· Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete triatüülestrid. · Glütserofosfolipiidid rakumembraanide peamieks komponentiks. Amfipaatsed molekulid, kuid on olemas fosforhappe jääk, mis moodustavad polaarse tsentri. Selle tulemusene vesikeskonnas moodustavad fosfolipiidid erinevad struktuure(membraan, vesikulid, liposoomid). · Steroolide aluseks on steraanituum,mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid on võimsad moodustada rasvhapetega estreid(steriidid). Kolesterool on levinum looduses sterool. Leidub kõikide loomseterakumembraanide koostises, tagab membraanile läbitavauuse ja voolavuse.Taimerakus sama funktsiooni täidavad fütosteroolid. Katse 1.3.1 Rasvapleki proov. · Teooria: Kõik lipiidid lahustuvad organilistes lahustites. Kui näiteks kanda lippidi sisaldava
(neutraalrasvad ja vahad) Glütserofosfolipiidid sfingolipiidid, vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja Sfingolipiidid Mitteseebistuvad glükolipiidid) Vahad (steroolid, Tsüklilised lipiidid Steroidid prostaglandiinid, (kolesteriidid) Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid küllastunud ja
Rasvad on meie igapäevaelus väga tähtsad, sest nad kuuluvad meie organismi ja annavad meile energiat. Pragu väga paljud teismeealised on mures oma figuuri pärast ja väldivad rasvaseid toite. See on põhjustanud isegi väga tõsiseid haigusi. Kuid mis asjad on tegelikult rasvad ja mis on nende ülesanne ja tähtsus igapäevaelus. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute
Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molekule. Enamik neist on hüdrofoobsed e vett tõrjuvad ja vees nad ei lahustu. Lipiidid on küllalt lihtsad hüdroobsed või osaliselt hüdroobsed orgaanilised molekulid, tavaliselt koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad. Rasvad e lipiidid on suured molekulid, mis koosnevad glüsteroolist ja rasvhapetest. Erinevatel rasvadel on rasvhappejäägid erinevad, kuid glüsteroolimolekul on alati sama. Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet
Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide põhiline koostisosa. Nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile ka fosforhappe jääki. Selle kaudu seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Glütserofosfolipiidid moodustavad vesikeskkonnas membraane, vesiikuleid ja liposoome. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid moodustavad rasvhapete estreid ehk steriide. Kõige levinum loomne sterool on kolesterool. Kolesterool esineb peaaegu kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja tagab membraanide läbitavuse ning liikuvuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone ja D-vitamiini. Fütosteroolid on steroolid, mis esinevad taimerakkude membraanides. Kolesteroolist ja üksteisest erinevad nad C-17 asendusrhma ehituse poolest. Fütosteroolide sisaldus on eriti
(hüdrofoobsuse). STEROIDID - Lipiidide klassi kuuluv ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub omavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist (nn A, B ja C tsükkel) ja ühest tsüklopentaani tsüklist (D tsükkel). Esindajate grupid erinevad: a. kaksiksidemete paigutuselt steroidtuumas.; b. asendusrühmade tüübi ja lokalisatsiooni poolest (süsivesinikradikaalid, hüdroksüül- ja ketorühmad). Steroidide esindajate grupid: STEROOLID (vana nimetus STERIINID).; SAPPHAPPED.; STEROIDHORMOONID.; STEROIDALKALOIDID. STEROOLID - tsüklilised küllastumata alkoholid: B-tsüklis üks kaksikside, 3. positsioonis OH-rühm, 17. positsioonis pikem süsivesinikradikaal (8-10 C aatomit). Kolesterool - tuntuim loomne sterool; esineb rakumembraanide koostises, vitamiin D jt ühendite sünteesi lähteaine; inimesel veres norm 5,2 mM ~ 220 mg/100 ml. Ergosterool - pärmides, hallitusseentes; Stigmasterool sojaoas; STERIIDID =
