Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. (juuksed, küüned, ämblikuniit, siid) · Tertsiaarstruktuur- enamasti keraja kujuga, nim gloobuliks. (osad ensüümid, munavalk, antikehad · Kvaternaarstruktuur- mitu erinevat gloobulit põimunud. (peaaegu kõik ensüümid) Denaturatsioon ja renaturatsioon: · Denaturatsioon- valk kaotab ära oma struktuurid kuni primaarstruktuurini, kõrgemalt madalamale. Tegurid: kõrge temp, mehhaaniline kloppimine, happeline keskkond. · Renaturatsioon- valk taastab oma kõrgemat järku struktuurid, denaturatsiooni pöördprotsess. Tegur: juhul kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga
Sest valkudel on muid tähtsaid ülesandeid, seetõttu lagundatakse teised ained ennem. Kokkuvõte Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju
TRANSPORTFUNKTSIOON (HEMOGLOBIIN KANNAB HAPNIKKU KOPSUDEST KUDEDESSE); RETSEPTORFUNKTSIOON (VÄLISKESKKONNA INFO EDASTAMINE RAKU SISEMUSSE); REGULATOORNE FUNKTSIOON (VERE SUHKRUSISALDUST REGULEERIV INSULIIN); KAITSEFUNKTSIOON (MITTEOMASTE ORGAANILISTE ÜHENDITE VASTU MOODUSTUVAD VERES ANTIKEHAD); LIIKUMISFUNKTSIOON (ALGLOOMADE, VIBRUTE JA RIPSMETE LIIKUMINE); ENERGEETILINE FUNKTSIOON (VALKUDE TÄIELIKUL LAGUNDAMISEL VABANEV ENERGIA ON KASUTATAV ORGANISMI ELUTEGEVUSPROTSESSIDES). DENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE HÄVIMINE. RENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE TAASTUMINE. MAKROELEMENT ORGANISMIDE KOOSTEISES KÕIGE ENAM ESINEV KEEMILINE ELEMENT. MIKROELEMENT ORGANISMIDE NORMAALSEKS ELUTEGEVUSEKS ÜLIVÄIKESTES KOGUSTES VAJALIK KEEMILINE ELEMENT.
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Mitmesugused keemilised...
Ettevalmistus bioloogia riigieksamiks, spikker abik organismide koostise õppimisel, palju vajalikku infot ning valkude funktsioonid
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahh...
Valkude ehitus, aminohapete ehitus ja peptiidside Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekul...
o Ehituslik ülesanne o Kaitseülesanne o Regulatoorne ülesanne o Liikumisülesanne o Transport ülesanne o Energeetiline ülesanne. o Retseptoorne ülesanne 9. DNA; RNA ehitus ja ülesanded o DNA- Päriliku info kandmine ja edasi andmine tütarrakkudele. o mRNA toob geneetilise info tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse o tRNA aminohapete transport ribosoomi o rRNA kuulub ribosoomi ehitusse 10. Mõisted! o Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine o Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine o Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk o Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete e antigeenide kahjutuks tegemiseks 11. Joonised! o Valgud ehk lipiidid o Nukleiinhapped
aminohappejääke · Valgu struktuurid o Primaarstruktuur (aminohapete järjestus) määratud valgu omadused o Sekundaarstruktuur (keerdumine või voltimine juuste ja küünte valgud karantiin o Tertsiaarstruktuur ( gloobulid või fibrillid -1. Vereplasmavalgud, ensümid 2.lihaskoevalgud o Kvartensaarstruktuur (mitme polümeeri ühinemisel) hemoglobiin, enamik antikehasid · Denaturatsioon ja renaturatsioon o Denaturastiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturastiooniga taastuvad o Nt munavalge kloppimine · Valkude ülesanded o Ensümaatiline o Regulatoorne o Retseptorfunktsioon o Kaitsefunktsioon o Ehituslik funktsioon o Liikumisfunktsioon o Energeetiline funktsioon o Transpordifunktsioon · Lipiidide jaotus
ruumilist paigutust. Tersiaaalne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur tekib ahelate üksteisest läbipõimumisel, kusjuures moodustuvad globulaarse kujuga molekulid.(müoglobiin). Kvaternaarne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur formeerub mitme markomolekuli ühinemisel üheks kompleksseks gloobuliks. Hemoglobiini korral võtavad osa üksikute alaühikute globulaarpindadel paiknevate aktiivste rühmade vahel toimivad elekrostaatilised jõud. 2.) Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Teisisõnu valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine 3.) Renaturatsioon on valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride ja bioloogilise aktiivsuse taastumine
AIDS inimorganismis avalduv haigus, tekitajaks HIV viirus, mille käigus ei suuda organism enam vajalikul määral antikehi toota ning immuunsüsteem nõrgeneb pidevalt. Lõpuks ei suuda organism enam haigustekitajatega võidelda. AIDS lõpeb alati surmaga. Aminohape koosneb aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad informatsioonivahetuses väliskeskkonnaga...
