Soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad nad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli. Paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt, eostega (arenevad viljakehades) või pungumise teel. Toiduks kasutatakse põhiliselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone (viljakeha peamised osad on kübar ja jalg). Hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. Kasutatakse ka hallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustatud hallituslaigud on tulenevalt hüüfide värvusest tihti kollased, rohelised või pruunid. Hallitanud toit on mürgine, kuna see sisaldab mükotoksiine. Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened, pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks
mütseeli. 2. Seened paljunevad eoste abil või seeneniidistiku abil. 3. Seeneraku kesta koostises on kitiin, mida kohtame veel loomariigis putukatel, vähkidel ja ämblikel. 4. Seened toituvad valmis orgaaniliselt , aines loomne toitumine. 5. Seente rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiramatult jaguneda. Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärmseened muudavad suhkrud alkoholiks ja süsihappegaasiks, kui hapnik ei pääse ligi. Pärmseened on üherakulised seened, mis tavaliselt seeneniite ei moodusta.
Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Aflatoksiinid on väga ohtlikud maksale, ajule, neerudele ja südamele. · Pikaajalise kokkupuute korral on need mürgid maksavähi tekke eeldus. · Ägeda aflatoksiini tunnused on palavik, oksendamine, koomaseisund ja krambid. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Erinevad kerahalliku- ja pintselhallikuvormid. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Pintselhallik elab saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. · Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest. · Pintselhallik on meie kõige tavalisem moosihallitus. · Pintselhalliku perekond on tuntud antibiootikumide ( penitsilliini ) allikana. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Selle perekonna seeni leidub sisetingimustes kõikjal, isegi puhtas keskkonnas.
Sparangium moodustub hüüfi tippu ja see paisub, kuni lõhkeb. Elutsüklis peab sõnnikuhallik läbima veise seedekulgla(eosed peab veis ära sööma). Kottseened- eosed valmivad eoskottides. Kottseente hulka kuulub nii hallitusseeni kui söögiseeni(kevadkogrits). Vaheldub suguline ja suguta elutsükkel. Viljakehas paiknevad eoskotid, mille sees on eosed 8 kaupa. Mittesugulisel koniidid(pintselhallik). Sugulisel askused. Nt prk punaliudik, prk kerahallik. Askuses paiknevad eoskottidega, eostel on haploidne(ühekordne) kromosoomistik. Eostel arenevad seeneniidid, mis võivad areneda koniididega(mittesuguline paljunemine). Seeneniidid võivad omavahel ühineda, sellisel juhul arenevad viljakehad. NT: prk pintselhallik, prk mürkel, prk jahukaste, prk luudik, prk pärmkottseened(pungudes paljunevad
Rakendusbio lähtekohad: maaviljelus, loomakasvatus, vanaaja meditsiin. Toiduainetööstus: piimhappebakterid kurgi, kapsa, piima jt hapendamine, hallitusseened juust, pärmseened pagaritooted, alko, bakteri- ja pärmijuuretised juust ja vein, Louis Pasteur elu saab alguse elusast, vaktsineerimise põhimõte. Meditsiin: Alexander Fleming avastas penitsilliini, rohehallikust (pintselhallik). Biotõrje: seen seene vastu, feromoonid, bakteritoksiin putukate vastu, reovete puhastamine. Taimede meristeempaljundus: taimede vegetatiivse paljundamise e kloonimise meetod. Meristeemkude: algkude on taimede võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemkoe omadused: kiire paljunemisvõimega, ei ole diferentseerunud, ei täida kindlat koe funktsiooni, totipotentsed-võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudes ja areneda tervikorganismiks, viirusvabad. Meristeempaljunduse
7. Miks ei tohi seeni korjata linnas ning maanteede läheduses? Sest need võivad kahjustada tervist, sest need sisaldavad tervisele ohtlikke metallide ühendeid ja teisi kahjulikke aineid. 8. Miks tuleb seenele minna vihmasel ajal ja miks ei tohi seeni üles kiskuda? Sest kasvav ja arenev seeneniidistik vajab hulgaliselt vett, veel rohkem kulub seda viljakehade moodustamiseks.(seen koosneb 90% veest) 9. Miks kasvatatakse mõningaid hallitusseeni? Anitibiootikumide tootmiseks, näiteks pintselhallik. 10. Miks on paljud kübarseened hinnatud söögiseened? Omapärase lõhna ja maitsega aitavad nad rikastada meie söögilauda, sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine. 11. Mis on mükoriisa? Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse mükoriisaks 12. Kuidas kahjustavad parasiitseened teisi organisme? Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest 13. Miks on torikulised omapärased?
