doc Kärt Roomäe 1 1319659837129285.doc Kärt Roomäe · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Toitevakuoolis (toitekublikus) toimub toidu seedimine. · Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb ümbritsevasse keskkonda pulseeriva vakuooli (tuikekubliku) ja kehapinna kaudu. · Amööb paljuneb pooldumise teel. Mõisted: · kulend väljasopistus. Selle abil amööb liigub (kui tsütoplasma valgub keha mingisse ossa, siis tekib selles kohas väljasopistus (kulend); ühed kulendid tekivad, teised kaovad; niimoodi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades liigubki amööb edasi) ja haarab toitu. · toitevakuool selles toimub seedimine. Lahustunud toitained imenduvad toitevakuoolist tsütoplasmasse, kus neid elutegevuses tarbitakse.
Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste põhjustajad koduloomadel ja inimestel (lamblia, trihhomonaas, düsenteeriaamööb, toksoplasma)
Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks. Toituks on talle bakterid, teiste ainuraksed ja üherakulised vetikad. Toitekublikus toimub seedimine. Hingamiseks kasutab amööb vees lahustunud hapnikku. Mis tungib läbi rakukesta kehasse. Tuiekubliku abil eritab amööb kahjulikud ained. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane . Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti
Tsütoskelett on kõikidest eelmisest 3-st tasemest kokku. · Kõikidele päristuumsete rakkudele omane, valguline sisetoes Ülesanded: · Annab loomarakkudele kuju. · Tagab loomaraku liikumise. Näiteks amöboidne liikumine. Tagab tsütoplasma ringliikumise. · Tänu tsütoskelettile saab moodustada sopistidid, mis võivad olla: väikse mahulised ehk mikrohatud ja ulatuslikud sopistused ehk kulend. · Tsütskelett fikseerib raku struktuuride asukohta. · On vastavate valkudevaru. · Tagab seosed erinevate raku osade vahel. II. TASAND Mikrotorukestest moodustunud 1. Ripsmed ja viburid korrapärase siseehitusega. · Ripsmed: oluliselt lühemad ja peenemad kui viburid, aga neid on olulisemalt rohkem. Ripsmete talitus on kooskõlastatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
