5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20. Kloroplastis leiduvad kotjad moodustised. 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht BIOSFÄÄR 2. Tuuma poolvedel sisu KARÜOPLASMA 3. Varustab rakku energiaga MITOKONDER 4
Toimub läbi membraani. Difusioon – ained liiguvad sinna poole, kus neid on vähem. Osmoos – lahus liigub sinnapoole, kus lahustunud ainet on rohkem. 5. Kromosoomide ehitus, arv inimese keha-ja sugurakkudes, asukoht. – DNA + valgud (histoonid). Nähtavad rakkude jagunemisel. Asuvad tuumas. Inimese keharakkudes 46, 23paari – partnerid. Sugurakkudes 23kromosoomi, igast paarist 1. 6. Missugused ülesandes 3 nimetatud rakuosades on nii taime-kui ka loomarakkudes ja missugused ainult taimerakkudes? – Taimerakkudes: vakuool, rakukest, plastiidid. Taime-ja loomarakkudes: kõik ülejäänud va. tsütoskelett. 7. Taime-ja loomaraku äratundmine joonistelt. – Taimerakul on vakuool, rakukest ja kloroplast (plastiidid, organellid), kandilisem ja korralikumalt välja joonistatud. Loomarakk tavaliselt ümmargusem. 8. Mitokondrite ja kloroplastide ehituse eripära võrrelduna teiste
Bioloogia 07.02.2012 NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid Tsitraaditsükkel Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest Kulgeb mitokondri maatriksis Enne püroviinamarihappe (moodustus aeroobsel glükolüüsil) tsüklisse sisenemist eralduvad CO2 ja 2H aatomit -> atsetüülkoenüüm A Moodustub 10 NADH2 Reaktsioonidest vabanevad CO2 molekulid Hingamisel Mitokondrite sisemembraanide harjakestel e. Kristadel Glükolüüsil ja tsitaaditsüklis moodustunud NADH2 (2+10 molekuli) arvel sünteesitakse ATP 12 NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O Glükoosi täielikul lagundamisel: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O Glükoosi lagundamine on universaalne protsess, mis kulgeb nii taime- kui loomarakkudes
kogumine ja transport Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist, ained liiguvad Glogi kompleksi ainete sorteerimine, töötlemine tsütoplasmavõrgustikust, ja pakkimine loomarakkudes on kümmekond Golgi kompleksi, taimerakkudes kuni sada lüsosoomid kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine ühekihilise membraaniga hulkraksetes, ümbritsetud põiekesed ja nad kudede lagundamine,
eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed Kõik bakterid, sinikud e. Tsünaobakterid e. Ainuraksed, seene-, taime- ja loomarakud Sinivetikad
Makroergilistesse ühenditesse .energia vabaneb org.ühendite oksüdatsioonil Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas. Vbananud energia salvestatakse ATP molekulidesse. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Assimilatsion- organismi sünteesiprotsessid; saadakse vajalikke ühendeid. Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas Organism vajab energiat ->polüs. ensüümide abil monomeerideks Taime ja loomarakkudes on glükoosi lagundamine samasugune universaalne Ühe Glükoosimol. Lagundamisel->38ATP molekuli Glükolüüs- glükoosi algne lagundamine Toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrg. , Aeroobne(hapnikuga)- tekib püroviinamarihape, selle lagundamisel NAD Anaeroobne- käärimine, tekib piimhape v etanool moodustub aint 2ATP molekuli Tsitraaditsükkel püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondris..eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Tekib 10 NADH2.