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.See võib toimuda eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunevad sammal-ja sõnajalgtaimed.Karusammal, pintselhallik,punaliudik.Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad
- vakuoolid - piiramatu paljunemine Sarnasused Erinevused loomadega loomadega - Varuained (glükogeen - on liikumatud või rasvad) - sisaldavad rakukesta - toituvad orgaanilisest - sisaldavad vakuooli ainest - paljunevad eostega - puuduvad plastiidid HALLITUSSEENED PARASIITSEENED SEENED KÜBARSEENED PÄRMSEENED NUTTHALLIK PINTSELHALLIK HALLITUSSEENTE TÄHTSUS INIMESE ELUS I Kasulikud hallitusseened 1. Antibiootikumide tootmine 2. Juustusortide valmistamise 3. Salaami vorsti valmistamine II Kahjulikud hallitusseened 1. Eritavad toiduainetesse mürke 2. Rikuvad raamatuid 3. Riietus ja nahkesemeid PÄRMSEENED Pärmseened toituvad vees lahustunud suhkrust ja mineraalainetest Nende toitumisel hapniku juurdepääsuta tekib süsihappegaas ja alkohol. Pärmseened paljunevad peamiselt pungumise teel
.....................................................................10 Majaseente tekke- ja leviku tingimused..................................................................................10 Mikro- ehk hallitusseened.......................................................................................................11 Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele..................................................11 Anamorf-perekond pintselhallik.............................................................................................12 ,,Must hallitus"........................................................................................................................12 Mikroseente kasvu- ja leviku tingimused ning tõrje...............................................................13 Kokkuvõte..............................................................................................................................14
suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol. Paljunevad pungudes ja eostega. Kübarseened, seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Juur koos seeneniitide põimikuga - seenjuur ehk mükoriisa. Eoslehekesed - kübara alapoolel paiknevad liistakud. Nende pinnal ja torukestel valmivad eosed. Viljakeha arenemiseks peab kaks mütseeli liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik- penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel, söödapärmi ja ravimite valmistamisel. Osa seeni sisaldab värvaineid. Seened võivad nakatada inimesi ja ka looi ning taimi. Taimedel nt jahukasteseened, moodustavad jahuja kirme. Teravilju ohustab parasiteerivad roosteseened, nõgisseened. Ühed neist muudavad teriste sisu eosmassiks(kõvanõed) ja teised, lendnõed, katavad õisiku eostega
aastal Šotimaal sündinud inglise arst Alexander Fleming, kes oli juba mitu aastat otsinud bakterite elu takistavaid aineid. 1929. aastal haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus. Seda lähemalt uurides nägi Fleming, et hallituse läheduses ei suutnud bakterid kasvada ja järeldas sellest, et hallitusseened valmistavad sellist ainet, mis takistab bakterite elutegevust. Kuna selle hallitusseene nimi oli penicillium (pintselhallik) nimetas ta aine penitsilliiniks. Esialgu üritas ta penitsiiliumiga ravida hiirt ja oma kolleegi silma, kuid ravimiks edasi arendada ta seda ei julgenud. Kümme aastat ei huvitanud Flemingi avastus eriti kedagi. Kuni 1939. aastal Oxfordi teadlased Ernst Chain, Howard Florey ja Edward Penley Abraham selle uurimuse taasavastasid ning hakkasid sellega rohkem tegelema. USAs tehtud katsed tehti peamiselt turult ostetud melonilt eraldatud hallitusega. Kuigi
Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju Kahjustavad puid Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid) Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks
