Kehaväline nt- konnadel , kaladel mari vees. 10. Embrüogenees- see on aeg, kui loode embrüo areneb ema organismis. * Postembrüomaalne areng- pärast looteline, algab sünniga. Imikuiga, väikelapseiga. *Fülogeneetiline areng- näitab ära liigi ajaloolise arengu. 11. Mis arenevad välja lootelehtedest? elundite alged, milest hiljem arenevad elundid, elundkond. *esimestel raseduskuudel arenevad loote organid, jäsemed. 12. vaegmoone- putukatel puudub org arengul 1 liik. Kui täismoone koosneb 4st etapist.muna, röövik, nukk, valmik, siis vaegmoonel puudub nukustaadium. 13. selgroogsed- otsene- rästik, moondega- konn. 14. bioloogiline surm- on aju surm. Keha jahtumine ja lihaste kangestumine. 15. Ontogenees- on organismi areng viljastumisest surmani. * inimese seemnerakkudes on 23 kromosoomi.
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad
harjasega, vaid kolmest lülist koosnevad tundlad peenikesed, mõnikord väga pikad või pikemad, vähemalt 7-lülilised mitmesuguse kujuga ületades isegi looma keha pikkuse. Tundlad on lühikesed, Jalgu on kolm paari kõik on hästi arenenud TIIVAD ARENG eestiivad moodustavad sarvjad või nahkjad tiheda soonestusega kattetiivad, vaegmoone tagatiivad kilejad ja puhkeasendis kaetud kattetiibadega. Tiibu on kaks paari vaegmoone Tiivad on ühepäevikulistel kolmnurksed, vaegmoone tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad. Tiivad on kilejad, tiheda soonestusega. vaegmoone Tiivad on nad kaotanud parasiitse eluviisi tõttu. Rindmikule kinnitub enamasti kaks paari tiibu. vaegmoone
b) regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine (sisalik, vähid, ritsikad), mass taastub, kuju ei taastu (maks) 3) Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustumine a) Otsene arenemine- järglane vanema moodi ( roomajad, imetajad, linnud) b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone (kahepaiksed) * Täismoone. Muna vastne nukkumine täiskasvanu (liblikas, mardikad, kahe-ja kiletiivalised) * Vaegmoone. Muna vastne (kestub ja kasvab) täiskasvanu (ritsikad, prussakad, lutikad, kiilid) Toimuvad järjestikused staadiumid ehk elujärgud: 1. Juveniilne staadium ehk noorjärk. Algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi: tugevneb tugi- ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö
sööb taimi ja sööb taimi, areneb püünismask söövad mälutud toidujääkidest, loomi, kestub viis mooruskuu lehti puidukodus, sööb putukaid loomasõnnikust korda putukaidtaimi, haukamissuised Arengutüüp Vaegmoone Täismoone Vaegmoone Täismoone Liigiline rändrohutirts Sinitiib, Ujuris, Tondihobu, Kimalane e Metsasääsk, mitmekesisus lapsuliblikas, kooreürask, vesineitsik, maamesilane, hallasääsk, mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes,
Lootekestad on ajutised organid, mis 21.Lootevee ja platsenta ülesanded Lootevesi: kaitsta veekaotuse eest, uv kiirguse eest, põrkumise eest,külma eest Platsenta: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23.Lootelehed, millal ja miks? 24.Vaegmoone, täismoone, otsene areng selgitus +näide Vaegmoone: vastne, muna, valmik, vastne Ritsikas, kiil Täismoone: vastne, muna, valmik, nukk, vastne Liblikas mardikas Täis: imetajad, loomad, lonnud 25.Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem 26.Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil Sünaps on koht kus toimub impulsside kandumine ühe närvirakud nendriidilt teise närviraku dendriidile, medriaanide abil 27.Mälu liigid 28.Mis on homöostaas?
blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. 26. Millised võimalused on organismidel lootejärgseks arenguks ? Too näiteid. Amnion-kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 % looteveest. Allantonis-sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion-kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel. 27. Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ? Kellel sellised arengutüübid esinevad ? Vaegmoonsal on peale vastet kestumine, kuid täismoonsal nukk. Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid : Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega 28
PURUVANA MARTEN MEIBAUM Puruvanaks nimetatakse kõiki ehmestiivaliste vastseid. Vastsed võivad olla nii kodaehitavad, kui vabalt liikuvad. Puruvanasid leidub jõgedes, järvedes ning ojades kus on läbivoolav külm vesi. Puruvanade eluviis Paljunemine Toiduahelad Puruvanad munevad Puruvanasid himustavad vette,vastsed arenevad paljud kalad ja vees vaegmoondega*. puruvanad ise söövad nii vetikaid, lagunevaid taimeosi kui ka pisiloomakesi. *muna - vastne nukk valmik . Puruvanade vastsed Kui valmikud meenutavad liblikat, siis vastsed on umbes 5 cm pikkused ja meenutavad sajajalgset. Nad ehitavad ümber oma õrna keha taimetükikestest, kivikestest või pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakess...
T putukad toidulised taimed õienektar U Sõnniku-, (sipelgad) M kõdu- ja I laiba- N toidulised E A Vaegmoone: Täismoone: Täismoone Täismoone Täismoone Täismoone R muna- muna- E vastne--- Vastne- N täiskasvanu nukk- G valmik N Heinaritsikas Tondihobu Kapsa- Lepatriinu Kodu- Surusääsk Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane
· Platsenta tagab ainevahetuse, toodab hormoone, varustab antikehadega. 21. Teratogeenid .. on loodet kahjustavad geenid. - Füüsikalised ultrakiirgus - Bioloogilised pärilikud haigused, punetised, leetrid - Keemilised ravimid, alkohol, narkootikumid 22. Millise lootelise arengu etapil tekivad lootelehed? Karikloote etapil arenevad välja lootelehed -> püsivad organid 23. Vaegmoone, täismoone, otsene areng. Valmik -> muna -> vastne ->> Vaegmoone (rohutirts, kiil) Valmik -> muna -> vastne -> nukk ->> Täismoone (liblikad, kärbsed) Otsene areng imetajad, linnud, roomajad. (järglane on kohe samasugune nagu ema) 24. Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem? · Kesknärvisüsteem Peaaju : Suuraju nägemine, kuulmine, mõtlemine, haistmine. Väikeaju ööpäevased rütmid.
toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees Täismoone- muna-vastne-nukk-valmik, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised Vaegmoone- muna-vastne-valmik, putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamus kalad Postembrüogenees- lootejärgne areng, loomadel võib toimuda otseselt (vastsündinu omab liigikaaslastele omaseid tunnuseid) või moondeliselt (täismoone, vaegmoone) Vananemine- on määratud geenidega ning seda mõjutab keskkond Telomeer- ülesanne kaitsta kromosoomi otsi kahjustuste eest
Kärbsed Kärbsetel on üks paar tiibu, selle järgi ka liik- kahetiivalised. Lennutiivad on kilejad, teine tiivapaar on putukatel arenenud sumistiteks, mis tekitavad lendamisel iseloomulikku heli (pirinat).Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Toakärbes
suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade Kahetiivalised toakärbes, parm, kihulane kakas kilejat eestiiba ja tagativad on säilinud lühikeste sumistena Liblikad admiral, ohakaliblikas, pääsusaba lendavad eriti ösöel, neil on toidu imemiseks pikk imilont. Mardikad kuldpõrnikad, ohakasikk, nõelmardikas, aiajooksik, seitsetäpplepatriinu. arvukamad putukad Maal, ülalt kaitseb neid rindmikukilp.
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine.