Moodustuvad tuumas tuumakestes. Valkude süntees. Golgi kompleks kanalite süsteem, mis on seotud ER-ga, membraanidest. Lõpetab valkude sünteesi, pakkimise, moodustab lüsosoome. Lüsosoomid 1x membraaniga kaetud põiekesed, milles on ensüümid. Lagundavad mittevajalikud raku osad ja suured molekulid, osalevad kudede ümberkujundamises. Tagavad ainevahetuse nälgimisel. Mitokonder varustavad rakku energiaga.selleks vajavad hapnikku. Rakuhingamine. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Vibur koosneb valgulistest torukestest. Inimesel esineb spermidel. Tsütoskelett koosneb valgulistest niidikestest ja torukestest. Niidikesed kinnituvad rakumembraanile ja organellidele. Toestab rakku seespoolt, aitab muuta raku kuju, aitab organellidel ümber paikneda. Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks
2. Ehituslik, struktuurne a) taimerakukestades leiduv tselluloos (20-40% kestast) b) seenerakukestades kitiin (30-40%) + lülijalgsete välisskelett kitiinist c) membraani välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3. Varuaineline a) taimedes varuaineks tärklis - muundunud võsudes, viljades, seemnetes b) inuliin - korvõielistes taimedes nt takjates, võililles, maapirnis c) glükogeen - seenerakkudes, loomarakkudes (loomades koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt rohkem maksas, absoluutselt rohkem lihastes). 4. Ligimeelitav a) õistaimede nektar - erinevate suhkrute 15-30% lahus b) suhkrurikkad viljad - kõrge konsentratsioon nt datlites 5. Transpordi 6. Kaitseline 7. Toiteline a)seemnetes olev kaitsevaru, mida kasut. idanemisprotsessis - maltoos ehk linnasesuhkur b) rinnapiimas leiduv maltoos (lehmapiimas kuni 5%, inimesel kuni 7%, elevandil kuni 13%) 8. Ainevahetuslik
*Paljunevad pooldumise teel *Maatriksis DNA, RNA , Mitokondriaalsed ribosoomid. *Kindlustavad hingamise raku tasandil s.o. toitainete järk-ärgulise lõhustumise hapniku osavõtul energia saamiseks *ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese. *Annab rakule vormi ja seob raku sisemuse ühtseks tervikuks. *Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom . rakutsenter *Esinb loomarakkudes, osades seene-rakkudes *1tsentrosoom = 2 tsentriooli *Tsentriool koosneb mikrotuubulitest (9x3) *Asub rakutuuma läheduses. *Olli raku jagunemisel, moodustab mitoosikäävi mitoosis ja meioosis, tagades kromosoomide liikumise raku poolustele.
Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid-organismid , kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nimetatakse metabolismiks( assimilatsioon e. Anabolism ja dissimilatsioon e. Katobolism). Sissimilatsiooni moosustavad organismi kõik lagundamisprotsessid( vabanev energia makroergilistesse ühenditesse). Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat e ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis(moodustunud: N adeniin, ribosiit ja 3 fosfaat rühmast).GTP- valkude süntees. CTP,UTP DNA sünteesiks. Glükoosi lagundamisel saab eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hinga...
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad...
Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Spermatogenees seemneraku areng spermatohoonist küpse spermini. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Selle käigus suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Loomarakkudes toimub ka tsentrioolide kahestumine. Mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkude arv väheneb kaks korda. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoomide ristsiire(Crossingover) meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi
· Võimaldab rakumembraani sisse ja väljasünteesi. · Fikseerib suuremata rakustruktuuride asendi · Seob raku ühtseks terikuks · Vastavalt valkude varu. Anktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille, mis omakorda moodustavad lihasraku skeleti. · Vibur tsütoskeleti osa, viburid on kõigi loomade permidel ja paljudel ainuraksetel. Tsentrosoom · On tuuma juures, puudub taimerakkudes · Loomarakkudes · Koosneb kahest tsentrioolist, mille ehitusmaterjaliks on mikrotuublid. · Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbuvad raku jagunemisel ajal kromosoome lahku. Endoplasmaatiline retiikulum (ER) · Organell mis esineb kõigis eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes · Jaguneb kolmeks: siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks · Struktuur moodustavad ühekordse membraaringa ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid
rakuorganellid. Koosneb veest Sisaldab raku elutegevuseks ja vees lahustunud orgaanilistest vajalikke aineid, tagab ja anorgaanilistest ainetest. toitainete laialikandmise rakus, Tsütoplasma on nii on jääkainete eristumiskohaks eeltuumsetes kui ka ja aitab säilitada raku kuju. päristuumsetes rakkudes. Aminohapete süntees ja Loomarakkudes moodustab glükoosi lagundamine. ligikaudu poole raku mahust. Tsütoskelett Seob raku ühtseks tervikuks, Koosneb niitjatest valkudest. ühendab rakuosad, annab Moodustab tsütoplasmas võrkja rakkudele kuju ja vormi ning struktuuri, mis ühendab osaleb rakkude ja omavahel rakumembraani, rakuorganellide liikumises. tuuma välismembraani,
madalamele kontsentratsioonide võrdsustamiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsendratsiooniga lahusest kõrgema kontsendratsiooniga lahusesse veeni kantsendratsioonide võrdsustamiseni.energiat ei vaja. Kromosoomid- pärilike ainete säilitamine Tsütoloogia rakuõpetus Organell-rakuosad Tuumamembraan- tagab ainevahetuse. Tsütoskelett- kindlstab rakkude liikumise,kuju muutumise,organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom-esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes.nad on olulised raku jagunemisel. Taimerakk Rakukest- koosneb opeamiselt tselluloosist, ligmiinist,pektiinist. Kaitseb välismõjude eest. Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimele püstise asendi. Kaitseb rakku siserõhu eest. Vakuoolid-on ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur , mis sisaldab vesilahustunult varu-ja jääkaineid. Nooremates vakuoolides on jääkained. Plastiidid-on kahemembraansed organellid.
Mitokonder: on rakuorganell, mis on kaetud kahe kordse membraaniga. Ülesandeks on olla raku energiaallikaks. Tagavad hingamise raku tasandil. Aktiivse ainevahetusega rakkudes on mitokondreid palju. Seal toimub ATP süntees. Tsütoskelett: on raku tugi ja liikumissüsteem. Koosneb valgulistest fibrillidest. Ül: tagab raku liikumise, kuju muutumise ja rakuorganellide ümber paiknemise. Tsentrosoom: Koosneb kahest tsentrioolist. Esineb ainult loomarakkudes, aga taimerakkudes puudub. Ül: raku jagunemise ajal tsentrioolid lahknevad ja nende vahele tekivad kääviniidistik.
Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Valkude sünteesil vajatakse GTP energiat, RNA sünteesil ATP, GTP, CTP ja UTP energiat ning DNA kahekordistumisel ATP, GTP CTP ja TTP energiat. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Paljudes organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklise või glükogeeni kujul. Taime- ja loomarakkudes kujuneb glükoosi lagundamine ühtemoodi, mistõttu seda dissimilatsiooniprotsessi võib pidada universaalseks. Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on organism võimeline sünteesima kuni 38 ATP molekuli. Glükoosi lagundamise summaarne võrrand on C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (38ADP + 38Pi 38ATP). 60% vabanevast energiast hajub soojusena, organismi ülekuumenemist aitab vältida higistamine. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist (toimub päristuumsete
Bioloogia 10.kl Rakutuum - Ülesanded : Geeniekspressioon ja DNA replikatsiooni reguleerimine ja kontroll. Juhtida raku elutegevust , vastutada paljunemise eest. 1 rakus 1 tuum või 1 rakus 2 tuuma (suurem elutegevust, väiksem paljunemist. Pooride kaudu asjad tsütoplasma karüoplasmasse (poorid keerulise valgulise kontrollsüsteemiga). Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakes...
Selgrootute hingamine Koostas Leelo Lusik Are PK 2013 Miks peab hingama? Organismi ja seda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus Kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil ja vabanemine süsihappegaasist, kui jääkainest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hingamise etapid Gaasivahetus hingamiselundis läbi hingamispinna. Hapniku liikumine rakkudesse, enamikul verega.