· Hüüfid kasvavad pidevalt sinnapoole, kus on rohkem toitaineid. Seenet evolutsioon: - eristusid u 500 milj a tagasi - on loomadega lähemalt suguluses kui taimedega - loomade ja seente ühine eellane võis olla vees elav koloonialine protist Seente mitmekesisus · Ikkesseened must täpphallik, sõnnikuhallik. + lagundajad -toiduainete riknemine · Kottseened kera-, pintselhallik, jahukaste, söögipärm, sitikaseened(hallitused, söögiseened, par-d) + kääritamine, teadusuuringutes mudelorganismina, samblike moodustajad, toiduainetööstuses -parasiit taimedel · Kandseened väävlik, austerservik, roosteseened, kukeseen, puravikud + lagundavad orgaanilist ainet, osalevad mulla tekkes, toit, pärm(pagaritööstuses), alkoholi tootmine
Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest
pilvikuid ja sampinjone. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede v torukeste pindadel. HALLITUS Toiduainete riknemist põhjustav hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti on see moodustunud mitmest hallikute liikidest, mis tihti kuuluvad ka üksteise kaugetesse süstemaatilistesse üksustesse. Tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootium penitsilliin. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. PÄRMSEENED Lisaks hulkraksetele on looduses palju mikroskoopilisi üherakulisi seeni. Neist enimtuntud on pärmseened, kelle esindajat pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks. Et mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis
Saprotroof- toitub surnud kudedest Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk Metaboliidid- Seente ainevahetusjäägid Mükoloogia/Mükoloog- Seenteteadus/seeneuurija Mükoriisa- seenejuur Sporangium- Eoste moodustumise koht hallitusseentel Lamell- Eoste moodustumise koht kübarseentel mükoos- seente poolt põhjustatud nakkushaigus biotroof- Toituvad elusatest kudedest parasiit- Saab kasu, teisele kahju tehes koniid- Eos pintsel- ja nutthalliku 4 erinevust . 1. Nutthallik on hall, pintselhallik roheline 2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas. 3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates, pintselhallikul pintslitaolistes. 4. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust , vist ) 1. Pruunmädanik levib kännupessil , valgemädanik levib tuletaelal. 2
sümbioosis saab seen puult orgaanilisi aineid ja puule vahendab seen mineraalaineid ja vett. Hallitusseente eoseid leidub õhus alati, seetõttu võib hallitus tekkida pmt igal pool. Nutthallik moodustab esemele koheva valge kihi, millel on väikesed mustad täpid. Need mustad täpid on eosed. Hüüfides puuduvad vaheseinad. Eritab läbi rakuseinte keemilisi aineid, mis lõhustavad toitaineid. Seejärel imbuvad viimased rakku. Eosed tekivad eoslates, nende lõhkemisel kanduvad eosed edasi. Pintselhallik Hüüfid hargnevad pintslikujuliselt. Rakul on olemas vaheseinad. Eosed valmivad hüüfide tippudes ja eralduvad ühekaupa.
· Taimekaitsevahendid. Seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja haigusi. · Silo valmistamine-bakterkäärimine. Keemiatööstus · Pesuvahendid-sisaldavad ensüüme bakteritest ja seentest, mis lagundavad rasvu, valke, suhkruid. Toiduainetööstus- kasutatakse seeni ja baktereid ja nende poolt toodetavaid ensüüme. Seened: · Pagaritooted-pärmitaigen · Hapendamine-hapukapsas, hapukurk · kääritamine-vein, õlu · pintselhallik- hallitusjuust ja salaami Bakterid: · probiootilised bakterid- lisatakse piimatoodetele, et parandada seedimist, immuunsüsteemi. · Kääritamine-etanool, veiniäädikas · piima hapendamisel saab paljusi toiduaineid-keefiri,jogurtit,kohupiima jne. Hapendamist viivad läbi piimhappebakterid, kes toituvad piimas olevast laktoosist. · Kõvade juustude saamiseks on vajalik ensüüm kümosiin. Biotehnoloogia on minu arvates küllaltki kasulik valdkond
· Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. · Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. · Seente hõimkonnad on: Kandseened, kotteened, ikkesseened . · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. · Toiduainete riknemist põhjustavad tavaliselt mitmed hallikute liigid. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik. · Hallikud eraldavad mürgiseid mükotoksiine. · Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest.
