DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada
Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kuidas dioksiinid tekivad? Põlemisel kõrgel temperatuuril lagunevad kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ning
Dioksiinid Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom )
Mis on dioksiinid? Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees.
Suur osa dioksiine puudutavast teabest on uuringute kalliduse ja keerukuse tõttu lünklik. Eestis puuduvad dioksiiniuuringuteks sobivad laborid, siinsed uurijad on saatnud oma proovid Saksamaale, kus näiteks ühe räime analüüs maksab umbes 500 . Ka Eesti tööstusettevõtete emissioone ei ole märkimisväärselt uuritud [8, 1], samuti pole meil uuritud dioksiinide kontsentratsioone inimese veres, rinnapiimas jm. Teke Dioksiinid on peamiselt antropogeensed ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka geoloogilistes protsessides ja looduslikes põlenguis. Võrreldes tööstusliku pöörde eelse ajaga on nende kontsentratsioon looduses umbes kolmekordistunud [3]. Peamisteks saastajateks on jäätmete põletamine, elektri tootmine, väikesed põlemisprotsessid, mettallide tootmine ja taaskasutus, tsemendi tootmine, paberi ja tekstiili pleegitamine, joogi- ja reovee puhastus ning transport. Üsna palju leidub
Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmiseks. Umbes 80% benseenist kasutatakse etüülbenseeni, isopropüülbenseeni ja tsükloeksaani tootmiseks Etüülbenseenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste Isopropüülbenseenist toodetakse vaikusid ja liime Tsükloheksaani kasutatakse nailoni tootmiseks Väiksematest benseeni kogustest toodetakse: värve, ravimeid, lõhkeaineid ja pesuvahendeid Polüklorodifenüülid ja dioksiinid Need ühendid kujutavad tõsist ohtu keskkonnale, sest on väga keemiliselt püsivad ja loodusesse sattudes võivad säilida aastakümneid. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud Kasutatakse soojuskandjatena tööstuslikes seadmetes Tänapäeval on nende kasutamine paljudes riikides keelatud on nt Läänemeri neist saastatud. Moodustuvad väikestes kogustes halogeeniühendite põletamisel ja tööstuslikes protsessides.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teke Peamiselt antropogeensed ühendid. Halogeeniühendite põletamisel. Tööstuslikes protsessides. 300325 °C Dioksiinid Läänemeres Läänemere ääres üle 20 paberi ja tselluloosivabriku. Kalade dioksiinisisaldus suurem kui Põhjameres. Toksikantide suurim sisaldus räimes ja lõhes. Lubatud dioksiinisisaldus 4 pg/g. Kahjulikkus Soodustab vähi teket. Põhjustab loote väärarengut. Vähendab immuunsüsteemi elujõudu. Aitäh kuulamast! Kasutatud kirjandus http://www.utileek.ee/?p=96 http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED639D441639D98 " Orgaaniline keemia 1. osa" Ants Tuulmets http://en.wikiwatch
ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid (polüklorodibensodioksiinid)- rida isomeere, millel erinev hulk erinevates asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes protsessides, kus osalevad kloor ja org. ained. Dioksiinid on looduses äärmiselt püsivad ja on ühed kõige mürgisemad ained. Kantserogeenne ja teratogeenne (loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutab immuunsüsteemi, kutsudes esile HIViga sarnaseid nähteid. Dioksiinid
Kollakas · Tavatingimustel tahke · Väga omapärane lõhn · Magus maitse · Vees lahustumatu · Veega võrreldes kõrgem sulamist°C Trijodometaan Füsioloogilised omadused · Mingil määral mürgine Kasutamine, saamine · Hambaarstid kasutavad kirurgilistel protseduuridel desinfitseeriva vahendina ning hambajuurekanalis raviks · Metaanist asendusreaktsiooniga Halogeenalkaanide seos dioksiinide, freoonide ning keskkonnasaaste vahel · Dioksiinid, freoonid, haloonid saastavad keskkonda, kahjustavad osoonikihti · Haloonid süsivesinike broomiühendid · Freoonid keemiliselt püsivad gaasilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega · Dioksiinid põlemisel tekkivad keemilised ühendid Täname tähelepanu eest!
