jooksul toimunud muutused järglastele.Pärilik muutlikkus esineb kahe vorminaMutatiivse ja kombinatiivse muutlikkusena. Mutatiivse muutlikkusega on tegemist siis, kui on toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim. Mutageenideks. Jaotada rühma: Bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Bioloogilised m. on viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid e. Toksiinid,taimsed alkoloidid. Keemiliste m. Hulka kuuluvad tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooteid,paljud ravimid. Füüsikalisteks m. On kiirgused. Radioaktiivne kiirgus, röntgenja ultraviolettkiirgus. Suurem osa mutatsioone on organismidele kahjulikud. Kombinatiivne muutlikkuson kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. (Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel).
Vakuoolide ülesanded: · vee- ja toitainete säilitamine. · Vnemates rakkudes jääkainete säilitamine. · Toimuvad hüdrolüüsivad protsessid. · Aitab kaasa siserõhu tekkele. · Reguleerivad raku mahtu ja mõõtmeid. · Saab reguleerida tsütoplasma pH-d. · Vakuoolidesse kogunevad vesilahustavad pigmendid ehk beetatsüaanid, kantsuk heveapues ja mürgid alkoloidid. Loomarakkudes: · Neid on vähe, on väikesed, osades rakkudes. · Sisaldava lipiide. Vakuoolide ülesanded: · Talletus funktsioon noortes rakkudes. · Vanemates rakkudes ladestus funktsioon. Sennerakkudes: · Keskmiste mõõtmetega ja sisaldavad lipiide Vakuoolide ülesnne: · Varu funktsiooni täidavad. Protistides: · Rangelt funktsionaalsed vakuoolid. a) seedevakuoolid on sisuliselt lüsosoom.
c) Polüsahhariidid – monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks; Tärklis (glükoosijääkidest, varu-energiaallikas taimedel), tselluloos (taimede ehitusmaterjal), hemitselluloos (taimede rakukestades), inuliin (fruktoosi monomeeridest, korvõielistes asendab tärklist), kummivaigud ja limaained (mitmesugustest monosahhariididest). d) Pektiinid – suhkurhappe ja uroonhappe polümeerid. e) Glükosiidid – rasvhapped, alkoloidid, sahhariidina nt monosahhariid. Aminohapped ja valgud – aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. a) Rasvad, õlid – küllastumata rasvhapped, süsiniku aatomite vahel esineb kaksiksidemeid, taimede energiallikaks ning seemnetes varuaineks.
Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad · orgaanilised happed õunhape, salitsüülhape, bensoehape, oblikhape, sidrunhape, piimhape · park-, lõhna-, värv- ja pektiinained; · fermendid; · fütontsiidid, alkoloidid. Vitaminid - ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks, Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine. Vitamiinide täielik puudumine toidus võib tekitada avitaminoosi. Liigne vitamiinide tarvitamine võib tekitada hüpervitaminoosi. Vitamiinid jagatakse lahustuvuse jargi: · vesilahustuvad: B -grupp, H, C, P, PP; · rasvlahustuvad: A, E, D, K. 2. Mikroorganismide tegevust mõjutavad tegurid.
annaabi.ee 
