aru oma tegevusest parlamendile ja peab oma ettepanekutele parlamendi nõusoleku saama, kui valitakse uus parlament, valitakse ka uus valitsus nt: Eesti, Läti, Saksamaa, Rootsi Presidentaalne demokraatia- rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse valitsuse, ta ei pea arvestama
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigi...
Reform tõi kaasa hindade tõusu ja alamkihtide mässu. Reformide vastu astus välja kuninganna Marie Antoinette´i juhitud õukonnapartei. Kuivõrd põhjustas lapskuningate troonilesaamine probleeme riigis? Kogenematu, liiga noor ja ei kuulanud teisi. Legendid valitsesid kuni lapskuningas sai täiskasvanuks. Mida tõi kaasa põhimõte ,,kuningasvõim on piiramatu", samal ajal kui kuningas ise ei tegelenud riigiasjadega? Parlamentaarne Inglismaa Parlamendi 1215-suurvabadusekiri, hakkab kujunema parlament tekkimine 1265- parlament esimest kord koos Parlament 1605- püssirohuvandenõu James I ajal kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid tülli parlamendiga peamine probleem maksude kehtestamine Parlament Saatis parlamendi laiali, kuid Sotimaal mässu mahasurumiseks vajas ikkagi
on kedagi veenda. Väitleja argument kuulajaskond Logos loogiline ülesehitus Ethos Pathos mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi. · Toulmini mudel Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei Peaminister 7, valitsuse liige 8 opositsiooni liider 8, opositsiooni liige 8 Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni) Mõtlemisaega ei ole 30 minutit enne väitluse algust antakse teema 1. Probleem Venemaa keeras gaasitrassi kinni 2. Plaan teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist) 3. Hüved (nagu Popperis on argumendid)
· Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele. Eesti kui parlamentaarne demokraatia · Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud võimude lahusus ja tasakaalustus. · Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. · Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel. · Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi.
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu Riigivõimu komponendid:Parlament, Ameerika Ühendriigid Riigi tekketeooria: Markistlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon
Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus;
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alalisel...
Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua.
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. ...
Kaasaegneriik-18.saj.mõjutasid a)prantsuse revol.b)USA iseseisvumine Põhimõtted:a)riigivõim piiratud PS'ga b)võimude lahususe põhimõte c)võimud tasakaalustatud Presidentaalne:president juhib täidesaatvat(admin) USA parlament=kongress- >alamkoda(->esindajate koda) ->ülemkoda-senat Presidentaalses riigis presidendi ja kongressisuhted nõrgad.Kongress kinnitab eelarve, sellega võimalik korrigeerida presidendi ja admini tegemisi Presidendil parlamendi suhtes veto, parlamendil umbusaldus. Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprots...
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6
POOLA Eneli Nilbe 9.klass Üldine info ØPoola on parlamentaarne vabariik ØRahaühik: zlott ØPealinn: Varssavi ØReligioon: katoliiklus (86,9%) ØPindala: 312 679 km² ØRiigi keel: Poola ØRahvaarv: 38 483 957 (30.06.2014) ØPresident: Andrzej Duda ØPeaminister: Beata Szydlo President Lipp Vapp Peaminister Riigi asend ØPoola asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ØNaaberriigid: Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põh...
TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS *Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. *Valitsust juhib peaminister(Andrus Ansip) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevad valdkondi valitsevad ministrid: Majandusminister: Juhan Parts Justiitsminister: Kristen Michal Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati...
aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister
Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a.
organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L
1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil:
1.Too näiteid eesti sisepoliitikast 1920-1934, selle kohta, et riigis valitses parlamentaarne demokraatia. V: a) Mitme partei süsteem b) Koalitsiooni valitsused. c) Rahva laialdased demokraatlikud vabadused d) Õigused e) Võimudelahusus. 2. Too näiteid 1934-1940 a Eestis valitsenud autoritaarse võimu kohta. V: sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, riigikogu saadeti laiali, 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. 3. Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned.
