seotud ja on suunatud ühelt poolt kohtuniku sõltumatuse tagamisele, teisalt aga õigusemõistmises range seaduslikkuse ja korra ning kõrge töökultuuri kindlustamisele. Kohtunik on kohustatud täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Seaduse kohaselt on kohtunikul vaikimiskohustus, mis tähendab, et ta ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil ja see vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistusest lahkumist. Kohtunik on kohustatud juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. Kohtuniku ametipalk on
hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. 1954.aastal loodi Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). KGB ülesanded olid mitmepalgelised. Tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida. Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muud. Julgeoleku töötajaid sidus vaikimiskohustus. KGB kaastöölised võisid olla vabatahtlikud või sundvärvatud. Eestisse jäetud sõjavägi aitas kaasa Nõukogude võimu põlistamisele. Umbes 120 000 sõjameest oli Eestis. Suuremad sõjaväe käsutuses olevad alad olid: Aegviidu, Laeva, Nursi ja Värska polügoon. Lisaks sellele Paldiski linn koos Pakri poolsaarega, Pakri saared ja Naissaar. Sealsetelt aladelt, kus sõjavägi tegutses, pidid põliselanikud lahkuma. 1944-1959.aastatel eksisteeris Eesti NSV-s oma
Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama Itaaliast tulnud sõnaga maffia. Maffiarühmituste tegevusvaldkondadeks olid mitte ainult alkoholi salaja hangeldamine, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Maffiat eristab tavalisest organiseeritud kuritegevuslikust grupeeringust täpselt paika pandud hierarhia ja nn kirjutamata seadused ja reeglid, mis on aja jooksul välja kujunenud ja mida järgitakse. Peamine reegel, millele maffia võim toetub, on absoluutne vaikimiskohustus ehk nn "omerta", mille võiks kokku võtta sõnadega: kes suud ei pea, peab surema. Siit ka põhjus, miks maffiavastastele kohtuprotsessidele oli väga raske leida tunnistajaid. Maffia liikmeid nimetatakse mafioosodeks. Itaaliast läksid paljud mafioosod USA-sse, rakendades seal kodumaal juba tuttavat kuritegelikku skeemi ning peagi omandas peamiselt itaallaste juhitav maffia väga suure mõjuvõimu ka kiirelt arenevas suurriigis. Valitsusel oli nendega
Wales koomaskaala x Glasgow koomaskaala Teadvusetu patsiendi puhul: valige üks või mitu x Peale elutähtsate funktsioonide tagamist võimalusel välja selgitada teadvushäire põhjus Tuleb alustada patsiendi elustamist Tuleb patsient keerata püsivasse külili asendisse ning minna abi otsima x Tuleb primaarselt tagada elutähtsate funktsioonide sälilimine Tervishoiutöötaja oluliseks... valige üks või mitu x Kõrvalkohustuseks on vaikimiskohustus ja dokumneteerimiskohustus Kõrvalkohustuseks on tõendamiskohustus ja dokumenteerimiskohustus Kohustuseks on patsiendi teavitamine, aga nõusoleku saamine pole tavaliselt vajalik x Kohustuseks on patsiendi teavitamine ja nõusoleku saamine Objektiivne sümptom: valige üks või mitu x Nt tsüanoos Anamneesi kogumisel leitav sümptom maire x x Vaatlusel nähtav haiguse tunnus Nt depressioon maire x Eristatakse järgnevaid teemori liike: valige üks või mitu lk 27
Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtuniku kohustused Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus ta ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (v.a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: · ametipalka, · kohtuniku lisatasusid, · kohtuniku pensioni, · kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga.
Kohtuniku kohustused: Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses. Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.
kättesaadavad Riigikohtu kodulehelt). Kohtuniku kohustused Kohtuniku kohustused Need on omavahel seotud ning suunatud ühelt poolt kohtuniku sõltumatuse tagamisele, teiselt poolt õigusemõistmises seaduslikkuse tagamisele. Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus ta ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (v.a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga.
Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. KGB ülesanded oli mitmepalgelised: pidid ühiskonda jälgima ja kontrollima, pidi võimude jaoks olema ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks, ülesandeks oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muudki. Julgeolekutöötajatel oli vaikimiskohustus. Siseministeerium, mis seisis KGB kõrval , võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. 3 Võõrsõjaväe kohalolek Eestisse jäetud sõjaväe ülesandeks oli olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Sõjavägi oli kohalikele
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu)...