5) Bioregulatoorne osad hormoonid on süsivesikud LIPIIDID Lipiidid- koosnevad alkoholist ja rasv happejäägist. On veest kergemad ja HÜDROFOOBSED. Lipiidid on organismi ENERGIAALLIKAKS. I Lihtlipiidid e. neutraalrasvad 1) Vedelad rasvad- taimsed õlid 2) Tahked rasvad loomsed rasvad 3) Vahad taimsed ja loomsed II Lihtlipiidid e. fosfolipiidid Üks rasvhape on asendunud fosfaatrhmaga. III Tsüklilised lipiidid e. steroidid Esinevad loomarakkudes vees ei lahustu 1) hormoonid, vitamiinid ja kolestoriid Lipiidide funktsioonid. Energiline funktsioon. kõige energiarikkamad, aga ei saa kiiresti kätte. Ehituslik nt rohu membraani koostises Varuaine loomadel rasv, taimedel õli, mesilastel kärjad, Ainevahetuslik funktsioon lipiidide lõplikul lahustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kaitsefunktsioon rasvarakkudesse võivad talletuda mürkained. Bioregulatoorne: hormoonid VALGUD
keemiliselt aktiivne. 8. U-A-A-C-C-G-U-U-A-A 9. a)vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakulisest püsivat temperatuuri b)Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates toimuvates keemilistes reaktsioonides 10. Glükogeen Tärklis varupolüsahhariidid taimedes Tselluloos- tugiaine taimedes Tselluloos- varupolüsahhariid loomades 2.3 glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen. 2.4 a)varuaine glükogeen b)ehituslik kitiin putukatel 2.5 Joonisel on kujutatud valku. 1)Joonisel on näha valkude monomeere ehk aminohapete jääke 2)Joonisel on erinevat järku struktuurid 3)Joonisel on valkudele globulaarne ehitus 2. Loe artikkel läbi ja vasta küsimustele. Millest sõltub vähi tekke tõenäosus ? Vähi tekke tõenäosus sõltub nn. läänelikust eluviisist, st et süüakse palju liha ja magusat. Ei saa ka geenide rolli alahinnata
seente vahel. Samblik-liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Seened kuuluvad päristuumsete hulka, sest sarnaselt teiste päristuumsetega(taimed, loomad) on neil membraaniga ümbritsetud tuum, mis sisaldab kromosoome. Seenerakkudes on selliseid lipiide ja süsivesikuid, mis esinevad ka teistes päristuumsetes. Neil on olemas ka membraaniga ümbritsetud organellid, nt mitokondrid. Nii nagu loomarakkudes, puuduvad ka seenerakkudes kloroplastid. Seened peavad kasutama energia- ja süsinikuallikana orgaanilisi ühendeid ning seetõttu kuuluvad nad koos loomadega heterotroofide hulka. Neil mõlemal on ka rakukest. Leidub ka selliseid seenerühmi, kus rakuvaheseinad puuduvad ja kogu seeneniit on tegelikult üks hulktuumne rakk. Eraldi grupp seente hulgas moodust üherakulised pärmseened, mille rakud on kujult ümarad. TOITUMINE Seeneraku:saavad oma toitained kas
· Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. · Moodustub 2 tütarrakku. · Mitoosiks nimetatakse päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. · Kahe mitoosi vahele jääva raku eluperiood on interfaas. · Raku eluring ehk mitoos>interfaas>mitoos on rakutsükkel. · Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. · Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. · Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. · Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Pari and Pattak Co. · Interfaasis on kromosoomid jälle lahtikeerdunud.
kasutada. ATP adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja/ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid. Organismides talletatakse glükoosivarud tärklise (taimedes) või glükogeeni (loomorganismides) kujul. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTSIOONID Glükoosi lagundamine on universaalne protsess, sest see toimub enamikus taime- ja loomarakkudes ühte moodi. Tsitraadireaktsioonides toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. Aeroobne glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamrihappe molekuli, eraldub ka neli vesiniku aatomit. Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine. Lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega.