Parlamentaarses süsteemis on seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses sõltuvuses. Konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Millised on presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi plussid ja miinused? Presidentaalne: Plussid: *valitsused on pikaajalised, *rahvas tunnetab suuremat kaasatust. Miinused: *vastastikuse tegevuse pärssimine ja blokeerimine. *valitsuse või parlamendi poliitika vastuolulisus. Parlamentaarne: Plussid: *üksmeel kirjeldab protsessi, side aitab seadusi paremini ellu viia. Miinused: *konflikt võib viia võimukriisini, *valitsused lühiajalised. Sõnasta vähemalt 4 presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi erinevust. *Presidentaalses valib rahvas presidendi, kui parlamentaarses parlament. *Presidentaalses valib president valitsuse, kuid parlamentaarses parlament. *Presidentaalses vahetub valitsus peale presidendi-, mitte parlamendivalimisi.
...................................7 Välismajandus sidemed.........................................................................8 Kasutatud materjalid.............................................................................9 Üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi
(nt. Mitterrnad vs Chirac 1988) · Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud · Soome 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht · Kokkuvõte: Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus: süsteemi vähene paindlikkus Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage!
1. RIIK Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on Euroopa riik. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas on piiriks Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja veel väikseid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Šveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. (Vikipeedia 02.11.2014) 1.1 Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Itaalias kuulub võim ministrite nõukogule, mida juhib peaminister. President määrab peaministri ja tema ettepanekul ka valitsuse liikmed. Parlamendi ees on vastutav valitsuse tegevus. (Vikipeedia 02.11.2014) 1.2 Riigi majandus
Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Andmed: Riigihümn Zdravljica President- Borut Pealinn- Ljubljana Pahor Pindala- 20 273 km² Peaminister- Janez Jansa Riigikeel- sloveeni Iseseisvus- 25. juuni Rahvaarv- 2 050 200 1991 (2011) Rahaühik- euro Riigikord parlamentaarne (1.jaanuar 2007) vabariik 1. maist 2004.a. Euroopa Liidu liige President Borut Pahor (22.dets.2012 ) Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt. Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja Savat Majandus: Maksud kõrged Tööturg painudmatu
tervisekindlustuse olemaselu. 7. Mida kujutab endast riik (vt vihikust skeemi riigi põhitunnustest)? Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist. Riigis on territoorium (territoriaalvesi, maapõu, õhuruum), rahvas ja iseseisev võim. Rahvas jaguneb veel kodanikeks, välismaalasteks, apatriidideks. Apatriidid on isikud, kellel pole ühegi riigi kodakondsust. 8. Selgita mõisted: monarhia, parlamentaarne monarhia, absoluutne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik. Too iga mõiste juurde mõni näide riikidest. Monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Parlamentaarne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on sümboolne.
