Anioon, soolad
KEEMIA KT keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik aatom- neutraalne osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest prooton- positiivse laenguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse neutron- laenguta osake, mis kuulub aatomi koostisesse elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained mittemolekulaarsed ained- aatomitest ja ioonidest koosnevad ained
http://www.abiks.pri.ee Hape Nimetus Anioon An.nimi Oksiid H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10)
Elektrolüüdid Elektrolüüdid-ained mis vesilahustes ja sulatatud olekus jagunevad täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrlüüdid- happed, alused ja soolad. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon-positiivse laenguga ioon. Anioon-negatiisve laenguga ioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised) Soolad: CaCl2, K2SO4, CuSO4, NaCO3, CH3COONa Tugevad happed: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3 Tugevad alused (leelised): LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH) 2, Ba(OH)2 N elektrolüüdid- n...
Redoksreaktsioo On reaktsioon mille käigus muutub elementide o-a Oksüdeerija Liidab elektrone, o-a väheneb ja tema redutseerub Redutseerija Annab elektrone ära, o-a suureneb ja tema oksudeerub Elektrolüüs On elektrolüüdide laugunemine alalisvoolu toimel. Kaks elektrolüüdi on panud elektrolüüdide lahusesse ja ühendatud vooluallikaga klemmidega Katiood Negatiivne elektrood, redutseerub Anioon Positiivne elektood, oksüdeerub Elektrolüüdide kasutamine 1.Toodetakse aktiivseid metalle(Na, K, Ca, Mg) 2.Toodetakse kloori, vesinikku ja hapnikku 3.Metalli pinde kaetakse teise metalli kihiga 4.Rafineerimine aine puhastamine ebasoodsatest lisanditest. Keemiline Vooluallikas On seade milles keemilisel reaktsioonil on saadud energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest elektroodist mis on pandud elektrolüüdide lahusesse. Galvaanielement on ühekordne keemiline vooluallikas, aktiivsem metall on aniooniks ja temalt hakkavad el...
mida tavaliselt kutsutakse html+&cd=2&hl=et&c fosforhappeks. t=clnk&gl=ee Fosforhape on 6H2O + P4O10 = 4H3PO4 keskmise Tegemist on valge tahke ainega, mis ülihästi lahustub tugevusega hape. vees. Keskmise tugevusega hape, mille anioon on inimesele ohutu ja saab kasutamist karastusjookides. (tekitab suus külmatunde) H3PO4 Kasutatud allikad: molekuli struktuur http://webcache.google usercontent.com/search ? q=cache:jKCg19Fp81 QJ:www.crjg.vil
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, t...
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon...
toatemperatuuril. See viitas tugevate redutseerivate omadustega anioonide leidumisele lahuses. e) Anioonide rühmade määramine Anioonide rühmade määramiseks uurisin sademe teket AgNO3-ga ja BaCl2-ga ning sademe lahustumist happes. I rühma anioonide kindlaks tegemiseks lisasin HNO3-ga hapestatud lahusele AgNO3. Lahus jäi selgeks, sadet ei esinenud. Järelikult puudusid lahuses I rühma anioonid, kuid kindlasti esineb mõni II rühma anioon. (Hilisema analüüsi käigus selgus, et lahuses leidus siiski üks I rühma anioon). II ja III rühma anioonide määramiseks lisasin lahusele BaCl 2, mis andis sademe. HCl toimel sade ei lahustunud täielikult, järelikult esines analüüsitavas lahuses ka mõni III rühma anioon. Anioonidest võisid lahuses esineda: SO42- [Fe(CN)6]4- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult.
Mg : +12/ 2)8)2) : +12/ 2)8) ) : +12/ 2)8) F aatomi ja aniooni võrdlus Fluori aatom Fluoriidioon •• Väliskihil 8 •• Väliskihil 7 Cl + +9 +9 F : +9/ 2) 7) : +9/ 2) 8) Ioonide jagunemine Ioon Aatom, mis liidab või loovutab väliskihi elektrone. Katioon Anioon Positliivse laenguga Negatiivse laenguga ioon. ioon. Loovutab väliskihilt Liidab väliskihile elektrone. elektrone. Katiooni ja aniooni võrdlus Katioon Anioon •• Loovutab elektrone. •• Liidab elektrone. • E-. • E+. • Positiivene laeng. • Negatiivne laeng.