MITOKONDRID · Ümbritsetud kahe membraaniga FUNKTSIOONID · Mitokondrites toimib oma valgusünteesi süsteem (DNA, RNA, mitokondriaalsed ribosoomid) · Tagavad raku hingamise · Toimub ATP süntees TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur · Raku sisetoes · Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes · Moodustub kahest tsentrioolist (9x3 mikrotuubulit) · Olulised raku jagunemisel · Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele TAIMERAKK RAKUKEST · Peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist · Vananedes pakseneb · Ainevahetus toimub pooride kaudu FUNKTSIOONID · Kaitseb väliste mõjutuste eest · Annab taimerakule kuju ja tugevuse · Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID
b) Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates keemiliste reaktsioonides. 10) Täiendage skeemi Glükoos Energeetiline varu organismidel TÄRKLIS GLÜKOGEEN Varupolüsahhariid taimedes Tselluloos Varupolüsahhariid loomades TUGIAINE TAIMEDES 11) Täida lüngad. Glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen. 12) Nimetage kaks sahhariidide ülesannet loomorganismis: a) varuaine - glükogeen b) ehituslik - kitiin putukatel 12) Millist ühendit on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud valku. Põhjendus: 1) Joonisel on näha valkude monomeere - ehk aminohapete jääke, 2) Joonisel näen erinevat järku struktuure, 3) Joonisel näen valkudele globulaarset ehitust. 13) Millest sõltub vähi tekke tõenäosus
3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis? · Keerduvad kokku ja on mikroskoobis vaadeldavad · Rakujagunemisel lahknevad kromosoomide kromatiidid ja tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Kirjela mitoosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb ja ja tuumarakud kaovad.
Et raku kuju muutuks peavad valgud, kas lühenema või pikenema see on keerukas ja vajab lisa energiat. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis on ühendatud rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja organellide vahel. Tsütoskeletti võib lugeda ka raku toe- ja liikumissüsteemiks. Millised organellid seostuvad tsütoskeletiga? Mikrotuubulid moodustavad tsentriooli. Kaks risti paiknevat tsentriooli moodustavad tsentrosoomi. Tsentrosoome on loomarakkudes ainult üks ja ta asub raku tuuma ligidal. Tsentrosoom on oluline raku jagunemisel, kuna temast lähtuvad kääviniidid (fibrillid). Kääviniidid osalevad kromosoomide jaotamisel tütarrakkude vahel. Bakteritel ja taimedel tsenrosoom puudub. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab jagada ehituse ja talituse alusel kolme rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab
poolustele. Seal hakkavad mood. kääviniite. 2) Metafaas-2-kromatiidsed kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasapinnale. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3)Anafaas-Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse kromosoomide kromatiidid. 4)Telofaas-Pakitakse kromosoomid lahti, nende ümber moodustub tuumamemb. Lõppeb karüokinees (tuuma jagunemine) ja algab tsütokinees(raku tsütoplasma jagunemine). Tsütokineesi käigus-1) Loomarakkudes membraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku, mõlemas on võrdne arv kromosoome. 2)Taimerakkudes ehitatakse raku keskele rakuplaat, millest moodustuvad rakukest ja membraanid. Mitoosi indeks-Näitab mitoosis olevate rakkude suhtelist osa, vastava koe rakkude üldarvusse. Meioos-Raku jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x.(sugurakkude teke) Interfaasis toimub kromosoomide kahekordistumine. Toimub tsentrosoomide kahekordistumine ja kahestumine
· Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid(nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure , samuti fagotsüteeritud aineosakesi) · Golgi kompleksis (koosneb plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest)toimub valkude töötlemine ja seal moodustuvad ka lüsosoomid · Loomarakkudes on Golgi komplekse kuni kümmekond, taimerakus võib ulatuda nende arv ulatuda mõnesajani · Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse · Golgi kompleks osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises · Mitukonder(päristuumse raku organell)on kujult ümar või pulkjas · Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraan moodustab arvukaid
