Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid, testosteroon- lihasmass; mineraalained Eesmärk energia, Progesteroon- naistel. aatomid organismi Valgu ehit: 1)peptiidsid, amh ülesehitamiseks, vaj piisav järjestus 2)Amh ahel keerdub vedelikutarbimine. spiraal v volditakse kokku Süsivesikud- apaatia, kõhu ja 3)seotud vesiniksideme, tekib jalalabade paistetamine. kerakujuline gloobul v Lipiidid- rasvlahustuvate pulgakujuline fiibrill, vitamiinide puudus, hormoonid. Ei kokkukeerdumine 4)vesiniksidem saa enam niipalju energiat, ühendatud mitu polüpeptiidi. väsimus nõrkus. Hakatakse Valgustruk ühaenam teisi aineid vajamaa. muutus:denaturatsioon Piim- Kaltsium- tugevdada hävitatakse valgu kõrgemat järku luustiku; vitamiinA-nägemine, strukt lihtsamaks (lokkimine) luude kasv.
http://www.abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid
õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi 3. Gloobul 4. Kvarternaarstruktuur Valkude struktuuri võib muuta denaturatsiooniga ja renaturatsiooniga. Valkude ülesanded: 1. Ensüümide funktsioon 2. Ehituslik funktsioon, karvad, kabjad,sõrad 3. Kaitsefunktsioon 4. Regulatoorne funktsioon 5. Liikumisfunktsioon 6. Transportfunktsioon 7. Retseptorfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon Nukleiinhape Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA ja RNA
Sahhariidide ülesandeks on anda energiat ja ehitada rakku üles. LIPIIDID: Ehk rasvad on energiaallikaks, kaitsevad jahtumast, kaitsevad siseorganeid. Jagunevad: steroidid (nt kolesterool, hormoonid) VALGUD: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, nad moodustuvad vaid elusorganismides. Peptiidside raku ribosoomis kahe aminohappe reageerimisel tekkiv side. Struktuuri järgi jaotatakse valgud nelja järku: esimest järku, teist järku (heeliks), kolmandat järku (gloobul), neljandat järku struktuur. Denaturatsioon valgulahuse kuumutamisel valgu struktuuri madaldumine esimesse struktuuri järku. Vastand on renaturatsioon. Valgud täidavad organismis: ensümaatilist-, ehituslikku-, transport-, retseptor-, regulatoorset-, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED: Jagunevad desoksüribonukleiinhape e DNA ning ribonukleiinhape e RNA. DNA Komplementaarsusprintsiip: nukleotiidid on vastavuses ahelas; A T,G C.
Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke.
1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili) Neljandat järku struktuur koosneb mitmest kolmandat järku struktuuriga valgu molekulist. (Hemoglobiin) Tema kõrgemat järku struktuuridega Aminohappelise järjestusega (primaarstruktuuriga) DNA Täpsemalt DNA nukleotiidjärjestusega (primaarstruktuuriga)
ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku pooldumise käigus). RNA ülesanne- päriliku info realiseerimine 19. Oskate võrrelda DNA ja RNA molekule. DNA Polümeer Nukleotiid Lämmastikalus Suhkur(desoksüribo os) Fosfaatrühm A T; G - C biheeliks RNA Polümeer Nukleotiid Lämmastikalus Suhkur (riboos) Fosfaatrühm A U; G C Üksikahel 20. MÕISTED: biomolekul, liitlipiid, steroid, hormoon, biopolümeer, peptiidside, gloobul, denaturatsioon, renaturatsioon, ensüüm, vitamiin, nukleotiid V: Biomolekul Molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Liitlipiid lihtlipiidide (vees mittelahustuv orgaaniline aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks) ühinemine teiste keemiliste ühenditega. Steroid madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid, D-vitamiin)
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid
Tead mõisteid renaturatsioon, denaturatsioon. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (nt munavalge) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast (nt kromosoom) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed. Sekundaarne struktuur kurdumine või voltimine (nõrgad sidemed) (nt juuksed, küüned, ämblikuvõrguniidi valgud) Tertsiaarstruktuur gloobul (nõrgad sidemed) (nt antikehad, ensüümid, vereplasma) Ranaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad Denaturatsioon valgustruktuuri muutus 8. Nukleiinhapped. Selgitad DNA ja RNA funktsiooni, tead nende ehitust. Oskad koostada komplementaarseid ahelaid. Oskad võrrelda DNA ja RNA molekule.