Kohtunike üldkogu on kogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. Kinnitab kohtunike tööjaotusplaani. Juhib kohtu esimees? Kohtunike täiskogu on kogu, kuhu kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Seda juhtib Riigikohtu esimees. Arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtutega seotud küsimusi. 6. Nimetage kohtunike kohustused. · Ülesandeid tuleb täita erapooletult ja omakasupüüdmatult · Käituda tuleb laitmatult teenistuses kui ka väljaspool · Vaikimiskohustus · Tuleb juhendada ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate jms 7. Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised? Ametipalk, kohtuniku lisatasud, kohtuniku pension, kohtuniku puhkus. 8. Milline on kohtunike distsiplinaararvastutus? · Noomitus · Rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses · Ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks · Ametist tagandamine 9. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? 10
Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik,
vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades, sealhulgas lepitusseaduses ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikke tagajärgi. Lepitaja on füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks seaduses kirjeldatud tegevuse. Lepitaja peab olema sõltumatu, erapooletu, lepitusläbirääkimised ei ole avalikud, lepitamine on tasuline, lepitajal on vaikimiskohustus asjaolude suhtes, lepitusmenetlus algab kui pooled on jõudnud kokkuleppele asja lahendamises lepitaja juures ning lapitaja on alustanud läbiviimist. Lepitusmenetlus loetakse lõppenuks kui jõuti kokkuleppele, üks osaline soovib katkestada või lepitaja katkestab menetluse. Kohtuvälised vaidluste lahendamise organid - Vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast
Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik,
KGB kõrval tegutsema jäänid siseministreerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB ülesanded olid mitmepalgelised. KGB pidi olema võimude jaoks ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks. Samuti ühiskonda jälgida ja kontrollida. Ülesanneteks olid ka luure, vastuluure, kõrgete võimukandjate kaitse tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muudki. KGB töötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Lisaks veel KGB personalile, värvati koosseisu ka ühiskonnakihtide esindajad, vabatahtlikud, või mitte. vi. Võõrsõjaväe kohalolek Nõukogude võimu põlistamisele aitas kaasa Eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitel ja olla Moskvale informatsiooni allikaks. Samuti hoida sisemist korda ja reziimi. Sõjaväeliste ja tsiviilide läbisaamine ei olnud kuigi hea. Tsiviilid sunniti välja sõjaväe aladelt. Suur osa
Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtuniku kohustused Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus ta ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (v.a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad: · ametipalka, · kohtuniku lisatasusid, · kohtuniku pensioni, · kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga.
Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *alluvusvahekord puudu...
hoiu asjad kassatsioon 50 eur. Kohtunikuks nimetamine: vastav magistrikraad, sobilikud omadused, politseist järelpärimine, 2 aastane kohtuniku ... teenistus. Eksam riigikohtus. 68. eluaastani võib olla kohtunik ametis, pension 75x palgast. I ja II astme kohtunikud nim ametisse presidendi poolt. III astme riigikogu poolt. Peab andma ametivande. Kohtuniku kohustused: üldkohustus (ametikohustuse täitmine sõltumatult, erapooletult juhindudes seadustest), vaikimiskohustus, nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus, enesetäiendamise kohustus Kohtute haldus peab tagama: et oleks võimalik sõltumatult kohut mõista, kohtu tunnistajate piisav väljaõpe, õigusemõistmise kättesaadavus. Kohtuhalduse juhtorganiks: kohtute halduste... koosneb II liikmest, igast astmest kohtunikke, 2 riigikogu liiget, advokatuuri esindaja... Juhtumine käsikäes justiitsministriga. Nõukoda otsustab: kui palju on eestis kohtuid, kui palju kohtunikke ja nende
Periood lõpeb eksamiga Riigikohtus. Esimese ja teise astme kohtunikuks nimetatakse EV presidendi poolt. Riigikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse Riigikogu poolt. Riigikohtu kohtunikuks saamiseks ei ole vaja alamaid astmeid läbida. Iga tunnustatud jurist võib kandideerida riigikohtusse. Kohtunike kohustused: 1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest 2) vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta 3) nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 4) juhendamiskohustus 5) enesetäiendamise kohustus Kinniseks kuulutatakse 1) lapsendamissaladuse kaitseks 2) perekonnaelu kaitseks / eraelu kaitseks 3) kurjategijad (osad) vabadused 25 20.11. (L)
esitada.(<-hagiga). Hagita asjadeks on isiku surnuks tunnistamise tõestamine, isaduse tuvastamine (nendes on 400 kr.). Kui asja menetlusse ei võeta siis raha tagasi ei saa. Kohtunike kohustused: (üldiselt) 1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest. 19 2) vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta. Terve istung ei pea olema kinniseks kuulutatud. Õigusemõistmise huvides. 3) nõupidamissaladuse hoidmise kohustus kohtukoosseis lahkub kohturuumist, läheb nõupidamisruumi kõik see, mis arutatakse jääb sinna seinte vahele. 4) Juhendamiskohustus praktikantide, kohtunike kandidaatide õpetamine.