SOOLAD Soolaeks nimetatakse liitaineid, mis koosnevad metallist ja happe jäägist. Metalli ioonidest ja happejäägist ioonideks metall on + (katioon) ja on anioon. Näiteks Al2(SO4)3 on AL Metall ja SO4 on Happejääk anioon Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 NO3 Nitraat ioon Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid Alusele vastav oksiid 2. Anioon Negatiivse laenguga ioon 3.Hape Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4.Sool Kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest 5
Oksudeerijaks on happe vesinikioon.Redutseerumine: elektronide liitmine ! Nimetatud happed reageerivad vaid nende metallidega, mis asuvad metallide pingereas vesinikust vasakul( Li, K, Be, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb) N. Fe pluss HCl Fe(2)Cl2 ja H2 eraldub --------- TOIMUB Cu pluss H2SO4(lahjendatud) ----------------- REAKTSIOON EI TOIMU Teise rühma kuuluvate metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksudeerija kui vesinikioon. N. HNO3 2Võimalust : kas osudeerija on H või NO3, ehksiis kas katioon või anioon. Pingerida vaatama ei pea kui oskudeerija on anioon. See tähendab, et seal saab oksüdeerida vaid N, mille o.a on 5. Võib tekkida NO2, NO, N2. Katioon- Negatiivse laenguga ioon Anioon- Positiivse laenguga ioon N. H2SO4. Kui on lahjendatud, siis on oksudeerija kindlasti H2. Kui on kontsentreeritud, siis on oksudeerijaks SO4.
Reaktsioonide kirjutamine ja tasakaalustamine Reaktsioonide spikker Esmalt pead oskama eristada oksiide, happeid, aluseid ja soolasid Oksiidid: ühendis on AINULT kaks elementi, millest üks on hapnik. (Nt: CO2, NO2, NO, CuO, CaO, Na2O) Happed: hapetes on ühendi esimene element vesinik (H) ja teine pool on anioon, mille leiate lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast (see on olemas klassis seina peal ja nähtav ka töö ajal). OLULINE: tabelis on anioonide tulbas OH- ja katioonide reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet (moodustab H2O ehk vee)! (Nt: HCl, HBr, H2S, H2SO4, H3PO4) Alused: koosnevad metallist (tabelis värvitud teistest erinevalt) ja hüdroksiidioonist (OH-). Metalliioon kirjutatakse ette ja OH lõppu. Kui metall kuulub IA või IIA rühma,
Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H 2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe 3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO 42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi ...
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen
Fe3+ + 3Cl + 3Li+ + 3OH Fe(OH)3 + 3Li+ + 3OH pikk e tõielik võrrand (mittereageerivad ioonid tõmbad maha) - Fe3+ + 3Cl Fe(OH)3 lühike võrrand Soolade hüdrolüüs. Indikaatorid Soola hüdrolüüs on soola ioonide reageerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond. Kuidas määratleda keskkonda : Tugeva aluse katioon Nõrga happe anioon ALUSELINE Nõrga aluse katioon Tugeva happe anioon HAPPELINE Tugeva aluse katioon Tugeva happe anioon NEUTRAALNE Indikaator ALUSELINE NEUTRAALNE HAPPELINE Lakmus sinine lilla punane Fenoolftaleiin vaarikapunane värvusetu värvusetu
Aldoolreaktsioonid Karbonüülrühma -vesinike happelisus Karbonüülühendite teiseks oluliseks iseloomuks on karbonüülrühmaga külgnevate süsinikuaatomite juures olevate vesinike happelisus. Selliseid vesinikuaatomeid nimetatakse -vesinikeks. O H O R C C C R H Karbonüülrühma -vesinike happelisuse põhjused on lihtsad. Karbonüülrühm on tugev elektronaktseptoorne rühm ja kui karbonüülühendist eraldub -prooton, siis tekkinud anioon on resonantsi poolt stabiliseeritud. Aniooni negatiivne laeng on delokaliseerunud. .. - .. .. - :O H :B :O :O : -.. C C C C C C + H B A B Resonantsi poolt stabiliseeritud
lahusele hapestamiseks 1M H2SO4 , lisasin 3 tilka KI lahust ja 4 tilka tolueeni. Ekstraheerisin. Selle tulemusena muutus tolueeni kiht punaseks, järelikult võis väita, et tegu oksüdeerijaga. - Määrasin aniooni rühma. I rühma anioonide määramiseks hapestasin 4 tilka lahust lahjendatud HNO3-ga. Lisasin 4 tilka AgNO3 lahust, mille tagajärjel tekkis sade. Lisasin lahjendatud HNO3 lahust, mis ei reageerinud sademega. Sellest võib järeldada, et lahuses on I rühma anioon. Eelkatsete tulemusel sain teada, et otsitav anioon paikneb I rühmas, on kas oksüdeerija või anioon, millel puuduvad nii tugevad redutseerivad kui oksüdeerivad omadused. Järelikult võib lahuses olla kas [Fe(CN)6]3- või Cl- anioon. Tegin katse [Fe(CN)6]3- tõestamiseks. Selleks lisasin oma lahusele ZnSO4 lahust. Selle tulemusena ei moodustunud kollast sadet, seega ei leidunud lahuses otsitud anioone. Tegin katse Cl- tõestamiseks