Parlamentaarset vabariiki iseloomustab valitsuse moodustamine parlamendi alusel ja selle vormiline vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi vormiliselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla. Parlamendil on peale seadusandlike ja eelarve kinnitamise volituste ka õigus valitsuse tegevust kontrollida. President ei nimeta valitsust omal äranägemisel, vaid parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende kooalisatsioonide esindajate hulgast. Eesti on parlamentaarne vabariik. Hinnang: minu arvates on parem parlamentaarne vabariik, kuna presidentaalse korral otsustab kõik tähtsama üks inimene, kuid parlamentaarse vabariigi korral saavad erinevad inimesed ome arvemust avaldada. 3. Põhiseadus on aluseks kõigile teistele seadustele ja õigusaktidele. Õiguse üldaktid on siduvad kõigi isikute jaoks riigis, need reguleerivad kodanike ja muude isikute (nagu juriidilised isikud, ettevõtjad, ühendused, organisatsioonid jne) õiguslikku seisundit ning
ELANIKKOND riigi territooriumil elavad kodanikud ja vlismaalased, kodakondsuseta isikud. AVALIK VIM riigi territooriumil valitseb elanikkonda vimussteem, mis koosneb seadusandlikust vimust (parlament), tidesaatvast vimust (valitsus) ning kohtuvimust. Diktatuuririikides avalik vim puudub. eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus krgeima riigivimu kandja on rahvas. eesti iseseisvus ja sltumatus on aegumatu ning vrandamatu. eesti riigivorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. riiki kus rahvaesinduse vim on suur nimetatakse parlamentaarseks; presidentaalne- otse rahva poolt valitud president. eesti vabariigis on olnud nii parlamentaarne (1920.) kui ka presidentaalne riigikord (1930.) eesti riigikord on alates 1992. aastast parlamentaarne. parlamentaarne riigikord-valitsuse moodustab parlament, kellele valitsus peab ka aru andma. presidentaalne riigikord- krgem vim on koondunud parlamendist sltumatu
Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3
õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusaktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Jamesi kukutamine ja williami troonile tulek kuulus revolutsioon Inglismaa sisepoliitiline areng 17.saj. Sisepoliitikas keskseks küsimuseks läbi sajandi kestnud võitlus monarhi ja parlamendi vahel. 1629 ABSOLUTISM · Parlamendi laiali saaatmine Charles I Stuarti poolt. (valitses II a. Ilma parlamendita) 1640 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Pika parlamendi kokkutulek · Pikk parlament hakkas piirama kuninga võimu · 1640-1642 revolutsiooni rahulik aeg · 1642-1648 kodusõda (kavalerid ümarpead) Pikk parlament rahvaesinduskogu Charles I poolt 1640 aastal kokku kutsutud rahva esindus, mis jäi kokku kuni 1653 aastani. Kavalerid kodusõjas Charles I poolel võidelnud, kelle nimetus uhketest riietusest ja õukondlikest maneeridest.
1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (nim. lühikese soengu järgi) Vabariik 1649-1660 Charles I hukkamine. 1653 pika parlamendi laiali saatmine Oliver Cromwelli poolt. Sõjaväelise diktaktuuri kehtestamine. Cromwell valitses Lord protektorina (kuni 1658) Parlamentaarne monarhia 1660-1688 Stuartik restauratsioon. 1660 uus parlament, valitses parlamentaarne monarhia. Stuartite restauratsioon koos parlamendiga valitsesid hukatud Charles I pojad (Charles II (1660-1685) ja James II (1685-1688)). Restauratsioon kukutatud dünastia või varajase poliitilise korra taastamine. Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Alates 1688 Kuulus revolutsioon (1688) veretu riigipööre, millega parlament kukutas James II-se ja kutsus troonile James II tütre Mary ja tema abikaasa Oranje Willemi. Enne troonile asumist pidid nad allkirjastama 1689
kaasa absolutismi kujunemisele ja too kummagi tegevuse kohta kaks näidet. Louis XIV-kujuneb absolutismi kõrgaeg, sai kogu võimu riigis. Gristeljö- generaalstaadid saatis laiali, hugenotid saatis laiali Nimeta oma valikul 2 parlamendi õigusakti 17. sajandist, millega kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia ja too 4 näidet nende sätetest mis piirasid kuningavõimu. Õiguste deklaratsioon-inimesi ei saanud enam ilma põhjuseta arreteerida., Milles vastandusid absolutism ja parlamentaarne monarhia? Too kummagi iseloomustamiseks 2 näidet. Absolutism- kuningale kuulub jagamatu riigivõim, kunn ei vastuta kellegi eest, parlamentaarne- kuningavõim piiratud, kunn sõltub parlamendist. Millised nimetused kinnistusid alaliste saatkondade töötajatele uusajal? Kes rajas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja millised õigused pidid tema järgi olema saatkonna töötajatel asukohamaal? Täievoliline, erakorraline suursaadik. assjurid Nimeta 2 sõjategevuse piirkonda 17
o Inglismaa protestant Vähemus tahab Põhja-Iirimaaga ühineda · Rassilised probleemid - Sisseränne kolooniatest Välispoliitika · Kolooniate iseseisvumine Inglased kaotavad oma positsiooni, mõjuvõimu vähenemine. Kolooniate iseseisvumine läheb valutulult. · Suessi kriis Kanalit üritati enda valduses hoida. · Ühinemine Euroopa Liiduga alles 1973 aastal Prantsusmaa: Valitsemine ja sisepoliitika: · Riigikord parlamentaarne vabariik (4 vabariiki, kuni 1958 aastani) o 1958 Presidentaalne vabariik (5-es.) Alzeeria sõda viis presidentaalse vabariigini. o Prantsusmaa püüdis oma kolooniaid hoida iseseisvumast. Olukord oli prantslastele psühholoogiliselt keeruline. · De Gaulle sai presidendiks 1959. Positiivne samm oli poolte lepitamine (Lepib Saksamaa ja NSV-liiduga) Ta oli president 1969 aastani. Astus tagasi noorterahutuste tõttu.
RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK NATO-PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON LOODI 1949.A KOLLEKIITVSE KAITSE ORGANISATSIOON 29 LIIKMERIIKI EESTI LIITUS 29.04.2004.A, PEAMINE JULGEOLEKUTAGAJA KAITSTAKSE ÜKSTEIST VÄLISE RÜNNAKU EEST 3 PEAMIST INSTITUTSIOONI: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE ALALISTEST ESINDAJATEST NATO PEAKORTERI JUURES,KOHTUTAKSE KORRA NÄDALAS,PEAMINE ESINDAJA ON NATO PEASEKRETÄR); NATO PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE JA 13 ASSOTSIEERUNUD LIIKME PARLAMENDILIIKMETE ESINDAJATEST,EESMÄRK ARUTADA NATO NÕUKOGUGA ORGANISATSIOONI KAISTESTRATEEGIAID); SÕJALISED STRUKTRUURID. PEASEKRETÄR ON JENS STOLTENBERG PEAKORTER ON BRÜSSELIS,BELGIAS. OSCE-EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖORGANISATSIOON ASUTATI 1975.A ASUB VIINIS, AUSTRIAS. PEASEKRETÄR LAMBERTO ZANNIER 57 LIIKMESRIIKI EESTI LIITUS 1991.A
Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentraarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. (nt: Eesti, Itaalia, Soome) Presidentaalne vabariik – riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. (nt: USA, Argentiina, Brasiilia) Erinevused Presidentaalne Parlamentaarne Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Rahvas valib vaid parlamendi. Riigipea täidab ka peaministri rolli. Riigipeal on pigem esindusfunktsioon. President määrab ministrid ametisse Valitsuse koosseisu määrab parlamendi otsus ja arvestamata parlamendiga. koosseis. Parlament ei saa valitsusele umbusaldust Parlament saab valitsusele umbusaldust avaldada
Kontrolltöö valitsemine ja avalik haldus kordamistemaatika 1. valitsemise mõiste ja töökorraldus 2. presidentaalne- Rahvas valib parlamendi ja presidendi -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel Gedrik Keinast Ivar Turja KG 12.a Parlamentaarne demokraatia 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. Eesti oli paljurahvuseline riik. 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. Noor riik osutus üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt. 1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). Kiiresti edenesid ka kaubandus ja tööstus.
Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA )
*monarhia -võim 1 isiku käes( rootsi, norra jne ) *vabariik mitte pärilikvõimukorraldus(eesti) *unitaarriik -riigigi koosseisis pole autonoomseid haldusüksusi (eesti, norra, belgia) *Föderaalriik –liitriik,oblastid jne ( venemaa, Araabia Ühendemiraadid,Saksamaa) * Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt) *Esindus demokraatia e parlamentaarne rahvas valib parlamendi ( vaata lehelt) 2)Riigipõhitunnused: kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2.Impeerium- rooma impeerium 3.Feodaalsüsteem-ilmalik ja kiriklik 4.Seisuriik- 13-17saj,monarhi esindus 5.Absoluutlik -17saj,üks valitseja ,ühtne maksusüsteem,sõjaväe kohustus 6. Rahvuslik-19 saj euroopas 4
aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt ühiselt. OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (harvem kujul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine; CSCE). OSCE Nõukogu asub Viinis. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee/OSCE Parlamentaarne Assamblee Juhid ja organisatsioon OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. 2011. aastal oli eesistujariik Leedu ja esimees Audronius Azubalis, Leedu välisminister. 2014. aastal on eesistuja Sveits ja esimees Sveitsi liidupresident Didier Burkhalter. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier (Itaalia). Missioonid
tasakaal ja vajalik poliitiline stabiilsus ilma sõjaliste jõudude sekkumiseta on kindlasti vaja, et täidesaatev ja seadusandlik võim oleksid tasakaalus. Majanduslikku ja sotsiaalset tulevikku käsitlevad otsused tuleb teha eranditult rahva valitud esindajatel ning demokraatlik kord nõuab tasakaalu täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel, kes mõlemad peavad olema seaduslikult valitud. Kõik peab olema aus ja rahvaga kooskõlas. Kõige tavalisem süsteem on parlamentaarne süsteem, kus on mõlemad võimud olemas. Et erinevad võimuharud ei sekkuks üksteise võimu piiridesse ja vähendaks nende rakendusjõudu on loodud esindusfunktsioon. Seadusandlik võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat, täidesaatev võim juhib, tal on sümboolne ja tseremoniaalne roll ning valvab administratsiooni, sõjalisi jõude ja välissuhteid. Isiklikult arvan, et Eestis parlamentaarne süsteem toimib ning on väga oluline,
Ühiskonna struktuur 1.Sektor e. Avalik e. Riigisektor (Ühiskonna Tartu linna- ja maavalitsus, justiitministeerium juhtumine ja korraldamine)(Poliitika) 2.Sektor e.era.e turundussektor (oü, as, fie) Playtech, Am Company (Majandus ja kasum) 3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja sur...
eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Suure osa sisemaast moodustab põllumajanduskasutuses madalik, kus on mõned madalad mäed ning palju soid ja järvi. Lääne rannikumäed kerkivad kohati üle 1000 meetri. Ligi kolmandik rahvastikust elab Dublinis. Religioon Muslims; 92%; 8% sunniidid Poliitika Vabariik millel on parlamentaarne valisemis vorm, president valitakse seitsmeks aastaks ja uuesti valida saab ainult veel ühe korra. Iirma liitus Euroopa Liiduga aastal 1973 aga otsustas välja jääda Shengeni viisavaba ruumist. Isamaalisus Küllaldki kõrge. Tähtpäevad ja kuupäevad 17 märts Pätrikupäev, 12 juuni boyne lahingu päev,
Majandussüsteemide võrdlus Kati Labe Riigikord Eesti Rootsi Eesti on parlamentaarne Seadusandlik võim kuulub vabariik Riigipäevale (Riksdag) Põhiseadustega on Konstitutsiooniline kehtestatud võimude monarhia lahusus ja tasakaalustatus Parlamentaarne demokraatia Seadusandlik võim kuulub Kuningas Carl XVI Gustaf´i Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi
Poola Üldandmed Poola Vabariik on parlamentaarne vabariik (poola k. Rzeczpospolita Polska). Pindala 312 683 km². Pealinn Varssavi. Rahvaarv 38 501 000 (2011 a. seisuga). Rahaühik zlott (1 PLN = 0.24 ). Riigikeel poola keel. Asukoht Poola Vabariik on riik KeskEuroopas. Poola naabrid: läänes Saksamaa, lõunas Tsehhi ja Slovakkia, idas Ukraina ja Valgevene, põhjas Venemaa (Kalingrad). Poola asub ka Läänemere ääres. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