Kaotsi läinud kehaosade taastamisega (meritäht) Pungumine (käsnad, korallid, hüdraad) Vajalik vaid üks vanem, järglased on ühesugused, lihtne, kiire, tõhus Suguline vanemoraganismi, iga järeltulija on ainulaadne, viljastumine- kehasisene maal, kehaväline vees Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Liitsugulised on need kellel on mõlemat tüüpi sugurakud nt vihmaussid ja teod Moondega areng: täis- ja vaegmoone Vaegmoonde juures on vastsed nagu vanemate koopiad (rohutirtsud, prussakad, lutikad) MUNA -> VASTNE -> VASTNE -> VALMIK Täismoonde juures erinevad üksteisest need asjad. Välimus kui ka eluviisi poolest. Üleminek ühest järgust teise on järsk MUNA -> VASTNE -> NUKK -> VALMIK
PUTUKAD Insecta Putukad on kõige liigirikkam loomarühm. Putukate liike on üle kolme korra rohkem kui kõiki teisi loomaliike kokku. Putukaid leidub kõikvõimalikes elupaikades, nad elavad vabalt või varjatult maapinnal ja vees, sõnnikus, kõdus ja laipades, taimedel ja taimede surnud ja elusates osades, loomade kehal ja sisemuses. Putukate keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid ning üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Lisaks nendele veel kolm paari suiseid. Suiste ehitus on sõltuvalt putukate toitumistüübist väga erinev. Lähtetüübiks on prussakaliste, mardikaliste, sihktiivaliste haukamissuised, mis on kohastunud tahke toidu vastuvõtmiseks. Toitumisviisi muutumisel kujunesid ümber ka suised. Mesilastel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke õienektari vastuvõtmiseks. Sääskede ja lutikaliste suised on muundunud pisteharjasteks, millega saab verd või taimemahl...
lendavad loiult, karvased(pole imilonti) Täiskasvanud ehm., ei toitu,vaid joovad vett KIILISED Puhkeolekus Püünismask, Vaegmoone, Kiired lendajad, Sinikiil, kere kõrval, vastsel:hauka- Vastne:neidis kaks suurt Vesineitsik, missuised liitsilma KAHETIIVALI Ees 2 tiiba, taga Pistmissuised Täismoondega Mõned imevad Sirelane,kärbes, SED sumistid vastne:vagel verd hallasääsk,
Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem, korduvsünnitajatel on kiirem. Loote areng lõpeb. Normaalsel sünnitusel saab laps normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitusel saab vältida hapnikupuudust kuid mikrofloorat laps ei saa. Nabanöör seotakse lapse naba lähedalt ja lõigatakse seejärel läbi. 9. Lootejärgne areng: Kes otse- selgroogsed- sarnanevad vanematega Moondega- kalad, kahepaiksed- ei sarnane vanematega Vaegmoone- selgrootud- täid ja ritsikad täismoone- liblikad 10.Taimede areng: Katteseemnetamede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid(juur,vars,lehed). Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed
11.Ontogenees On üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. 12.Partenogenees On mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata. 13.Täismoondeline areng(näide) Selle käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadium. (Liblikatel,mardikatel,kahetiivalistel.) 14.Vaegmoondeline areng Vaegmoone on mõiste, millega tähistatakse loomade moondega arengu (metamorfoos) eripära, kus puudub täismoondele iseloomulikust järjestusest: muna - vastne nukk valmik, nukuks olemise faas. 15.Agoonia Agoonia on faas enne kliinilist surma teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jätkub.. 16.Kliiniline surm Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid
siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14.Lootejärgne areng: otsene areng, moondeline areng (sh selgroogsetel), täis- ja vaegmoondeline areng ning näited vastavatest organismirühmadest. (*Taime nn looteline areng lõpeb seemne idanemisega). 15.Otsene ja moondeline areng (nt kellel!?). Vaegmoone ja täismoone (putukatel). Moondelise arengu eeliseid: vastsel ja täiskasvanul sageli erinevad elupaigad, mis vähendab liigisisest konkurentsi toidule ja elupaigale; võimaldab liigi suuremat arvukust.
Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. Vaegmoone putukad, mardikad(rohutirts, prussakas, lutikas): munavastnevalmik Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine, eludnkondade täiustumine, algav ovogenees ja spermatogenees. Sigimisstaadium e. generatiivstaadium algab u. 20 a, kestab naistel 50 a, meestel elu lõpuni
haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine. a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone. Nt: kahepaiksed, kalad. Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng: Idand- kujunevad välja vars, juur ja lehed.
Elusorganismid • Reageerivad keskkonna muutustele – Valgus (magamine) – Temperatuur (talveuni) – Veeolud – Teised organismid • Liigikaaslased • Teised liigid Elusorganismid • Kasvamine ja arenemine – Kasvamine: mõõtmete suurenemine – Taimed kasvavad elu aeg – Loomad kasvavad teatud mõõtmeteni (igal liigil oma mõõtmed) Elusorganismid • Areng: Selgroogsed: Otsene Moondega – Selgrootud (putukad): Vaegmoone (rohutirts) Täismoone (liblikas) Muna vastne valmik muna vastne nukk valmik Elusorganismid • Paljunemine Oluline liigi säilimise seisukohast • Mittesuguline paljunemine: – Vajalik üks vanem; nt. taime osadega + säilivad vanemate tunnused (nt heade omadustega maasikasordid) - Edasi päranduvad ka vead Elusorganismid • Suguline paljunemine – Vaja kahte vanemat – Organismid erinevate omadustega
sündimisel jääb ellu. 40. nädal 45...55cm Normaalne sünniaeg. 2,7....5 kg 7. kuidas jaotatakse postembrüonaalne areng? Iseloomusta vorme ja staadiume POSTEMBRÜONAALNE ARENG OTSENE MOONDELINE inimene kahepaiksed putukad imetajad kalad linnud täismoone vaegmoone roomajad Lootejärgne areng: noorjärk e. Juveliine staadium sigimisvõimeline e. Generatiivne vananemis e. Seniilsus staadium 8. mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm? Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südametöö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises. 9. mis on partenogenees?
Alguses sarnaneb inimene kala, siis kahepaikse ja roomaja, lõpuks imetaja lootele bioloogiline reegel. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Enne 36. nädalat on laps enneaegne. LOOTEJÄRGNE ARENG Otsene- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanemaga. Järglane on küll väiksem, kuid samade välistunnustega. Moondeline- vatssündinu erineb vanemast, muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumide. TÄIS MOONE VAEGMOONE (Suurem osa putukaid nt. liblikad) (Rohutirtsud, prussakad, lutikad) Muna-vastne(meenutab ussikest)- Puudub nukustaadium nukk(puudub aktiivne elutegevus)- Järglane muutub vanema sarnaseks valmik. aktiivse elutegevuse käigus. 1) Noorukijärk e. JUVENIILNE STAADIUM organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad.