Millest koosnevad valgud? Aminohapetest. Miks nimetatakse valke biopolümeerideks? Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Millest tulenevad valkude omadused? Aminohapete järjestusest primaarstruktuuris + ka teistest struktuuridest. Mida nimetatakse valgu primaarstruktuuriks? Valkude aminohappelist järjestust. Kuidas tekib valgu teist järku struktuur? Polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Mis on gloobul? Molekuli edasine kokkukeerdumine keraks. Mis on denaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävitamine. Mis on renaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Mis on ensüümid? Biokeemilised reaktsioonikiirust reguleerivad valgud. Nimeta valkude funktsioonid! Ensümaatilised, Ehituslikud, Transport, Retseptor, Regulatoorsed, Kaitse, Liikumis, Energeetilised –funktsioonid. Milles seisneb antikehade toime
Tüüpiliselt leidub neis väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed. 21. Kuidas on tekkinud enamik tähti üldtunnustatud ettekujutuse järgi? 1. Maailmaruum on täidetud külma ja hõreda vesinikuga Vesinikupilves hakkab gaasi kokkutõmbumine, mille tagajärjel tekivad tihendid, mida nimetatakse gloobuliteks. Gloobulid on tähealged, mis pöörlevad 3. Pöörlemise tõttu tõuseb temperatuur gloobuli keskosas sisehõõrde tõttu. Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. 4.Keskosas tekkinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht. 22. Kui kaua võttis Päikesel aega täheks saamiseks ja kui kauaks ta jääb stabiilsete tähtede hulka? 23. Mis on Chandrasekhari piirmass? S.Chandrasekhari järgi nimetatud piirmass võrdub 1,38 Päikese massiga 24. Mis on neutrontäht, noova, supernoovad ja pulsarid? Neutrontäht on
jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude süntees toimub ribosoomides, paiknevad karedapinnalise tsütoplasma võrgustikus. Valgud jaotatakse: lihtvalgud (munavalge); liitvalgud (koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest osadest kromosoomid) Valgustruktuurid: Primaar- e. esmane struktuur: alamiin, glutamiin, lüsiin: ühendatud peptiitsidemetega. Sekundaarne struktuur: ühendatud vesiniksidemega. Tertsiaalstruktuur: keraja kujuga gloobul, nt. antikehad, ensüümid. Kvarternaarstruktuur: koosneb mitmest gloobulist, nt. hemoglobiin. Denaturatsioon valgustruktuuride lõhkumine/hävitamine, nt. muna vahustamisel/praadimisel: võib toimuda mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, geneetilisel teel, kiirguse toimel. Toimub sekundaarses, kertsiaarses ja kvarternaarses struktuuris. Renaturatsioon valgustruktuuride taastamine Valkude ülesanded: Ensümaatiline ensüümid kiirendavad keemilist reaktsiooni; nt
vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon. DENATURATSIOON-valgu kõrgemat(II, III, IV) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Kõrge temperatuur, happeline keskkond, mehhaaniline tegur.
Erinevaid radikaale ® on 20 Aminohapete ühinemisel tekib Lämmastiku ja süsiniku vahel PEPTIIDSIDE ja eraldub VESI Peptiidside on tugev ja laguneb ainult hapetes keetmisel VALKUDE STRUKTUURID 1. Primaarstruktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad tugevad peptiidsidemed 2. Sekundaarstruktuur tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokku voltimisel, seda hoiavad nõrgad vesiniksidemed 3. Tertsiaalstruktuur on gloobul, keraja kujuga, seda hoiavad bõrgad vesiniksidemed 4. Kvaternaarstruktuur tekib kui mitu polüpeptiidi (gloobulit) ühinevad hemoglobiini molekul koosneb 4 polüpeptiidist Valkude denaturatsioon- Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel Valkude renaturatsioon- Kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs- Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel) inimese maos toimub see pepsiini abil HCl keskkonnas
transport(juhivad molekule raku sisse ja välja, hemoglobiin transpordib hapnikku) ; retseptoorne. (välissignaale annavad edasi rakumembraani); regulatoorne(hormoonid, (insuliin)histoonid osalevad geeni regulatsioonis, kaitse(antikehad); varuaine(munavalge, piim) STRUKTUUR: primaars(kõigil valkudel on, aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega) sekundaars(seotud vesiniksidemetega, kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud) tertsiaars( seotud vesiniksidemetega, gloobul-ensüümid ,vereplsama ,valgud ja fribill-verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud) kvaternaars (mitme polüpetiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud, nt hemoglobiin) KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s)
