Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO
4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik 5. Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus 6. Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps 7. Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas)
3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis). 5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. HINGAMISTEED - nohu, gripp, paragripp, adenoviirused, rinoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus (lihased), Ebolaviirus (veritsus), kollapalavik(veritsus) SISEELUNDID - hepatiit(maks), enteroviirused (seedekulgla). SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim) b) tekivad haigestumise korral. c) vaktsineerimine. 3
· Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla). · Sugelundid-herpes. · Imuunsüsteem-HIV. Organismi kaitse viirshaiguste eest: · Biobarjäärid-terve nahk ja limaskestad. · Antikehad. a)saadakse emalt-rinnapiimaga b)tekivad haigestmise korral(nt tuuklerõuged) c)vajktsineerimine
Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;
Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;
esinemisel karantiinimeetmete rakendamine. Rotaviirusinfektsiooni oht on suur ja seetõttu lülitati ta hiljuti kalendaarsesse vaktsinatsiooni plaani reisil olles on kõige nakkusohtlikumad alkoholksed joogid kui lehmal on udarapõletik on suur oht stafülokokilise infektsiooni tekkeks 9. Leia vastavale haigusele 3 õiget vöidet Adenoviirusinfektsioon Paragripp Angiini esinemine Muutliku strktuuriga tekitajad annab epideemiaid Võib olla nn basseininakkus Tugev pea ja lihasvalu Hääle "kadumine" Konjuktiiv Konjuktiivi teke Vaktsiineeritakse plaaniliselt Subfebriilsus 10. Leia B-hepatiidilie 3 iseloomulikku tunnust Levik vereproduktidega Tekib maksa kahjustus
Soodustab keha ebaühtlast jahtumist). Tuuletõmbuse tagajärjel jahtub keha ebaühtlaselt, mistõttu tekib soodie võimalus haigestuda külmetushaigustesse (iiia-, kurgu- ja kopsupõletikulised haigused, põskkoopa põletikud), ägeievad viirushaigused (gripp, paragripp) iiig luu-, lihas-ja liigessüsteemi hädad Veitilatsiooi Kõik töötajad/liiiud Õhuvahetus oi vajalik selleks, et ruumides oleks puhas ja III Allapaiu värskeidamiie, et vältida ammoiiaagi värske õhk iiig et ruumiõhu saasteaiied oleksid tervisele liigset osakaalu. ohutul tasemel
kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene. Replikatsiooni geenid: kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid: mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist.Struktuurgeenid: kindlustavad viirusosakese moodustamise.
Kuidas aidata kõripõletikuga last? rahusta last palaviku alandamine inhalatsioon (oluline on niiske õhk) õhu vahetus (soojast jahedasse) piisav jook istuv või poolistuv asend Alumiste hingamisteede põletikud Sagedamini haigestuvad lapsed ülemiste hingamisteede põletikesse. Kopsutorupõletik e. bronhiit (bronchitis)I Bronhides on limaskesta turse ja sekreet. Lapseeas valdavalt ägeda kuluga (bronchitis acuta). Infektsioosne põletik on enamasti viiruslik (paragripp, gripp, adenoviirus jt.), harvem bakteriaalne (hemofiilus, mükoplasma) Kopsutorupõletiku e. bronhiidi tunnused väljendunud nohu palavik Esialgu vähene köha, hiljem väljendunud kuiv või märg köha (sõltub sekreedist) ja röga eritus <2 a. lastel esineb koos (välja)hingamisraskusega (bronhi silelihaste spasm) Kuidas aidata bronhiidiga last? rögalahtistid (v.a. < 1 a., raske obtruktsioon) antipüreetikumid inhalatsioon Esineb juhtivalt <1 (2) a. vanustel lastel.
Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku.
Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud
Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos. Diagnoosimine: elusloomadelt - äiged silmasidekestalt, ninalimaskestalt, tupelimaskestalt, natiivsperma, preputsiaalnõre, vereproovid, piimaproov; hukkunud loomadelt – siseorganid, aborteerunud looted (parenhüümorganid). Viiruse isoleerimine – rakukultuuride nakatamine. Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR.
Kutsikas – kas ema oli vaktsineeritud, kus on elanud, kuidas hooldatud, antud ravimid/vaktsiinid? Kutsikad peavad saama ussirohtu alates 4. elunädalast – kuni 6 kuu vanustele 1 kord kuus, edaspidi 2-4 korda aastas, kindlasti ka 10 päeva enne vaktsineerimist. Vahetada võiks toimeainet, et vältida resistentsuse tekkimist. Samuti anda pigem veidi rohkem kui vähem. Ussirohu kohta võib küsida! Vaktsineerimine – marutaud, koerte katk, koerte parvoriirus, viiruslik hepatiit, paragripp, leptospiroos. Varajast vaktsineerimist võib teha parvoviiruse vastu 6-nädalaselt (peensoole limaskesta probleemid). Lisaks kui kutsikad pole saanud ternespiima, ema polnud vaktsineeritud või puudub info, muud suurenenud riskitegurid. Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark, hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi pole vaja, kui 12 nädalaselt sai).
