suguelundkond tagab paljunemise, säilitab liigi, mehesuguelundid välimised: 1) suguti, 2) munandikotid (munandid), sisemised: 1) munandid meessugu hormoonid ja seemnerakud (spermid), 2) munandimanused talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre toodavad seemne vedelikku, spermid 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsü...
(täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). · Elusolendil leidus väge kõige rohkem: - veres (joodi selliste loomade verd, kelle elujõudu taheti või on teada ka vere tarbimise keelud - mõningatel andmetel ei tarvitanud saarlased toidus loomaverd, kuna selles veres olevat looma hing). - juustes (abiellumisel naiste juuste pügamine; orjade pügamine). - suguelundis (mida suurem selle omanik oli, seda suurem vägi tal oli). - küüntes ja hammastes (looma küünte ja kihvade kandmine kaelas). - süljes (sülitamise keeld, et oma väge säilitada). - Südames (suure väega looma või inimese südame söömine, näiteks 1223 sõid sakslaste vastu ülestõusnud Sakala mehed ära Järva foogt Hebbe südame).
arenenud võimetega on nõid (tundja, teadja), kes oskab kohelda teisi hingi ja hankida abi arstimiseks või kõiksugu muid tarvilikke teateid. Selleks on ta varustatud eriliste hingejõudu sisaldavate esemetega ja ta hing võib rännata ringi, keha lamades unes või "minestuses". Keha ja elundid Teatavates kehaosades asub elujõud eriti tugeval määral, need on niinimetatud elundhinged. Igivana näikse meil kujutelm, et elujõud ja hing kätkeb eriti suguelundis. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem on ta hingejõud. Seepärast on tehtud krattidele ja igasugu viljakusnukkudele suuri suguelundeid ning sagedane on kujutlus mõnest metsavaimust, kelle "liige" või "riist" ulatub alla põlve. Et südant kujutleti elundhingena, selle kohta on selge osutus "Henriku Liivimaa kroonikas" (XXVI 6), kus kõneldakse, kuidas 29. jaan. 1223 Sakala mehed võtsid kinni taanlasest foogti Hebbi ja "kiskudes veel elusa
*Muinasusundi peamiseks asjaks võib pidada väe mõistet. *VÄGI- elujõud, karisma, pole samastatav füüsilise jõuga. Väge leidus inimestes, elusolendites, teatud piirkondades jne. Kõigil ei olnud ühepalju väge (meestel rohkem, naistel vähem: täiskasvanutel rohkem, lastel vähem). *Elusolenditel leidus kõige rohkem väge veres (joodi sellise looma verd, kelle elujõudu taheti), juustes (abiellumisel pügati naiste juukseid, orje pügati), suguelundis (mida suurem olendi suguelund, seda suurem vägi ja hingejõud), küüntes ja hammastes (looma küünte ja kihvade kandmine kaelas), süljes (sülitamise keeld, et oma väge säilitada) ja südames (suure väega looma/ inimese südame söömine). *Väge võib omandada, kaotada, suurendada, vähendada, siirdada ühelt objektilt teisele. Näiteks küünte lõikamisel tuli hoolega jälgida, et need võõra kätte ei satuks. *Väge leidus ka osades looduslikes objektides, kuid mitte kõigis
17. Keha, hing ja vägi Eesti rahvausundis on inimese olemusega seotud kolm väga tähtsat mõistet vägi, vaim ja hing. VÄGI- elujõud, karisma; pole samastatav füüsilise jõuga. Väge leidus- inimestes, elusolendites, teatud piirkondades, ja objektides, taevas jne. Kõigil pole väge ühepalju (täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). Elusolendil leidus väge kõige rohkem: veres, juustes, suguelundis, küüntes, hammastes, süljes, südames. Väge leidus ka osades looduslikes objektides. Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). Väge leidus ka sõnades, millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks
a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c) Kulgeb neeruvaagnast kusepõieni → Kusejuha, d) Tagab kusepõie tühjendamise → Kusiti 130.Millises diureesi faasis toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Resorptsioonifaas 131.Milline alljärgnevatest hormoonidest suurendab Henle lingu ülenevas sääres naatriumi ja vee tagasiimendumist ning vähendab seega uriini teket? Aldosteroon 132.Millises mehe suguelundis toodetakse meessugurakke ja meessuguhormoone? Munandites 133.Mis on pildil numbritega tähistatud kuseelundkonna osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → neerusäsi, Numbriga 2 on tähistatud... → kusejuha 134.Millistes seljaaju sarvedes asuvad motoorsed neuronid? Eessarvedes 135.Milliseid närvisüsteemi osi on all kirjeldatud? a) Pea- ja seljaaju → Kesknärvisüsteem, b) Pea- ja seljaajust väljuvad närvid →
Seedekulgu kahjustavad: salonelloos, düsenteeria, jersinjoos Suguelundid: klamüüdia, konerraa Lihased: lihasööja bakter Meelelundid: keskkõrva põletik, odraiva Organismi tervikuna: veremürgitus-seksis Kaitse bakterhaiguste eest: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Agresiinve keskkond, happeline nahk, aluseline sapp · Antikehad, fagotsüüdid · Loomulikud mikroobikooslused. Kõige rohkem on: seedekulglas, suguelundis(naiste), nahas, limaskestas. Kaitse tagatakse: konkurentsi põhimõttel(bakterid hõivavad sobivad elupaigad); ja keemilised agresiivsete ühendite eritamisega(nt. Piimhape, vesinikferrosiid, tsükliline glutamiinhape). 2. Täiendav · Vaktsineerimine · Antibakteriaalne ravi, selle põhiliseks esindajaks antibiootikumid. Bakterid on kosmopoliitsed see tähendab, et levinud kõikjal seal kus on elu. Miks?: · Väiksed mõõtmed · Kiire paljunemine
annaabi.ee 