Koosnevad alkohoolist ja rasvhappe jääkidest. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. funktsioonid:1) energeetiline funktsioon 2)kaitse funktsioon 3)ehituslik funktsioon 4)energia varuaine 5)organismi siseseks vee saamiseks Valgud ehk orteiinid on polümerid, mid koosnevad aminohapetest. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. 1.järgu struktuuris hoiavad peptiidsidemed 2. järgu struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) 3.järgu struktuur on gloobul 4. järgu struktuur - 2 või enam gloobuli liituvad DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksoribonukleosiidid(avastati 1953). DNA struktuuriks on biheeliks. DNA'l on mitu ahelat. Koosneb nukleotiididest. RNA koosnev nukleotiididest. On ainult üks ahel. DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA ülesanne on geneetilise info realiseerimine
aminhohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma abil. JOONIS Valgud jagunevad:lihtvalgud(ainult aminohapete jäägid, nt munavalge),liitvalgud(valguline osa ja mittevalguline osa,nt valk+nuleiinhape=nukleoproteiin).Valkude struktuurid: Esimest järku struktuurid hoiavad peptiidsidemeid,Teist järku strukt on keerdumine(stabiliseerivateks sidemeteks molekulisisesed H-sidemed,leidub juustest,küüntes),Kolmandat järku strukt on gloobul,Neljandat järku strukt tekib polüpeptiidi ühinemisel. Valkude muutumine:denaturatsioon,renaturatsioon,hüdrolüüs. Valkude ÜLESANDED:ensümaatiline ül(valk lagundab tärklist), kaitseül, struktuurne ül(rakumemr ehitus), transport,regulatoorne, liikumine,retseptorne. Nukleiinhapped- n happer jagunevad RNA ja DNA, kõik nuklh koosnevad nukleotiididest.Nukleotiidid moodust pikki ahelaid. Joonis: DNA 4 lämmastikalust: A-adeniin, T-tümiin, C-tsütosiin,G-guaniin
Ainevahetuslik funktsioon lipiidide lõplikul lahustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kaitsefunktsioon rasvarakkudesse võivad talletuda mürkained. Bioregulatoorne: hormoonid VALGUD VALGUD on aminohapetest moodustunud polümerid. Aminohappeid on valkude ehituses 20, nad on biopolümerid. Koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Struktuur: I Esimese järgustruktuur, (peptiidsidemed) II Teise järgu struktuur või heeliks III Kolmanda järgu e. gloobul IV Neljanda järgu e. polüpetiid Struktuur muutub nt, soojuse mõjul Denaturatsioon valk kaotab oma struktuuri, hävivad kõrgema järgu struktuurid (2 ja 3) Renaturatsioon taastub teine ja kolmas struktuur, juhul kui valgu struktuur polnud lõplikult hävinud Ülesanded: ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis ja energeetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED DNA ja RNA
*Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. *Teine e. sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit) *Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku enamasti kerajas ja kannab nimetust gloobul. Denaturatsioon e. valgustruktuuri muutus. Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. *mehaanilisel teel *kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip.
3)kõrgmolekulaarsed 4)20 aminohapet 5) kõrge spetsiifilisus 6) kõrge reaktiivsus 7) kõrge labiilsus 8) C,H,O,N- paljudes valkudes on P ja vähestes S 9) 12-16 aminohapet korraga Valgu molekuli struktuurid: 1) primaarstruktuur (tasapinnaline, lineaarne aminohappe rida, kindlsutab peptiidside, valk mingit ül ei täida) 2)sekundaarnestruktuur (voldiku kujuline või spiraalne, stabiliseerivad vesiniksidemed) 3)tertsiaarstruktuur (gloobul- globulaarsed valgud lahustuvad vees, tibrill- pikliku kujuga- ei lahustu vees) 4) kvatertaarstruktuur (moodustab mitu polüüeütiid ahelat) Denaturatsioon- valkude iseloomulik protsess, mille tagajärjel kaovad kõrgemat järku struktuurid. Toob kaasa valgu bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutumise- Valk ei hävi, sest säilivad peptiid sidemed. Valkude ülesanded: 1)ensümaatiline e katalüütiline 2)ehituslik 3)transportfunktsioon
karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1. esimese järgu struktuur primaarstruktuur 2. teist järku struktuur sekundaarstruktuur(heeliks) 3. kolmandat järku struktuur tertsiaarstruktuur(kerajas kuju=gloobul) 4. neljandat järku struktuur kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi) o Valgu denaturatsioon Kui valgulahust kuumutada, nõrgenevad keemilised sidemed. Valk hakkab järkjärgult kaotama oma struktuure, alguses kolmas siis teine. o Valgu renaturatsioon algab valgu struktuuride taastumine, on denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude funktsioonid: 1
b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin Olenevalt strukruurist: 1. Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2. Teisane - spiraalne, nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed. Sellise struktuuri osaga valke kohtab küüntes, juustes, ämblikuvõrgus, villas jne. Ei lahustu vees. 3. Kolmandane , esinevad kõik sidemed a) gloobul (pusa moodi) - vesilahustuv, antikeha, transportvalk, ensüüm b)fibrill (sinkavonka) - lihasvalgud vees ei lahustu Näited: a) vesiniksidemed b) Väävlisillad c) ioonsed sidemed + ja - aminohapete radikaalid d) hüdrofoobsed sidemed 4. Neljandane struktuur Koosneb mitmest omavahel seostunud valgulisest ehitusüksusest (erinevad lindid pusas), nt hemoglobiin, müoglobiin veeloomades, ensüümkompleksid. Esinevad kõik sidemed