(imetajad, linnud, roomajad) (kalad, kahepaiksed, lülijalgsed) Organism sünnib või koorub täiskasvanud Organism koorumisel ei ole sarnane oma organismiga sarnasena ning saavutab vanematele ja saavutab suguküpsuse läbides suguküpsuse ilma selgelt eristatavate arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. vaheetappideta. Vaegmoone: muna -> vastne -> valmik (prussakad, täid, lutikad) Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (liblikad, kärbsed, kirbud)
Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu. Nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud. Täismoone: muna->vastne>nukk>valmik(täiskasvanu), nt liblikad, kahetiivalised, mardikad, kiletiivalised. Vaegmoone: muna>vastne>valmik, nt ritsikad, lutikad, kiilid. Taastumine on kas normaalne- vana raku asemele tekib uus, või vigastusjärgne- haava paranemine, regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine. 8.Noorjärku e. juveniilne staadium kasvab organism, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sigimisvõimeline ajajärg e.generatiivne staadium - imetajad enam ei kasva, kalad kasvavad, organismid paljunevad, taastuvad, enamik
Küpseb palju sugurakke 1 sugurakk Juhuslik viljastumine Kindlam viljastumine Hukkub palju Ellujäämisvõimalus suurem N: kalad, kahepaiksed N: imetajad Otsene areng vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, N: inimene Moondeline areng vastsündinu ei sarnane ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite, täismoone ja vaegmoone, N: liblikas, rohukonn Kliiniline surm - lakkab südame töö, hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi talitlused, refleksid pidurduvad, inimest on võimalik veel päästa, kestab kuni 5 minutit Bioloogiline surm - elundkondade ja elundite, eelkõige aju kahjustused on sedavõrd suured, et organismi elustamine pole enam võimalik Biogeneetiline reegel - ontogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu etapid, loode sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja lootega,
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib a...
Kõige alamate putukate, nagu ürgtiivutute, arenemine on lihtne, nende munadest kooruvad vastsed, kes sarnanevad vanematele ning kasvavad ühtlaselt pika aja jooksul, tehes läbi kuni 60 kestumist. Nad elavad pärast munast koorumist terve elu samas keskkonnas (nt pinnases). Sellist arenemist võib tinglikult nimetada otseseks. Kõigil ülejäänud putukatel esineb moondega areng, mille puhul munast koorunud vastsed täiskasvanud putukast rohkem või vähem erinevad. Vaegmoone esineb lutikalistel, sihktiivalistel, sarnastiivalistel, prussakalistel ja veel paljudel teistelgi putukatel. Neil on munast koorunud vastsed küll täiskasvanute sarnased, kuid hulga väiksemad, neil puuduvad tiivad ja suguelundid. Vastsed teevad läbi 5-6 kestumist ning saavad seejärel suguküpseks. Vaegmoonde puhul elavad vastsed ja täiskasvanud putukad enam-vähem samades elupaikades ning söövad üldiselt sama toitu.
käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks. Embrüonaalne induktsioon ühtede rakkude eristumine (erinevateks kudedeks) tingib naaberrakkude eristumise kindlas suunas. Embrüogenees Looteline areng Postembrüogenees lootejärgne areng Otsene areng järglased on vanematega ehituse poolest sarnased Moondega areng järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad N:konnad Vaegmoone muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud Täismoone muna à vastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Kliinilinesurm kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Bioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale.
Entodermist rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11.Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat POSTEMBRÜOGENEES lootejärgne areng Loomadel kaks viisi: Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) ämblikud, linnud, imetajad Moondega e. Kaudne (metamorfoos) munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Moone: kalad ja kahepaiksed ARENGUETAPID 1. Juveniinne staadium e. Noorjärk algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni. 3. Vananemine elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, tekitavad haigused ja surm. 4
vibratsioon erinevad kiirgused Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood
imetajad, linnud Moondeline areng: järglased erinevad vanemorganismist, läbivad enne täiskasvanuks saamist mitu etappi: muna → vastne → (nukk) → valmik; nt. kalad, kahepaiksed, putukad 23. Mille poolest erinevad vaeg- ja täismoondega areng? Vaegmoonde puhul pole nukustaadiumit, täismoonde puhul on 24. Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi, kes arenevad vaegmoondega Täismoone: liblikad, mardikad, mesilased Vaegmoone: prussakad, tirtsud, 25. Millest sõltub organismi vananemine? organismi vananemine sõltub geneetikast ja keskkonnateguritest. 26. Mis on surm? Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 27. Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Jätkub elundkondade tegevus, kuid teadvus kaob, pulss peaaegu kaob, hingamine aeglustub 28. Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kui kaua see kestab?