Oksüdeerija liidab elektrone, o-a
reaktsioonis väheneb.Redutseerija
loovutab elektrone, o-a reaktsioonis
kasvab.R- universaalne
gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821
atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol
Keemistemp:väärisgaasid
Töö eesmärk Määrata leivahappesust kraadides (1 happekraad on 1 N NaOH (KOH) milliliitrine hulk, mis on vajalik 100 grammis leiva sisus sisalduva happe neutraliseerimiseks). Seadmed ja töövahendid -koonilised kolvid (500ml) -mõõtkolvid (250 ml) -analüütiline kaal -lehter -paberfilter -pipett (50 ml) -koonilised kolvid (100-150ml) Reaktiivid -0,1 N NaOH -1% fenoolftaleiinlahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid H+(anioon)- + NaOH =(fenoolftaleiini juuresolekul) Na+(anioon)- + H+ + OH- Lahuses olev hape neutraliseeritakse NaOH lahuse abil. Töö käik Mulle oli antud ,,Minu röst" mitmeviljasepik. Peenestasin antud sepikusisu ning kaalusin sellest 25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu mõõtkolvi neljandiku ulatuses vett koonilisse kolbi, kus sees olid juba peenestatud sepiku tükid.. Segasin kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2...
Hapnik O2 Panna hõõguv pird Pird süttib. anumasse, milles on hapnik. Süsinikdioksiid CO2 Juhtida lubjavette. Lubjavesi muutub häguseks. Vesinik H2 Panna süüdatud pird Põleb plõksudes. anumasse, milles on vesinik. Anioonide tuvastamine Neid määramismeetodeid kasutatakse ühendite koostises olevate anioonide kindlakstegemisel. Anioon Sümbol Määramismeetod Tulemused Bromiid B- Aine lahusele lahjendatud Kahvatukollane sade, mis lämmastikhappes lisada lahustub vähesel määral hõbenitraadi lahust. ammoniaagi vesilahuses. Jodiid I- Aine lahusele lahjendatud Tekib helekollane AgI lämmastikhappes lisada sade,mis ei lahustu ei hapetes
Prooton „ + ’’ ja neutron „ 0 ’’ on tuum „ + ’’ ELEKTRONKATE + TUUM = AATOM „ 0 ’’ Naatrium: Kloriid: +11/ 2) 8) 1) +17 / 2) 8) 7) Prooton: +11 / +11 Prooton: +17 / +17 Elektron: -11 / -10 Elektron: -17 / +18 0 / +1 ioon ehk KATIOON 0 / -1 ioon ehk ANIOON Aatom koosneb: Tuum: prootonid ja neutronid Elektronkate: elektronid Aatomi osakeste iseloomustamine Mass: kõik prootonid, elektronid ja neutronid on ühe suurused Elektrilaeng: prootonil ja neutronil Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühe suurune. See on vähim looduses teadaolevatest elektrilaengutest. Vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks.
Redoksreaktsioonid,metallide keemilised omadused, metallide leidumine ja saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX ...
? V: Kehadele millel on elektrijõud. 13. Kirjelda aatomi ehitust : tuumaosakeste arv, prootonite arv ja laeng, neutronite arv, elektronide arv. Täida tabel. Keemiline Tuumaosakeste Prootonite arv Neutronite arv Elektronide arv element arv Liitium 7 3 4 3 Naatrium 23 11 12 11 14. Kuidas tekib anioon ja kuidas tekib katioon? V: Anioon on negatiivse laenuguga ioon, katioon on positiivse laenguga ioon. 15. Millistel aatomi koosseisu kuuluvatel osakestel on laeng ja millistel mitte? V: Katioonidel, anioonidel, prootonitel ja elektronil on. Neutronil laeng puudub. 16. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? V: Vähimat looduses esinevat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. 17. Kui suur on laenguga osakeste elektrilaeng? V: Nii suur kui on nende kogu laeng. 18
Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Keemiline vooluallikas on seadeldis, milles muudetakse keemilise reaktsiooni energia
Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Keemiline vooluallikas on seadeldis, milles muudetakse keemilise reaktsiooni energia
Happe valem Happe nimi Happe anioon -üldnimetus -1 HCl Soolhape Cl Kloriid HNO3 Lämmastikhape NO3-1 Nitraat H2SO4 Väävelhape SO4-2 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 Sulfit H2S divesiniksulfiidhap S-2 Sulfiid e H2CO3 Süsihape CO3-2 Karbonaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 Fosfaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 Silikaat (H4SiO4) (SiO4-4)
Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte iseloomustavad valemid? 3
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laeng...