Struktuur tekib polüpeptiidiahela spontaantsel, spetsiifilisel kokkukeerdumisel, mida suunavad teatud seistusvalgud (chaperonid).Aminohapete hüdrofoobsed radikaalid paigutuvad struktuuri sisse, hüdrofiilsed aga struktuuri pinnale. Struktuur on seotud aminohapete radikaalidevaheliste nõrkade sidemete ja vastasmõjudega ( vesinik ja ioonne side, wan-der Walsi jõud, hüdrofoobsed interaktsioonid) ja kovalentsete S-S sidemetega cys jääkide vahel.selle struktuuri vormideks on gloobul või niitjas struktuur.Kvaternaarstruktuur- oligomeersete valkude iseloomulik struktuur, so valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed subühikute vahel. Mikrotuubulid : õõnsad silindrilised polümeerid. Koosnevad tubuliini dimeeridest. Funktsioonid: Formeerivad raku kuju, säilitavad ja muudavad seda, mikrotuubulid on peamisteks struktuuriühikuteks viburites ja ripsmetes bakterirkul
Lagunevad vaid väga kuumades hapetes, alustes ka seedeensüümide toimel. Valgu teist järku struktuur(sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (Juuksed, küüned, siid – fibrillaarsed valgud) Valkude tertsiaalne struktuur, mis on ruumi keerdunud alfa heeliksitest koosnev ja annab ruumilise gloobuli. (Seovad molekulidevahelised tõmbe- ja tõukejõud. Gloobul allub kergesti keskkonna tingimustele – ph, t, soolsus. Gloobulid on enamasti vees lahustuvad.) Kui omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist(kvarternaarstruktuur). Kuidas muutub valkude struktuur? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Kaotab kolmandat/teist järku struktuuri – nähtuse nim. denaturatsioon
Valgustruktuurid: · Kõikidel valkudel on primaarstruktuur · Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. · Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. · Aminohapete rida määrab valguomadused. Sekundaarstruktuur · - heeliks · - struktuur · seotud vesiniksidemetega (kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.) Tertsiaalstruktuur: · Seotud vesiniksidemetega · Gloobul ensüümid, antikehad, vereplasma valgud · Fibrill verhüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Kvarternaarstruktuur: · Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. · Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus: · Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. (juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine, palaik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke) · Mehhaanilisel teel
1. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest, nt. munavalge. 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt. kromosoomid ja hemoglobiin. Valgustruktuurid 1. Primaarstruktuur - selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2. Sekundaatstruktuur heeliks ja struktuur, seotud vesiniksidemetega ja kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. 3. Tertsiaarstruktuur gloobul (eüünsmid, antikehad ja vereplasma valgud) ja fibrill (verehüübimisvalgud, lihatöös osalevad valgud), seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur - itme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin, vesiniksidemed. Nukleiinhapped Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, mis moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsiline suhkur (pentoos, DNAs desoksüriboos, RNAs - riboos), lämmastikalus ja fosfaatrühm.
mille koostisosadeks on aminohapped Valkude põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle struktuuridEsimest järku struktuuri hoiavad täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku peptiidsidemed. Teist järku struktuur onkeerdumine jagunemise käigus). RNA ehitusRNA esmane (nõrgad sidemed).Kolmandat järku struktuuron struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk gloobul (nõrgad sidemed).Kui ühinevad mitu ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. polüpeptiidi, siis on neljandat järku struktuur. Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised Valgustruktuuride muutumisest Valkude lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. denaturatsioon valkude kõrgemat järku omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) U uratsiil
lupjumist, mille tõttu on verevool nendes veresoontes on raskendatud 9. Valgud: e. proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Koosneb aminorühmast ja karboksüülrühmast. primaarstruktuur- aminohapete järjestus teist järku struktuur- aminohapete järjestus(polüpeptiid) on keerdunud heeliksiks. kolmandat järku struktuur- gloobul (kera sarnane ruumiline kuju) neljandat järku struktuur- kaks või enam polüpeptiidi on ühinenud. 10. Valkude denaturatsioon:a) nähtus, kus valk kaotab kõrgemat järku struktuurid b) toimub valgulahuse kuumutamisel(siis soojusenergia toimel keemilised sidemed katkevad ja valk kaotab oma kõrgemat järku struktuurid); mehhaaniliste tegurite toimel võib toimuda (munavalge vahustamine); hapete mõjul c) on pöörduv protsess enamjaolt.