4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat
7. Miks taim veepuudusel närbub? Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. 8. Millistest osadest koosneb hulkrakne seen? Koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid.
Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad nad elusaid puid, põhjustavad neil mädanikku ja võivad puutüved seest õõnsaks muuta. - Toiduainete riknemist põhjustav hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Selle seene kultuurliike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustunud hallituslaigud on tihti värvilised: kollased, rohelised, pruunid. See tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. - Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine.
Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil. Mitmekesisus Seentel on kolm peamist hõimkonda: a) ikkesseened- neid võib sageli leida mitmesugustel toiduainetel.Valminult on nad musta värvi ja nähtavad ka palja silmaga b) kottseened- on liikide arvu poolest tõenäoliselt suurim seente rühm. Siia kuuluvad perkonnad kerahallik ja pintselhallik, aga ka head söögiseened kurrelid ja mürklid. Enamik pärmseentena tuntud seeni kuulub samuti kottseente hulka. Neid võib pidada majanduslikult kõige olulisemaks seenerühmaks. c) kandseened- hulka kuuluvad tuntud söögiseened. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosiste lagundajad. Sellesse seenerühma kuulub ka puujuurte sümbionte ja taimede 2arasite. Kokkuvõte Seened on ökoloogiliselt ja majanduslikult tähtsad organismid
Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Pole vaja kaht organismi, see tähendab, et liik säilib paremini. 8. Kuidas inimene kasutab ära eri organismide mittesugulise paljunemise võimet?
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas: 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede
Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Pole vaja kaht organismi, see tähendab, et liik säilib paremini. 8. Kuidas inimene kasutab ära eri organismide mittesugulise paljunemise võimet?
angiin,tuberkuloos.Kasulikud:elavad soolestikus,aitavad lõhust org aineid ja toodavad vähesel määral B ja K-vitamiine.10.B patogeensust:põhjustavad tervisehäireid,mis võivad lõppeda surmaga.NIM.1Taimeraku organelle- kloroplast,tsentraalvakuool,mitokonder,ribosoom,tsütoplasma2Rakukesta ül taimerakus- tugi,juht kaitsef.3.kottseente,kandseente esindajad: pintselhallik,mürkel,pärmseened Kand:puravik,pilvik,riisikas,sampinjon5.Seente kasutusala rakendusbiol- s:toiduainetööstus,farmaatsia,meditsiin,loomakasvatus, KK-kaitse6.B kujurühmad:kera e kokid,pulk e batsillid,spiraalsed e spirillid,keerib e spiroheedid,punguvad ja jätketega e vibrioonid,niitjad b-d.7.Heterotroofselt toituvaid org.rühmi-äädikhappeb- d,kääritajad,piimhappe b-d8.Autotroofselt-rauab,rohe,purpurb,tsüanob-d,sulfaatijad9.B
koniidide abil sporangiume kandvad hüüfid on alati suunatud valguse poole - fototropism nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik 2) Kottseened kõige liigirikkam ja mitmekesisem mütseelis hästiarenenud vaheseinad mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus, kus sees on eosed (8 kaupa) nt. pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik viljakehad on mürkelil ja kogritsal parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava) haploidne kromosoomistik nt
Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened – puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened – pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened – nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju Kahjustavad puid Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid) Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks
suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine. Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. Penicillium Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine)
ribosoomid. · Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2 · Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas · Kandseened- puravikud, pilvikud, riisikad ja sampinjonid. · Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub rakuvahesein seeneniit on 1 hulktuumne rakk. Rakukest kitiinist. · Surnud organismide lagundajad. Suudavad lõhustada keemilisi aineid , mis toiduks teistele taimedele ei kõlba. Bakterid · Puudub piiritletud rakutuum prokarüoodid. Üherakulised organismid
sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda. Hallitused võivad tekkida ka halvasti paigutatud akendest, umbest kanalisatsioonist ja rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin mis laseb vett põrandale ning sealt edasi seinapragudesse. Enimlevinud hallitusseened hoonetes on kerahallik (Aspergillus), pintselhallik (Penicillium), Cladosporium, ,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra). Eestis ei ole paika pandud kindlaid norme hallitusseente sisaldususe kohta ruumiõhus ning puudub ka täpne hallitusest tingitud tervisehädade diagnoosimine. 4 Hallituse mõju inimorganismile Nii nagu toit ja vesi, mida me tarbime, mõjutab meie organismi majades ja
Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas suguliselt või mittesuguliselt. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Sellisel juhul nimetatakse mittesugulist staadiumi anamorfiks ja tekkivaid eoseid koniidideks. Näiteks perekondade kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicillium) kõik liigid on anamorfid, mis moodustavad miljoneid koniide. Iga idanev koniid annab alguse uuele organismile. Nende perekondade liikidel esineb ka suguline arengustaadium, mida nimetatakse teleomorfiks. Sellisel juhul peab eosest või koniidist arenenud haploidne mütseel viljakeha ja seal eoste moodustamiseks kohtuma teise sama liigi haploidse mütseeliga. Mittesuguline ehk anamorfi staadium on seene leviku
Viljakehad arenevad sugulise paljunemise teel. · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Viljakeha moodustab kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevatel eoslehtede või torukeste pindadel. · Toiduainete hallitus on enamasti moodustunud mitmst hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente kulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. · Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. · Üherakuline seen on pärmseen, kelle esindajat pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks. Kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel, paljuneb pungumise teel, võivad moodustada ka hüüfe. · Plastiidid rakkudes puuduvad, ka vakuoole ei esine.
- hästi tugevalt arenenud fototropism (kasvavad valguse poole kaldu) - eosla all olev viimane rakk puhetub ja viskab lõhkedes eosla eostega eemale Kottseened. *hallitusseened ja söögiseened *eosed arenevad eoskottides 8-kaupa * viljakeha kutsutakse askoseks - viljakehade tekkeks vaja kahe haploidse seeneniidistiku põimumist Näited: * perekond kerahallik eosed paiknevad koniididena - pintselhallik (penitsilliin) * pärmseened paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Kandseened. * peamiselt tuntud söögiseened * põhilised sümbioosi moodustajad ja surnud puidu lagundajad * eosed tekivad rakuväliselt * uue viljakeha tekkeks on vajalik, et eosest arenenud hüüfid omavahel ühineksid Näited: * perekond juurepähkel moodustavad mükoriisa taimejuurega * perekond tanuseen
· Lagundajad - lagundatakse elusorganisme (haavataelik) + lagundavad surnud ainet · Toit loomadele metssiga, mäger · Sümbiondid moodustavad mükoriisat ja aitavad sellega taimedel areneda · Toiduainetetööstus taigen, hapupiimatooted, hallitusjuust, õlle ja veini tootmine (pärmseened), salaami vorst, soja kaste, õlle ja leiva omaduste parandamine, · Meditsiinis antibiootikumid (hallitusseened pintselhallik = penitsiliin), alkaloidid aka mükotoksiinid (seenemürk) · Pesuvahendites seente ensüümid valkude, rasvade lagundamiseks. · Põllumajanduses taimekaitsevahendid Bakterid · Väikseimad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda. · 1928 avastas penitsiliini Bakteriraku ehitus Bakterirakud on 3-5µm pikad · DNA ( kromosoom haploidsed) · Tsütoplasma · Plasmiidid ainevahetuse antibakterid (pole joonisel)
Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine . Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas . Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine)
seal hulgad inimesed kasutavad seda toiduks. Põhiliselt kasutatakse toiduks kandseeni (puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne). Kandseente peamised osad ja kübar ja jalg, mis on koosnevad tihedalt läbipõimunud hüüfidest. Eosed valmivad neil seentel kübara all paiknevate eoslehtede ja torukestel pindadel. Hallitus, mis tekib toiduainetele ei koosne ainult ühest seeneliigist, enamasti on see moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Tuntuim hallik on kottseenete hulka kuuluv pintselhallik (sellest tehti esimene antibiootikum penitsilliin). Pintselhallikut kasutatakse ja valge- ja sinihallitusjuustu valmistemisel. Kottseente poolt moodustunud hallitus on tihti värviline kollane, roheline, pruun jne, see tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. Hallitama läinud toit on enamasti mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Kõige levinumad üherakulised seened on pärmseened.