amfoteersed) kroom(II)oksiid Mittemetalli (happelised, Mittemetalli ja -oksiid lõpp Cl2O7 - neutraalsed) hapniku dikloorheptaoksiid Happed Vesinik + happe -hape lõpp HCl - anioon vesinikkloriidhape Hüdroksiidid Metall + hüdroksiid -hüdroksiid lõpp NaOH - (OH) naatriumhüdroksiid 1 mono 2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Kui metall on nii aktiivne, et reageerib veega, siis ei ole saaduseks mitte sool ega metalli lihtaine, vaid vesinikhüdroksiid ja sool
Elemendi RAADIUS RÜHM Suureneb, sest elektronkihtide arv suureneb. PERIOOD Väheneb, sest elektronide liitjad hoiavad väliskihi elektrone tugevamalt kui loovutajad. Aatom tõmbab tugevamalt enda poole mittemetalle. KATIOON+ LOOVUTAB Katiooni raadius väiksem kui elemendi algraadi...
aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone. Elektron püüab aatomis liikuda selliselt, et tema energia oleks minimaalne, seega peab ta olema tuumale võimalikult lähedal, mida kaugemal on elektron, seda nõrgem on tal side tuumaga ja seda suurem on ta energia. Liites või loovutades elektrone kaotab aatom oma neutraalsuse, ta saab laengu ja teda nimetatakse vastavalt katioon (+ laeng, aatom on elektroni loovutanud), anioon (- laeng, aatom on elektroni liitnud). Iga elektronkiht mahutab kindla arvu elektrone: I kiht 2 elektroni II kiht 8 elektroni III kiht 18 elektroni IV kiht 32 elektroni väliskihil kuni 8 elektroni Näiteks: Cl +17 2)8)7) kolm kihti võib kloorile kohe ära märkida kuna perioodilisussüsteemis asub ta komandas reas. Sama näide nikkliga Ni +28 nikkel asub neljandas reas, märgime ära 4 kihti Ni +28 ) ) ) ) ja numbrid Ni +28 2)8)10)8) viimasel kihil peab olema 8
Happe HAPPE Happe nimetus Soola üldnimetus Happe valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...
Elektrofiilid ja nukleofiilid: Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivne (+) laenguga osake HCl -> H+ + :Cl- anioon Nukleofiil on vaba elektron paariga osake, millel on negatiivne(-) laeng. HCl -> :Cl- + H+ katioon Elektrofiilid: H+ ja metalli ioonid Na+, K+ Nukleofiilid: Cl-, F-, Br-, J- ja hapete anioonid SO42-, HSO4-, NO3-, CH3COO- jne Süsinik mille juures on vaba elektron paar on nuklefiilsus tsentner ja aato millel on tühi orbital elektrofiilsus tsentner. --- > nukleofiilne tsentner (karbokatioon) Nukleofiilne asenuds reaktsioon:
Karbonüülühend – ühend, mille molekulis esineb karboksüülühend CO, Aldehüüd – ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO Ketoon –ühend, mis sisaldab ketorühma CO Karboksüülhape – ühend, mis sisaldab karboksüülrühma Karboksülaatioon – karboksüülhappe anioon Asendatud karboksüülhape – karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi Aminohape – aminorühmaga asendatud karboksüülhape (NH2-kuskil) Funktsionaalderivaat – funkt.aal tuletis e asendus funktionaalrühmas Ester – karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus Amiid – karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus karbonüülerirühma kuuluva – OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm.