Hapnikuga segamisel tekib väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaasi keevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. · Terpeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Palud terpeenid on meeldiva lõhnaga näiteks limoneen ( sidruni koores). Karoteen, mis on porgandi värvaine ja millest moodustub organismis Avitamiin. · Dioksiinid aromaatsed halogeeniühendid, mis kujutavad endast väga tõsist ohtu keskkonnale. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud, neil on head dielektrilised omadused, looduses säilivad aastakümneid, seetõttu on paljudes riikides keelatud. Dioksiine tahtlikult ei toodeta, kuid nad tekkivad mingil määral siiski mitmetes reaktsioonudes. Nad püsivad inimese organismis väga kaua, dioksiine peetakse ühtedeks
Halogeenalkaa nid Halogeenalkaanide seosed Dioksiinidega Freoonidega Keskkonnasaastega Dioksiinidega Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge Dioksiinid tekivad halogeenide põlemisel Freoonidega Freoonideks nimetatakse madala molekul-massiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro-kloroühendid. Freoonid on: Püsivad Mittepõlevad Mittemürgised Rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained Halogeenalkaanid keskkonnasaastajana Osooniaugud Kasvuhooneefekt Putukatõrjevahendid
sõltuvusprobleemid) *osaleb kesknärvisüst valuaistingu tekkes Kantserogeenid *teratogeensed, *tekivad kõrvalproduk mutageensed ja inimestele klooritud süsivesinike Dioksiinid kantserogeensed omadused kloori sisaldavate aine Dioksiinide üldine *dioksiinid on väga polüvinüülkloriidi, põ http://et.wikipedia.org/wiki/Dioks struktuurvalem mürgised, suurtes kogustes *paberi valgendamise iinid surmavad *looduslike protsessid
Baltic Sea Environment Proceedings No. 120B; HELCOM HOLAS TF 5/2010 Integreeritud klassifikatsioon ohtlike ainete sisaldusest 144-s uuritud merepiirkonnas kõrge (puhas) hea keskmine (mõõdukas) kesine halb (tugevalt reostunud) 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohtlikud ained Läänemeres • Ohtlikud on ained : – mida looduslikult ei leidu (PCB, DDT, dioksiinid, SCCP, PBDE, jne) – mille kontsentratsioon on looduslikust suurem (raskemetallid: tina, kaadmium, elavhõbe, vask) • Akumuleeruvad toituahelas, on mereelustikule toksilised • Pärinevad põllumajandusest, tööstustest, põletus- seadmetest 20.02.2017, K. Künnis-Beres Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon ...organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral
1) Mõisted: areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks.
aastakümneid.Dioksiine küll ihiteadlikult ei toodeta, kuid nad moodustavad väikeestes kogustes igasuguste halogeeniühendite põlemmisel, samuti tööstuslikesseadmetes jm. Kuna need on keemiliselt väga püivad, siis loodusesse sattununa võivad need säilida aastakümneid. Kuigi tänapäeval on paljudes riikide neende kasutamine keelatud, on näiteks Läänemeri polüklordifenüülides tugevasti saastatud.Saadi teada polükloropolütsükliste ühendite kantserogeensete toimest, milles dioksiinid ületavad polüklorodifenüüle. On selgunud, et need ühendid mõjutavad ka organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-iga sarnaseid nähteid.Nad kandduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt edasi inimesele,kuhjudes rasvkoes. Erinevalt loomadet püsivad dioksiinid inimese organismis väga kaua.Dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks.Surmav kogua inimesele on mikrogrammides kehakaalu kilogrammi kohta, kuid ka krooniline mürgistus on üliohtlik
Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada
delokalisatsioonile, mis stabiliseerib osakest Areenide füsioloogiline toime: narkootiline toime, pideval kokkupuutel kahjust närvisüsteemi, maksa ning vereloomeelundeid. Nahale mõjuvad ärritavalt, mürgised kuigi on ka selliseid mida kasutatakse ravimiteks nt aspiriin. areenide kasut,leidumine: eraldatakse kivisöetõrvast(toodet benseeni, touleeni jt)tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid, millel tõsine oht keskkonnale. Areenide isomeeria: asendisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadusetega, samuti võivad nad erineda oma bioloogilise aktiivsuse poolt. 1,2- dimetüülbenseen e orto-ksüleen; 1,3-dimetüülbenseen e meta-ksüleen; 1,4-dimetüülbenseen e para-ksüleen Amino- ja etüülbenseeni aluselisus: aromaatsed amiinid oksüdeeruvad kergesti nii nagu kõik amiinid elektrofiilne asendus benseenis ja selgitage benseeni ja broomi vahelisel reaktsioonil:
pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik. Valmis toru vajub veel aastaid ning selle kõrvalt kerkib vette üha enam setteid. See võib kesta kaks kuni viis aastat. Dioksiinide ja metüülelavhõbeda vabanemine põhjasetetest gaasitoru ehitamise ajal tekitaks kalade mürgisuse laine, mis hävitaks tõenäoliselt Eesti kalanduse ekspordivõimalused ja vähendaks võimalusi Läänemere kala süüa. Lisaks kantserogeensusele kontsentreeruvad dioksiinid imetavate emade rinnapiimas enam kui 50 korda ning mõjutavad väikelaste arengut näiteks Soomes on uuritud arvukaid hammaste väärarenguid. Teatud kontsentratsioonide juures mõjutavad dioksiinid ka luustiku arengut. Lisaks on erapooletud keskkonnaspetsialistide mudelid näidanud, et ehitustööde tulemusena tõuseb Läänemeres pH kontsentratsioonitase. See on eriti murettekitav, kuna kõrge pH tase Läänemeres on juba viinud hävitava eutrofeerumiseni (sinivetikad)
nitreerimine katalüsaator Areenide esindajad: Bensopüreen tugeva kantserogeense toimega, sisalduvad kivisöe- ja põlevkirviturvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitegaasides. Aromaatsed nitroühendid mürgised, plahvatusohtlikud, üks enam kasutatavaid lõhkeaineid on trinitrotolueen. Klorobenseen kasutatakse lahustitena ja vaheühenditena tootmises. Dioksiinid on polükloropolütsüklilised ühendid, mis kujutavad keskkonnale väga tõsist ohtu. Võivad põhjustada loote väärarengut, võib esile tuua HIV-ga sarnaseid nähte. Need ühendid kanduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele. Dioksiinide tekitajad on prügipõletustehased, metallurgijatööstus, paberi- ja tselluloositööstus. Et vähendada dioksiinide sattumist loodusesse ei tohiks kodumajapidamises põletada kloorisisaldavaid
Reostumine Reostajad · Laevaliiklus · Põllumajandus · Heitveed (süvalasud) Naftareostus · Peseb lindudelt rasva maha>märgumine>külmumissurm · Eemaldamiseks kasutatakse naftat imevaid aineid ja ujuvtõkkeid Eutrofeerumine · Toitainetesisalduse tõus · Lämmastik (väetised, reovesi, tööstus) · Fosfor (põhiline puhastusainetes) Toksilised kemikaalid · Raskemetallidest ohtlikuim elavhõbe olmejäätmetest · PCB laevakere värvidest, õlid · Dioksiinid plastjäätmete põletamisel, paberitööstus · Biokumuleeruvad · Kalad>inimene Ülekalastamine · Mida saan mina teha?
Kõrge kasutegur = vähe vingugaasi Vääveldioksiid • Väävlirikka prügi põlemisel tekib vääveldioksiid. • Väävliühenditest tekib väävelhape, mis: – on üks happevihmade põhjustajaid – korrodeerib põletusseadet. • Prügi või suitsugaaside hulka lisatakse lubjakivitolmu: lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Klooriühenditest tekib põlemisel vesinikkloriid, mis on üks happevihmade põhjustajaid ning korrodeerib põletusseadet. Dioksiinid • Dioksiinid – kloreeritud dibenso-paradioksiinid ja dibensofuraanid. • Dioksiine on 210 liiki, tavaliselt tuuakse 12 kõige ohtlikuma üldhulk. • Dioksiinid tekivad, kui temperatuur on 300–500 °C • Dioksiinid on väga stabiilsed: nad lõhustuvad alles 900–1000 °C juures. • Suitsugaase on seega vaja järelpõletada • Dioksiinimürgistusest tingitud vaevused kestavad kaua ning kurnavad füüsiliselt ja psüühiliselt nii haigeid kui nende lähedasi ja meditsiinipersonali