Sahhariidid ehk süsivesikud on ained,mille koostises esinevad süsinik,hapnik ja vesinik. Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesan...
1. Mis on makroelemendid ja mikroelemendid? 2. Mis on valgud? e. Proteiinid. Koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 3. Mis on renaturatsioon ja denaturatsioon? renaturatsioon on valgustruktuuri taastumine, denaturatsioon on valgustruktuuri muutmine. 4. Nimeta RNA ja DNA ülesanded RNA: informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks DNA: päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele 5. Mis on komplementaarsus? 6. Missugust ülesannet täidab transport RNA? transpordib aminohappeid ribosoomidesse 7. Millest koosnevad sahhariidid? süsinik, vesinik, hapnik 8. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus?
Suur molekulmass, normaaltingimustes biomembraane ei läbi, kui nt uriinis tuvastatakse valk, on viga neerudes. 2. Valgud kas lahustuvad vees (piim, muna, veri) või ei lahustu (juuste, naha, sülgede, soomuste, küünte). Kui piimas on vesi, saab sellest aru külmutades. 3. Hüdrolüüsuvus, hüdrolüüsuvuse tagajärjel tek vabad aminohapped, nt seedumine 4. Valkudel on laeng, seetõttu nad ka liiguvad elektriväljas, laeng tuleb aminohapete radikaalidest. 5. Denaturatsioon - kõrgemat järku struktuuride kadu esmase struktuuri säilumiseni, seda põhjustavad faktorid: a) Organismisisesed - palavik, mao soolhape (valkude kalgendumine) b) Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine, liha keetmine. Esineb ka pöörduv denaturatsioon st valk taastav algoleku, seda nim
). 4. On teada üks lõik DNA-st,leidke selle vastas oleva teise DNA ahela nukleotiidiline järjestus A-T & C-G 5. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevust Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel,aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 6. Milliseid orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid leidub organismide koostises? Valgud,lepiidid,sahhariidid nukleiinhapped(orgaanilised) &vesi,soolad(anorgaanilised) 7. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Denaturatsioon-Valkude kõrgemat järku struktuurid hävitatakse. Renaturatsioon-Valkude kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 8. On teada üks lõik RNA-st,leidke selle vastas oleva teise DNA ahela nukleotiidiline järjestus A-U & C-G 9. Võrdle monosahhariide ja polüsahhariide Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud- 3-6 süsinikku(glükoos,riboos,fruktoos). Polüsahhariidid on polümeerid,mille monomeerides on monosahhariidide
Funktsioonid: 1) energeetiline funktsioon (2 korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamine), 2) ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse), 3) varuaine funktsioon, 4) ainevahetuslik funktsioon, 5) kaitse funktsioon, 6) lahusti funktsioon 7. Valgud. Tead valkude ehitust ja nende ülesandeid. Tead erinevaid valgustruktuuri ja neid olevaid sidemeid. Tead mõisteid renaturatsioon, denaturatsioon. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (nt munavalge) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast (nt kromosoom) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed. Sekundaarne struktuur kurdumine või voltimine (nõrgad sidemed) (nt juuksed, küüned, ämblikuvõrguniidi valgud) Tertsiaarstruktuur gloobul (nõrgad sidemed) (nt antikehad, ensüümid, vereplasma)
Ühendab samuti regulaarse sekundaarstruktuuriga regioone Valgud on tihedalt kokkupakkunud sausagelike model ribbon model ball and stick model Spacefilling model Valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon tuleneb täielikult ainult valgu enda primaarstruktuurist C. Anfinsen 1957: ribonukleaasi denaturatsioon on pöörduv Denatureerunud valgul ei ole kasutada muud informatsiooni kui see, mis sisaldub tema enda primaarstruktuuris Valgud saavad kokkupakkumisega
Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 6. Mis on ensüüm, antigeen, antikeha? Mõisted. Ensüümid on valgud mis reguleerivad biokeemilistes reaktsioonide kiirust. Antikeen on võõras aine organismis. Antikeha toetub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. 7. Joonista DNA monomeeri (nukleotiidi) skeem ja nimeta komponendid. 8. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mõisted ja näited. Denaturatsioon ehk denatureerimine tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Denaturatsiooniks nimetatakse ka ainult tehniliseks kasutamiseks määratud ainete söögi- ja joogikõlbmatuks muutmist. Kõnekeeles nimetatakse denatureeritud alkoholi tinaturkaks
10. Valgud Koostiselemendid: C ; H ; N ; O (S) Monomeerid: 20 aminohapet Struktuurid: primaarstruktuur, sekundaarne struktuur (heeliks, voltunud), tertsiaalstruktuur (gloobul, fibrill), neljandane struktuur (väävelside ja 1 valgu molekul) Liigid: lihtvalk (ehk protiin) ainult aminohappejääkidest ; liitvalk (ehk proteiid) aminohappejäägid + muu aine Omadused: temperatuuritundlikud, denaturatsioon (kaotab kõrgemad struktuurid), renaturatsioon (taastab kõrgemad struktuurid), hüdrolüüs (laguneb vee liitmisel aminohapeteks), kleepuv, vees lahustuv Tähtsus organismis: ehituslik funktsioon, oluline organismis toimuvatele keemilistele reaktsioonidele, trantsporifunktsioon (rakumembraanis ainete trantsport), kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, moodustavad antikehi, energeetiline funktsioon, 11. Nukleiinhapped
Elu omadused: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energia vahetus (hingamine, toitumine, eritamine), stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng. Organiseerituse tasemed: · Molekulaarne tasand · Rakuline tasand esmane organiseerituse tase, millel on kõik elu omadused. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud moodustavad koe: Epiteelkude ehk kattekude: Lihaskude: - katab keha pinda, siseelundeid, moodustab näärmed (higi, sülg, pisarad) - võimaldab liikumist - kaitseb organismi väliskeskkonna eest - rakud kokkutõmbamisvõimelised - näärmed eritavad nõresid - elu jooksul juurde ei tule (pikenevad, laienevad) - rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Jaotus: silelihaskude...