või aluse lisamisel. Puhvermahtuvus tugeva happe või aluse moolide arv, mille lisamisel 1dm3 puhverlahusele selle pH muutub ühe ühiku võrra. Soolade hüdrolüüs: Tugevate alste katioonid on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. 1. Tugeva aluse ja tugeva happe soolad (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KCIO4 jne.) need ei hüdrolüüsu! 2. Aluselisi lahuseid annavad tugevad aluse ja nõrga happe soolad (Na2S, KCN, Na2CO3, KF, CH3COONa jne.). Veega reageerib nõrga happe anioon. 3. Happelisi lahuseid annavad nõrga aluse ja tugeva happe soolad (FeCl3, Al2(SO4)3, Bi(NO3)3, NH4NO3, SbCl3 jne.). Veega reageerib nõrga aluse katioon. 4. Nõrga happe ja nõrga aluse soolade (NH4)2S, CH3COONH4 korral hüdrolüüsuvad nii katioon kui anioon. Hüdrolüüsiaste () näitab hüdrolüüsunud soola kontsentratsiooni ja soola üldkontsentratsiooni suhet. Mida nõrgemast happest ja alusest on sool moodustunud, seda täielikumalt ta hüdrolüüsub. HAPPED JA ALUSED
1)Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütides on iooniline side. 2)Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad 3)Ioon on laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. 4) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev jagunemine ioonideks. Seda põhjustab elektrolüütide lahustumisel vees keemiliste sidemete katkemine. 5)Selle järgi, millisel määral on elektrolüüdid jagunenud ioonideks, liigitatakse neid tugevateks ja nõrkadeks. 6)Tugevad elektrolüüdid(soolad, tugevad happed, leelised) on lahuses täielikult jagunenud ioonideks.
Keemia mõisted 10 klassis Elektrolüüt- aine, mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (alused, happed, soolad) Ioon- laenguga aatom, või aatomite rühmitus (katioon on positiivne, anioon on negatiivne) Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid.
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub)
Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest Kristallvõre-ruumiline struktuur,mis vastab ioonide,aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Kristalne aine-kristallidest koosnev aine Reaktsioonivõrrand-keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (läh...
1. aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element- teatud kindel aatomite liik * aatom- keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekul- aine väiksem osake, koosneb aatomitest * ioon- laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone 2. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton- aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron- aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron- elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes) 3. Perioodilisussüsteem koosneb rühmadest ja perioodidest. * periood- tabeli horisontaalne rida * rühm- tabeli vertikaalne rida
o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused · Molekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid · Suhteliselt kõrge sulmas ja keemistemperatuuriga · Lühikese süsinikuahelaga (mida lühem ahel, seda paremini lahustuv) · Delokalisatsioon · Karboksüülaatioon - karboksüülhappe anioon Reageerimine metallioksiididega (sool+vesi) 2CH3COOH+Na2O -> 2CH3COOHNa +H2O Reagerimine alustega (sool+vesi) 2CH3COOH+Mg(OH)2 ->(CHCOO)2Mg+H2O Reageerimine nõrgemate hapetega 2CH3COOH + CaCO3->(CH3COO)2Ca+ H20 + CO Esindajad · Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) o Terava lõhnaga o Mürgine o Kasutatakse keemiatööstuses · Etaanhape ehk äädikahape CH3COOH o Iseäraliku lõhnaga o Tekib etanooli oksudeerimisel
Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga. Soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga, kuna Al2(SO4)3 soolas on koos nõrk metall ja tugeva happe anioon ning Na2CO3 soolas on tugev metall ja nõrga happe anioon. 3. Gaasi teke Katse 5. CO3 2 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Na2CO3 + fenoolftaleiin roosakas-punane värvus, järelikult pH suurem kui 8,3...9,9. Lahus on aluseline
Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektro...
energia muutus reaktsioonides. 1. vrisgaasid ei seo ega loovuta elektrone,nad on psivas olekus. viskiht 8e- |heelium| kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised.
3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O) CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 4) Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Sulatatud soolade elektrolüüs: Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- Cl2 Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e- Na |*2 Katood(-) Anood(+) 2Na+ + 2Cl- Cl2 + 2Na Vesilahuste elektrolüüs: NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine 2H2O + 2e- -> H2 + 2OH anood: 2Cl- - 2e- -> Cl2 katood: 2H2O + 2e- -> H2 + 2OH- 2Cl- + 2H2O -> Cl2 + H2 + 2OH Ehk molekulaarsel kujul:
1)Mis on mikroosakesed? Aatomid ja nendega seotud koostisosad 2) Osata iseloomustada prootonit, elektroni, neutronit (kus asub, mass, tähistus, laeng) Prooton ja elektron on samad nad asuvad aatominumbril. Neutron on aatommass- aatomnumber. 3) Kuidas tekib ioon ? Mis on anioon? Mis on katioon? Kui aaton loovutab või liidab elektroni 4) Millega võrdub elemendi järjekorra number? 5) Mis on orbitaal? Ruumi osa, kus electron paikneb sagedamini 6) Mis on spinn? Spinn on elektroni pöörlemine 7) Mis on ruutskeem? Näitab elektronide jaotust orbitaalidel 8) Mis on elektronvalem? Elektronvalem näitab elektronide jaotust kihtidel ja alakihtidel 9) Mis on elektronskeem? On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides
aatomitega. Enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid. Veest raskemad, hüdrofoobsed. Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke.