Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel bakteritel, esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest, säilitab niiskust, seob rakke kolooniaks, aitab liikuda 2. Viburid koosnevad valgust, millest on flageliin, viburitel on korrapäratu siseehitus, neil on ketasülekande printsiip. Nende abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda 3. Piilid on rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, mille ülesanded on raku kinnitamine tahketele pindadele ja plasmiidide ülekanne teistesse rakkudesse 4
ainevahetuselt nii anaeroobe kui aeroobe . nii autotroofe kui ka heterotroofe nii kemosünteesijaid kui ka fotosünteesijaid . leidub maakera kõigis võimalikes elupaikades, ka sellistes, kus eukarüootsed rakud ei saa hakkama: kuumades happelistes allikates, väga soolastes veekogudes, ookeani pimedates süvikutes 7. Bakteriraku ehitus ja selle omapära iseloomustus? väljaspool rakukesta viburid ehk flagellad või ripsmed või kiud ehk piilid ehk fimbriad viburid erilisest valgust - flagelliinist . piilid on kinnitumiseks ehk adhesiooniks tahkele pinnale. Tüüp IV piilide abil saavad ka liikuda - twitching. rakukesta all asub plasmamembraan/rakumembraan; koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest; paljudel prokarüootidel ongi ainult membraan. kesta omadusi arvestatakse bakterite süstematiseerimisel. membraani funktsioonideks on ainete valikuline läbilaskvus; osalemine
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e
Nimetustes sisalduv info. Bde nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Ladina ja kreeka keel. Sageli tuletatakse nimi avastaja või kuulsa bioloogi nimest.Nimes info tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse ja ainevahetuse kohta. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada kümme tunnust kummastki. Morfoloogilised: Kuju, suurus, koloonia morfoloogia, värvumine G järgi, piilid ja viburid, liikumine, pigmentatsioon, rakusisaldised, endospoorid. Mitttemorfoloogilised: C ja N allikate kasutamine, energiaallikad, temperatuurinõudlus, elupaik, soolataluvus, osmotolerantsus, RNA järjestused, genoomi iseloomustavad tunnused, varuainete loomus Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Organismi kõik geebid kokku. Genoomseid andmeid saab kasutada, kuna geenide kodeeringu
poolvedel ning sisaldab vett, valke, rasvu ja mineraalaineid. Ribosoomid sisaldavad RNA-d ja proteiine. Seal toimub valgusüntees ning ühinedes moodustavad na polüsoome. 6. Mis on nukleoid ja milliseid päriliku info kandjaid veel bakterirakus leidub? Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjalid, plasmiidid ka veel lisaks. 7. Kuidas jaotatakse baktereid viburite arvu +nimetus (joonista). 8. Milleks on vajalikud fimbriad ehk piilid? Piilid ehk narmastik ehk fimbriad on vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 9. Kuidas elavad bakterid üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi? Rakukest ja rakumembraan. Mõndadel ka eos ja kapsel. 10. Oska joonistada või jooniselt leida bakteriraku ehituslikke osasid (organelle). 11. Kuidas jaotatakse baktereid kuju joonista!, 13. Bakterite suurus? Patogeensete bakterite eripära? Bakterite keskmine suurus on 0.3-0.5mikromeetrit, väiksemad on 0
Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine
fekaalidega saastunud vee või toiduga. Palju on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis coli hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid. Turistidele on ohtlik kohalik joogivesi. Naiste uroinfektsioonidest on 90% E. coli põhjustatud Jämesooles elutsevad tüved koloniseerivad lahkliha ja ureetrat ning satuvad sealt kusepõide Uropatogeensetel E. coli tüvedel on spets. piilid kinnitumaks kuseteede epiteelile. Ennetamine Kätepesu (enne toiduvalmistumist, söömist, loomadega kokkupuute järel, peale tualetis käimist jne) Toiduvalmistamisel tuleb toorest liha käsitleda teiste vahenditega (noad, lõikelauad) kui muid toiduaineid. Liha hoolega üle küpsetada. Ravi Antibakteriaalne/antibiootikumi ravi: Peamiselt tsüstiidi ravis Toetav ravi: Vedelikupuuduse leevendamine Vajadusel vereülekannete tegemine
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi
Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt. Gram-positiivsetel puudub raku välismembraan, esineb vaid tsütoplasmamembraan. Gram-negatiivsete rakuseina ehitus: Välismembraan
8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9.nim. sekundaarse immuunsusüt. Org: adenoidid, põrn, lümfisõlmed, pimesool 10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus 11.nim. tutamise tekitaja-scigella dysentirae Variant4 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale haiguse läbipõdemist.(peale kaitsepookimist) 5.eluvaktsiin on valmistaud- nõrgestatud haigustekitajast 6.nimeta sekundaarsed immuunsusüsteemi organud: adenoidid, lümfisõlmed, põrn, payeri naastud, pimesool 7.nimeta gramm- bakterid(pulgad); eshieriehia coli, shigella dysenteria
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...