naistel meestel Paljunemine lõppeb juba looteeas Paljunevad kogu suguküpsuse perioodi Asuvad munasarjas Asuvad munandites 20.Millistel järgmistest organismidest esineb eoseline paljunemine? Tõmba õigetele organismidele joon alla! Kuuseriisikas, haug, hallhunt, kartul, karusammal, maarjasõnajalg, turbasammal, õunapuu, kattekold,põldosi,suur sirmik,pintselhallik 21. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? (2) Võimaldab lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna ja taimede järglased on indentsed. 22. Mis on mitoosi, mis meioosi põhieesmärk? Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise). Meioos kindlustab sugurakkude tekke. 23. Võrdle omavahel kehavälist ja kehasisest viljastumist ( 2 erinevust).Too kummagi viljastumise kohta 2 näiteliiki
Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades. Põhiliselt kasutakakse söögiks kandseete hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Nende seente viljakeha osad on kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede pindadel. Hallikud on toiduainete riknemist põhjustavad seened. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni, kelle esindajat pagaripärmi, kasutatakse taigna kergitamiseks. Samuti kasutatakse neid lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara kujuga kottseen, mis paljuneb
lk72 2. Hulkraksete seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates kasvutingimustes hüüfis kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. kandseente viljakeha koosneb jalast ja kübarast. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. 3. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseente hulka kuulub ntks pintselhallik. 4. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindikujulised. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. 6. Seened põhjustavad seenhaigusi, mis kahjustavad ntks elusaid puid. 7. Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Nakatanud koht muutub
läbipõimunud niidistik. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades. Põhiliselt kasutakakse söögiks kandseete hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja ampinjone. Nende seente viljakeha osad on kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede pindadel. Hallikud on toiduainete riknemist põhjustavad seened. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni, kelle esindajat pagaripärmi, kasutatakse taigna kergitamiseks. Samuti kasutatakse neid lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel
Kindlasti tulid ammu kasutusele ja aja jooksul täienesid paljude haiguste ravivõtted tiamede ("rohtude") abil. 3. VALDKOND BAKTERID SEENED Toiduainetetööstus Probiootilised bakterid - lisatakse Pagaritooted pärmitaigen piimatoodetele Hapendamine hapukapsas, hapukurk Kääritamine etanool, Kääritamine vein, õlu Pintselhallik - veiniäädikas hallitusjuust ja salaami Bakterite ensüümid toidu Seente ensüümid proteaasid juust, õlle omaduste parandamiseks (lõhn, ja leiva omaduste parandamiseks(lõhn, läbipaistvus, maitse) läbipaistvus, maitse) Bakterite amülaas - siirupi Hallitusseente ensüüm amülaas siirup
Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest
> Sugulisel viljakehades. > Inimesed kasutavad neid toiduks kandseente hõimkonda kuuluvaid peamiselt. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. ° Toiduainete riknemist põhjustav hallitus võib koosneda mitmest seeneliigist. Enamasti moodustunud hallikute liikidest. > Tuntuim kottseente hulka kuulub pintselhallik eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. ° Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. ° On ka mikroskoopilisi üherakulisi seeni pärmseen (pagaripärm) > Annavad jääkporduktina etanoli > Pagaripärm paljuneb pungumise teel. Seeneraku ehituslikud iseärasused ° Samad organellid, mis loomaraku ehituses. ° Plastiide pole, vakuoole ei esine.