kaheahelaline RNA ja DNARNA hübriid Tuntud on ka vasakpoolse keermega heeliks Z DNA BDNA 10 aluspaari ühe täispöörde kohta, ADNA 11; ZDNA 12 BDNA heeliks on seest praktiliselt täidetud, 2 aluse vahe (tõus) 0.34nm vastab lämmastikaluste heterotsüklite van der Waalsi raadiuste summale Nukleiinhapete sekundaarstruktuuri stabiilsus: DNA denaturatsioon G = H TS (heeliks struktuuritu ling) Heeliksit destabiliseerib: Negatiivsete laengute tõukumine (H < 0) Konformatsiooniline entroopia (TS > 0) Heeliksit stabiliseerib: Vesiniksidemed ja van der
energiat. 13. Mis on valgud? Mis on nende monomeeriks? · Proteiinid, mille monomeeriks on aminohappejäägid 14. Milline on valgu esimest, teist, kolmandat ja neljandat järku struktuur? · Primaarne struktuur, Sekundaarne struktuur, Tertsiaarne struktuur, Kvaternaarne struktuur 15. Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub? · · 16. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mille abil need toimuda võivad? · Denaturatsioon - hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks · Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine 17. Valkude ülesanded ja näited nende kohta. · Transport (NT: Hemoglobiin transpordib hapniku, membraanides valgulised transportijad) · Liikumine (NT: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid) · Varuained (NT: munavalge, piim)
aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Nt: hemoglobiin, klorofüll. 3) Denaturatsioon valkude muutumine lihtsamateks. Denaturatsiooni võivad põhjustada: mehhaaniline töö, temperatuur, kiirgused, happed, alused jms. Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ning eeldusel, et denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud
tapasoe liha kiiresti jahutada alla 20 C gaaside vaba eraldamise tingimustes, s.t. tapasoe liha ei tohi olla virnades vaid peab asetsema rippasendis või ühekordselt laotuna restidel. · liha morfoloogilised omadused- olenevad liigist · kuidas pH muutub lihas- eluslooma lihastes pH 7,0-7,4. tavaliselt langeb liha pH 5,6-5,7-ni 6-8tunni jooksul pärast tapmist ning saavutab miinimumi 5,3-5,7 umbes 24 tunni jooksul tapmisest. Liha valkude denaturatsioon = madal pH + kõrge temperatuur. Valkude denaturatsioon põhjustab nende lahustuvuse kao, vee kaotuse, veesidumisvõime vähenemise, värvus muutub heledamaks. Nimetatud muutused on ebasoovitavad nii värske liha kui ka lihasaaduste tooraine puhul. · liha lõike viisid- Et liha säilitaks oma vett, tuleb liha lõigata nii, et sidekoelised kestad jääksid maksimaalselt terveks · liha veesisaldus- Annab lihale massi ja mahlasuse. Vesi on lahustiks lihas sisalduvate
fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi mi on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer.Oligosahhariid- matemaatika alane teadvus veres.Peptiidside-kovalentne side valge molekli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid- on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikeks lülideks on monosahriidid.Renaturatsioon-valgu kõrgemat( neljandat, kolmdat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsioon pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraami koostises esinev valgu molekul, mis edestab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape-(RNA)- biopolümeer, mille moromeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.Ribonukleotiid-RNA monomeer, mis on moodustnud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.tRNA-ül. Transpordib amino happeid rimosoomi.
Filtraadile lisati vähehaaval kristalset (NH4)2SO4 kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel tekkis nõrk hägu. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem Järeldus: Tekkinud sademehulkade põhjal saab öelda, et albumiinide sisaldus munavalgus oli suurem 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahuse sõltuvus pH-st Kõrgel tempetatuuril toimub kõigi valkude pöördumatu denaturatsioon, millega kaasneb enamasti ka valgu väljasadestumine. See ei pruugi aga toimuda, kui keskkonna pH erineb palju valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu pI on keskkonna pH väärtus, mille juures valgu molekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, molekuli summaarne laeng võrdub seega nulliga, millest tingituna valgumolekulid sadestuvad kergesti lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb väga palju pI väärtusest,