Benseen + Cl2 → benseen-Cl + HCl o Nitreerimine Benseen + HONO2 → nirtobenseen + H2O 7. Benseeni omadused, saamine, kasutamine o Mürgine lahusti o Vees ei lahustu o ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride tooraine o kantserogeenne o (saamine) 8. Märksõnad aromaatsetest ühenditest o Dioksiinid – põllemisjäägid (paberitööstus, metallurgia, prügi põletamine) PVC Kantserogeenne Läänemeres suur reostus 9. Heterotsüklilised ühendid o Nikotiin – tubakataimes, tekitab sõltuvust o Morfiin – moonikupra piimmahlas, valuvaigisti, tekitab sõltuvust o Kofeiin – kohvi- ja teepõõsas, ergutava toimega, sõltuvust ei tekita
Klorobenseen) kasutatakse lahustitena ja vaheündite tootmises. Väga ohtlikud keskkonnale on polüklorotsüklilised ühendid (eriti polüklorodifenüül või polüklorodibensodioksiin e dioksiin). · Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud. Neil on head dielektsilised omadused ( neid kasutatakse isoleervedelikena). Nad püsivad kaua (looduses aastakümneid). · Dioksiinid moodustuvad halogeeniühendite põlemisel ja tööstuslikes protsesssides, kus põlevad kloor ja orgaanilised ained. Looduses äärmiselt püsivad Polükloropolütsüklilised ühendid mõjustavad ka organism -> tekitavad nt HIV-iga sarnaseid näidustusi. Need levivad läbi toiduahela (taim->loom->inimene), püsivad organismis kaua. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus
Siiski tekitab puuder toppe, mis ärritavad nahka hõõrdumise tõttu. Siiani pole tõestatud, et puudril oleks nahka kaitsev või raviv efekt. Triklosaan Leitud deodorantides, hambapastas, vedelseebis, intiimseebis, suuvärskendajas, riietes. Kasutatakse antibakteriaalse ainena. Uuringute järgi on tegemist bioakumuleeruva ainega, mis jääb pidama rasvkudedesse ega lagune seal. Selle aine tootmisel, põletamisel või kokkupuutel päikesevalgusega võivad tekkida dioksiinid (vähkkasvaja oht). Triklosaani kasutatakse bakterite tapmiseks. Bakterid tasapisi kohanduvad ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate antibiootikumide suhtes. Pideva tarbimise puhul esineb oht normaalse mikrofloora häirumiseks ja resistentsete bakteritüvede tekkeks. Samuti võivad antiseptikumid liigselt nahka kuivatada ja soodustada põletiku teket.
elektronpilv. Kõik sidemed on võrdse tugevusega.Miks on vaja asendamata areenide elektrofiilse asendusreaktsiooni korral kasutada katalüsaatorit?-elektrofiili ei ole,e.fiilsus vaja tekitada.Katalüsaator peab olema tugev el.fiil.Areenide esindajad,nende mõju keskkonnale-mitmetsüklilised ühendid tekitavad vähki. Dioksiinid reostavad keskkonda,tekivad mürgised ained.Suuremad reostajad metallurgia-,paberi-,tselluloositööstused,prügipõletus.Miks on aniliinil aluselised omadused väiksemad, kui etüülamiinil? Lämmastiku vaba elektronpaar on delokaliseerunud, seega on aniliini aluselised omadused nõrgemad, kui etüülamiinil. Aniliin: Etüülamiin CH3CH2NH2
looduses võib kesta mitusada aastat. Polümeerseid materjale ei saa ümber töödelda ja taaskasutada, kuna korduval töötlemisel muutuvad nende omadused halvemaks, mis on seotud nende vananemisega. See tähendab, et ümbertöötlemisel ei ole võimalik saada kvaliteetset toodangut. Seejuures polümeeride põlemisega kütusena võivad olla ka probleemid, näiteks plastide mittetäielikul põlemisel moodustuvad mürgised ja kantserogeensed ühendid (nt dioksiinid). Kilekotid lagunevad väga kaua väiksemateks tükkideks, eraldades selle aja jooksul mürgiseid ühendeid. Seega, vaatamata polümeeride laiale kasutusaladele ning eelisele nad võivad olla ka ohtlikud nii keskkonnale kui ka inimeste jaoks. Seepärast ei tohi unustada keskkonnasäästlikku tarbimist ning prügi sorteerimist.
