MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosake...
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed v...
Embrüogeneesi teine aste Blastula ehk põisloode Embrüogeneesi kolmas aste. Koosneb ühest rakukihist. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook Gastrula ehk karikloode Embrüogeneesi neljas aste. Koosneb rakukihtidest, mida nimetatakse lootelehtedeks. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond LOOTEJÄRGNE ARENG Algab emaüsast väljumisega. Moondega vastsündinu erineb vanematest oluliselt ja muutub nende sarnaseks alles vaheetappide käigus. Täismoondeline Kolm staadiumit: vastne, nukk, valmik Vaegmoondeline Kaks staadiumit: vastne ja valmik Otsene vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega arengu plussid: 1
Kordamine kontrolltööks Bioloogia Meelelundid Õp. lk 68-95 1.Silma ehitus (mis ei sobi loetellu). 2.Silma osade ülesanded (ühenda silma osa ja ülesanne). *kulmukarvad- kaitse vee ja higi eest *ripsmed- kaitse tolmu ja võõrkehade eest *silmalaud- kaitsevad võõrkehade eest ja hoiavad silma pinna niiske *pisaravedelik- niisutab, vähendab hõõrumist, kaitseb silma sattunud võõrkeha eest. *silmalihased- hoiavad silma paigal või liigutavad seda *silmaava- selle kaudu siseneb valgus sisse
6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook 17. Platsenta - loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. 18. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond 19.Biogeneetiline reegel-loode kordab arengus liigi ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e.juveniilne staadium- algab sünniga 2.sigimisvõimeline e.generatiivne staadium 3
Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuv...
JÕU EDASIKANDMISES. ERITUSELUNDKOND EEMALDAB KEHSTA MITTEVAJALIKKE AINEID. ERITAMISE KÄIGUS EEMALDATAKSE KEHAST AINEVAHETUSE KÄIGUS TEKKIVAD JÄÄKPRODUKTID, SOOLADE JA VEE LIIG NING ORGANISMI SATTUNUD KEHAVÕÕRAD AINED. ERITUSELUNDKONNA MOODUSTAVAD NEERUD, KUSEJUHAD, KUSEPÕIS JA KUSITI. LISAKS OSALEVAD AINETE ERITAMISES KA KOPSUD JA NAHK. NÄRVISÜSTEEM JA MEELELUNDID VAHENDAVAD JA TÖÖTLEVAD INFORMATSIOONI. NÄRVISÜSTEEM VAHENDAB INFORMATSIOONI VÄLISKESKKONNAST, TÖÖTLEB JA SALVESTAB SAADUD INFORMATSIOONI, SEOB JA KOOSKÕLASTAB KÕIGI ELUNDKONDADE TÖÖD NING REGULEERIB ORGANISMI TALITLUST VASTAVALT KESKKONNAS TOIMUVATELE MUUTUSTELE. NÄRVIKOE RAKUD ON ÜHENDATUD KEERUKASSE VÕRKU (KESKNÄRVISÜSTEEM PEA- JA SELJAAJUS TOIMUB INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE; PIIRDENÄRVISÜSTEEM MOODUSTAVAD DENDRIIDID JA NEURIIDID E. NÄRVID)
meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil keskkonnas paremini orienteeruda ja mõelda. Regulaarne liikumine ja sport mõjutavad kogu meie organismi, kuid positiivne mõju avaldub vaid sel juhul, kui me harjutame optimaalse koormusega. Seega, mitte palju ja tugevasti, vaid organismi tugevdava koormusega. Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab
sealt tagasi jääkprodukte ja organismile mittevajalikke aineid. · Vereloomeelunditeks on punaüdi luudes, põrn, tüümus ja lümfisõlmed. Närvisüsteem. · Kesknärvisüsteem moodustub pea- ja seljaajust, närvid moodustavad perifeerse närvisüsteemi. · Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatute organite tööd. Meeleelundid. · Silm. · Kõrv - kuulmis- ja tasakaaluelund. · Meelelundid on ka maitsmisretseptorid, haistmisretseptorid ja nahas paiknevad retseptorid, mis kutsuvad esile temperatuuri, rõhu ja valuaistinguid. · Hobune omab väga unikaalset nägemiselundit, mis võimaldab eristada suhteliselt suurelt vahemaalt väga väikesi liikumisi. See võimaldab hobusel oma vaenlasi piisavalt varakult märgata. Kuna silmad asetsevad hobuse pea külgedel, näeb hobune 360 kraadi ümber enda
aferentsed närvikiud viivad erutuse kesknärvisüsteemi, erutuse analüüs ajus, eferentsed närvikiud viivad erutuse organisse, refleksikaar organ reageerib. www.yachigusaryu.com Inimese meelelundid. Inimene võtab ümbruskonnast infot vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Kui mingi meeleelund ei funktsioneeri, siis arenevad teised meeled rohkem ja inimene saab ikkagi hakkama. Meelelunditel on spetsiaalsed keskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud. Neist liigub ärritus närve mööda ajusse. Pärast ajus toimuvat info analüüsi ja tõlgendamist reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm.
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