c) .pooldumisega 9. Paljunemise etapid: • Bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ning liigub raku poolustele • Rakukest ja –membraan sopistuvad ning moodustub rakuvahesein • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom
4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha on neil paljunemis organ. 9. Paljunevad hulga kiiremini, kui teised elusorganismid. 10.Bakteriraku ehitus: vibur, kapsel, kest, membraan, plasmiid ja piilid. 11. Bakterirakus esineb rõngasmolekul, 12. Bakterirakku ümbritseb rakukest. 13.bakteriraku head omadused: nad viivad läbi aineringeid, nad kujundavad mulda, nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlust. 14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. 15.Spoor tekib ühest rakust. Spooride pooldumine on võoimalik 37 kraadi juures
• Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur Plasmiid Bakterid on kõige kauem elavad organismid! Spoore on leitud: 112 000 a. vanusest mastodoni soolestikust. 200 000 a. vanusest jääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist. Fekaalis elavad Salmonella Botulismi tekitaja Katkubakter
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitii...
osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul tuum (üks või mitu)rakumembraan, rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), mitokonder (varustab rakku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Bakterirakk on aga eeltuumne, tal on plasmiidid, nukleoidid, piilid, kapsel ja vibur mida pole seenerakul. Bakterirakul on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened täpphallikud, rohehallikud
Täpsusta bakteriraku osade ülesandeid. Bakterirakk on eeltuumne. nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom, plasmiidid – väiksemad DNA rõngasmolekulid(seal on geenid, mis tavaolukorras pole vajalikud), tsütoplasmat katab rakumembraan, mida katab rakukest, mille peak kapsel. 2 Nicole Maria Klais; 11 H piilid - mis aitavad pindadele kleepuda vibur – saavad vees liikuda. ribosoomid. 2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust? - Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. - Bakterirakk on eelttumne ja loomarakk päristuumne. 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks.
PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid · Gaasivakuoolid ehk aerosoomid · Spoorid PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI Kokid e. kerabakterid Spiroheedid e. keeritsbakterid Pulkbakterid e. Niitjad bakterid kepikesed Spirillid e. Jätketega bakterid kruvibakterid
Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud,see on kuni 70 kraadini kuumutamine. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878 a. Jõudis ta haiguste juurde Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumid. Antibiootikumide suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril.