KANTSEROGEENID PÕHJAVEES Ilona Juhanson, Martin Tamm, Agnes Suurväli, Regiina Lopetaite, Oliver Simpson TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer) Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID carcinogens AND groundwater Carcinogens AND groundwater AND pollution health risks AND groundwater AND pollution groundwater AND pollution AND problems
omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel, nagu ka muude jäätmete põletamisel, eraldub palju kahjulikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid põlevaid vedelikke. Kui vanaõli on näiteks segatud bensiiniga, siis sellise vedelikuga kasutamine võib olla plahvatusohtlik.(3) Õhusaasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju inimese tervisele ei avaldu kohe. Kuid mida rohkem prügi põletada ja selle saastet sisse hingata, seda rohkem toksilisi ühendeid keha talletab. Koduahjus ja lõkkel on kõige suuremad saasteallikad ehitusmaterjalid k.a värvitud lauad, vana mööbel, plastik, autorehvid, õli ja teised naftatooted, riided ja tekstiili. Inimestel tekib tihti küsimus, et miks mina ei või oma kodus jäätmeid põletada ja Iru Elektrijaam tohib seda teha
põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist. Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil. Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused – tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone. Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud
Loomsed rasvad (va. kalarasv) saavad tihti haiguste allikaks, organismi tekib vabu puriine. Kerge seeditavuse tõttu võib kala kasutada nii hommiku kui ka õhtusöögiks. Kala säilitamine 0 2° C juures Hapnik Niiskus Valgus Vältida ristsaastumist Värske kala tunnused Värske kala tunnused Saasteained Mida vanem, suurem ja rasvasem kala, seda suurem on saasteainetega saastumise oht raskemetallid elavhõbe, arseen dioksiinid Parasiidid laiuss: Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65° C) Allergeen kalalõhn Kala kasutamine toiduvalmistamisel Keetmine Hautamine Praadimine Suitsutamine Kuivatamine Soolamine Paneerimine http://8371149.la02.neti.ee/kool/maire/video.html Midagi uut Sain teada : kui kasulik on kala inimese tervisele ja milliseid rasvasid see sisaldab. - et, kala aitab jagu saada mitmetest haigustest -
Heroiin tugevam toime kui morfiinil. Morfiini OH-rühmad on asendatud etaanhappega. Kofeiin kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse, levinuim psühhoaktiivne aine maailmas. Nikotiin kantserogeenne toime Antiseptik hävitab mikroobe Amfetamiin Narkolepsia, aktiivsushäire raviks, kaalulangetamiseks, söögiisu vähendamiseks, mõnuaine ja doping. C3H14N Teratogeenne toime loote vääraereng, immuunsusteemi kahjustav Kantserogeenne toime vähkitekitav Dioksiinid 2 benseenituuma O-ga ühendatud. Kogunevad maksa ja kahjustavad seda. Atsetoon tuleohtlik madala Kt'ga läbipaistev vedelk. Kasutatakse plastikute tootmisel, kui ka lahustina nt. Küünelakieemaldajas 6. Rahvapärane nimetus süstemaatiline nimetus aniliin aminobenseen fenool hüdroksübenseen paraksüleen 1,4-dimetüülbenseen bensoehape benseenkarboksüülhape sipelghape metaanhape äädikhape etaanhape võihape butaanhape oblikhape etaandihape
toidu saastumine, reklamatsioonid (kirjalikud kaebused) Haigushüvitised, trahvid või muud sanktsioonid toodangu kaotus, tagasiveo ja utiliseerimise kulud jt. ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine Võimalikud tsiviilhagid kahju kannatanud isikute poolt Toiduohutus ja tarbija Tarbija: - üha kriitilisem, mis puudutab toidu kvaliteeti ja ohutust - tahab, et toit oleks vaba: patogeensetest (tõvestavatest) mikroobidest; saasteainetest (polükloreeritud bifenüülid, dioksiinid jt.); jääkainetest (antibiootikumid, kasvuhormoonid jt.). Miks on tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi rohkem? ·Parem haiguste registreerimine, labordiagnostika on täienenud ·Rohkem tootmist, tootmisliinide kiirused on kasvanud ·Inimesed on tundlikumad ·Tarbijad nõuavad pikema säilitusajaga toiduaineid ·Puudulik hügieen köökides ·Suurenenud on pooltoore liha ja valmistoodete tarbimine ·Suuremad haiguspuhangud ·Intensiivne taime- ja loomakasvatus Isiklik hügieen
Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases. Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil. Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone. Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud otsest
1) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused 2) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus 3) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 4) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 5) Dioksiinid: kasutusalad, kuidas ja mis protsesside tagajärjel nad võivad sattuda loodusesse ja atmosfääri, nende mõju ja ohtlikkus keskkonnale, dioksiinide sisalduse ainetes tõestamise kirjeldus (Beilsteini proov) 6) Heterotsükilised ühendid: nikotiini, morfiini, kofeiini leidumine, mõju organismile, kasutusalad 7) Süsivesinike halogeeniühendite füüsikalised omadused ja mõju organismile 8) Diklorometaani, triklorometaani (kloroformi), tetraklorometaani omadused ja kasutusalad
struktuure retseptorid o NS juhi signaali vahetult mõjutatava organi juurde o Samuti on erinevus mõju Kestuses hormoonide mõju ilmnemine võtab enamasti kauem aega ja see kestab kauem kui NS'i mõju. o Organimidele on ohtlikud paljud hormoonisarnased ained, mida nad saavad keskkonnast peamiselt toiduga o Nende ainete ehitus on tihti kehaomaste hormoonidega sarnased DIOKSIINID o Kõige ohtlikumad on dioksiinid, mis mõjutavad meid juba imeväikestes kogustes o Need on võimelised mõjutama rakkude kasvu ja põhjustama arenguhäireid ning kasvajate teket o Ei suudeta lagundada dioksiine ning nende ainete sisaldus toiduahelas kasvab pidevalt o Kõige rohkem kannatavad rinnapiimatoidul imikud, kes asuvad toiduahela tipus o Paiskuvad keskkonda põhiliselt plastikjäätmete põletamise tagajärjel,
järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte. Paljud sellised häired on metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. · Näited: kloororgaanilised insektitsiidid (näit. DDT), tööstuskemikaalid nagu PCB-d ja nendega seotud dioksiinid ning alküülfenoolid, ravimid nagu dietüülstilböstrool ja sünteetilised östrogeenid, mis satuvad uriiniga veekogudesse. Looduslikud häirijad on näiteks mikroseente poolt sünteesitav zearalenoon ning taimne genisteiin. Mõningad neist on lipofiilsed ja püsivad, bioakumuleerudes ning biosuurenedes keskkonnas. kovalentne seondumine DNA-ga, Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed
Ammooniumi toksilisus · Toksilisus sõltub vee pH-st · NH3 palju toksilisem kui NH4+ · LC50 96h vikerforellilie 0,16-1,1 mg/l NH3 (11-48 mg/l ammooniumlämmastikku) · Akuutne toksilisus langeb temperatuuri tõustes. · Kroonilise toksilisuse nähud hakkavad ilmnema vikerforellil alates 0,04mg/l Toksiliste ainete bioloogiline kättesaadavus Bioakumulatsiooni suurus oleneb ainete bioloogilisest kättesaadavusest. Bioloogiline mitmekordistumine · PCB-d · Dioksiinid · Pestitsiidid (DDT jt.) Ökoöstrogeenid ja -androgeenid · Ained, mis sarnanevad oma keemiliselt ehituselt suguhormoonidega. · Võivad seonduda hormooni jaoks mõeldud retseptoriga ja sellega blokeerib retseptori nii, et hormoon ei saa enam ühineda (TBT, nonüülfenoolid, jne.) Biomarkerid · Keemiliste detektorite abil ei suudeta me kõiki toksilisi aineid määrata · Ainult keemilised määramised ei anna meile infot
See ohustab niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte. Lisaks saasteainetele on Läänemerre sattunud nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast Naftatankerite õnnetused mõjuvad seda mitmesuguseid mürkaineid, näiteks lindudele väga halvasti putukatõrje ühendeid ja dioksiine, mis kuhjuvad meresetetesse ja püsivad seal kaua. Dioksiinid jõuavad läbi toidulaua kaladesse ja seal edasi inimeste toidulauale, olles paljude haiguste põhjustajateks. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega, on ka Lääneres toimunud muudatused. On vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja
) LDPE - väikese tihedusega polüetüleen (õhukesed kilepakendid) HDPE - suure tihedusega polüetüleen (läbipaistmatud plastpudelid) PETE - polüetüleentereftalaat (läbipaistvad karastusjookide pudelid) PS - polüstüreen (jogurtitopsid) PVC - polüvinüülkloriid (toidukiled) PP - polüpropüleen Plast looduses ei lagune. Plastpakendeid ei tohi põletada. Näiteks PVC - polüvinüülkloriidi põletamisel tekivad väga mürgised klooriühendid dioksiinid. Isegi LDPE ja HDPE - polüetüleenide põletamisel võib eralduda mürgiseid aineid, näiteks siis kui põletatavad plastid sisaldavad värvaineid. PLAST NUMBER TÄHED Polüetüleentereftalaat (1)1 PETE Polüetüleen (HDPE) (1)2 HDPE (PE-HD) Polüvinüülkloriid (1)3 V Polüetüleen (LDPE) (1)4 LDPE (PE-LD)