Ø kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: Ø kääviniidid kaovad Ø tuumamembraanid sünteesitakse Ø kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) Ø tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: Ø vajalik organismi kasvuks Ø vajalik surnud rakkude asendamiseks Ø vajalik paljunemiseks Ø päristuumsete rakkude jagunemiseks Interfaasis toimuvad rakulised muudatused: Ø raku ainevahetuse põhiprotsessid Ø organellide arv suureneb Ø ATP süntees Ø loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine Ø raku mõõtmed suurenevad Ø DNA kahekordistumine Ø Jagunemine algab karüokineesist (rakutuuma jagunemisest), millele järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine). Meioos Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist: I Jagunemine 1) Profaas : Ø tuuma membraanid lagundatakse Ø kromosoomid keerduvad kokku
aktiivselt (tahkete ainete transport). -) Kloroplast on täidetud stroomaga./Mitokonder on täidetud maatriksiga. -) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes./Plasmiidid esinevad ainult bakterirakkudes. -) Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. -) Prokarüootse raku ehituses puudub rakutuum. -) Mükoplasmat võib pidada üheks kõige pisemaks üherakuliseks organismiks. -) Tsentrosoom esineb peamiselt loomarakkudes. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Kromoplastide värvus tuleneb nendes organellides esinevatest: karotinoididest. -) Prokarüoot on: rakutuumata organism. -) Kõige väiksemaks rakuks loetakse: mükoplasmat. -) Uued ribosoomid moodustuvad: rakutuumas. -) Mitokondrid esinevad: eukarüootsetes rakkudes. -) Nii mitokondrites kui kloroplastides leidub: DNA-d. -) Membraane ei esine: ribosoomi ehituses.
Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Raku elusaine, ümbritseb tuuma. Tsütoplasma moodustavad põhitsütoplasma, organellid ja sisaldised. Tsentrosoom Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevas silindrilisest tsentrioolist. Tsntrosoom osaleb raku jagunemisel. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Kromatiin* Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid. DNA pakkimine kromatiiniks on vajalik selleks, et see rakutuuma sisse mahuks. Mitoosi ajal toimub kromatiini kondenseerumine kromosoomideks, et tagada genoomi korrektset jaotumist tütarrakkude vahel
Kontrolltöö küsimused rakust RAKUTEOORIA LK.64-69 1.Millega tegelevad TSÜTOLOOGID? Nimeta 3 tsütoloogi rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Robert Hooke, K.E. von Baer, Theodor Schwann 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? Robert hooke. valgumikroskoobi 1665.a Esimese mikroskoobi valmistasid 1596.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Liitmikroskoop, 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud aine MIKROTOOM-tõõstuslikust ainest lõigatud viil mida kasutatakse preparaadina. 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? Valgusmikroskoop-Valguskiired tungivad läbi piisavalt õhukese uuritava objekti. 1930 Elektromikroskoop- kasutab valguse asemel...
Ande Andekas Bioloogia Loomarakk Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist koetüüpi on epiteel- (rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitsefunktsioon), lihas- (rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muut...
lipiide ja valke, orgaanilisi tarnsportvalke, mis esinevad valgulised ühendeid ja anorgaanilisi võimaldavad lõpp-produktidel torukesed. Tsentrosoom on ioone. Seal toimub pidevalt lüsosoomidest lahkuda. ühekordse membraaniga, tuhandeid biokeemilisi Peamised ülesanded on igas loomarakus on ainult reaktsioone. Talitab filtrina ja kindlustada surnud ja üks, ainult loomarakkudes. transpordivahendina ainete mittevajalike Tagavad kromosoomide liikumisel. Seob kõik rakustruktuuride ning ainete võrdse lahknemise. Tsetrioolide (mikrotuublite Ülesandeks on lipiidide ja organisatsiooni keskuseks) valkude süntees ning valkude vahel moodustunud sekreteerimine, seotud kääviniidid osalevad raku ribosoomidega, osaleb pooldumisel. membraanide ja
ORGANISMIDE KOOSTIS Kontrollttiii. 1. Ldpeta laused: 4p. a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on hapnik(O), Vesinik(H),Süsinik(C),Lämmast.N 1p. b) ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli pOhjustatud kolestorooli ......piisivast liiast vgrss. lp. c) aminohappejiiEgrd valgu molekulist on seotud peptiid .......sidemetega. 3p. d) nukleotiid koosneb 1) lämmastiku alusest .............. ,2) ühest fosfaatrühmast ...,......... viiesüsinikulisest ...