Ehitusmaterjal tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad Kaitse tselluloosist ja kitiinist kestad kaitsevad organisme välismõjude eest Lähteaine Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähtaineks kõigi biomolekulide- lipiidide, valkude ja nukleiinhapete sünteesiks. Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molecule. Enamik neist on vet tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidid on rasvad, õlid, vahad, nad on väga energiarikkad. Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul, milllel on organismis mitu olulist rolli. See tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse, on vajalik D-vitamiini sünteesiks ja rasvade seedimiseks vajalike sapphapate sünteesiks. Organism suudab seedida umbes 70% kehale vajalikust kolesteroolist, ülejäänud peab tulema toidust. Kui kolesterooli on liiga palju,
Sõltuvalt atsüüljäägist klassifitseeritakse: 1) Lihtlipiidid (mitteseebistuvad) Vabad rasvhapped, isoprenoid lipiidid, tokoferoolid 2) Atsüüllipiidid (seebistuvad) Mono-, di- triatsüülglütseroolid, fosfolipiidid, glükolipiidid, dioollipiidid, vahad ja steroolestrid Sõltuvalt neutraalne-polaarne klassifitseeritakse: 1) Neutraalsed lipiidid Rasvhapped, mono-, di- ja triatsüülglütseroolid, steroolid, steroolestrid, karotenoidid vahad, tokoferoolid 2) Polaarsed lipiidid Glütserofosfolipiid, glütseroglükolipiid, sfingofosfolipiid, sfingoglükolipiid Oomega-3 rasvhapped : -linoleenhape, eikosapentaeenhape, dokosaheksaeenhape Oomega-6 rasvapped: linoolhape, arahhidoonhape HÜDROGEENIMINE Transrasvhapped: hüdrogeenitud rasvhape ja ka mäletsejate rasvas; kunstlikult küllastatud, lisades vesinikuaatomeid osale küllastumata rasvhapetest=hüdrogeenimine. Hüdrogeenimine
tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesinikkeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid ja liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 1.3.1. Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi
mannaanist Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 5.Membraani steroolid Fütosterool Ergosterool Kolesterool 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7.Plastiidid + - - 8.Vitamiinide Puudulik (vajavad teat. vit. toidu Väga hea Hea
energeetiline varuaine roll. Samuti on neil kaitse- ja regulatoorne funktsioon ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele jagada mitmeti, üldlevinud on lipiidide jagamine järgmiselt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõime järgi võib lipiide jaotada ka seebistuvateks (rasvad, vahad, sfingolipiidid, glütserofosfolipiidid) ja mitteseebistuvates (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jagada ka liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Loomades on hüdrofoobsed rasvamolekulid akumuleerunud rasvapooridesse ja säilitavad niiviisi toiduenergiat
Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · steroidid · terpenoidid · vahad Seebistumisvõime kohaselt jaotatakse: · seebistuvad: rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad · mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisalduvad erinevad küllastunud ja küllastumata rasvhapped. Inimesele on olulised linool- ja -linoleenhape, kuna neid inimorganism ei sünteesi ja peab saama toidurasvaga.
olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid. 1. Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, millest eelduste kohaselt üks pidi lipiide sisaldama ja teine mitte
nahkkest) Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 5.Membraani steroolid Fütosterool Ergosterool Kolesterool 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7.Plastiidid + - - 16. . Oska joonise põhjal põhjendada millise rakuga on tegemist. 17. Kirjelda ürgbaktereid. Ürgbakterid ehk arhed elavad ekstreemsetes keskonnatingimustes (vulkaanikraatrid,
energiavaru, pähklid, seemnetest ja kalast), kiudained (vajalikud teiste toitainete seedimise hõlbustamiseks, saab täisteratoodetest, puu- ja juurviljadest), valgud (olulised ehitusüksused ning juhivad ensüümidena kõiki kehas toimuvaid reaktsioone, liha, munad, teraviljatooted, piimatooted) 9. Kas ühend on lipiid, valk, nukleiinhape või süsivesik? Vastus: nukleiinhape: DNA, RNA Lipiid: kolesterool, D-vitamiin, hormoonid, rasvad, vahad, steroolid, rasvlahustuvad vitamiinid Valk: polümeerid, aminohapped Süsivesik: suhkrud. Sahhariidid. Kitiin, tselluloos, tärklis, laktoos jne.
Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just seepärast ongi steroolid võimelised moodustama estreid rasvhapetega (steriidid). Tuntuim loomne sterool on kolesterool, mis koosneb loomsete rakumembraanide koostisse, sellest toodetakse ka sapphappeid, steroidhormoone ja ka D-vitamiini. Taimserakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, mis erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile
Miks? Kirjutage ninde struktuurivalemid. 6. Kirjutage vabalt valitud rasvhappelise koostisega triatsüülglütserooli struktuurvalem. Näidake, millistest komponentidest see molekul koosneb ning millised kovalentsed sidemed komponente ühendavad. 7. Kirjutage üldistatud struktuurvalemid järgmistele lipiidide rühmadele, iseloomustage nende ainete füsioloogilist rolli ja leidumist: 2)glütserofosfolipiidid, b)steroolid. 8. Joonistage biomembraani fragment ja näidake, millistet kompnentidest see koosneb.Selgitage, milline membraani osa on hüdrofiilne, milline hüdrofoobne ja millest on see tingitud. 9. Kuidas kalssifitseeritakse organisme süsinik-ja energiaallika ning hapnikusse suhtumise järgi? 10.Kirjutage mingi pürimidiinnukleotiidi struktuurvalem (lämmastikalus vabalt valida). Andke selle nukleotiidi nimetus, iseloomustage komponente ning
fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest
Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on peamiseks koostisosaks rakumembraanides. Lisaks kahele rasvhappe radikaalile sisaldavad nad fosforhappe jääki ja seetõttu on nad amfipaatsed ja tänu sellele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Steroolid on võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim on kolesterool, mida leidub loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Sama funktsiooni taimerakkudes täidab fütosterool. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse
sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile: Lihtlipiidid ((neutraal)rasvad ja vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid) tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks.
nahkkest). 3. Pigmendid Klorofüllid, Väga palju Melaniin, Karotenoidid. erinevaid. Hemoglobiin. 4.Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütserool. Ergosterool. Kolesterool. steroolid 6.Ainev. tüüp Autotroof. Heterotroof. Heterotroof. 7. Plastiidid + - - 8. Vitamiinide Väga hea. Hea. Puudulik. (vajavad sünteesivõime teat. vit. toidu koostises) 9
ligniinist mannaanist Klorofüllid, Väga palju 3. Pigmendid Melaniin, hemoglobiin karotinoidid erinevaid 4. Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütosterool Ergosterool Kolesterool steroolid 6. Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7. Plastiidid + - - 8. Vitamiinide Puudulik (vajavad teat. vit. Väga hea Hea sünteesivõime toidu koostises) 9. Rakkude jagunemisvõime Piiramatu Piiramatu Piiratud (v.a. kasvajarakud)
taimerakkude kestad · lülijalgsete välisskeletis jne mõnedsajad kümnedtuhanded glükoosimolekulid annavad taimedele tugevuse inimorganism ei omasta SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED ORGANISMIDES energiaallikas ja varuaine ööpäevasest energiavajadusest 55-60% ehitusmaterjal kaitse lähteaine fotosünteesi lõpp-produktiks 4. ENERGIAVARUKS JA EHITUSMATERJALIKS ON KA LIPIIDID LIPIIDID mitmesugused molekulid enamik hüdrofoobsed rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid jne nii tahked kui vedelad ehituslikud ning energeetilised ülesanded signaalmolekulid LIHTLIPIIDID rasvad, õlid, vahad energiarikkad energiaallikaks ja varuks RASVAD glütseroolist ja rasvhapetest tahke või vedel erinevad rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapped Küllastumata ainult üksiksidemed rasvhapped peamiselt loomsetes üks või mitu kaksiksidet
2. KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Lipiidid jagunevad nelja põhigruppi: lihtlipiidideks (triatsüülglütseroolid, diatsüülglütseroolid, monoatsüülglütseroolid), komplekslipiidid (glükolipiidid, sfingolipiidid, fosfolipiidid jne), lipiidide lõhustusproduktid (vabad rasvhapped, glütserool) ja lipiidide satelliitained (rasvlahustuvad vitamiinid, steroolid). Triatsüülglütserool on rasvhapete ja glütserooli ester, mille tekkel eraldub keskkonda kolm veemolekuli. Fosfolipiidides on glütserooli ühe positsiooniga rasvhappe asemel liitunud fosforhape, mis omakorda seob mõnda aminohapet. Fosfolipiidid on rakumembraanide koostises. Fosforhappe pool on hüdrofiilne (pea) – seob vett ja rasvhapete pool hüdrofoobne (saba) – seob rasva. Seega on fosfolipiidid võimelised siduma rasva ja vett (amfipaatsed) – tegu on emulgaatoriga.
hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide, nagu näiteks kolesteriidid. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga
kroom, kaltsium, naatrium, kaalium ja raud. ● Suhkrud- terve rida olulisi mono- ja polüsahhariide, mis tugevdavad immuunsüsteemi. ● Aminohapped- inimorganismile on vajalikud 22 aminohapet, mis on valkude ehitusained, ning Aloe Vera geel sisaldab neist 20. Veel tähtsam on see, et Aloe Vera koostisse kuuluvad kõik kaheksa asendamatut aminohapet, mida organism ei ole suuteline ise tootma ja seetõttu peavad need organismi jõudma toiduga. ● Taimsed steroolid- toimivad tugevate põletikuvastaste ainetena. Saponiinid– seepained, millel on tugev mõju bakterite, viiruste, seente ja pärmide vastu (näiteks pärmiseened ja kandidoos). ● Ensüümid- lipaasid, proteaasid ja teised, mis lõhustavad toitu ja soodustavad seedimist. ● Ligniin- kiudaine, mis annab Aloe Vera’le võime sügavalt nahka tungida. ● Antrakinoonid- tugeva valuvaigistava toimega ained, millel on antibakteriaalsed ja viirusevastased omadused
4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises Zn kaseiinis, laktoferriinis 1 Cu -laktoglobuliinis, laktoferriinis, rasvagloobuli membraani valkude koostises
Kochi postulaadid. Louis Pasteur’i katse kurekaelaga kolviga. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Mida tead aktinobakteritest, müksobaktertest, klamüüdiatest ja mükoplasmadest? Oska nimetada struktuure, organelle ja omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Ära aja segamini rakumembraani, rakukesta ja kapslit! Need on kõik erinevad asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades
olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid. 1.3.1. Rasvapleki proov Teooria
Vahad- lihtlipiidid (estrid), mille baasalkoholiks on mingi pikemaahelaline (16...34 C) ühealuseline alkohol (nt. spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid: Fosfolipiidid lipiidid, mis sisaldavad fosforhappejääki. Baasalkoholiks on glütserool.Põhiliseks esindajaks letsitiin. Sfingolipiidid (nt. aju koostises) baasalkoholiks sfingosiin. Tsüklilised lipiidid - nende baasalkoholiks on tsüklilised alkoholid steroolid (nt. kolesterool) 33. Lipiidide biofunktsioonid - Energeetiline funktsioon, struktuurne funktsioon, kaitsefunktsioon, lahusti funktsioon, varuained. 34. Ensüüm - Endogeenne bioaktiivne aine. 35. Ensüümi toimemehhanism - Katalüüs toimub ensüümi pinnal aktiivtsentris. Aktiivtsenter ja substraadi molekul peavad olema komplementaarsed. 36. Ensüümidele iseloomulik- Enamus ensüümidest on valgud. Omab reguleerivat toimet ainevahetusele. 37
rakku. Prokarüoot Eukarüoot Rõngaskromosoom, haploidne. Tuumamembraan, histoonid, mitu kromosoomi, haploidne või diploidne. Plasmiidid DNA tsütoplasmas, ribosoomides, mitokondrites, kloroplastides etc. Membranides steroolid puuduvad, erandiks Membraanides steroolid mükoplasmad, selle asemel hopanoidid ja eeterlipiidid. 70S ribod 80S ribod, organellides 70S Peptidoglükaan Tsütoskelett 1 või mitu valgulist fibrilli viburites 20 fibrilli skemaatiliselt jaotunud Intronid esinevad harva Intronid esinevad sageli Membraansed organellid puuduvad Membraansed organellid olemas
Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59% sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus 2131% sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid. Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest rasvhappe molekulist ja glütseroolist. Lipiidid koosnevad kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest. Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva, millest enamik paikneb rasvkoes.
kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Sellele lisaks täidavad nad ka kaitse- ja regulatoorseid funktsioone, on signaalmolekulideks ning olulisteks osatäitjateks hormonaalses tasakaalus. Lipiidide levinuim rühmitamine on järgmine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Samuti saab neid liigitada seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad) ja mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Lihtlipiidid - rasvad, vahad Liitlipiidid - fosfo- ja glükolipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid ehk kolesteriidid. Rasvad e triatsüülglütseroolid/triglütseriidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad hüdrofoobsuse tõttu toiduenergia säilitamiseks ning on loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai
Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S) Plasmiidid Ei ole Olemas Tsütoplasma membraan Steroolid Ei sisalda steroole Bakterirakk eksisteerib iseseisva ühikuna, olles organismina võimeline teostama kõiki eluks vajalikke funktsioone: 1 toitumist ja hingamist; 2 paljunemist ja teatud keskkonna asustamist; olema resistentne välistele faktoritele tänu paindlikele geneetilistele mehhanismidele, s.o. ellu jääma äärmuslikes tingimustes. Bakterirakk koosneb tsütoplasmast ja membraanist.
ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime - Rasvhapped SEEBISTUVAD: - Rasvad 1. rasvad - Glütserofosfolipiidid 2. glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid 3. sfingolipiidid - Vahad 4. vahad - Steroidid MITTESEEBISTUVAD: - terpenoidid 1. steroolid 2. prostaglandiinid 3. terpenoidid ALUS: struktuur LIHTLIPIIDID LIITLIPIIDID TSÜKLILISED LIPIIDID nt neutraalrasvad nt fosfo-ja glükolipiidid nt kolesteriidid (tsükliliste (triatsüülglütseroolid; alkoholidebaasil baasil
kõrgmolekulaarsete ühendite keemiliseks energiaks) on seotud just kloroplastidega, on siin ka palju füsioloogiliselt aktiivseid aineid. Nii näiteks on plastiidides kontsentreerunult kõik 7 rasvades lahustuvad vitamiinid A (provitamiini karotiini näol), D, E, K, palju vees lahustuvaid vitamiine B1, B2, C ja niisugused tähtsad orgaanilised ained, nagu steroolid, letsitiinid jt. Siin sisalduvad ka raku põhilised biokatalüsaatorid fermendid, sh. ka rauda ja vaske sisaldavad redoksfermendid. 2. 3 Pigmendid Klorofüllid Klorofüll ei lahustu vees, kuid muutub kergesti soolade, hapete ja aluste mõjul. Klorofülli koostises 2 lähedast ainet a-klorofüll ja b-klorofüll (väike erinevus keemilises koostises), moodustades koos ligi 1% taimelehe kuivkaalust. A-klorofülli on 3 korda rohkem kui b-klorofülli
Trepenoidid on struktuurilt mitmeksine ja laialt levinud looduslike ühendite perekond, mille molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena. Steroidideks nim suurt gruppi tritrepenoide, kuhu kuuluvad paljud bioloogiliselt olulised looduslikud ühendid. Steroidid on polütsüklilised ühendid, mille molekulid sisaldavad steraani skleletti. Steroidide esindajate rühmad: Steroolid (asendis C3 OH-rühm, asendis C17 kõrvalahel 8...10 süsinikuaatomit; leidub nii loomades kui taimedes); Sapphapped (asendis C17 ahel, milles COOH); Sugu-ja kortikosteroidhormoonid; D-rühma vitamiinid; Kolesterool Steroidalkaloidid; Südameglükosiidid. Kolesterool on kõige levinum steroid loomsetes organismides, olles ühtlasi lähteühendiks kõikidele loomsetele steroididele.