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
§ 146. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. 330. Millised on kohtunike kohustused? KAPO kontrollib tausta. Kohyunik tegutseb erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ja peab järgmima teenistushuve väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool teenistust ja hoiduma tegudest mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus, mis töhendab et ta ei tohi avaldada infot mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast ametist lahkumist. Riigikohtu üldkogu loal võib ta andmeid avaldada.. Samuti tähtajatult ei tohi kohtunik avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevad kohtuniku kandidaate, ka üliõpilasi ja pidevalt täiendama oma erialaseid teadmisi. 331
kaitsmiseks. Niisugune lähenemine ei ole aga lubatud notari jaoks tulenevalt tema ameti olemusest, kuna kutse-eetika reeglite ja seaduse järgi ta on kohustatud konsulteerima erapooletult kõik pooli, kes kasutavad tema teenuseid. Notari toimingud puudutavad sageli isikute eraelu või majanduslikke otsuseid, mille juures on tähtis konfidentsiaalsus. Notar ei suudaks olla tema poole pöörduvate isikute jaoks usaldusväärne, kui teda ei seoks vaikimiskohustus talle ametitoimingute teostamisel teatavaks saanud asjaolude suhtes. Seetõttu on rangelt reguleeritud ka saladuse hoidmise kohustus, mille järgi saab notar ametitegevusega teatavaks saanud andmeid avaldada ainult seaduses sätestatud korras piiratud isikute ringile (NotS §3).58 See, et isik pöördus notari poole, on juba konfidentsiaalne. Notari ameti sisu seisneb selles, et hoida saladuses informatsiooni, mida ta sai klientidelt notaritoimingute käigus
elanikele paiknesid ligemale kui ka 800 hästimakstud geograafilises eriagente. punktis, ühiskäendus koormaks. Mitmel ja vaikimiskohustus. Kõik nad Sõjajärgsetel aastatel etendasid metsavenda de pool tuli põliselanikel kus asus umbes 160 väiksemat või suuremat kirjutasid alla kirjalikule sõjaväe käsutusse antud formularile, lin vastases mis 1953.
(või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Raamatupidamises tuleb tagada ettevõtte ärisaladuste hoidmine. Raamatupidamises on ärisaladuste objektiks info ärisuhete, firma allüksuste ja toodete valmistamise kulude ning rentaabluse, toodete omahinna kalkulatsioonide ja hinnakujunduse ning ettevõtte finantsstrateegia ja -taktika kohta. Ärisaladuseks olevat infot ei või firmalt nõuda raamatupidamisaruandes. Kõigil isikutel, (s.h. ka revidentidel) on vaikimiskohustus neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud ärisaladuste osas. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib teha ise oma raamatupidamisarvestust või võib lasta seda teha kas mõnel raamatupidajal või raamatupidamisfirmal. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma ettevõtluse tagajärgede eest kogu oma isikliku varaga. Tema kui ettevõtja raamatupidamises peab kajastatama ainult ettevõtlusega seotud majandustehinguid ja varasid
Kohtu esimehe ülesanded: 1) mõistab kohut ja peab kohtuistungit 2) juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd 3) peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4) vastutab kohtunike koolituse eest 5) kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Kohtunike kohustused: 1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest 2) vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta 3) nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 4) juhendamiskohustus 5) enesetäiendamise kohustus Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. 58 Kes saavad rahvakohtunikuks:
Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? Maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud pmst sama mis eelmine...vist . ringkonnakohtud Iga ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmia teenistushuve ka väljaspool teenistust. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi,
Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? Maakohtud- arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud- pmst sama mis eelmine…vist . ringkonnakohtud- Iga ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi. Riigikohus- vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmia teenistushuve ka väljaspool teenistust. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge
kohtulahendi. Riigikohtus on 19 kohtunikku. Kohtu tegevust juhib riigikohtu esimees. Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. 135. Millised on kohtunike kohustused? Kohtunike kohustused on sätestatud kohtute seaduse (KS, RT I 2002, 64, 390; 04.03.2011, 1) 9. peatükis. Kohtunikul on üldkohustused, vaikimiskohustus, nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus ja enesetäiendamise kohustus. 136. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Kohtunike sotsiaaltagatised on sätestatud KS 10. peatükis – kohtuniku ametipalk, kohtuniku lisatasud, kohtunikupension, kohtuniku vanaduspension, kohtuniku väljateenitud aastate pension, kohtuniku töövõimetuspension, kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension, pensioni suuruse
Halduskohtud- pmst sama mis eelmine...vist . ringkonnakohtud- Iga ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi. 56 Riigikohus- vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus 140. Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmia teenistushuve ka väljaspool teenistust. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. 141. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku
Lõppude lõpuks mõistab erakorralise meditsiini tehnikust kolleeg kõige paremini oma kolleegi, tema mõtteid, tundeid ja väärtushinnanguid. Peere toetavad psühhosotsiaalsed asjatundjad, nagu sotsiaaltöötajad, psühholoogid, preestrid või psühhiaatrid. 188 Peeride ülesanne on saavutada usaldusisiku positsioon meeskonna sees ja olla esimeseks, erialaselt pädevaks vestluskaaslaseks kolleegidele, kes on väljakutsetel koormavaid asju kogenud. Peeri kõrgeimaks käsuks on vaikimiskohustus kolmandate isikute suhtes. Seda usalduslikkust peab tingimusteta aktsepteeritama organisatsiooni kõigil tasanditel. Vaid juhtiva psühhosotsiaalse spetsialisti juures võib peer seda reeglit rikkuda. Peerid osalevad kohustuslikus järelevalves ja neid koolitatakse regulaarselt edasi. Peer peab suutma märgata muutusi kolleegi käitumises pärast võimalikku koormavat sündmust ja aitama asjaosalisel kriisiga toime tulla. Asjaosaline läheb kas ise otse peeri juurde või peer
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