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD - kõik organismid on rakulise ehitusega - rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise teel - rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas - imetaja organism saab alguse viljastatud munarakust K. E. von Baer 2. RAKKUDE UURIMISE MEETODID - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - värvimistehnika - kompuutertehnika - mikrotoonid (vahendid väga õhukeste lõikude tegemiseks) 3. MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimeta...
17. RNA transkripti protsessingu käigus toimub a ja c mõlemad 18. Mis on RNA polümeraasi seostumiskohaks geenil? promootorpiirkond 19. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 20. Milline loetelu on õige lähtudes DNA kokkupakkimise keerukusastme suurenemisest? Nukleosoom 30 nm ,,kromatiin" tellingutel u kinnitunud DNA lingid 21. Telomeer on DNA otstes paiknevad korduvad järjestused 22. Millised komponendid või struktuurid järgnevast loetelust esinevad loomarakkudes, aga mitte bakterirakkudes? Endoplasmaatiline retiikulum 23. Ühe hapniku molekuli vabanemisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabaneb tülakoidide luumenisse 4 prootonit 24. Et transportida hapniku molekuli tekkimisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabanenud elektronid fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja 8 kvanti 25. Millise aminohappe asendus LDL retseptori järjestuse Tyr-X-X-Q Q positsioonis mõjutab LDL sisenemist? Phe 26
Kui aga molekuli koostisesse kuulun kaks fosfaatrühma, nimetatakse teda ADP ehk adenosiindifosfaadiks, millele ühe fosfaatrühma liitmisel tekib adenosiintrifosfaat ning viimsesse salvestub 30kJ energiat ühe molekuli kohta. Saadud energia annab ta edasi mõnele keemilisele ühendile. Lisaks ATP’le on rakkudes veel teisigi makroergilisi ühendeid (GTP, CTP, UTP), mis erinevad üksteisest vaid lämmastikaluste poolest (GTP – guanosiintrifosfaat). 3. Glükoosi lagundamine Taime- ja loomarakkudes kulgeb glükoosi lagundamine ühtemoodi, mistõttu seda dissimilatsiooniprotsessi võib pidada universaalseks. Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on organism võimeline sünteesime kuni 38 ATP molekuli. Protsess koosneb paljudest reaktsioonidest ning igaüht katalüüsib kindel ensüüm. Mitte kogu energia ei salvestu ATP molekulidesse, vaid üksnes 40%, ülejäänu hajub soojusenergiana. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsüklit ja
Väike-Maarja Õppekeskus Raku referaat Referaat Juhendaja: Eda Rohula Koostas: Ilmar Pärnaste Väike-Maarja 2011 Sisukord Rakkude avastamise ajalugu.....................................................................................1 Rakumembraan.........................................................................................................2 Tsütoplasmavõrgustik...............................................................................................3 Golgi kompleks.........................................................................................................4 Lükosoom..................................................................................................................5 Vakuoolid..........................................................................................
ja tsütokineesist. · Kahe mitoosi vahele jääv eluperiood on interfaas. · Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni on rakutsükkel. · Mitoosi ning interfaasi kestus sõltub rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, võivad mõjutada ka keskkonnatingimused. · Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teise makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes algab ka tsentrioolide kahestumine. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Interfaasis esinevad kromosoomid nukleosoomsete fibrillidena, iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli).
4) Telofaas: kääviniidid kaovad tuumamembraanid sünteesitakse kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed) tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks vajalik surnud rakkude asendamiseks vajalik paljunemiseks päristuumsete rakkude jagunemiseks Interfaasis toimuvad rakulised muudatused: raku ainevahetuse põhiprotsessid organellide arv suureneb ATP süntees loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine raku mõõtmed suurenevad DNA kahekordistumine Jagunemine algab karüokineesist (rakutuuma jagunemisest), millele järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine). Meioos Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist: I Jagunemine 1) Profaas : tuuma membraanid lagundatakse kromosoomid keerduvad kokku
toimele. Puuviljadel, okastel, vahalillede leht4edel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitsefunktsiooni. Mesilasvaha on loomne vaha, sellest valmistavad mesilased oma kärjed. Lipiidid Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiididdes on lisaks glükoosijääk. Steroidid... ... on vees lahustumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomarakkudes. Neerupealsete hormoonid ja meessuguhormoon testosteroon ja naissuguhormoon estrogeen on steroidid. D-vitamiin on samuti steroid. Kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolis sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiini eelühendeid. Lipiidide funktsioonid: 7 Energeetiline ühe grammi rasva täielikul oksüdatsioonil laguneb 38,9 kJ energiat. 8 Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist.
Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke Lõhustatakse mitmesuguseid aineid, makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure ja fagotsüteeritud aineosakesi Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke Teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme Ülesandeks mitmesuguste ainete lõhustamine Golgi kompleks Üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ning kanalikesed Ümbritsetud membraaniga Loomarakkudes kümmekond, taimerakus võib olla mõnisada Ülesandeks valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse, rakumembraani uuendamine ja rakukesta moodustamine Mitokondrid Kujult ümar või pulkjas Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. harjakesteks. DNA ja RNA molekulid Ülesandeks on raku varustamine energiaga, glükoosi ja teiste ainete lagundamise lõpule
Endosoomid- Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Lüsosoomid- üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure. loomarakkudes Peroksüsoomid- ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid, mis esinevad kõikides loomsetes rakkudes (v.a. erütrotsüüdid) ja paljudes taimerakkudes. Pikka aega peeti neid lüsosoomideks. Kuid peroksüsoomid sisaldavad ensüüme, mis erinevad lüsosomalsest ensüümkomplektist, nimelt leidub seal mitmeid oksüdatiivseid ensüüme: D-aminohapete oksüdaas, uraatoksüdaas, lutsiferaas (viimane esineb jaanimardika vastsetel e. 'jaaniussidel' ning põhjustab helendumist)
ATP mol on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. ADP + Pj= ATP -30kJ , saadud energia saab ATP molekul edasin anda mõnele teisele keem. ühendile. ATP moodustub põhiliselt glükoosi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Teised makroerglised ühendid: GTP(valkude süntees) ATP, GTP, CTP, TTP(DNA süntees), ATP, GTP, CTP, UTP(RNA süntees). Glükoosi lagundamist võib pidada universaalseks, sest taime- ja loomarakkudes toimub see ühtemoodi.Enamikes organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena- tärklise või glükogeeni kujul. Kui organism vajab täiendavat energiat, siis lag. polüs. esmalt ensüümide abil monomeerideks. Taimedes on energ. varuaineks tärklis, mille lõhustamisel saadkase glükoosi molekulid. Loomorganismides esineb tärklise asemel polüs glükogeen, ka selle lag saadakse glükoosi molekulid
· varustavad atmosfääri hapnikuga · toiduahela 1ks lüliks · toiduks heterotroofidele · glükoos on põhiline energiaallikas enamikes organismides · O2 osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel · süsiniku ja hapnikuringes tähtsal kohal · fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) · vüimaldab muundada valgusen. keemi.sks en.ks · vüimaldab toota CO2st suhkruid · lk 23 VAATA ÜLE ANAEROOB. GL. TAIMER.D ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS LOOMARAKKUDES RAKUHINGAMINE organismile vajalik en. vabaneb toitainetest protsessis, mida nim rakuhingamiseks RAKUHINGAMIST TEOSTAVAD KÕIK ELAVAD RAKUD GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTSIOONID TOIMUMISKOHT toimub mitokondri toimub päristuumse sisemuses e toimuvad mitokondri
rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes. · Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.). · Steroidid molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. Sünteesitakse sapphappeid, vitamiine, suguhormoone. Kolesterool koos teiste ühenditega lupjab veresoonte seinu. Põhjustab ateroskleroosi. · Puuviljadel ja lehtedel taimne vaha; mesilasvaha loomne vaha. 4) Nukleiinhapped biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. · DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid. · Iga desoksüribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühm · *desoksüriboos · *lämmastikalus