*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str ei moods ja nad jäävad väljavenitatud niitjateks.*4 järk str on kui ühinevad omavahel 2 või enam polüpeptiidimmoodustutb valk.*valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks.valk strk muut *valgulahustit kuumut siis soojusenerg toimel nõrgad keemili sidemed katkevad.selle tulemusena kaotab valk esmalt 3 ja siis 2 järku struk.Sellist nähtust nim denaturatsiooniks
· Mürk · Varuaine · Struktuurne- kabjad, küüned, sarved · Ensümaatiline- kiirendavad protsesse aineid lõhustades · Lihtvalgud(munavalge) · Liitvalk- valk+ orgaaniline aine (kromosoom) Primaarstruktuur- aminohapete järjestus määrab selle iseloomu ja ühendatud peptiidsidemetega Sekundaarstruktuur- seotud vesiniksidemetega. Heeliks ja struktuur , juuste, küünte, karvade, kõõluste valgud Tretsiaarstruktuur- gloobul, seotud vesiniksidemetega, ensüümid, antikehad, vereplasmavalgud Kvaternaarstruktuur- mitme polüpeptiidi ja gloobuli ühinemisel (hemoglobiin), ühendatud vesiniksidemetega · Denaduratsiion ehk valgustruktuuri muutumine, kus ävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur- mehaaniline tee, kõrge temperatuuriga, kiirguse teel, keemilisel teel · Renaturatsioon- taastumine Nukleiinhapped, DNA, RNA DNA- desoksuribonukleiinhape RNA- ribonukleiinhape
ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. peptiidsidemeks. Valgu aminoh.'st järjestust nimet. ESIMEST JÄRKU STRUKTUURIKS. (primaarstruktuuriks) Valgu TEIST JÄRKU STRUKTUUR (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvi kuj. HEELIKSIKS v. kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (juuksed, ämblikuniit, küüned, siid) Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu KOLMANDAT JÄRKU STRUKTUUR (tertsiaalstruktuur). Enamasti keraja kuj. ning kannab nimetust GLOOBUL. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, mood. valk, mille puhul räägitakse NELJANDAT JÄRKU STRUKTUURIST (kvarternaarstruktuur). NUKLEIINPROTEIIN: valgu kompleks nukleiinhappega. DENATURATSIOON: valgu kõrgemat järku struktuurid lagunevad, alles jab primaarstruktuur. RENATURATSIOON: denaturatsiooni pöördprotsess. Denaturatsiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturatsiooniga aga taastuvad. VALGUD: ÜLESANDED: ENSÜÜMID- biokeemiliste reaktsioonide kiirust
· Lahustab rasva, vaiku, benseeni 19. Etanooli füsioloogiline toime. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis väga mitmeteks keemilisteks ühenditeks: · Etanaaliks(aldehüüd) · Oksüdeerub etaanhape · Oksüdeerub veel CO2 ja H2O Maks ja magu kahjustuvad. 20. Metanaal omadused ja kasutamine. 21. Mis on aminohapped? Orgaanilised ained, mis sisaldavad nii amino kui ka karboksüülrühma. 22. Valkude struktuurid Lineaarne, heeliks ehk spiraal, gloobul, kvarternaarne 23. Amiinide leidumine. Tekivad nii taime- kui loomaorganismides ainevahetuse protsessides ja samuti igasugusel kõdunemisel ja roiskumisel. 24. Heterotsüklilised ühendid. Ühendid, mis sisaldavad oma tsüklites peale C ja H veel teisi ühendeid (Näiteks S, N, pürrool jne.) 25. Aniliin valem, omadused ja kasutamine. 26. Mis on amiinid? Ammoniaagi derivaadid, milles 1 3 vesinikku on asendatud süsivesinikradikaaliga. 27. Metaani füüsikalised omadused.