avaldumiseks III NIMETA 1. kombinatiivse muutlikkuse põhjused-järglase genotüüpi satuvad retsessiivsed alleelid,mis määravad päriliku haiguse avaldumise. 2. genoommutatsioonidest tingitud haigusi-Downi sündroom, Patau, Edwardsi sündroom, 3. keemilisi mutageene-*aromaatsed ühendid-sisaldavad benseeni tuuma *orgaanilised halogeeniühendid *mürkmetallid(Pb,Hg) *DDT-moskiitode tõrjeks, dioksiinid füüsikalisi mutageene-kiirgused (UV, röntgenkiirus, radioaktiivnekiirgus ) *radoon-Põhja-Eestis. 4. laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid-*keskkonna mõju suhteliselt väike NT: juuksevärvus, karvade läbimõõt 5. kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid-*Olilusel kohal keskkonna mõju NT: kehakaal, lehmade piimaand, kanade muna toodang. 6
Eksikülalised Läänemeres: Tursalised: neljapoiseluts, pollak, süsikas Ahvenalised: makrell, mõõkkala, tuur Läänemere kalastiku vaenlased · Ülepüük - tursk, lõhi, angerjas kiskjad, põhjatraal · Mehhaanilised tõkked - jõgede tammid, väljakorjamata kalavõrgud · Haigused kalafarmidest põhiliselt furunkuloos, eutrofikatsioon on sage haiguste süvendaja · Saastained viimase 30 a jooksul mõnevõrra vähenenud · Kaadmium · Dioksiinid ja PCB (polükloriid bifenüülid) · Tinaühendid (C-Sn) suguproduktide hävimine polüvinüülkloriidiss termostabilisaator tributültiinoksiid puidukonservant · N-butültiinkloriid tinaoksiidkihina klaasanumatel - mõjuvad konsentratsioonis 1 ng l-1 keelatud kogu maailmas · Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization) poolt. 7
KALA Kaladega seotud ohud Botulism seda soodustab vaakumpakendamine. Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained raskemetallid elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega sobib dieettoiduks 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa karotenoidid antioksüdant Kalade toitainetesisaldus
d) ainevahetusliku vee tekitamine 1 kg rasva lagundamisel tekib 1,1 kg vett hapnik mis lisandub annab selle 0,1 lisakilo. Kõrbeloomadel selline kohastumus nt kaamel. Koilibilikate arengujärgud kasutavad sama meetodit. e) õlid ja rasvad lahusti rollides: * rasvlahustuvate vitamiinide saamine A, D, E, K, Q. * rasvkoesse kogunevad hüdrofoobsed toksilised ühendid keskkonna mürgid dioksiinid. Vanematel inimestel kiire kaalulangetus võib tekitada sisemise mürgituse intoksikatsioon. f) kaitse funktsioon termokaitse, rasvakiht on halb soojusjuht. Hammas- vaalalistel naha all meetrine rasvakiht. g) amortiseeriv kaitse neerusid ümbritsev rasvakiht. Naha happelisus tuleneb vabadest rasvhapetest, kaitseline pH 5,5 on selline keskkond, kus bakterid kasvada ei taha. h) sapisünteesi ergutamine lipiidide rikas toit stimuleerib sapi eritust, sapi vaene
Prügilagaas tuleb välja lasta! Prügilagaas tuleb välja lasta! Prügilagaas tuleb välja lasta! Prügilagaasi käitlemine • Prügilagaasi põletamine: teeme head, kui põletame prügilagaasi • Paraku võib madaltemperatuurse gaasipõletamisega kaasneda dioksiinid • Seega, lahendades ühte probleemi tekitame teise. • Jääkgaasipõleti olgu kõrgtemperatuurne: 1300-1400 C, piisava viibeaja jooksul Prügilagaasi põletamine Prügilavesi • Prügilavesi - prügilademest läbi ja/või välja nõrgunud
põlemiseks vajalikule kujule või õlijäätmete töötlemisest. Jäätmete põletamise eelisteks on jäätme massi ja mahu vähenemine, nakkusohu vältimine ja roiskuvate jäätmete destabiliseerimine, ohtlike jäätmete põletamise võimalus. Põletamisel tekkivat energiat saab kasutada energia tootmiseks jäätmete taaskasutus. Jäätmepõletamise miinusteks põlemisel tekkivad ohtlike ühendid ja põlemisgaasid raskemetallid, dioksiinid, lämmastikoksiidid, süsihappegaas, vingugaas jm. See tähendab, et on vajalik põlemisgaaside põhjalik puhastamine. Järgi jääv materjal ikkagi vaja ladestada. Oluline on ka märkida, põletamisel säilivad põletatavas materjalis olnud ohtlikud saasteained. Põletustehaste loomine kulukas. Eestis tegeleb jäätmekütse toomisega ettevõte OÜ Ecocleaner ning jäätmepõletustestest Iru, Väo ja Tartu masspõletustehased, Kunda Nordik Tsement, AS Epler&Lorenz ning AS Fibo.