9.Milline on valgu esimest, teist, kolmandat ja neljandat järku struktuur? Esimene struktuur-Nukleotiidide järjestus DNA molekulis. Teine struktuur-biheeliks Kolmas struktuur-Kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur neljas struktuur-Kahe või enama subühiku asend ruumis. 10.Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub? Peptiidside asub aminohappejääkide vahel.See on tugevam kui vesinikside. 11.Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mille abil need toimuda võivad? Denaturatsioon on valgustruktuuri muutus- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Renaturatsioon -Kõrgemat järku struktuuri taastumine 12.Valkude ülesanded ja näited nende kohta. Valkude ülesanded : Ensümaatiline tähtsus Struktuurne(sarved,küüned,karvad) Transport(vere kaudu) Regulatoorne(veresuhkru tase) Retseptoorne(annavad välissignaale) Liikumine(ripsmed,algloomade viburid) Kaitse(Verehüübimisvalgud,antikehad)
mitokondrite kahjustuse süvenemine mikrovaskulaarne kahjustus, koe perfusioon langeb Põhjused: endoteeli turse, müokardi ishem. Kontraktuur pigistab koronaalartereid, vasokonstriktsioon, trombotsüütide ja neutrofilide kuhjumine, HVR toime Nekroos morfoloogiliste muutuste kogum, kujuneb pärast raku surma Põhjus: ensüümide lagundav toime (ensüümaatiline seedimine + valkude denaturatsioon)* seedimine auto või hemolüütiline, denaturatsioon koagulatiivne nekroos Alati põletikuga, DNA diffuselt laguneb, kiiremini kui apoptoos Apoptoos geneetiliselt programmeeritud Iseärasused: raku kortsumine, kromatiini kondensatsioon, mitokondrite kondenseerumine, apoptootiliste kehakeste teke + nende fagotsütoos Meh-m: apoptoosi ajendavad TNF2, glükokortikoidid, kasvufaktor, taandumine Suurenenud apoptoos viivad mediaatorid, nende retseptorite ekspressioon Põhjus: isheemia, mürgid, kiirgus, põletikud
toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Antigeenid- Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Denaturatsioon- Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiseltvalkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Renaturatsioon- Renaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride taastumine.
(NH4)2SO4, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel tekkis nõrk hägu. Kristalse (NH 4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem Järeldus: Tekkinud sademehulkade põhjal saab öelda, et albumiinide sisaldus küllastunud lahuses oli suurem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel tempetatuuril toimub kõigi valkude pöördumatu denaturatsioon, millega kaasneb enamasti ka valgu väljasadestumine. See ei pruugi aga toimuda, kui keskkonna pH erineb palju valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu pI on keskkonna pH väärtus, mille juures valgu molekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, molekuli summaarne laeng võrdub seega nulliga, millest tingituna valgumolekulid sadestuvad kergesti lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb väga palju pI väärtusest, omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu
metaboolne- ja geeniregulatsioon, valkude struktuur-aktiivsus, energia tootmine ja signaaliülekanne. 17. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? ei tea 18. Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest? liitvalgud koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest asadest (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin 19. Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. primaar, sekundaar, tertsiaar, kvaterneerstruktuur 20. Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus -mehaanilisel teel -temperatuuri tõstmisel -keemilisel teel -kiirguse toimel renaturatsioon ehk kõrgemat järku struktuurid taastuvad NT:juuste struktuuri taastumine pärast lokitamist või sirgendamist, munavalge vedeldumine pärast vahustamist 21. Valkude ülesanded organismis? lagundavad aineid, transpordib hapnikku, osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis, annavad välissignaale edasi, on varuaineks, kaitsevad
Asendamatud aminohapped; Vastus: Valgud ehk proteiinid koosnevad aminohappejääkidest. Organismis on 8 aminohapet, mida loomorganism ei suuda ise sünteesida. Lisaks sellele on kolm osaliselt asendamatud. 2) Valgu primaarstruktuur, mis on, mis määrab? Vastus: Valgu primaarstruktuur on ära määratud DNA poolt. Primaarstruktuur on valgu esmane struktuur. 3) Valgu kõrgemat järku struktuuritasemed; Vastus: Sekundaarstruktuur (voltumine) ja tertsiaarstruktuur (keerdumine) 4) Valkude denaturatsioon ja hüdrolüüs; Vastus: Valgu denaturatsioon on see kui valgu sekundaar- või tertsiaalstruktuur laguneb välise teguri mõjutamise toimel. Hüdrolüüs- peptiidisidemete lõhkumine ehk prmiaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. 6. Valkude ülesanded. 7. Nukleiinhapped: 1) DNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, tumiin. 2) DNA primaar- ja sekundaarstruktuur.
