Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik 5. Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus 6. Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps 7. Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas)
3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis). 5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. HINGAMISTEED - nohu, gripp, paragripp, adenoviirused, rinoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus (lihased), Ebolaviirus (veritsus), kollapalavik(veritsus) SISEELUNDID - hepatiit(maks), enteroviirused (seedekulgla). SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim) b) tekivad haigestumise korral. c) vaktsineerimine. 3
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;
Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;
esinemisel karantiinimeetmete rakendamine. Rotaviirusinfektsiooni oht on suur ja seetõttu lülitati ta hiljuti kalendaarsesse vaktsinatsiooni plaani reisil olles on kõige nakkusohtlikumad alkoholksed joogid kui lehmal on udarapõletik on suur oht stafülokokilise infektsiooni tekkeks 9. Leia vastavale haigusele 3 õiget vöidet Adenoviirusinfektsioon Paragripp Angiini esinemine Muutliku strktuuriga tekitajad annab epideemiaid Võib olla nn basseininakkus Tugev pea ja lihasvalu Hääle "kadumine" Konjuktiiv Konjuktiivi teke Vaktsiineeritakse plaaniliselt Subfebriilsus 10. Leia B-hepatiidilie 3 iseloomulikku tunnust Levik vereproduktidega Tekib maksa kahjustus
Tabel 1. Terviseriskide hiidamiseks kasutatud üldiie riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud haigestumiie oi haigestumiie ebareaalie Kerge trauma Väga ebatõeiäoliie Väheie risk Vastuvõetav risk L (0 %…30 %) I II Võimalik Vastuvõetav risk Keskmiie risk K (30 %…70 %) II III Tõeiäoliie Keskmiie risk Suur risk P (70 %…100 %) III IV Vähene risk (I tase) – erilisi abiiõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei iõua üldjuhul lisaabiiõ...
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakords...
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku.
Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
Kutsikas – kas ema oli vaktsineeritud, kus on elanud, kuidas hooldatud, antud ravimid/vaktsiinid? Kutsikad peavad saama ussirohtu alates 4. elunädalast – kuni 6 kuu vanustele 1 kord kuus, edaspidi 2-4 korda aastas, kindlasti ka 10 päeva enne vaktsineerimist. Vahetada võiks toimeainet, et vältida resistentsuse tekkimist. Samuti anda pigem veidi rohkem kui vähem. Ussirohu kohta võib küsida! Vaktsineerimine – marutaud, koerte katk, koerte parvoriirus, viiruslik hepatiit, paragripp, leptospiroos. Varajast vaktsineerimist võib teha parvoviiruse vastu 6-nädalaselt (peensoole limaskesta probleemid). Lisaks kui kutsikad pole saanud ternespiima, ema polnud vaktsineeritud või puudub info, muud suurenenud riskitegurid. Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark, hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi pole vaja, kui 12 nädalaselt sai).
• Tüsistused: primaarne viiruslik pneumoonia, sekundaarne bakteriaalne pneumoonia, müosiit ja südamejamad, neuroloogilised sündroomid (Guillain-Barré, entsefalopaatia, entsefaliit, Reye sündroom). Diagnostika. Materjal: respiratoorsed sekreedid. Isoleerimine kultuuris (tsütopatoloogilised efektid 2-4 päevaga, mittespetsiifilised; hemadsorptsioon; hemaglutinatsioon – viimaseid kahte teised viirused ka, paragripp näiteks). Kiiremad meetodid määravad genoomi või antigeene. Kiired antigeenitestid eristavad A ja B. RT-PCR A ja B eristamiseks ja tüvede tüübi määramiseks (nt H1N1). ELISA ja immuunfluorestsents viiruse antigeeni määramiseks sekreetidest, kultuurist. Immuunfluorestsents või hemadsorptsiooni/hemaglutinatsiooni inhibitsioon spetsfiiliste antikehadega ka tüvede eristamiseks. Ravi ja profülaktika.