Glütserofosfolipiidide vähesuse korral toidus (rikkad on nende poolest toiduõlid, eriti päevalilleõli) või nende sünteesi pidurdamisel organismis: · tekivad häired kõrgemas närvitalitluses · kehvveresus · rasva ladestumine maksa (rasvväärastus) · on soodustatud ateroskleroosi teke Sfingolipiidid - on närvikiudude müeliintuppede ja aju hallolluse põhikomponendid. 3. T s ü k l i l i s e d l i p i i d i d, mille baasalkoholiks tsüklilised alkoholid - steroolid. Ehituslikust aspektist ja ühendi füüsikalis-keemilistest omadustest lähtudes võib tsüklilise alkoholi ja rasvhappejääkide ühendit pidada lipiidiks. Biotoime alusel on need tsüklilised ühendid hoopiski hormoonid, ensüümide kofaktorid jne. Põhiline sterool inimorganismis on kolesterool, mille esterifitseerimine rasvhappega annab tsüklilise lipiidi kolesteriidi. Kolesterool ja selle ühendi estrid ei ole kahjulikud ega toksilised. Tegemist on kõigile
makroskoopilised. Suurimad, Chondromyces'e viljakehad on kuni 0.5 mm kõrged ja meenutavad puud. Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed. Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel,
loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Taimsetest valgu-allikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Tera-viljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on erinevate valguallikate kombineerimine, mis annab parima efekti. Rasvad. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- molekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastunud, mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute
ligniinist mannaanist valkkest, nahkkest) 3.Pigmendid Klorofüllid Väga palju Melaniin Karotenoidid erinevaid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 5.Membraani steroolid Fütosterool Ergosterool Kolesterool 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7.Plastiidid + - - 8.Vitamiinide sünteesivõime Väga hea Hea Puudulik (vajavad teat. vit. toidu
... Funktsionaaltoidud: 1. Milliseid füsioloogilisi funktsioone saab toiduga toetada (too 3 näidet)? 2. Kui palju maksapasteeti peab sööma, et katta päevane vitamiin B6 vajadus (vt. seminariülesanne vitamiinid...)? 3. Millist füsioloogilist funktsiooni toetab tomati söömine? 4. Too näiteid toitudest, mis toetavad südame tervist. Polüfenoolid - marjad, teetaimed Südamejuust Oomega-3 rasvhapped - linaseemned, kala Beeta-glükaan - kaeras Steroolid ja stannoolid - leidub teraviljades 5. Too näiteid toitudest, mis toetavad ajutegevust. B-vitamiin - maks, pähklid Antotsüaanid - sinised marjad, erinevad teetaimed, kakao Magneesium - seemned, rohelised köögiviljad, ürdid Biotiin e H-vitamiin - oad, piim, maks Kehakaalu langetamine ja sportlase toitumine: 1. Kuidas on kõige mõistlikum kaalu langetada: mitu kcal alandada päevast energia saamist toiduga, võrreldes varasemaga (menüüanalüüsi abil arvutatud tulemusega),
Glükosfingolipiidid on tseramiidid, mille C-1 asendi hüdroksüülrühma juurde on -glükosiidsidemega seotud üks või enam suhkrujääki. Tsrebrosiidid sisaldavad monosahhariidi, gangliosiidid sisaldavad oligosahhariidi. Kolesterool on kõige levinum steroid loomsetes organismides, olles ühtlasi lähteühendiks kõikidele loomsetele steroididele. 3. Membraanide struktuur, dimensioonid, membraanide komponendid. Peamised koostisosad: valgud (30-75%), fosfolipiidid (7-40%), steroolid (0-25%), süsivesikud. Bioloogilised membraanid on asümeetrilised. 4. Liposoomid ja mitsellid, liposoomide kasutamine. Liposoomid on kunstlikult tekitatud struktuurid, mis sarnaselt rakumembraanile koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist. Liposoome saab täita raviainega ja kasutada ravimi kohaletometamiseks. Liposoome ei tohi segi ajada mitsellidega, mis koosnevad ühest fosfolipiidide kihist. 5. Lipiidide faasiüleminek, millest sõltub? Membraani faasiüleminekud
11. Rakumembraani koostisained, ehitus, ülesanded eukarüoodil. ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja. Taimeraku välismembraani nimetatakse sageli plasmalemmiks või plasmalemmaks. Rakumembraan koosneb lipiidsest kaksikkihist (peamiselt fosfo- ja glükolipiidid ning steroolid) ja valkudest ning selle peamine ülesanne on raku sisekeskkonna kaitsmine väliste mõjude eest. Sarnased membraanid (sisemembraanid) ümbritsevad ka raku sees olevaid organelle. 12. Membraani valikuline läbilaskvus. Rakumembraani läbimise erinavad võimalused ainetele, ainete liikumissuund. Mõisted — difusioon, osmoos, osmootne rõhk, turgor, hüpotooniline, isotooniline, hüpertooniline lahus, plasmolüüs. Ekso-, endotsütoos, fago- ja pinotsütoos.