viirust ei kahtlustata. Ravi ja profülaktika. Poliole vaktsiin (elus OPV ja inaktiveeritud IPV), teistele korralik hügieen. Pleconaril on uus ravim, mis inhibeerib pikornaviiruste rakkutungimist. Manustada varakult infektsiooni alguses. Ja enam pole, polnud efektiivsem kui platseebo. Viirused mõmm :) 05/06 Paramüksoviirused Hõlmab morbilliviiruse (leetrid), paramüksoviiruse (paragripp, mumps), pneumoviiruse (RSV ja metapneumoviirus) perekonda. Ühine morfoloogia, valgulised komponendid, võime indutseerida rakk-rakk fusiooni (süntsüütsiumite ja multituumsete hiidrakkude teket). Struktuur ja replikatsioon. Üheahelaline –RNA helikaalses nukleokapsiidis, mida ümbritseb 156…300 nm ümbris. Genoom segmenteerumata. Perekonniti erineb valku kodeerivate regioonide järjekord genoomis. Nukleokapsiidis –RNA koos nukleoproteiiniga, polümeraas-fosfoproteiin
Kasutame tööstuslikke antikehi.Mida kõrgem lahjendus, seda vähem viirust. 10-1 – TPE 100% 10-2 – TPE 75% 10-3 – TPE 50% - ümardunud, viinamarjakobar 10-4 – TPE 30% hemaglutiniin – gripidiagnostikas väga oluline, hemaglutinatsioon ja selle inhibitsioon hemadsorptsioonireaktsioon – rakule lisame erütrotsüütide suspensiooni – erütrotsüüdid kleepuvad – antigeen olemas. hemaglutiniini inhibitsioon – antikeha uuring, gripiviirus, paragripp, adenoviirus – seerumist 2x lahjendused, igasse 4 hemaglutineerivat antigeeni ühikut, lisame erütrotsüüdid. 19. Molekulaarbioloogilised uurimismeetodid (PCR) PCR – tundlik ja efektiivne. Mullis. 1 päevaga tulemused, lihtne, algmaterjali vaja vähe – koguaeg 2kordistub, pole vaja radioaktiivseid elemente (nt blottimisel on vaja). Vaja 2 praimerit, Taq polümeraasi. Töötsükkel: kokku 25-30x 1. DNA denaturatsioon – 92 kraadi 2. praimeri seondumine – 50 kraadi 3
Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) 2.ökoloogilised globaalprobleemid
Inimese viirushaigused Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu) · Veresooned (ebolaviirus, kollapalavik) · Seedeelundkond (reoviirused, adenoviirused) · Suguelundid (II tüüpi herpes, mumps) · Näärmeid kahjustavad (hepatiit, mumps) Inimorganismi kaitse viirushaiguste eest: 1) Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad) 2) Palavik (viirusvalkude denaturatsioon) 3) Agressiivne keskkond (happeline maosisu, happeline nahk, sapp) 4) Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus)
6. Emalt lootele läbi platsenta. Näiteks levivad punetused, tsütohemoglobiin. Närvisüsteemi kahjustavad haigused: lastehalvatus, puukensefaliit Nahka:Leetrid, punetused Hingamistee: gripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Seedekulgla: ,,kõhugripp", reoviirused, enteruviirused, astroviirused. Näärmed: mumps, Veresooned: ebola-viirus, veritsuspalavikud Dengue viiruspalavik Suguelundid: genitaal herpes Imuunsüsteem: HIV Lihased: gripp, paragripp, sindbis-viirus. Kaitse viirushaiguste vastu: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Happeline nahk, aluseline sapp, happelin maosisu · Individuaalne muutlikus · Antikehad ja fagotsüüdid 2. Täielik meditsiiniline · Vaksineerimine · Interboonvalgud · Viirushaiguste süntomite leevendamine Viiruste jaotus: Nukleiinhappest lähtuv · DNA rõuge-, herpes-, papilloomiviirused
2) Kontaktnakkus. Herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) Kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), Hepatiidi teatud vormid. 4) Siirutajad. N: Puukentsefaliit. Imetajad = Marutõbi. 5) Alimentaarne(toit ja vesi) - euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) Emalt lootele. (punetised) Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : 1)NAHK - Papiloom(soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. 2)NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. 3) HINGAMISTEED - Nohu, Gripp, Paragripp, adenoviirused. 4) LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus(lihased), ebolaviirus(veritsus), Kollapalavik(veritsus) 5) SISEELUNDID - Hepatiit(maks), enteroviirused(seedekulgla). 6)SUGUELUNDID (herpes IIvorm). 7)IMUUNSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1)Biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2)Antikehad a) saadakse emalt.(rinnapiim) b) Tekivad haigestumise korral. c) Vaktsineerimine.
mikro- väike mikroskoop müo lihase- müalgia (lihasvalu) nefr- neeru- nefriit (neerupõletik) neo- uus neoplasm (uusmoodustis = kasvaja) neuro- närvi- neuroos (närvihäire) oftal- silma- oftalmoloog (silmaarst) oligo- vähe oligofreenia (arenguhäire) ot- kõrva- otiit (kõrvapõletik) para- kõrval- paragripp (gripi sümptomitega hingamisteede nakkus) pneu- kopsu-, õhk pneumoonia (kopsupõletik) polü- palju polüuuria (uriinierituse suurenemine) polütrauma (mitme organi trauma) post- pärast posttraumaatiline (traumajärgne) pro- enne prognoos (ennustus) pseudo- vale- pseudokrupp (kõripõletik, mis ei ole krupp) psühho- vaimu- psühhopaat (vaimuhaige)
annaabi.ee 