d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib? - Soodsates; 2 tütarrakku Nimeta 4 tegurit, mida vajavad bakterid paljunemiseks? - Toitainete olemasolu ja rohkus, sobiv temp ja pH (enamasti neutr.), teiste konkureerivate organismide puudumine Millistes tingimustes moodustavad spoore, mitu ühest bakterist tekib? - Ebasoodsate
*sugulisel teel arenenud eostest moodustuvad uued eosed TÄHTSUS *lagundamine *sümbiondid *parasiidid *toiduks *ainete tootmiseks KAHJULIKKUS *haigused *kahjustavad taimi BAKTERID *eeltuumsed e. Prokarüoodsed mikroskoopilised organismid *membraaniga ümbritsetud organellid puududvad *tuuma piirkondpärlikkusaine, mis paikneb raku sisemuses *Plasmiidid väike DNA moodustis toitumisesk ja keskkonnaga kohanemiseks *rakumembraan+ rakukest *limakapsel ümbritseb rakku *viburid+ piilid ENERGIAT SAAVAD *autotroofid *kemo või fotosüntees *heterotroofid *anaeroobsel oksüdatsioonil Bakterid moodustavad spoore tugeva kestaga bakterirakk mille elutegevus seskub ning ta elab üle ebasobivad elutingimused Leidub väljaheidetes Paljunevad pooldumise teel Põhjustavad haigusi: *tuberkuloos *puugid *salmonelloos *süüfilis *muhkkatk *kopsukatk Baktertoksiin mõndade bakterite poolt toodetav mürk
3. Bakteri paljunemine ja selle tingimused. 4. Bakterite osa looduses (tuua välja tulpadega +/-). 5. Bakterite osa inimese elus (+/-). 1. Bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka. 2. Bakteriraku tsütoplasmat katab rakumembraan. Rakumembraani katab väljastpoolt rakukest, mille koostis ja ehitus on eri tüüpi bakteritel erinev. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Iga bakter kannab endaga kaasas ka pärilikkusainet ehk DNA-d. Ribosoomis toimub valgusüntees; see koosneb siis rRNA-st ja valgu molekulidest. 3. Bakterirakud paljunevad põhiliselt pooldumisega. Soolekepikese rakk kasvab pikkuses kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon teiste rakuainete süntees. Mõlemad tütarrakud saavad koopia
RAKUD Kõikides rakkudes esineb 4 põhisüsteemi: 1) Paljunemissüsteem- tagab DNA kahekordistumine enne rakujagunemist 2) Piiristav süsteem- tagatud rakukestade ja membraaniga 3) Ainevahetuslik süsteem- põhineb ensüümidel 4) Energeetiline süsteem- põhineb ATP-l BAKTERID- on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. 1) Limakapsel- esineb teatud bakterirakkudel kindlatel tingimustel. Ülesanded: a)seob vett ja säilitab niiskust b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka...
evolutsiooni uurimisel. Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid. Eluslooduse domeenid: eukarüoodid, arhed ja bakterid. Prokarüoote on bakterites ja arhedes. Prokarüoot rakul on rakumembraani peal rakukest, mille peal omakorda võib olla kapsel. Kapsel aitab kleepuda pinnale ja kaitseb patogene fagotsütoosi eest. Rakule kinnituvad piilid ja viburid (võib olla ka mitu), mis on liikumisorganellideks. Rakus on palju ribosoome. Prokarüootne rakk on lihtsama ehitusega, kui eukarüootne: puudub tuumamembraan. Piirkonda, kus paikneb DNA nim nukleoidiks. Arhed on üks elu kolmest domeenist, nad on eeltuumsed (prokarüoodid) o Neist hakati rääkima 1970ndatel, kui selgus, et mõned prokarüoodid eristuvad teistest o Evolutsioneerunud aeglaselt ja nad on suht sarnased oma esivanematele
(siberi katk) BAKTERIRAKU ORGANELLID, SISALDISED JA VARUAINED: Raku üldine ehitus: Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan, mida omakorda katab väljastpoolt rakukest ja mõnedel bakteritel ka kapsel. Tsütoplasmas paikneb bakterikromosoom (nukleoid), ribosoomid, varuained ja osadel bakteritel spetsiifilised organellid (näiteks karboksüsoomid, klorosoomid ja gaasivakuoolid). Mesosoom on rakumembraani sissesopistis. Rakule kinnituvad viburid ja piilid. Bakterite ribosoomid: Bakteritel on ribosome väga palju : 1500- 50 000 ribosoomi raku kohta. 1 sekundi jooksul moodustub rakus 5- 10 ribosoomi. Tsütoplasma massist võivad ribosoomid moodustada ligi 30 % ja enamgi. Prokarüootidel on 70S ribosoomid (subühikud vastavalt 30S ja 50S). Tänu kõrgele RNA sisaldusele on tsütoplasmal happeline reaktsioon ja bakterirakud on hästi värvitavad aluseliste värvidega.
