Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse......................4 1.1 Kasutus Euroopas....................................................................4 2. Koguste arvestamine.......................................................................5 3. Magusamaitselised lisaained...........................................................6 3.1 Mannitool.................................................................................6 3.2 Sorbitool...................................................................................6 3.3 Ksülitool...................................................................................6 3.4 Isomalt......................................................................................7
Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid · Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Süsivesikute puhul on tegemist nii L- kui ka D- isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid.
glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid · Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). · Süsivesikuid leidub nii L- kui ka D-isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2
glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid • Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). • Süsivesikuid leidub nii L- kui ka D-isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. • Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos • Magusus 70 • Rahvapärane nimetus – viinamarjasuhkur • Leidumine looduses • Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2
ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka, kuid bioaktiivse toimega on veel mitmed teised orgaanilised ühendid -. Nt antibootikumid ja paljud mürkained. Sahhariidid süsivesikud, orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse ka mono-,oligo-ja polüsahariidideks. Et mono-ja ologisahhariidid on magusamaitselised, nim neid suhkruteks. Monosahhariidid lihtsuhkrud. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Monosahhariidedest on kõige olulisemad riboos ja desoksüriboos.Need kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos(viinamarjasuhkur)ja fruktoos(puuviljasuhkur). Nii glükoos kui ka fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos
Suur osa Magneesiumi (Mg) aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA. Raua (Fe) aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. 3. Missugune on sahhariidide ehitus ja mis ül. Neil on? Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse MONO-, OLIGO ja POLÜsahhariidideks. Et mono ja oligosahhariidid on valdavalt magusamaitselised, siis nimetatakse neid ka suhkruteks. Monosahhariid: Energiaallikateks (nt. Glükoos, fruktoos), rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena ja loomorganismid saavad seda toidust.Oligosahhariidid: Eelkõige energia saamiseks kasutavad organismid oligosahhariide.Polüsahhariidid: fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites tärklise kujul. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab (nt talvel), siis
Süsivesikud on parimad allikad keharakkudele vajaliku energia saamiseks, selle protsessiga on omakorda seotud mitmed teised erinevad toitained ja protsessid organismis. Seedimise tulemusena vabaneb 1g kohta energiat 4,1 kcal ehk 17,2 kJ. Süsivesikud jagunevad vastavalt ehitusele lihtsüsivesikuteks ja liitsüsivesikuteks ning neil on kehale erinev mõju. Lihtsüsivesikud on erinevate maitseomadustega magusamaitselised suhkrud, mida nimetatakse vastavalt keemilisele ehitusele kas mono- või disahhariidideks. Neist lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiresti. Glükoos ehk viinamarjasuhkur on paljude teiste süsivesikute ,,ehitusklots" ning aine, millest keharakud endale energiat ammutavad. Puhta glükoosina esineb seda looduses harva, näiteks puuviljade ja marjades 1-5g ning köögiviljades alla 1 g 100g toiduaine kohta. Puhas
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., mi...
Millised keemilised ühendid on biomolekulid?- orgaanilised ühendid mis moodustuvad org elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- org ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid mis juba väikese konsentratsioonides mõjutavad org ainevahetust.(ensüümid,vitamiinid,horm) Sahhariidide ehitus ja ülesanne?- sahhariidid-ehk süsivesikud on orgaanilised ained mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hapnik jaotus: mono,oligo ja polüsahhariidid. Mono ja oligo on valdavalt magusamaitselised siis nim neid ka suhkruteks. Monosahhariidid-ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed, süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. 5 süsinikulistest on riboos ja desoksüriboos. 6 süsinikulistest on looduses olulise tähtsus glükoos-viinamarjasuhkur ja fruktoos-puuviljasuhkur.-organismide põhilised energiallikad. Oligosahhariidid-madalmolekulaarsed ühendid. Organismis moodustunud 2,3 monosahhar omavahelisel ühinemisel. Glükoos+fruktoos=sahharoos. Laktoos-piimasuhkur koosneb
BIOKEEMIA 1. Eluslooduse järjepidevus põhineb- nn mäluga molekulidel, mis sisaldavad juhiseid organismide ülesehitamiseks. (DNA-geneetilise info säilitamine, RNA-molekulaarne koopiamasin) 2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. (Teisisõnu re...
Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud, sahhariidid, lipiidid, vitamiinid jt) 3) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ülesanded. · Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Jaotatakse mono, oligija polüsahhariidideks. Monoja oligosahhariidid on magusamaitselised, siis nim. neid ka suhkruteks. JAGATAKSE Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis taimedes energeetiline varuaine. Leidub mugulates (kartul), sibulates, viljades (nisu, riis) Tselluloos tuhanded omavahel ühinenud glükoosimolekulid. Taimede
Dieetide järgijail on kasulik teada, et isoleeritud kiudained (mõned kõhnumistabletid) pole nii soodsa toimega kui naturaalselt toidus leiduvad. SUHKRUASENDAJAD: MIDA NEIST ARVATA? Neile, kes soovivad suhkrut oma menüüs vältida, on tänapäeval mitu toitumisalternatiivi. Esiteks, magusad polüalkoholid, mis ikkagi annavad organismile teatud hulga kaloreid. Teiseks, valgulise või peptiidse olemusega magusamaitselised ühendid, mis potentsiaalselt võivad energiat anda, kuid mille metabolism energeetilisse ainevahetusse oluliselt ei suundu (taumatiin, monelliin, aspartaam). Energeetilise efekti tõttu saab nende kahe rühma esindajaid lugeda toitvateks magustajateks. Kolmas võimalus on kunstlikud magusained, mis organismis ei lõhustu ja energiat ei anna (näiteks sahhariin, tsüklamaat, jt.). Viimaseid tuntakse kui mittetoitvaid magustajaid
SOOL JA SUHKUR TOIDUS Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Mis on sool? Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool. Toiduga saame naatriumi kolmest allikast: looduslikest toiduainetest, nt kartul, köögiviljad; taimedest on mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed; töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies; toiduvalmistamisel ja söömisel...
Tarvitatakse rasva plekkide kôrvaldamiseks pesupesemisel ja plekkide välja vôtmiseks kostüümidelt,tarvitatakse ka käte pesemiseks. TAVALINE EHK HOBUKASTAN Vôib kasutata sügisel käte pesemiseks ja rasvaplekkide eemaldamiseks. LEEDRIPUU Kôlbab eriti määrdunud käte pesemiseks.Ta ei anna küll vahtu,kuid hävitab hästi mustuse. PÔDRAKANEP Pödra kanepi noori juurevôsundeid ja vôsuseid tarvitatakse keedetult nagu sparglit,samuti vôib nendega asendada kapsast.Juured on magusamaitselised ja kôlbavad süüa toorelt kui ka keedetult.Taime kuivatatud lehtedest keedetakse kanget ja maitsvat jooki.Noortest vôsudest valmistatakse salatitja püreed.Pôdrakanepi seemned sisaldavad kuni 45% toiduks kôlblikku ôli.Pôdrakanepi vartest keerutataksenööri. MAAMÔÔL Maamôôla juurtel on nelgi lôhn ja neid tarvitatakse maitseaineks toitude,likööri ja ôlle valmistamisel.Temas on kuni 40% parkainet. SUHKRUROOG Suhkruroogu saab kasutada naturaalsuhkru aseainena. TAMMEPUU
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
Transportija (veri, lümf) Hüdrostaatilise skeleti moodustaja Kaitsefunktsiooniga (pisarad, liigesvõie) Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees
7. Toitefunktsioon Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos (sisaldub piimas) on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. Klassifikatsioon Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : 1. monoosid, 2. oligosahhariidid (tuntumad esindajad disahhariidid) ja 3. polüoosid. 1. M o n o s a h h a r i i d i d ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: * 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis * 4C tetroosid C4H8O4 - esindaja erütroos - fosfoderivaat on süsivesikute metabolismi ühe põhiraja vaheühend
Kiuda esineb hernestes, ploomides, kuivatatud aprikoosides, nisukliides, värsketes puu-, kaun- ja juurviljades. Võistlusteks valmistumisel peab sportlane aga kiudainete kasutamisel ettevaatlik olema, kuna kiudained tekitavad täiskõhu tunde ja võivad põhjustada kehalisel pingutusel seedehäireid. Kiudainerikkal toitumisel on vaja juua ka küllaldaselt vedelikku. 8. Suhkruasendajad, nende liigid ja tarvitamise põhimõtted. Suhkruasendajate liigid: 1. Magusamaitselised mitmealuselised polüalkoholid e lisaained, mida organism omastab suhteliselt aeglaselt. Annavad sama palju energiat kui sahharooski. Kaitsev toime hammastele, mõeldud diabeetikutele, esindajad: *Mannitool (E421) sood soole mikroorganismide kiiret paljunemist, tekitab mõnel juhul kõhulahtisust ja ärritavate AVproduktide eritumist, takistab toiduosakeste omavahelist kokkukleepumist. *Soribtool (E420) laialdane kasutus (suhkruvabad kommid), pole nii magus kui sahharoos,
Laktoos sisaldub piimas ja on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. SÜSIVESIKUETE KLASSIFIKATSIOON Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : ◦ 1. MONOOSID, Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. ◦ 2. OLIGOSAHHARIIDID (TUNTUMAD ESINDAJAD DISAHHARIIDID), Üldvalem C12H22 O11 ◦ 3. POLÜOOSID. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID (LIHTSÜSIVESIKUD) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: ◦ 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis ◦ 4C tetroosid C4H8O4 - esindaja erütroos - fosfoderivaat on süsivesikute metabolismi ühe põhiraja vaheühend ◦ * 5C pentoosid C5H10O5 - esindajad riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete ehitusse
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
Mida vanem ja paksem on piimaga kohv piim seob organism, seda kofeiini ja mõju on nõrgem. kahjulikum on teda süüa nt suured rasvased Läänemere kalad. 5. ligimeelitav Suhkrute magus maitse Lenduvate rasvhapete Magusamaitselised valgud, (õistaimede nektar) isuäratav lõhn (küpsev mida kasutatakse liha) suhkruasendajatena. (taumatiin) 6. transport Loomades täidavad Veres seotud kujul Hemolgobiin transpordib transpordifunktsiooni esinevad rasvhapped ning hapnikku kopsudest
Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad aktiivses transpordis. Need juhivad läbi membraani ainult kindlaid aineid. Ka retseptorvalgud on membraanis, osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. 28. Suhkrute lühiiseloomustus, milleks rakk vajab suhkruid?. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Et mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nim. neid ka suhkruteks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe-
Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3. Suhkrute lühiiseloomustus Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Et mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nim. neid ka suhkruteks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks.
Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid Kogu ELU KÕRGEIM TASE BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3. Suhkrute lühiiseloomustus Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Et mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nim. neid ka suhkruteks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks.
hormoonid. Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka, kuid bioaktiivse toimega on veel mitmed teised orgaanilised ühendid nt antibiootikumid ja paljud mürkained. 5. Elu makromolekulid Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Neid on kolme tüüpi: 1) monosahhariidid, 2) oligosahhariidid, 3) polüsahhariidid. Mono- ja oligosahhariidid on magusamaitselised, nimetatakse ka suhkruteks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisimad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Riboosijäägid erinevad RNA-s ja desoksüriboosijäägid esinevad DNA-s. MLB 6001 Üldbioloogia 6
superrohke kiudainesisaldusega. Dieetide järgijail on kasulik teada, et isoleeritud kiudained (mõned kõhnumistabletid) pole nii soodsa toimega kui naturaalselt toidus leiduvad. SUHKRUASENDAJAD: MIDA NEIST ARVATA? Neile, kes soovivad suhkrut oma menüüs vältida, on tänapäeval mitu toitumisalternatiivi. Esiteks, magusad polüalkoholid, mis ikkagi annavad organismile teatud hulga kaloreid. Teiseks, valgulise võipeptiidse olemusega magusamaitselised ühendid, mis potentsiaalselt võivad energiat anda, kuid mille metabolism energeetilisse ainevahetusse oluliselt ei suundu (taumatiin, monelliin, aspartaam). Energeetilise efekti tõttu saab nende kahe rühma esindajaid lugeda toitvateks magustajateks. Kolmas võimalus on kunstlikud magusained, mis organismis ei lõhustu ja energiat ei anna (näiteks sahhariin, tsüklamaat, jt.). Viimaseid tuntakse kui mittetoitvaid magustajaid. Looduslike ja kunstlike ühendite
-rndid, mille koostises esinevad stisinik, vabaneb energia (77 ,6 kJ / g), mis talletatakse ..inik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- energiarikastesse ehk makroergilistesse iihendi- :oh-isahhariidideks. Et mono- ja oligosahha- tesse (r,,t. ptk. a.3.). Salvestatud energiat saavad oicl on valdavalt magusamaitselised, siis organismid kasutada elutegevuses. :rretatakse neid ka sul-rkruteks' Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on ma- orgaanilised tihendid, mis organismides on . : -:cdipuudus ' lmolekulaarsed orgaanilised tihendid, milies valdavalt moodustunud kahe-kolme monosah- : :-: .- b p6hjustada -,
2. ehituslik struktuurne · erinevad kattevalgud: suled, soomused, karvad, küüned. · Funktsiooni täidavad ka membraani valgud. Näiteks kõhulihased. 3. Varuaineline · Loomades munavalgud, peamiselt munavalges, vähem muna rebus. Näiteks munas valke 10-12%, piimas valke umbes 5 %, loomadel on ka varuainena lihasvalgud · .Seemnete ja viljade valgud. Näiteks ubade ja hernestekaunas kõige rohke ,eriti soojaoas. 4. Ligimeelitav · Magusamaitselised. Valgud 200...300x magusam. Näiteks taimed: monelliin ja taumatiin. · Roisulõhnalised valgud. Näiteks putuktoidulised taimed kannpõõsas. 5. Kaitse · Kaitsevalgud. Näiteks okkad. · Võõrvalkude vastased antikehad. Iga kongreedse valgu vastu tekivad antikehad. · Valgulised mürgid: bakterirel-> botuliin, botox; taimedes-> ritsiin; kerakalast(fugu)-> tetrodotoksiin. · Kaitse äärmuslike temperatuuride eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