Arenguetapid: I - Maailmaruum on täidetud külma ja hõreda vesinikuga (vesinikku leidub tähtedevahelises ruumis, galaktikas jne). II - Vesinikupilves hakkab gaasi kokkutõmbumine, mille tagajärjel tekivad tihendid, mida nimetatakse gloobuliteks. Gloobulid on tähealged, mis pöörlevad (vesinik käib ringi gravitatsiooni tõttu, gravitatsiooni tõmbumine paneb gloobuli pöörlema). III - Pöörlemise tõttu tõuseb temperatuur gloobuli keskosas sisehõõrde tõttu. Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. IV - Keskosas tekinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht (seesttulev kiirgus jõuab gloobuli pinnale, mis paiskab pilve laiali). Iga tähe sünniga hakkab vesinik hajuma maailmaruumi, mis jääb kettana tiirlema ümber tekinud tähe. Sellest kettast tekivad planeedid. Süttimine toimub umbes 3000K juures.
Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat järku struktuur on gloobul ( nõrgad sidemed) -neljandat järku struktuur on kui ühinevad mitu peptiidsidet (nt. Hemoglobiin) Valgustruktuuride muutumisest. Valkude denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel ) Valkude renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuri taastumine. Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e. Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub sidemete lõhkumine pepsiini abil HCl keskkonnas.
Valkude jaotus : a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest ; b) fibrillaarsed e niitjad ; c) globulaarsed valgud (kerakujulised) ; d) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele veel teisi org. aineid (vere hemoglobiin). Valgu struktuurid : 1. Esmane e primaarstruktuur valgu happeline järjestus. 2. Teisene e sekundaarstruktuur heeliks (spiraal) , voltub kokku. Struktuuri hoiab koos vesinikside. 3. Kolmandane e tertsiaalstruktuur tekib gloobul. 4. Neljandane e kvaternaarstruktuur - ühinevad mitu polüpeptiidi. Valgu denaturatsioon on valgu struktuuride lagunemine. Säilib esmane struktuur. Ultraviolettkiirgus tekitab ka denaturatsiooni. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Funktsioonid 1) ensümaatiline e katalüütiline, 2) geeniregulatoorne, 3) bioregulatoorne, 4) transpordifunktsioon, 5) struktuurne
I Järku struktuur e primaarstruktuur - Annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpetüülahelasse liitunud. II Järku strukuur e sekundaarstruktuur Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvi kujuliseks heeliksiks, struktuuri hoiavad koos H sidemed. Leidub: kõõlustes, karvades, soomustes, kõhredes, küüntes, ämblikuniidis. III Järku struktuur e tertsiaanstruktuur Moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel. Gloobul (antikehad, ensüümid), Fibrill (valgud, lihastöös), Hemoglobiin = mitu gloobulit. IV Järku struktuur e kvaternaarstruktuur Moodustub kuni omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon struktuur taastub (munavaht -> vedel) Valkude ülesanded 1) Ensümaatiline funktsioon 2) Ehituslik (nahatehised: karvad, suled, küünised jt) 3) Transport (nt hapnikku juhib hemoglobiin) 4) Retseptor 5) Regulatoorne (nt insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust)
Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest
Aminohapet seotakse omavahel peptiidsideme kaudu. Elutähtsaid amiidhappeid on 102st 20 ja nendest 8 on asendamatud. Valkude molekulid on ülesehitatud mitut moodi. Eristatakse 4 erinevat ehituslikku struktuuri : Esimene järk on ahelstruktuur. Näitab millised aminohapped on ahelasse kokku pandud, määrab ära ka valgu põhilised omadused. Teist järku struktuur on kas kruvi kujuline heeliks või voldistik nende vahel vesiniksidemed. Kolmandat järku struktuur on kera kujuline gloobul. Neljandat järku struktuur tekib siis, kui omavahel ühinevad kaks või enam polümeerset ahelat. Kui valku mõjutada ( vahutamine, kuumutamine ) toimub denaturatsioon. Valgud : 1.) lihtvalgud proteiinid ; 2.) liitvalgud proteiidid. Valkude bioloogiline tähtsus : * ehituslik ülesanne * transport ülesanne * retseptor ülesanne * liikumisülesanne * regulatoorne ülesanne * kaitse ülesanne * energeetiline ülesanne * katalüütiline ülesanne. Nukleiinhapped
vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha) Omadused: ei lahustu vees (tekitavad seetõttu vee peale kile) Tähtsus organismis: annab energiat (30-30% päevasest vajadusest), raku ehitusmaterjal, varurasv (kaitse külma eest, kaitse löökide eest, talletavad mürke) 10. Valgud Koostiselemendid: C ; H ; N ; O (S) Monomeerid: 20 aminohapet Struktuurid: primaarstruktuur, sekundaarne struktuur (heeliks, voltunud), tertsiaalstruktuur (gloobul, fibrill), neljandane struktuur (väävelside ja 1 valgu molekul) Liigid: lihtvalk (ehk protiin) ainult aminohappejääkidest ; liitvalk (ehk proteiid) aminohappejäägid + muu aine Omadused: temperatuuritundlikud, denaturatsioon (kaotab kõrgemad struktuurid), renaturatsioon (taastab kõrgemad struktuurid), hüdrolüüs (laguneb vee liitmisel aminohapeteks), kleepuv, vees lahustuv
Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALGUSTRUKTUURID 1) Primaar – valgu aminohappeline järjestus 2) Sekundaar – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltimisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. 3) Tertsiaar – tulenevalt sek. strukt. Pakkimismeetodist tuleneb järgmine(seda struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed): Gloobul (ümarvalgud) - nt ensüümid, antikehad, vereplasma Fibrill – Vere hüübimisvalgud 4) Kvaternaarstruktuur(ainult gloobulid) – tekivad mitme polüpeptiidi ühinemise. Mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. DENATURATSIOON E. VALGUSTRUKTUURI MUUTUS - Laguneb valgu kõige kõrgemat järku struktuur: juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. - Palavik denaturiseerib inimese kehas haigusetekitajate valke.
asteroskleroos) VALGUD -valkude töös seisneb elu -valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid -kahe aminohappe(monomeeride) vahele moodustub kovalentne side on peptiitside, mis on äärmiselt tugev -valkude omadused sõltuvad: monomeeride järjestusest aminohapete hulgast Struktuur -esmane (primaarne)struktuur o-o-o-o -teisene (sekundaarne) struktuur 1. heeliks, vesiniksidemed hoiavad koos 2. ЛЛЛЛЛ -kolmandat järku struktuur 1.gloobul -neljandat järku struktuur 1. mitme gloobuline ühinemine – hemoglobiin (Fe) Denaturatsioon on kõrgemat järku struktuur(4,3) muutub madalamat järku (2,1) struktuuriks -kõrgel temperatuuril -mehhaanilisel töötlemisel -erinevad keemilised ühendid (nt juuste koolutamine, muna keetmine, praadimine, vahustamine, hormoonid) Renaturatsioon on struktuuri taastamine (kõrgema järgu) – juuste koolutamine Renaturatsiooni ülesanded: 1. ensümaatiline (katalüsaatoriga)
ühendatud peptiidsidemega. Valgust koosnevad inimese juuksed, küüned jm. Valkude erinevad omadused tulenevad: · Aminohappejääkide järjestusest · Aminohapete hulgast Millised struktuurid on valgumolekulidel? Esimest järku struktuur peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel Teist järku struktuur keerdunud/kokkuvoltunud peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel (heeliks) Kolmandat järku struktuur heeliksi kokkukägardunud kerajas gloobul Neljandat järku struktuur 2 või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon selle käigus (valkude mehaanilisel töötlemisel või kuumutamisel) kaotab valk oma kõrgemat järku struktuuri ja alles jääb madalama/lihtsama struktuuriga valk. Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, kus valk püüab taastada oma kõrgemat järku struktuuri (kuumutamisel ei toimu) Proteiidid e liitvalgud Antikeha võitleb võõrvalkude ja võõrnukliidhapete (viiruste) vastu. HEA
elusorganismides(biopolümeer). Aminohapped koostises on aluseliste omadustega aminorühm(-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm(-COOH). Peptsiidside kovalentse sideme tekkimine ribosoomis kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel. I järku struktuur valgu peptsiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel. II järku struktuur 1. järgu keerdumisel tekkiv heeliks või kokkuvoltumine. III järku struktuur kerajas gloobul, kokkukägardanud heeliks. Denaturatsioon valgu kõrgemat (4., 3. või 2.) järku ruumiliste struktuuride hävitamine, säilib 1. järk. (Kuumutamine, muna vispeldamine) Renaturatsioon valgu kõrgemat(4., 3. või 2.) järku ruumiliste struktuuride taastumine. Valkude ülesanded organismis: *ensümaatiline ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, nt amülaas lag tärklist suus. Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm, seeläbi väga spetsiifiline ülesanne.