3. Rakumembraan · Kuju hoidmine · vt. eelmist 4. Tsütoplasma · Seob rakuosad tervikuks 5. Ribosoom · Sünteesib valke 6. Plasmiid (DNA rõngasmolekul) · Kannab pärilikku infot 7. Vibur · Aitab liikuda 8. Karvakesed ehk piilid · Vajalikud kinnitumiseks 9. Aerosoolid ehk gaasivakuoolid · Reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter.
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD - kõik organismid on rakulise ehitusega - rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise teel - rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas - imetaja organism saab alguse viljastatud munarakust K. E. von Baer 2. RAKKUDE UURIMISE MEETODID - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - värvimistehnika - kompuutertehnika - mikrotoonid (vahendid väga õhukeste lõikude tegemiseks) 3. MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimeta...
selle kõrval ka episoome, mis on tsütoplasmast eraldamata. Membraanisüsteem on lihtne, 3 see moodustub tsütoplasmat ümbritsevast rakukestaalusest rakumembraanist, mille sisesopistused võivad mõnikord eralduda. Bakterite ribosoomid erinevad kõrgemate organismide ribosoomidest. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Bakteriraku ehitus (lisa 1, joonis lk. 10) 1. kapsel, 2. raku kest, 3. rakumembraan, 4. rakusisesed membraanisüsteemid, 5. kujunev spoor, 6. vakuool, 7. ribosoom, 8. tuumapiirkond, 9. membraani sissesopistus, 10. viburi basaaltera, 11. vibur, 12. tsütoplasma, 13. mesosoom. (EE nr.1 lk. 436) Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1. kerabakterid ehk kokid (lisa 2, foto 3 lk. 10) 2
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
erinevad proteobakterid. Koosneb glutamiinhappest, B. anthracis'el kodeeritakse kapsli sünteesi virulentsusplasmiidil. 27 BAKTERIRAKU ORGANELLID, SISALDISED JA VARUAINED Raku sees paikneb bakterikromosoom (nukleoid), plasmiidid, ribosoomid, sisaldised (varuained) ja osadel bakteritel spetsiifilised organellid (näiteks karboksüsoomid, klorosoomid ja gaasivakuoolid). Mesosoom on rakumembraani sissesopistis. Rakule kinnituvad viburid ja piilid. Bakteriribosoomid 70S (30S+50S) ribosoomid. Väga palju ribosoome (7000-70000), 1 sek moodustub 5-10 ribosoomi. Tsütoplasma massist võivad ribosoomid moodustada 30+%. Kõrge RNA sisaldus tsütoplasma on happeline ja värvitav aluseliste värvidega. Spetsiifilised organellid 1. Karboksüsoomid- avastati tsüanobaktereid uurides. Sisaldavad Rubisco ja karboanhüdraasi (CA) agregeerunuid molekule. Esinevad autotroofsetel bakteritel. Ümbritseb valguline kate. 2
3 Bakterid Bakterid on prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid- DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tsütoplasmas tuumapiirkonnas. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolod, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Bakterirakke iseloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda; 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks; 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4. spoorid, mis moodustaad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks: rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja aineahetus aeglustub. Bakterite kuju ja suurus Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m.
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilisepakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore.
Mis on nukleoid ja milliseid päriliku info kandjaid veel bakterirakus 18. Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistikku? Millistel leidub? seentel niidistik puudub? 7. Kuidas jaotatakse baktereid viburite arvu ja paiknemise järgi 19. Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja (joonista). hulkrakseid seeni. 8. Milleks on vajalikud fimbriad ehk piilid? 20. Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. 9. Kuidas elavad bakterid üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi? 21. Seeneraku ehitus ja talitlus. 10. Joonista bakteriraku ehitus. 22. Kuidas seened paljunevad? 11. Kuidas jaotatakse baktereid kuju alusel (joonista ja selgita)? 23. Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). 12. Kuidas jaotatakse kokke? 24
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põh...
Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore.
varustades neid hapnikuga (näiteks mügarbakterid ). Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.Sobiva
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
Seda iseloomustab: 1) Rakkude pikenemine 2) Rohkete külgmiste viburite moodustumine, 3) Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) voogamist vallandav signaal on keskkonna tõusnud viskoossus. Arvatakse, et sensoriks võib olla polaarne vibur. Voogamist soodustab pehme pind. Piiltõmbumine on üks vorm libisevast liikumisest (toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. Liikumine tüüp IV piilide abil. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Nt müksobakterid, G(-) bakterid. 47. Bakterivibur ja selle töö? Viburi keskmine pikkus on 10-20 µm. Viburid võivad paikneda üksikult või kimpudena. Nad võivad kinnituda kas raku poolusele, pooluse lähedale, raku küljele või ümbritseda kogu rakku. Viburi funktsioon Liikumisfunktsioon, aga viburid
neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. 4. Vetikad
Bakteriraku ehitus: Puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid ribosoomid, vibur, DNA, plasmiid, piilid (toidule kinnitumiseks ja koloonia moodustumiseks – geneetilise informatsiooni vahetamine) kapsel, kest, membraan Elavad alati koloonias Bakterite konjugatsioon varu DNA jagamine (bakterite seksimine) Bakterite energia aeroobsed bakterid – aeroobne hingamine anaeroobsed bakterid – (teisi anaeroobseid organisme ei ole)
NB! Kõik bakterid ei liigu! Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Twitching on üks vorm libisevast liikumisest - toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1. Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), 2. Rohkete külgmiste viburite moodustumine, 3. Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud)
Seenteeoste sissehingamine on eluohtlik. Seente ülesanded: · toiduainetööstus · antibiootikumide tootja · Olulised lagundajad Mükoriisa seenjuur, mida kõik taimed moodustavad seentega Seen + rohevetikas = samblik BAKTERID Bakterid on ainuraksed, eeltuumased(tuuma pole). Kerabakteril on tuumapiirkond e nukleoid ja selle piirkonnas on rõngaskromosoom, kus asub pärilik info. Mõned bakterid on lisaks membraanile ja kestale ümbritsetud (lima)kapsliga. Bakteritel on piilid ehk karvakesed, mille abil kinnituvad üksteist külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool täidab rõhu muutmisülesannet. Plasmiid DNA rõngakesed, mis on osades bakterites. Aitab sünteesida bakteri kasvukeskkonnas ensüüme, mis teevad bakteri keskkonnas olevad ohtlikud ained kahjutuks. Prokariootne rakk Eukariootne rakk 1 DNA molekul 2 ja enam DNA molekuli Tuuma asemel nukleoid Tuum
ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel grammnegatiivseteks ja grammpositiivseteks. Grammnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grammpositiivsetel. 3 Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel, mis kaitseb rakku kuivamise ja fagotsütoosi eest. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, need aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Sageli on bakteritel üks või mitu viburit, mida kasutatakse liikumiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. 1 gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid.
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. 3 Kristel Ausmees Mikroorganismid Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib
- seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn * alla jääb kest ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus * rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge * viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA * DNA piirkond nim. nukleoid * bakteri kromosoomis histoonid puuduvad. * abikromosoomid e plasmiidid tekivad bakteril teatud tingimustel tema kaitseks * plasmiid toodab valke iseenda kaitseks
· Tsütoplasma · Plasmiidid ainevahetuse antibakterid (pole joonisel) · Ribosoomid · Gaasivakuoolid vees elavatel bakteritel (pole joonisel) · Nukeloid piirkond rakus, kus paikneb bakteri dna · Rakumembraan koosneb valkudest, lipiidiest, kuid puudub kolesterool · Rakukest koosneb polüsahhariididest, valkudest, liitlipiididest. Ül on kaitsta rakku. · Limakapsel osadel bakteritel kaitseks kuivamise eest. · Piilid aka fimbria aitavad kinnituda pinnasele. · Vibur osadel bakteritel, liikumiseks. · Rakkudel puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid: tsütoplasmavõrgustik, mitokonder jt. Paljunemine sõltubs · Toitainetest · Konkurents · Poolduvad keskmiselt 1 kord päevas Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Bakterite tähtsus · Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