· Fenooli ühendid 7) ALDEHÜÜDID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Molekuli struktuur 8) KARBOKSÜÜLHAPPED · Homoloogiline rida · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused 9) AMINOHAPPED · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Asendamatud aminohapped (8 ) · Peptiid(amiid)side · Füüsikalised ja keemilised omadused 10) VALGUD · Struktuur ja koostis · Valkude omadused · Denaturatsioon · Valkude tähtsus 11) ESTRID JA RASVAD · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Triglitseriidid · Enamlevinud rasvhapped 12) SAHHARIIDID · Mono-,oligo- ja polüsahhariidid · Aldoosid ja ketoosid · Tähtsamad esindajad · Molekuli- ja struktuurivalemid Head õppimist!
1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab t...
Mõisted: AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. Aminohape - Antikeha - vajalikud viirustest tervenemiseks. Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - t...
Valgu primaarstruktuuri moodustuvad omavahel ühinenud aminohapped. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis ning on määratud DNA poolt. Sekundaarstruktuur tekib primaarstruktuuri keerdumisel - heeliksiks või voltimisel - struktuuriks. Tertsiaarstruktuur tekib - heeliksi keerdumisel gloobuliks või - struktuuri niitumisel. Kvaternaarstruktuur tekib mitme gloobuli liitumisel(emoglobiin koosneb 4-st gloobulist). Valkude denaturatsioon: Valkudele on omalik loomulik ehk natiivne molekulikuju, mille puhul valk on natiivne. Denaturatsioon on protsess, mille puhul välistegurite toimel valgu akriivsus kaob ning struktuur teiseneb kuni primaarstruktuurini. Valgu lagunemine aminohapeteks ensüümide toimel on valgu hüdrolüüs. Valkude ülesanded: energeetiline ülesanne(1g-17,6kJ), ensümaatiline ülesanne(ensüümid on
Eristatakse 4 erinevat ehituslikku struktuuri : Esimene järk on ahelstruktuur. Näitab millised aminohapped on ahelasse kokku pandud, määrab ära ka valgu põhilised omadused. Teist järku struktuur on kas kruvi kujuline heeliks või voldistik nende vahel vesiniksidemed. Kolmandat järku struktuur on kera kujuline gloobul. Neljandat järku struktuur tekib siis, kui omavahel ühinevad kaks või enam polümeerset ahelat. Kui valku mõjutada ( vahutamine, kuumutamine ) toimub denaturatsioon. Valgud : 1.) lihtvalgud proteiinid ; 2.) liitvalgud proteiidid. Valkude bioloogiline tähtsus : * ehituslik ülesanne * transport ülesanne * retseptor ülesanne * liikumisülesanne * regulatoorne ülesanne * kaitse ülesanne * energeetiline ülesanne * katalüütiline ülesanne. Nukleiinhapped. üks nukleotiin koosneb kolmest osast. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. Kui nukleotiidid ühinevad, tekib DNA üksikahel.
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidha...
Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
ORGANISMIDE (KEEMILINE) KOOSTIS Peamised elemendid organismide rakkudes on C (süsinik), H (vesinik), O (hapnik), N (lämmastik), P (fosfor), S (väävel). Nad moodustavad 98% raku koostisest ning neid elemente nimetatakse ka makroelementideks. Organismides on 80% anorgaanilisi aineid, peamiseks on vesi. Protsentuaalses järjekorras hõlmavad rakust orgaanilistest ainetest kõige suurema osa: 1. VALGUD 2. LIPIIDID 3. SAHHARIIDID ehk BIOMOLEKULID 4. NUKLEIINHAPPED SAHHARIIDID: Ehk süsivesikud koosnevad süsinikust C, vesinikust H ja hapnikust O. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid: riboos ja desoksüriboos; kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse, glükoos (e viinamarjasuhkur), fruktoos (e puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: glükoos+fruktoos=sahharoos, maltoos (e linnasesuhkur), laktoos (e piimasuhkur). Polüsahhariidid: tärklis (e glükogeen), tselluloos. Sahhariidide ül...
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidi...
võib anda valeposit.tulemusi-klamüüdia; subtüpeerimine, klassikalise meetodi mdal tundlikkus 11. Mida tähendab lühend PCR?- polymerase chain reaction e. polümeraas ahelreaktsioon 12. Nimeta PCR etapid, mitu korda harilikult neid korratakse?- DNA denaturatsioon; praimeri seostumine-annealing; DNA süntees->20-30 korda 13. Kuidas nimetatakse PCR analüüsil temperatuuriga DNA vesiniksidemete lõhkumist?- Denaturatsioon 14. Kuidas nimetatakse PCR analüüsil praimerite seondumise etappi?- annealing 15. Millist kliinilist materjali saab kasutada PCR meetodil haigustekitaja tuvastamiseks?- röga, lima, seemnevedelik (DNA) 16. Millised on etapid haigustekitaja tuvastamiseks kliinilisest materjalist PCR meetodil?-algmaterjalisd DNA eraldamine ja puhastamine; PCR reaktsioon; restriktsioon; tulemuste visualiseerimine geelelektroforeesil 17. Nimeta PCR jaoks vajalikud komponendid
VALGUD Kristel Mäekask Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, ...
Reaktsiooni läbiviimiseks on vajalik teada uuritava DNA lôigu otste nukleotiidset järjestust. Reaktsiooni käivitamiseks kasutatakse kahte oligonukleotiidset (väiksest arvust nukleotiididest koosnevat- 8..30) praimerit (ingl. k. primer), mis kumbki vastavad ühe komplementaarse DNA ahela alguse nukleotiidsele järjestusele ja talitlevad kui ensüümi substraat, kuna neil on vabad otsad uute nukleotiidide sidumiseks. PCR pôhietapid on järgmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja
ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku pooldumise käigus). RNA ülesanne- päriliku info realiseerimine 19. Oskate võrrelda DNA ja RNA molekule. DNA Polümeer Nukleotiid Lämmastikalus Suhkur(desoksüribo os) Fosfaatrühm A T; G - C biheeliks RNA Polümeer Nukleotiid Lämmastikalus Suhkur (riboos) Fosfaatrühm A U; G C Üksikahel 20. MÕISTED: biomolekul, liitlipiid, steroid, hormoon, biopolümeer, peptiidside, gloobul, denaturatsioon, renaturatsioon, ensüüm, vitamiin, nukleotiid V: Biomolekul Molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Liitlipiid lihtlipiidide (vees mittelahustuv orgaaniline aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks) ühinemine teiste keemiliste ühenditega. Steroid madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid, D-vitamiin)
Mis molekulassiga sade on? Sade on molekulaar massiga umbes 65000(kuna munavalgu koostises on valdavalt albumiinid) Mis molekulmassiga valgud sadenevad `TKÄ toimel? Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Pöörduv denaturatsioon ja väljasadestumine. Kasutatud ained: 3 ml munavalgu lahust 3 ml küllastunud (NH4)2SO4 kristalne (NH4)2SO4 Töö käik: Küllastunud (NH4)2SO4 lisamisel munavalgu lahusele tekkis globuliinide sade, mille eraldasin filtrimisel. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel lahusele tekkis albumiinide sade. (NH4)2SO4 kõrge kontsentratsioon põhjustab valkude pöörduvat denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. Kumba sadet rohkem oli
Rakkudes hapnik(igasuguseks elutegevuseks, ainevahetuseks), süsinik (kehas orgaaniliste ühendite koostises), vesinik(biomolekulide ehitusüksus) fosfor-DNA oluline ühend. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi muudustumises. Vesi on organismis hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismis püsivat temperatuuri. Org ained organismis: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Põhilised ensüümid, vimaniinid, hormoonid. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed. C arv aatomi molekulis on 3-6. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel liitumisel. Maltoos(gl.jääk+gl.jääk) sahharoos(gl.jääk+fru.jääk) laktoos(galaktoosjääk+ fru.jääk) polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on e...
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...
Organismide koostis - mõisted Aids viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Aminohape- orgaaniline hape, mis on valkude ehitusüksus. Biheeliks - DNA teisene struktuur (kruvikujuline). Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokee...
AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