Lipiidid ehk rasvad (vahad ja steroidi kuuluvad ka siia alla) Rasvad on kõige energiarikkamad ühendid. Valgud ehk proteiinid Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped, mis on ühendatud peptiidsidemega. Valgu struktuurid: · Primaarstruktuur aminohapete järjestus. (see on igal pool) · Sekundaarstruktuur see on heeliks. Heeliksi pooli hoiavad koos vesiniksidemed. (Nt. Juuksed, küüned) · Tertsiaalstruktuur see on gloobul. (Nt. Vereplasma) · Kvaternaarstruktuur erinevate ahelate kompleks (hemoglobiin) Denaturatsioon on valgu struktuuri muutumine keerulisemast lihtsama suunas. Nt. Muna valge vahtu kloppimine. Nukleiinhapped Selle alla kuuluva DNA ja RNA. Nukleiinhapped on Raku organellid Raku memebraan Koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest. Ühendab rakke omavahel. Rakutuum
- Ehituslik funktsioon ( juuksed, lihased, küüned) - Liikumine (kontraktsioon) lihaste liikumine - Varuaine (piim) - Energia - Mürkide neutraliseerimine - Ainete transport - Kaitsefunktsioon (antikehad) - Reguleerivad geenide tegevust Struktuur NII TESTIS KUI EKSAMIL - Primaarstruktuur (sirge) sirge juuksekarv - Sekundaarstruktuur (spiraal) laineline juuksekarv - Tertsiaarne struktuur (kera) - Kvarternaarne struktuur (gloobul) Nukleiinhapped DNA ja RNA - Biomakromolekulid - Biopolümeerid - Nukleotiidid DNA desoksüribonukleotiinhape Ehitus: kaheahelaline spiraal e biheeliks Nukleotiidide nimetused: A,G,C,T Ülesanne rakus: päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine DNA primaarstruktuur DNA sekundaarstruktuur Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide vastavus A-T, G-C RNA ribonukleiinhape Ehitus: üheahelaline Nukleotiidide nimetused: A;G;C;U
kovalentne side süsiniku ja lämmastiku aatomi vahel. Valkude jaotus 1. Lihtvalgud koosnebad aminohappejääkidest, nt munavalge 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid Struktuur 1. Primaarstruktuur valkude aminohappeline järjestus 2. Sekundaarstruktuur polüpeptiidi keerdumine (alfa-heeliks) või ahelate voltimine (beeta- struktuur). Seotud vesiniksidemetega. Kõõluste, kõhrede, juuste küünte valgud. 3. Tertsiaarstruktuur gloobul (ensüümid, antikehad) või fibrill (verehüübimisvalgud). Seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur mitme polüpeptiidi ühinemisel (hemoglobiin). Seotud vesiniksidemetega. Denaturatsioon hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Mehaanilisel, keemilisel teel, kuumutades, kiirguse toimel. Renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad Valkude tähtsus 1. Ensümaatiline ensüümid kiirendavad reaktsioone, jäädes ise muutumatuks. Nt amülaas 2
· Esimest järku struktuur (primaarstruktuur) näitab, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. See on anna ülevaadet valgu struktuurist, kuid annab ülevaate valgu omadustest. · Teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvi kujuliseks heeliksiks. Heeliksit hoiavad koos vesinik sidemed. · Kolmandat järku struktuur (tertsiaarstruktuur) keraja kujuga ja kannab nime gloobul. Gloobulit stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. · Neljandat järku struktuur (kvaternaarstruktuur) moodustub, kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon kui valk kaotab teist ja kolmandat järku struktuuri (temperatuuri tõusu, mehaaniliste vigastuste jms tagajärjel). Katkevad ainult nõrgad sidemed, peptiid
Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Aluselised omadused määrab ära aminorühm. Aminohapped on amforteersed ühendid. Aminohappe jääkide vahele moodustub peptiidside. Valgu primaarstruktuur ehk aminohappejärjestus on esmane järjestus. Teisene, ehk sekundaarstruktuur, aminohappe keerdumine spiraaliks või voltumine. Kolmandane, ehk tertsiaarstruktuur, gloobul või fibrill. Neljandane struktuur, ehk kvaternaarstruktuur, mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Säilib primaarstruktuur. Valkude ülesanded. 1. Ensümaatiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reageerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. 2. Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides; karvad, kabjad, küünised, sõrad, suled. 3. Kaitsefunktsioon
kromosoomid(nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgusstuktuurid Primaar - , Kõikidel valkudel on primaarstrukruut. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaar- , Alfa – heeliks Beeta- stuktuur Seotud vesiniksidemetega. iseloomulik - kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. Tertsiaar- , Seotud vesiniksidemetega. Gloobul – ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fivrill –verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. Kvaternaar-, Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesniksidemetega Denaturatsioon e. Valgustuktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel
annaabi.ee 