Kasutame tööstuslikke antikehi.Mida kõrgem lahjendus, seda vähem viirust. 10-1 – TPE 100% 10-2 – TPE 75% 10-3 – TPE 50% - ümardunud, viinamarjakobar 10-4 – TPE 30% hemaglutiniin – gripidiagnostikas väga oluline, hemaglutinatsioon ja selle inhibitsioon hemadsorptsioonireaktsioon – rakule lisame erütrotsüütide suspensiooni – erütrotsüüdid kleepuvad – antigeen olemas. hemaglutiniini inhibitsioon – antikeha uuring, gripiviirus, paragripp, adenoviirus – seerumist 2x lahjendused, igasse 4 hemaglutineerivat antigeeni ühikut, lisame erütrotsüüdid. 19. Molekulaarbioloogilised uurimismeetodid (PCR) PCR – tundlik ja efektiivne. Mullis. 1 päevaga tulemused, lihtne, algmaterjali vaja vähe – koguaeg 2kordistub, pole vaja radioaktiivseid elemente (nt blottimisel on vaja). Vaja 2 praimerit, Taq polümeraasi. Töötsükkel: kokku 25-30x 1. DNA denaturatsioon – 92 kraadi 2. praimeri seondumine – 50 kraadi 3
Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) 2.ökoloogilised globaalprobleemid
Inimese viirushaigused Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu) · Veresooned (ebolaviirus, kollapalavik) · Seedeelundkond (reoviirused, adenoviirused) · Suguelundid (II tüüpi herpes, mumps) · Näärmeid kahjustavad (hepatiit, mumps) Inimorganismi kaitse viirushaiguste eest: 1) Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad) 2) Palavik (viirusvalkude denaturatsioon) 3) Agressiivne keskkond (happeline maosisu, happeline nahk, sapp) 4) Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus)
6. Emalt lootele läbi platsenta. Näiteks levivad punetused, tsütohemoglobiin. Närvisüsteemi kahjustavad haigused: lastehalvatus, puukensefaliit Nahka:Leetrid, punetused Hingamistee: gripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Seedekulgla: ,,kõhugripp", reoviirused, enteruviirused, astroviirused. Näärmed: mumps, Veresooned: ebola-viirus, veritsuspalavikud Dengue viiruspalavik Suguelundid: genitaal herpes Imuunsüsteem: HIV Lihased: gripp, paragripp, sindbis-viirus. Kaitse viirushaiguste vastu: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Happeline nahk, aluseline sapp, happelin maosisu · Individuaalne muutlikus · Antikehad ja fagotsüüdid 2. Täielik meditsiiniline · Vaksineerimine · Interboonvalgud · Viirushaiguste süntomite leevendamine Viiruste jaotus: Nukleiinhappest lähtuv · DNA rõuge-, herpes-, papilloomiviirused
2) Kontaktnakkus. Herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) Kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), Hepatiidi teatud vormid. 4) Siirutajad. N: Puukentsefaliit. Imetajad = Marutõbi. 5) Alimentaarne(toit ja vesi) - euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) Emalt lootele. (punetised) Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : 1)NAHK - Papiloom(soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. 2)NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. 3) HINGAMISTEED - Nohu, Gripp, Paragripp, adenoviirused. 4) LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus(lihased), ebolaviirus(veritsus), Kollapalavik(veritsus) 5) SISEELUNDID - Hepatiit(maks), enteroviirused(seedekulgla). 6)SUGUELUNDID (herpes IIvorm). 7)IMUUNSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1)Biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2)Antikehad a) saadakse emalt.(rinnapiim) b) Tekivad haigestumise korral. c) Vaktsineerimine.
mikro- väike mikroskoop müo lihase- müalgia (lihasvalu) nefr- neeru- nefriit (neerupõletik) neo- uus neoplasm (uusmoodustis = kasvaja) neuro- närvi- neuroos (närvihäire) oftal- silma- oftalmoloog (silmaarst) oligo- vähe oligofreenia (arenguhäire) ot- kõrva- otiit (kõrvapõletik) para- kõrval- paragripp (gripi sümptomitega hingamisteede nakkus) pneu- kopsu-, õhk pneumoonia (kopsupõletik) polü- palju polüuuria (uriinierituse suurenemine) polütrauma (mitme organi trauma) post- pärast posttraumaatiline (traumajärgne) pro- enne prognoos (ennustus) pseudo- vale- pseudokrupp (kõripõletik, mis ei ole krupp) psühho- vaimu- psühhopaat (vaimuhaige)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