L. Pasteur pani aluse: 1. füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale 2. tööstusmikrobioloogiale 3. meditsiinilisele mikrobioloogiale Lister võtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks. 9.Leidke nimistust need organellid, mida prokarüootidel ei ole. Prokarüootidel ON ribosoomid ja valgu süntees toimub ka. 70S tüüpi. Rakusisaldiste järgi. Puudub tuumamembraan, tõelised histoonid (valgud, mis hoiavad DNAd koos), diploidne kromosoomistik, üldjuhul steroolid rakumembraanis, 80S ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, plastiidi, Golgi kompleks, tsentrioolid, mikrotuubulid. 10.Joonista kokkide agregaadid ja too näited. Kerakujuline. Slaidil üksik kokk, esinevad ka gruppidena. Athrobacter. Megashaera, halococcus - soola sees kerakujuline baakter -, veillonella, enterococcus - soolestikus olev bakter. Pildistatud naha pinnal, see kokk võib põhjustada haavanakkusi. Kõige lihtsam on kaksikkokk - diplococcus
Mükoplasmad on pleomorfsed, kuna neil puudub rakukest. Vasakpoolsel pildil mükoplasmad veres. Näha ka kettakujuline erütrotsüüt. Paremal M. pneumoniae. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Väikese genoomiga bakterid. Geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Rakkude suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Tänu sellele on rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Arvatakse, et nende eellastel on rakukest olemas olnud, aga see on evolutsioonis taandarenenud. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. On reeglina pinnaparasiidid. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka
Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S) Plasmiidid Ei ole Olemas Tsütoplasma membraan Steroolid Ei sisalda steroole Bakterirakk koosneb tsütoplasmast ja membraanist: Tsütoplasma Tsütoplasma on poolvedel, tema keemilisse koostisse kuulub nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid (valgud, nukleiinhapped, vesi, rasvad, mineraalained). Mikroobiraku tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimateks tsütoplasmas sisalduvateks organellideks on kaheldamatult ribosoomid, kus toimub proteiinide süntees
Neid on veel leitud vereseerumist ja neerukividest. Võivad põhjustada neerukivide teket. Nanobakteritest on eraldatud ka DNA. Neid saab kasvatada seerumsöötmetel, nagu koekultuurirakke ja nad jagunevad aeglaselt. Söötmel nad ei kasva, jagunevad aeglaselt (umbes iga 3 päeva järel). Mükoplasmad väikseimad bakterid. Puudub (evolutsiooniliselt taandarenenud) kest (pleomorfsed). Väikese genoomiga. Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Enamik neist on (pinna)parasiitsed inimestel, loomadel, lülijalgsetel, taimedel. Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormiks, kuid siiski tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus (rakusisesed parasiidid). Elutsükklis vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja
rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust). Eristatakse glütserofosfolipiide (baasalkoholiks on glütserool) ja sfingolipiide (baasalkoholiks on sfingosiin) • Glütserofosfolipiidid - väga olulised rakumembraanide ehituskomponendid, neid sünteesib maks • Sfingolipiidid - on närvikiudude müeliintuppede ja aju hallolluse põhikomponendid. Tsüklilised lipiidid - mille baasalkoholiks tsüklilised alkoholid - steroolid. Põhiline sterool inimorganismis on kolesterool, mille esterifitseerimine rasvhappega annab tsüklilise lipiidi kolesteriidi. • Kolesterool ja selle ühendi estrid ei ole kahjulikud ega toksilised. Tegemist on kõigile päris-tuumsetele rakkudele tüüpilise ühendiga • Endogeenne kolesterool 80% on raku(bio)membraanide tähtis ehituskomponent ja võib leida seega inimorganismi kõikides kudedes: eriti rohkesti maksas (tekib peamiselt siin),
Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 5.Membraani steroolid Fütosterool Ergosterool Kolesterool 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7.Plastiidid + - - Puudulik (vajavad teat. vit. toidu 8
annaabi.ee 