lagundajatena. Osa seeni aga elab taimedel ja loomadel, sealhulgas ka inimestel. Ühed neist on parasiidid ja põhjustavad haigusi. Teised seened elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis : nad näiteks moodustavad taimejuurtega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides. Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. Neist tuntuim on pintselhallik, millest saadakse penitsiliini. Antibiootikume kasutatakse bakterhaiguste ravimiseks. Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toiduaineid kui ka raamatuid, riietus ja nahkesemeid. Pärmseentest on tuntuimad need, keda kasutatakse toiduainetööstuses. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. Pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol
Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel
Kingloom 7. Millest nutthallitus koosneb? Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest. Nutthallitus 8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga. Pärmseen Hallitusseen Ehitus üherakulised Ühe(nutthallik)- või paljurakuline(pintselhallik) Paljunemine Pungumise ja eostega eostega 9. Mis on käärimine? Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess. 10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad? Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Kübarseen 11. Mis on mükoriisa? Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid
Viljakehad kui lülieosed võivad omakorda asuda stroomas. Kottseeni kolm klassi: 1) Ürgkottseened (luudikulaadsed: tuulepesa; kääriseenelaadsed: õllepärm). 2) Pärmkottseened: reeglina sekundaarsed, üherakulised, ilma viljakehata, punguvad (pärmkottseenelaadsed: pärmseen). 3) Päriskottseened; kunstlikult moodustatud neli rühma: a) peiteoslaga (nt jahukastelaadsed, väga levinud parasiidid. Eurootsialaadsed (def viljakeha järgi. Kaks perekonda: penitsillum ehk pintselhallik ja aspergillus(?) ehk ), sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b) sulgeoslaga tungalseened (helekottseenelaadsed (nt tungaltera (kõrreliste parasiit), punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed). c) kamberseened, lehtereosla stroomas (mustlaikpõletikulaadsed). d) ketasseened, lehteroeslaga (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, hirvepähklilaadsed, enamus samblikke). Teisseened seened, kes paljunevad sugutult, lülieostega. Hk Kandseened
Viljakeha on lühiajaline. 2.) Mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine- seenerakud ehk hüüfid jagunevad või punguvad osadeks. Eostega(spoorid)- spetsiaalsed kõvakestalised rakud, millest saab alguse uus seenerakk. Eoste kogumikku seene rakul nim. sporangiumiks. SEENTE MITMEKESISUS Seene hõimkondasid on kolm: 1) Ikkesseened- kõige algelisemad, ainuraksed, mikroskoopilised. Parasiidid. Põhjustab kartulite mugulate haigusi, mädamikke, hallitusi-hallikud. Pintselhallik- penitsiliin (esimene antibiootikum) 2) Kottseened- nii ainu kui hulkraksed. Pärmseened- ainuraksed. Paljud on hulkraksed ja seotud taimedega. Puutüvedel kaseluudik. Trüffel- maailma kallim seen. Ketasseened- männikute peal. Mürkelid. 3) Kandseened- kõige kõrgemad seened, suguliselt paljunevad, viljakehad. SEENTE ROLL LOODUSES 1.) Lagundajad- seened lagundavad kõiki surnud organisme lähteaineteks mulda ja õhku. 2.) Parasiidid teistele organismidele. Nii taimedel kui loomadel. 3
annaabi.ee 
