Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine
Nende hulgas on ohtlikke kasvuhoonekahjureid TOLMULESTAD Palja silmaga nähtamatud (0,2-0,4mm) Kõige enam leidub voodis Eluks vajalik temp. on 20- 25kraadi Ühes grammis madratsitolmus on umbes 20 000 tolmulesta Tolmulestad pole halva hügieeni tunnus https://www.youtube.com/watc h?v= QrmashOX5EU PUUGID Ajutised parasiidid Ühtse kehaga lestalised Eestis kaks liiki- Laanepuuk ja Võsapuuk Kannavad edasi haigusi nagu ensefaliit ja burelioos Isased 2,5mm ja emased 4mm Arengujärgud: muna, larv, nümf ja valmik PUUKIDE TOITUMINE Toituvad imetajate ja ka osade lindude verest Kinnituvad saagi külge 24-36 tunniga Vere imemiseks kasutavad kärssa Naha peal püsivad nad pedipalpidega https://www.youtube.c om/watch?v= 0g_lt0FcQag ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Lestalised http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ lestalised1 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%
*järglase genotüüpi *sugurakkude *liiklusõnnetused,tööõnnetused keskkonna teguri suhtes. NT satuvad retsessivsed küpsemise käigus II Haigustekitajad- *bakterid- rasvtõbi, alkoholism. II alleelid,mis võivad toimuda salmoneloos, parrelioos, Tüüpi määravad päriliku geen,- kromosoom,- süüfilis *viirused-nohu, suhkruhaigus(kõhunäärmetes haiguse avaldumise või ensefaliit, HIV-nakkus, hepatiit toodetakse liiga vähe *haigus avaldub alati genoommutatsioonid *parasiitussid,algloomad- insuliini) KOPSUVÄHK. (kas varem või NT: sirprakuline solge, laiusstõbi, malaaria, Loeb tervislik eluviis, hiljem) vanemad aneemia, toksoplaksmos toitumine. võivad olla lihtsalt kassikisasündroom, III teratogeenidest- tingitud haiguskandjad
· Difteeria- äge kurguinfektsioon, surm lämbumise läbi · Koolera, düsenteeria- äge kõhulahtisus, surm veekaotuse tõttu · Salmonelloos- äge mürgitus · Katk- siberi katk e põrnatõbi: kasutusel biorelvana. Antraksise bakter. Eestis 1962. Louis Pasteur. Yersenia pestis e muhkkatk: närilised, kirbud; must surm; pole vaktsiini · Egiptus 3500a tagasi · 1796 esimene vaktsiin RÕUGETELE- Edward Jenner · Viirushaigused: rõuged, lastehalvatus, ensefaliit, sarlakid, marutaud · 1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks · Robert Koch- Kochi kepike- tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja · Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885 · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. · Väljaspool rakku: viirusosake e virioon e partikkel · Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda
ehitamist jm) järelvaatajaga/emaga, hiljem juba mõne mängukaaslasega. 10 Kasutatud kirjandus: Liivamägi, J. (2004). Laste- ja noorte psühhiaatria. Tallinn: Medicina. Abrahams, P. (2006). Lapse terviseensüklopeedia. Tea. Palo, J. (2007). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina. 11 Lisa 1 Autismiga sageli kaasnevad haigused, seisundid või sündroomid: · Punetiste põdemine raseduse ajal · Herpes simplex tekitatud ensefaliit vastsündinul · Retti sündroom (kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel. Väldivad silmakontakti ja käituvad autistlikult ehk endassetõmbunult) · Tuberoosne skleroos (pärilik haigus, mis kuulub neurokutaansete sündroomide hulka, see tähendab, et haaratud on kesknärvisüsteem ehk aju ja nahk) · Kromosoomanomaalia · Mõned ainevahetushäired · Vesipea ja muud ajuväärarengud
Rakk kõik organismid koosnevad rakkudest rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplas...
toovad kaasa lisa hulga erivajadusi. Vastupanuna haigushoogudele, kasutatakse erinevaid medikamente, mis tagaks isiku turvalisuse. Ravi võib olla keeruline, sest haigushood tekivad enamasti episooditi ning ettearvamatult ning võivad olla eluohtlikud. (Smart, 2012, lk 244) Lapseea nakkused Lapseea haigustest võib välja tuua meningiidi ja entsefaliidi, mis mõjutavalt lapse närvisüsteemi. Meningiit avaldub, kui vastav bakter siseneb ajukelmesse. Ensefaliit on põletik ajus ja selgroos, mille põhjuseks on viirus või bakteriaalne infektsioon, mille edasikandjaks on vereringe. Sümptomid on mõlema haiguse puhul sarnased. Nendeks on palavik, oksendamine, tugev peavalu ja uimasus. 90% nakatanusest siiski õnneks jääb ellu, kuid võib esineda tüsistusi nagu kurtus või hüperaktiivsus. Entsefaliidi populaarseim levimisaeg on suvel, mil sääsed ja puugid seda haigust edasi kannavad
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspets...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
tsüklisse, milles viiruslik DNA säilub elu lõpuni. Näiteks herpes, papiloom. Nakatumise viisid viirushaigustesse: 1. Aerosoolne ehk piisnakkus. Näiteks gripp, mumps. 2. Kontaktnakkus: Näiteks tuulerõuged, leetrid, punetised. a) otse (teretatud) b) vahendatult 3. Biovedelikud, levivad vere, lümfi ja sperma kaudu. Näiteks AIDS, hepatiit. 4. Siirutajad (sülje kaudu), see on ülekandev organism. Näiteks marutõbi, ensefaliit. 5. Toit ja jook ehk siis levib alimentaarselt. Levib veel lastehalvatuse-viirused. Kas siis toit on: a) viirus osakestega saastunud. Näiteks teatud hepatiidi vormid. b) Loomulikult toidus olevad viirused. Näiteks austritega levib norwalki-viirus. 6. Emalt lootele läbi platsenta. Näiteks levivad punetused, tsütohemoglobiin. Närvisüsteemi kahjustavad haigused: lastehalvatus, puukensefaliit Nahka:Leetrid, punetused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