Lahjad, kuni 2% rasva: tursk, luts, koha, haug, ahven Keskmise rasvasusega, kuni 5 %: kogred, karpkalad, latikad, tindid, räim (4%) Rasvased, üle 5 % : kilu, siig, rääbis, lõhe (8,6) Eriti rasvased, üle 15 % rasva: angerjad, heeringas, lõhed (10-18 %), viidikad ~50 g lõhest võib saada päevase vajaliku kogude -3 rasvhappeid, lõhe valgusisaldus 17-20 %. P, Zn, J, Se Laiuss - külmutada ka ööpäev -20oC või kuumutada läbi +70oC Raskemetallid, dioksiinid Muna. Kas muna pesta? Pinnal on mikroobivastane kaitsekiht, see pesemisel hävib. Vanasti hoiti liivas. Keetmisel keeduveele soola ja lasta külmkapist võetud munal enne soojeneda. Valge täisväärtuslik valk. Avidiin on küll biotiini antivitamiin, kuid ainult toores munas. Munarebu 17 % valku, 32 % lipiide (karoteen, ksantofüll, ovoflaviinid). Palju keedad, läheb siniseks FeS. Kolesterool < letsitiin Vitamiinid A, D, B rühm, s.h. B12.
puuviljades vähem - kokkuvõttes saadi allapoole lubatud piirmäära Risk on neil kes köögiviljade rühmast söövad peamiselt salateid jt lehtköögvilju – päevane nitraatide kogus ületas lubatud piirmäära. 47 g rukolat päevas ilma teiste allikateta - ületatakse TULEMUS: EU – piirmäärasid salatitel ja spinatil alandati, rukola tarbimissagedus EU-s väike, ei oma terviseohtu LASTELE: Mitmekesisus!!! Kala ja dioksiinid 2004-2014 UK Food Standards Agency 2004, USA, Arh Hig Rada Toksikol 2007;58:367-374, Norwegian Scientific Commitee of Food Safety Rasvane kala (lõhe, forell) kasu südamele kui tarvitada vähemalt 1,5 g n-3 PUFA-s/päevas versus elavhõbe, PCB-s ja dioksiinid Eeldus – soovitatav 2 portsjonit nädalas e. ca 280 g Tulemus: kui tarvitatakse soovitatavas piires 2-4 portsjonit, ei ole probleemi, pikaajalisel kala tarbimisel 4 või enam portsjonit nädalas ületatakse saasteainete
metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. Arüül-süsivesinikretseptor (AhR) AhR tüüpilisteks ligandideks on paljud heterotsüklilised ühendid, mis esinevad keskkonnas ning mis tekivad tööstuslike protsesside tulemusena. Siia kuuluvad ka heterotsüklilised aromaatsed amiinid, mis tekivad toidu kuumtöötlemisel ning sigareti põlemisel, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) ning polükloreeritud bifenüülid (PCB), sealhulgas dioksiinid. Kuna suur enamus loetletud ühenditest moodustavad metabolismi tulemusena rakus väga reaktsioonivõimelisi elektrofiilseid vaheühendeid, suureneb nende metabolismi kiirendamisel nende vaheühendite ja näiteks DNA molekuli vaheliste aduktide tekke (mutatsioonide üks tee) tõenäosus. Kovalentne Seondumine DNA-ga Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped.
· Õhuhulga vähendamise mõju Süsinikoksiidid: · CO2 ei ole tervisele ja keskkonnale otseselt ohtlik, kuid on kasvuhoonegaas. · CO tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Mida suurem on põletusseadme kasutegur, seda vähem CO tekib. Klooriühendid: · Vesinikkloriid tekib põlemisel klooriühenditest, on üks peamisi happevihmade põhjustajaid.' · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F)
Raskemetallide heitkoguseid on võimalik vähendada suitsugaaside puhastamisega nt multitsüklonites. Bioakumulatsioon – on nähtus, mille käigus kogunevad organismi toksilised ained palju suurema kiirusega kui neid eritatakse metabolismi käigus. Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas umbes 10 korda, vees 3-5 korda. Mürgid liiguvad söömisega. Nt üks organism on mürki saanud ja teine sööb selle mürgise organismi ära jne. Dioksiinid – on keemilised ühendid, mis satuvad õhku põlemisel, nt laeva kütuse põletamisel. Kuna dioksiinid on õhust raskemad, siis langevad need vette ja sisenevad seeläbi toiduahelasse. DDT – on keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Juba väike kogus DDT-d on putukale mürgine. Põllumajanduses seda üldiselt enam ei kasutata, kuid kasutatakse endiselt nt malaariatõrjes. Taimekaitsevahendeid kasutades hävitame taimi kaudselt. Nt mõne taimeliigi
annaabi.ee 