etappideta) sarnane täiskasvanud isendile, nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega arengu puhul ei ole organism koorumisel sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Selgroogsetel loomadel ei eristata täis- ja vaegmoondelist arengut, nagu see on nt putukatel. Moondeline areng selgroogsetel (nt kalad ja kahepaiksed) Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel. Eristatakse kaht moonde tüüpi : Vaegmoone Muna Vastne Valmik prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud Täismoone MunaVastneNukkVal mik liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Sipelgatel on täismoone Liblikatel on täismoondega areng Nimetused eesti keeles: Liblikaliste vastne – röövik Mardikalistel – tõuk Kahetiivalistel (nt kärbsed) - vagel Mesilastel on täismoondega areng Kiilidel on vaegmoondega areng Prussakad, tarakanid, termiidid
Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna vastne vastne = vagel, röövik kestumised nukk valmik valmik Muutused toimuvad tarakanid, järk-järguliselt lutikad, täid, Nukk on puhkestaadium,
Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna vastne vastne = vagel, röövik kestumised nukk valmik valmik Muutused toimuvad tarakanid, järk-järguliselt lutikad, täid, Nukk on puhkestaadium,
Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed) Lahksuguline organism suguelundid on eraldi emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis Viljastumine protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused
(Teder) Tiivutud putukad e. apterügoodid on valdavalt ürgsed vormid ja neil pole evolutsiooni käigus tiibu kujunenudki. Putukate tagakeha koosneb 11 lülist, mis osaliselt on evolutsiooni käigus kadunud. Tagakehal asuvad suguelundid. Putukate jalad tagakehalülidel on taandarenenud. (Teder) Enamik putukaid läbib elutsükli jooksul moonde. Moone on organismide käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus. Putukatel on kahte sorti moonet: täismoone ehk holometaboolia ja vaegmoone ehk heminetaboolia. Täismoone puhul läbib putukas järgmised faasid: muna, vastne, nukk ja valmik. Vaegmoone puhul võivad osad etapid vahele jääda. (Vikipeedia2) Kiletiivalised Kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu, tagatiivad on väiksemad ning seotud esitiibadega konksukeste abil. Tiiva soonestus on hõre ning sooned moodustavad kõige rohkem 20 sulgu. Kiletiivaliste suised on haukamistüüpi või libamistüüpi
kehaväline, toit imetakse sisse, tagakeha tipul võrgendinäärmed, eritavad valgulise koostisega niiti, esineb suguline kahekujulisus, mõned liigid ka magevees.N: vesiämblik, hiidämblik Lestad väikesed, enamasti mikroskoopilised, pearindmik ja tagakeha kokku sulanud, lühikesed suised, võib olla imikoonus, 4 paari jalgu, Söövad taimekõdu, imevad taimede või loomade mahla, kütivad pisiloomi, nugivad suurematel. Keeruline elutsükkel, moone, vaegmoone, Elavad mullas, kõdus, vees.N: laanepuuk, süüdiklest tekitab sügelisi, vesilest, merilest-ka Eestis. Hiidjalgsed mereloomad, kes söövad ainuõõsseid, okasnahkseid, käsni jt. kere väike, suured jalad, isane haub ja kannab poegi. 49. 3 eristunud kehapiirkonda pea, rindmik, tagakeha, peas paar liitsilmi ja nende vahel tihti 3 täppsilma.1 paar tundlaid,ülalõuad, alalõuad, ülahuul, suised, seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit
Piiramatu kasv – kasvab elu lõpuni, näiteks puudel piiratud kasv – saavad kasvada vaid kindlate mõõtmeteni, näiteks inimesed ect areng – protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad → otseareng – sündides on järglased oma vanemate sarnane: imetajad, linnud, roomajad → moondeline areng – organism koorumisel ei sarnane vanematele, ning läbi moondumis etappide hakkab vanematele sarnanema: kalad, kahepaiksed, vaegmoone – muna → vastne → valmik nt: prussakad, täid, tutikad täismoone - muna → vastne → nukk → valmik nt: liblikad, kärbsed Vananemine vananemine algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Geneetiliselt on määratud väiksed mõjutused. Keskkonna poolt: → päevitamine → haigused → toitainete vaesus → kehavõõraste ainete kuhjumine Surm organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine agoonia – tadvushäired, südame rütmihäired, kosuturse, krambid
Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Näit: imetajad. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast ning pärilik info on ainult ühelt vanemalt. Näit. viinamäe tigu. B. Moondega ja otsene areng Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist. Näit. kahepaiksed, kalad. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Näit. imetajad, linnud. C. Vaegmoondega ja täismoondega areng Vaegmoone on areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. Näit. täilised, prussakad. Täismoone on moone, kus muna, vastse, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk. (muna- vastne-nukk-valmik) Näit. liblikalised. D. Mitoos ja meioos E. Haploidne ja diploidne Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näit. Sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n, inimesel n-23. Näit. meioos
Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgiseened. Võrsed känguvad. Sarnastiivalised. Tirdid
juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen: ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda
kitsad riided vibratsioon erinevad kiirgused Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood Vananemine 1. Rakkude tasandil:
üldplaanilt oma vanematega. moondega areng - selgrootutel ja monedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsundinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis - ja vaegmoondelist arengut täismoone - Mõnedel putukatel esinev areng, mille käigus labitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb naiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. vaegmoone - monedel putukatel esinev moondeline areng, mille kaigus labitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. juveniilne staadium - lootejargse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kätteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jameduskasv ning moodustuvad lehed.
a. Organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta 2. Moondega areng – kalad, kahepaiksed, lülijalgsed a. Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. b. Kõige sagedasemalt esineb moondega areng lülijalgsetel eriti aga putukatel c. Vaegmoone i. Muna -> Vastne -> Valmik ii. prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud d. Täismoone i. Muna->Vastne->Nukk->Valmik ii. liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Vananemine Vananemne algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt 1. Päevitamine Surm Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine.
mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel. 9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näiteid võimalikult Eesti vetest. 10. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega ja kaelusviburloomadega, põhirühmad, näiteid. 11. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis. 12. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid. 13
oma pärilikkuse aine (nt. mesilane, lehetäi) Ontogenees ..organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesi etapid: 1) Embrüogenees - loote areng 2) Postembrüogenees - lootejärgne areng; kas otseselt (vastsündinu omab kõiki vanema tunnuseid) või metamorfoosiga (moondeliselt). Täismoone: muna → vastne → nukk → valmik (nt. mesilane, liblikas, sipelgas) Vaegmoone: muna → vastne → valmik (nukkumist ei toimu, nt. prussakas, termiit, kiil, rohutirts, konn) Postembrüogeneesi jagunemine: 1) Juveniilne (e. noor-) järk: kasvamine, areng, õppimine (nt. linnulaul, rääkima õppimine). Lõppeb puberteediga. 2) Generatiivne (e. paljunemisvõimeline) järk: eesmärk maksimaalselt paljuneda, tagada järglaste kvaliteet (neid kasvatada). 3) Seniilne järk (e. raugaiga): lõppeb surmaga, pole paljunemisvõimeline.
Elus ja eluta organism Elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem Eluta organism on ökosüsteem mis on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond Otse ja moondega areng Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. 6 Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik Kõigusoojane ja püsisoojane Konn on kõigusoojane ja püsisoojane on imetaja Populatsioon ja liik 3. Loetle, millised elusorganismile omased tunnused on tunnused on tuvastatavad teadvuseta inimese puhul? Inimene on soe, süda lööb, inimene hingab 4. Miks on teadusliku uurimismeetodi juures oluline vaadata ka muutujaid? 5. Reastage tabelis organiseerituse tasemed, alustades suurimast! Seejärel seostage nendega järgmised kolm
annaabi.ee 
